Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2020, Tallinn Kohtuasja number
2-19-119270
Kohtuasi
XX hagi YY vastu kahju hüvitamise (alternatiivselt asjade tagastamise) nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.10.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova Kostja (vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda XX apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus selle esitajale käesoleva määruse jõustumisel.
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele määruse ärakirja kättetoimetamisega.
3.Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
XX esitas Harju Maakohtule YY vastu hagi 1500 euro väljamõistmiseks, millele lisandub viivis 30.08.2019 seisuga 14,52 eurot ning alates 31.08.2019 seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni. Alternatiivselt nõudis hageja esemete (reklaamstendid (4 tk), punased vaibad (2 tk) ja subwooferi) tagastamist.
1.1.Poolte vahel oli sõlmitud aadressil M. Härma tn 4, Tallinn asuva garaažiboksi nr 7-3 üürileping. Üürileping oli üles öeldud 19.05.2019. Kostja (üürileandja) kasutas õigustamatult pandiõigust hagejale (üürnik) kuuluva vara suhtes. Kostja vahetas luku, mille tõttu osutus hagejal võimatuks talle kuuluvatele asjadele järgi tulla. Kostjale oli teatatud garaažiboksi jäetud esemete üleandmise-vastuvõtmise ajast, kuid kostja, viibides garaažiboksi läheduses, ei soovinud garaaži lahti teha ning hagejale kuuluvaid asju tagastada. Garaažiboksi jäi hageja vara ca 10 000 euro ulatuses, sh kohvimasin, frappé aparaadid, diiselkahur, videovalvekaamera koos salvestusseadmega, talverehvide komplektid koos velgedega (720 eurot), lemmikloomapuurid, reklaamstendid (430 eurot), magamiskott, punased vaibad (100 eurot), helivõimendi, subwoofer (250 eurot), gaasiballoon, arvuti ja muud isiklikud asjad. Kostja on olnud viivituses nõude täitmisega. Perioodi 17.07.2019–30.08.2019 eest moodustab viivis 14,52 eurot. Kostja hageja nõudeid ei tunnistanud ning palus jätta hagi rahuldamata. 2019. a märtsist hakkas hageja viivitama renditasuga, aprillis aga lõpetas rendi maksmise. 24.04.2019 teatas hageja, et lõpetab garaaži kasutamise ja ei tasu enam edaspidi renti. Hageja lubas, et vabastab garaaži 15.05.2019, tasub rendivõlgnevuse ja tagastab kostjale kaks garaažiukse võtit. Pärast 24.04.2019 lõpetas hageja igasugused suhted kostjaga. Garaaživõtmeid hageja tagasi ei andnud. 22.05.2019 püüdis kostja oma garaažiboksi sisse saada, kuid nägi, et ukselukku on tahtlikult vigastatud ning garaaži võib pääseda vaid lukku lõhkudes. 23.05.2019 murdis kostja oma garaažiboksi luku lahti ja sisenes garaaži. Garaažis polnud peale prügi ja suitsukonide midagi. Maakohtu otsus Maakohus jättis 23.10.2020 otsusega hagi rahuldamata.
3.1.Maakohus tuvastas, et poolte vahel oli üürileping garaažiboksi üürimiseks, mis on lõppenud. Hageja vande all antud seletuse ja tunnistaja CC ütlustega luges maakohus tuvastatuks, et hageja hoiustas hagis nimetatud asju garaažiboksis. Samas ei olnud maakohtu hinnangul tõendatud, et asjad ka pärast üürilepingu lõppemist garaaži jäid ning hageja neid sealt ei eemaldanud. Hageja väiteid ei kinnitanud ei Politsei- ja Piirivalveameti vastus, mis on koostatud hagejalt saadud info järgi, ega 01.07.2019 üleandmise-vastuvõtmise akt, mis on koostatud ilma, et pooled oleksid garaažiboksis käinud. Asjade jäämist garaaži ei tõenda ka teised asjas esitatud ja kogutud tõendid. Poolte vande all antud seletused selle kohta, kas ja millised asjad garaažiboksi jäid, on vastuolulised, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, et hagiavalduses nimetatud asjad garaaži jäid. Kuna hageja ei tõendanud, et hagis nimetatud asjad oleksid kostja valduses või jäänud lepingu lõppedes garaaži, siis ei ole hageja kahju hüvitamise ega asjade kostja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõue põhjendatud.
3.2.Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja määras kindlaks, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
2-19-119270 Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik Hageja esitas 23.11.2020 apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
4.1.Hageja hinnangul ei võtnud maakohus arvesse kõiki seadusega sätestatud õigusnorme ega uurinud kõiki esitatud tõendeid. Maakohtu poolt läbi viidud eelmenetlus oli puudulik. Maakohtu järeldus sellest, et hageja ei ole tõendanud, et tema asjad pärast lepingu lõppemist garaaži jäid, on vastuoluline. Maakohus eelistas kostja vande all antud seletusi hageja omadele. Maakohus rajas otsuse kostja väidetele, jättes analüüsimata hageja seisukohad ja tõendid. Kui hageja ei suuda oma väiteid tõendada, võib kohus lihtmenetluses tunda suuremat vajadust kohaldada uurimisprintsiipi. Kohus omal algatusel täiendavaid tõendeid ei kogunud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda ning kaebus TsMS § 638 lg 10 järgi selle esitajale tagastada. Tsiviilasja hinna järgi on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas võetakse apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamise luba ei andnud. Asjaolu, et maakohus märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid kaebuse menetlusse võtmiseks. Asjas tehtud hagi rahuldamata jätmise otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise järeldamiseks alust.
7.1.Maakohus on kohtumenetluses juhtinud hageja tähelepanu vajadusele tõendada oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh seda, kas ja millised asjad lepingu lõppedes garaaži jäid (vt maakohtu 14.01.2020 kohtuistungi protokoll). Maakohus on õigesti juhtinud hageja tähelepanu TsMS § 230 lg-s 1 sätestatule. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustes märgituga ning leiab, et maakohus ei ole menetluse läbiviimisel, tõenditele hinnangu andmisel ja materiaalõiguse kohaldamisel eksinud. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud üldised väited ei võimalda jõuda maakohtust teistsugusele järeldusele. Tsiviilasja materjalid hageja väiteid ei toeta.
7.2.Apellant on TsMS § 405 lg 1 p-st 8 ekslikult tuletanud uurimispõhimõtte kehtimise lihtmenetluses. Viidatud sätte kohaldamine ei ole kohustuslik, vaid võimaldab kohtul lihtmenetluses ise tõendeid koguda. TsMS § 405 lg 1 p-st 8 tulenevalt ei saa kohtu suuremat aktiivsust lugeda menetlusõiguse normi rikkumiseks ehk menetluse korraldus on jäetud ulatuslikult kohtu otsustada. Lihtmenetluse erisuste rakendamine on aga kohtu õigus, mitte kohustus. Seejuures ei mõjuta lihtmenetluse erisuste kohaldamine või kohaldamata jätmine
2-19-119270 tõendamiskoormise jaotust. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus kumbki poolt peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja väited. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus kaebuse menetlusse võtmiseks. Kolleegium lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Maakohus on õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel jätnud menetluskulud hageja kanda, kuna hagi jäi rahuldamata. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle kostjale vastamiseks edastamist, siis ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
10.1.Hagejal on õigus esitada taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastamiseks pärast käesoleva määruse jõustumist. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arveldusarvele lõiv tagastada. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.