Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Ande Tänav
Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2020, Tallinn Kohtuasja number
2-19-119270
Kohtuasi
XX hagi YY vastu kahju hüvitamise (alternatiivselt asjade tagastamise) nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.10.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova Kostja (vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-19-119270
XX esitas Harju Maakohtule YY vastu hagi 1500 euro väljamõistmiseks, millele lisandub viivis 30.08.2019 seisuga 14,52 eurot ning alates 31.08.2019 seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni. Alternatiivselt nõudis hageja esemete (reklaamstendid (4 tk), punased vaibad (2 tk) ja subwooferi) tagastamist.
2-19-119270 Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik Hageja esitas 23.11.2020 apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda ning kaebus TsMS § 638 lg 10 järgi selle esitajale tagastada. Tsiviilasja hinna järgi on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas võetakse apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamise luba ei andnud. Asjaolu, et maakohus märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid kaebuse menetlusse võtmiseks. Asjas tehtud hagi rahuldamata jätmise otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise järeldamiseks alust.
2-19-119270 tõendamiskoormise jaotust. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus kumbki poolt peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja väited. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus kaebuse menetlusse võtmiseks. Kolleegium lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Maakohus on õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel jätnud menetluskulud hageja kanda, kuna hagi jäi rahuldamata. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle kostjale vastamiseks edastamist, siis ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.