Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.10.2020.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-119270
Tsiviilasi
D Š hagi A P vastu 1500 euro nõudes 1634,52 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: D Š (isikukood xxxx, postiaadress: xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Anastasia Nezgovorova (e-post: [email protected] Kostja: A P (isikukood xxxx, postiaadress: xxxx, e-post: xxxx ) Kohtuistung 16.09.2020
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 30.08.2019 esitatud ja 16.09.2019 täpsustatud hagiavalduse kohaselt oli D Ši (hageja) ja A P (kostja) vahel sõlmitud garaažiboksi nr xxxx aadressil xxxx üürileping, mille raames esines kostja üürileandjana ja hageja üürnikuna. Üürileping oli poolte poolt üles öeldud 19.05.2019. Üürileandja kasutas õigustamatult pandiõigust üürnikule kuuluva vara suhtes. Üürileandja on vahetanud luku, mille tõttu osutus võimatuks üürnikule kuuluvate asjade järgi tulla. Garaažiboksi on jäetud üürniku vara ca 10 000 euro ulatuses, s.h: kohvimasin; frappe aparaadid; diiselkahur; videovalvekaamera + salvestusseade; talverehvide komplektid koos velgedega; lemmiklooma puurid; reklaamstendid; magamiskott; punased vaibad; helivõimendi; subwoofer; gaasiballoon; arvuti; muud isiklikud asjad. Hagiavaldus esitatakse reklaamstendide (4 tk, turuhind 300 eurot), punaste vaipade (2 tk, turuhind 100 eurot) ja subwoofer (turuhind 200,00 eurot) osas. Kostjale oli teatatud garaažiboksi jäetud esemete üleandmise-vastuvõtmise ajast, kuid kostja, viibides garaažiboksi läheduses, ei soovinud garaaži lahti teha ning hagejale kuuluvaid asju tagastada. Kostja on olnud viivituses nõude täitmisega. Perioodi 17.07.2019 – 30.08.2019 moodustab viivis 14,52 eurot. Alternatiivselt on hagejal kostja vastu esemete (reklaamstendide (4 tk, turuhind 300,00 eurot), punaste vaibade (2 tk, turuhind 100,00 eurot) ja subwoofer (turuhind 200,00 eurot) väljaandmise nõue. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 1500 eurot, viivise 14,52 eurot ning alates 31.08.2019 viivist seadusjärgses määras põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni arvestades esimeses järjekorras tasutuks viivised ja teises järjekorras põhivõlgnevuse. Alternatiivselt palus hageja välja nõuda kostjalt reklaamstendid (4 tk), punased vaibad (2 tk) ja subwooferi. 07.02.2020 dokumendis ning 16.09.2020 kohtuistungil täpsustas hageja oma nõuet ning märkis, et hagiavalduses on märkimata jäänud naastrehvide ja velgede hind ning hageja nõue tuleneb seega reklaamstendide summas 430 eurot, punaste vaipade summas 100 eurot, subwooferi summas 250 eurot, naastrehvide ja velgede summas 720 eurot maksumusest. Kostja vastus Kostja oma vastuses hageja nõudeid ei tunnistanud ning palus jätta hagi rahuldamata. Kostja andis kokkuleppe alusel ajutiseks kasutamiseks hagejale garaažiboksi nr xxxx aadressil xxxx. 2019 märtsist hakkas hageja viibima renditasuga, aprillis aga lõpetas rendi maksmise hoopis. 24.04.2019 teatas hageja, et lõpetab garaaži kasutamise ja ei tasu enam edaspidi renti. Hageja lubas, et 15.05.2019 vabastab garaaži, tasub rendivõlgnevuse ja tagastab kostjale kaks garaažiukse
võtit. Pärast 24.04.2019 lõpetas hageja igasugused suhted kostjaga. Garaaživõtmeid hageja kostjale ära ei andnud. 22.05.2019 püüdis kostja oma garaažiboksi sisse saada, kuid nägi siis, et ukselukku on tahtlikult vigastatud ning garaaži võib pääseda vaid lukku lõhkudes. 23.05.2019 murdis kostja oma garaažiboksi luku lahti ja sisenes garaaži. Garaažis polnud peale prügi ja suitsukonide midagi. Kohtu põhjendused
Hagiavalduse kohaselt hoiustas hageja garaažis m.h järgmisi asju: kohvimasin; frappe aparaadid; diiselkahur, videovalvekaamera + salvestusseade; talverehvide komplektid koos velgedega; lemmiklooma puurid; reklaamstendid; magamiskott; punased vaibad; helivõimendi; subwoofer; gaasiballoon; arvuti; muud isiklikud asjad. Nimetatud asju on hageja kirjeldanud ka 16.09.2020 vande all antud ütlustes ning samuti on tunnistaja J Š 16.09.2020 kohtuistungil kinnitanud, et aprilli lõpp, mai algus võisid nimetatud asjad garaažis olla. Seega loeb kohus hageja vande all antud ütlustega ning tunnistaja ütlustega tuvastatuks, et hageja hoiustas eelpool nimetatud asju üüritud garaažiboksis. Samas ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul tõendatud, et hagiavalduses märgitud asjad ka pärast üürilepingu lõppemist garaaži jäid ning et hageja ei oleks neid enne üürilepingu lõppemist sealt kätte saanud või ära viinud. Politsei- ja Piirivalveameti vastusest hageja pöördumisele ei nähtu, et hagiavalduses viidatud esemed 24.05.2019 garaažiboksis olid (dtl 23). Vastuses on üksnes viidatud hageja enda sõnadele ning ei nähtu, et politseiametnikud oleks ise antud garaažis käinud. 01.07.2019 koostatud üleandmisevastuvõtmise akt (dtl 24) on koostatud aga ilma, et pooled oleksid garaažiboksis akti koostamise kuupäeval käinud. Tunnistaja J Š on kohtuistungil kinnitanud, et kirjutas sinna alla, kuna hageja väitel aktis märgitud asjad olid garaažis. Samuti ei tõenda A K ega ka R A kiri nõude aluseks olevate asjade jäämist garaaži (dtl 120, 134). Viimati nimetatud isikud ega ka tunnistaja ei ole vahetult enne üürilepingu lõppemist ega ka pärast üürilepingu lõppemist garaažis käinud. Poolte vande all antud ütlused 16.09.2020 kohtuistungil asjaolu kohta, kas ja millised asjad garaažiboksi jäid, on aga vastuolulised. Hageja on vande all antud ütlustes selgitanud, et 24ndal mail soovis ta oma asjad garaažist ära võtta, kuid ei saanud, kuna lukud olid vahetatud ning kostja teda garaaži sisse ei lasknud. Kostja on samas vande all kinnitanud, et tegi 23ndal mail ukse lahti, kuid hagiavalduses märgitud asju garaažis ei olnud (kostja ütluste kohaselt oli garaaž must, terve põrand oli täis pulbreid, tsement, juhtmejupid, tühjad kastid, suitsukonid. Kostja viskas need prügikasti, kuna väärtust neil ei olnud). Kohus on seisukohal, et hageja vande all antud ütlused ei ole usaldusväärsed. Kohus ei saa eirata menetlusosalise isiklikku huvi tsiviilasja tulemuse vastu. Hagiavalduse kohaselt jäi garaažiboksi hageja vara ca 10 000 euro ulatuses, kuid kahju hüvitamist nõutakse üksnes 1500 euro ulatuses. Kuigi hageja on vaba valima, millises ulatuses ta oma nõude esitab, siis ei ole kohtu hinnangul siiski eluliselt usutav, et hageja on valmis loobuma oma asjadest/kahju hüvitamisest ca 8500 euro ulatuses. Samuti on tunnistaja J Š kohtule kinnitanud, et hageja võis ka ilma temata garaažis käia. Seega oli hagejal võimalus ka enne üürilepingu lõpetamist oma asjad garaažiboksist välja viia. Kuna hageja ei ole tõendanud, et hagiavalduses nimetatud asjad garaaži jäid, siis ei ole hageja kahju hüvitamise nõue summas 1500 eurot põhjendatud.
Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 82 lg 1 sätestab, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Tõendamiskoormis lasub vindikatsiooninõude esitanud isikul ehk hagejal ning nõude esitanud isiku tõendamiskoormis hõlmab nii asjaolu, et ta on asja omanik, kui ka asjaolu, et isik, kelle vastu nõue esitati, on asja valdaja. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et nimetatud asjad oleksid käesoleval ajal kostja valduses. Kuna hageja ei ole tõendanud, et hagejale kuuluvad asjad oleksid kostja valduses, siis ei ole hageja nõue asjade kostja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks põhjendatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.