Aktsiaseltsi Favor hagi Lainisalo Industrial Painting OÜ ja Lainisalo OY vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.03.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaseltsi Favor apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
250 568 eurot 67 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts Favor (registrikood 102588449), esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik Kostjad Lainisalo Industrial Painting OÜ (registrikood 12904037) ja Linisalo Oy (registrikood 0914004-2), esindaja vandeadvokaat Anna Liiv
Kohtuistung
05.11.2020
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 27.03.2020 otsus põhinõudest 6 133 euro välja mõistmata jätmise osas. Lõpetada menetlus Aktsiaseltsi Favor hagis Lainisalo Industrial Painting OÜ ja Lainisalo OY vastu põhinõude 6 133 euro väljamõistmiseks.
2.Jätta Harju Maakohtu 27.03.2020 otsus muutmata osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi võlgnevuse 232 008,03 eurot ja viivise alates hagi esitamisest võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude rahuldamiseni väljamõistmiseks.
4.Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Asjaolud ja hageja nõue
1.Aktsiaseltsi Favor (hageja) esitas 12.06.2017 Harju Maakohtule hagi Lainisalo Industrial Painting OÜ (kostja I) ja Lainisalo OY (kostja II) vastu solidaarselt kahju 238 141,03 euro hüvitamiseks ja seadusjärgse viivise väljamõistmiseks hagi esitamisest alates. 15.06.2018 loobus hageja nõudest 6 133 euro väljamõistmiseks ja hageja põhinõue kostjate vastu oli 232 008,03 eurot. Hageja taotles menetluskulude jätmist solidaarselt kostjate kanda.
2.Hagiavalduse asjaolude kohaselt tegi kostja I 19.04.2016 hagejale pakkumise värvimistööde teostamiseks. Pakkumine ei sisaldunud värvi maksumust, mistõttu pooled rääkisid tööde tingimusi täiendavalt läbi. Hageja ja kostja I vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Hageja saatis kostjale I värvimistööde tehnoloogilise juhendi (töövõtulepingu osa), mille kohaselt tuli enne värvimist värvitav pind karestada taldlihvijaga. Kostja I teatas hagejale, et ta kalkuleeris värvimisprotsessi uuesti üle ja leidis, et karkasside nr VKCNSK-8166.103-00-BO3-PV-PK ja VKCNSK-8166.104-BO3-PV värvimine oli kostja I tehasele sobimatu. Kostja I tegi ettepaneku teostada värvimistöid kostja II tehases. Kirjale lisas kostja I omapoolse pakkumise oma nimel ja blanketil hagejale tööde teostamiseks kostja II tehases, märkides, et pakkumine oli kooskõlastatud kostjaga II. Kostja I selgitas, et tema poolt tehtud pakkumuses märgitud töid hakkab teostama kostja II. Tööde teostamist organiseerisid kostja I töötajad ja hageja pidas läbirääkimisi ainult kostjaga I. Hageja tellis töid kostjalt I ja kostja I omakorda kostjalt II. Hageja ja kostja I vahelist lepingut ei lõpetatud. Kostjad vastutasid hageja ees solidaarselt, kuna kostja II ühines kostja I kohustustega.
3.Hageja teavitas 02.09.2016 kostjat I kvaliteedikontrolli käigus avastatud vigadest. 06.09.2016 ilmnesid puudused ka kõikidel teistel kostja II poolt värvitud karkassidel, millest hageja teavitas kostjaid samal päeval. Puudused tulenesid asjaolust, et kostja II värvimisel ei järginud tehnoloogilist juhendit. Värvitud pinna aluspind oli karestamata, mis oli värvi koorumise põhjuseks. Värvitud karkassid olid mõeldud saatmiseks Saksamaa Liitvabariiki (Saksamaa) hageja kliendile Noske-Kaeser Rail & Vehicle Germany GmbH (klient). Hageja edastas karkassid osaliselt juba kliendile ning osaliselt jõudis kliendi teine allhankija Saksamaal juba oluliselt töid täiendada, siis tellis klient tööde parandamise Saksamaalt. Hageja klient esitas hageja vastu kahju hüvitamise nõude seoses puuduste parandamisega ja leppetrahviga, mida nõudis kliendilt omakorda lõpptellija. Hageja kliendil tekkisid puuduste kõrvaldamise kulud (sh transpordikulud) kokku 118 806,20 eurot, millele lisandus tasutud leppetrahv tööde hilinemise tõttu 85 254,40 eurot. Hageja vastu esitatud leppetrahvi nõudest polnud klient loobunud. Hageja kandis täiendavaid kulusid seoses puuduste likvideerimisega (värvitud detailide parandamine, transport, täiendav töö) 26 920,43 eurot ning õigusabiga 1 027 eurot (kokku 27 947,43 eurot). Peatöövõtja vastutas igal juhul enda alltöövõtjate tegevuse ja praaktöö eest. Isegi kui kostja II polnud alltöövõtja, siis asjaolu, et töid teostas faktiliselt kostja II ei puudutanud hageja ja kostja I vahelist lepingut. Kostjad polnud vastu vaielnud hageja väitele, et teostatud tööd olid ebakvaliteetsed. Tootekoodide erinevused ei andnud alust hageja nõude rahuldamata jätmiseks,
Kostja vastuväited
4.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja nõude kujunemine (nõude arvestus) oli ebaselge ja nõue tõendamata. Hageja ei tõendanud, et Herrmann GmbH oleks parandanud kostja II töid. Hageja esitatud tõenditel olevad tootekoodid ei ühtinud kostja II arvel märgitud tootekoodidega. Herrmann GmbH arved ei olnud seotud kostja II tehtud tööde parandamisega. Hagi ja tõendite kohaselt parandati kostja II töid suuremas koguses, kui kostja ise tegelikkuses töid teostas. Hageja klient tühistas arvega nr 57000323 arve nr 87000307, millega nõuti hagejalt leppetrahvi. Seega loobus klient leppetrahvinõudest hageja osas ja hagejal puudus alus kostjatelt sellise kahju hüvitamiseks. Hageja ei tõendanud ka leppetrahvi tasumist.
5.Hagis nõutud kahju summa ületas kostja töö maksumust rohkem kui 31 korda. Isegi, kui peaks selguma, et kostja II rikkus lepingulisi kohustusi ja vastutas rikkumise eest, ei saanud kostja II ette näha hagejale kahju tekkimist sellises ulatuses. Hageja polnud tehtud töö eest kostjale II tasunud. Hageja ei saanud nõuda, et kostjad hüvitaksid hagejale leppetrahvi.
6.Hageja ja kostja II leppisid kokku lepingu olulised tingimused, sh tellimuse kogused ja maksumuse, mille alusel kostja II asus töid reaalselt teostama. Kostja II nõudis lepingust tulenevate nõuete tagamiseks hagejalt garantiikirja ning hageja väljastas garantiikirja kostjale II. Hageja pöördus lepingu alusel tehtavate töödega seotud probleemidega kostja II poole ja kostja II juhtis koos hagejaga lepingu alusel tehtavate tööde parandamisprotsessi, kostja I ei olnud kaasatud ja ta ei saanud kontrollida lepingu tingimusi ja täitmist. Ka hinna ja koguse osas toimusid läbirääkimised hageja ja kostja II vahel. Seega ei saanud kostja I vastutada väidetavate rikkumiste eest. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud leping lõppes (kostja I teatas, et ta ei suuda lepingut täita) ning hageja sõlmis uue lepingu kostjaga II. Hagejal puudus lepinguline nõue kostja I vastu. Hageja väide kohustusega ühinemise kohta oli paljasõnaline ja tõendamata. Kohustusega ühinemist ei toimunud ja kostjad ei olnud solidaarvõlgnikud. Kostjad leidsid, et hagi ei allu Harju Maakohtule, vaid Brüssel I määruse artikli 7 p 1 (a) kohaselt Soome Vabariigi kohtule. Maakohtu otsus
7.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määratud.
8.Kohus leidis, et hagi allub Harju Maakohtule, sest leping oli sõlmitud hageja ja kostja I vahel.
9.Hageja nõudis kostjatelt solidaarselt kahju hüvitamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel. Kohus tuvastas, et hageja sõlmis lepingu kostjaga I, kuid värvimistööd teostas kostja II. Kostja I teavitas 05.08.2016 kirjaga hagejat, et ta ei saanud ise hageja poolt tellitud töid teostada, kuid saab teha hagejale pakkumise, milles annab kogu karkasside värvimise ja värvi hankimisega seotud tegevused üle nende Hämenlinna üksusele. Kaaskiri, millega täiendav hinnapakkumine esitati, oli kostja I rekvisiitidega. Samuti oli kirjale lisatud pakkumus vormistatud kostja I rekvisiitidega kirjablanketil. Samuti viitas kostja I oma kodulehel kostjale II kui enda alltöövõtjale. Arvestades, et hageja ja kostja I vahelist lepingut ei lõpetatud, esitas kostja I enda nimel hagejale pakkumise värvimistöödeks kostja II tehases, tööde teostamise kohustuse võtmise leppis kostja II kokku kostjaga I ning kostja I töötajad jätkasid tööde koordineerimist, tuli kostja II poolt töö teostamise kohustuse võtmist hageja ees käsitleda kohustusega ühinemisena VÕS § 178 lg 1 mõttes. Hagejal oli õigus valida, kelle vastu pöörduda kohtusse.
10.Hageja väitis, et tal tekkis kahju seoses lepingu rikkumisega kostjate poolt, mis seisnes toodete värvimise nõuete rikkumises (enne värvimist tuli värvitav pind karestada taldlihvijaga).
Hageja esitas hagi lisana pildid, mis tema hinnangul tõendasid kostjate lepinguliste kohustuste rikkumist. Pildid ei näidanud, et tegemist on kostja poolt värvitud toodetega. Selleks, et tuvastada, kas tegemist oli samade toodetega kohustas kohus hagejat kohtule esitama vastavustabel, millest oleks näha ja kostjal võimalik võrrelda, mis kood kostjatele saadetud kaubast vastas koodile lõppkliendi juures. Hageja selgitas, et erinevad äriühingud tähistavad samu tooteid erinevate koodide või tähistega. See on praktikas tavapärane ning ka loogiline – igal äriühingul on süsteem koodide väljakujunemiseks ning programmidesse märkimiseks. Ei saanud eeldada, et Saksamaal tegutsev äriühing ja Soomes tegutsev äriühing kasutaksid täpselt samu tootekoode. Kohtu hinnangul olid hageja selgitused üldsõnalised ja hageja hoolimata kohtu korduvatest selgitustest ja tähtaegadest ei suutnud näidata, mis kood kostjatele saadetud kaubast vastas koodile lõppkliendi juures. Seega ei tõendanud hageja, et tootekoodid vaidlusalustel toodetel, mida värvisid kostjad, vastasid tootekoodidele, mis olid esitatud hageja tellija pretensioonides. Kohus leidis, et kostjad lepingut ei rikkunud.
11.Kohus leidis, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule on üldjuhul ettenähtav, et kohustuse rikkumine võib tuua teisele lepingupoolele kaasa vastutuse teiste lepingupartnerite ees, sh võib olla ettenähtav kohustus maksta kohustuse täitmisega viivitamise tõttu leppetrahvi või kohustus hüvitada kolmandale isikule kohustuse täitmisega viivitamise tõttu tekkinud kahju. Seega ei olnud kahju suurus piiratud hageja poolt tellijatelt tellitud tööde maksumusega. Kostjad oleks pidanud ette nägema, et nende kohustuste rikkumine võis kaasa tuua hageja vastutuse teiste lepingupartnerite ees, mis võis seisneda ka leppetrahvi või kahju hüvitamise kohustuses. Samas asus kohus seisukohale, et ta ei hakka analüüsima kahju ulatust, kuna kohtu hinnangul ei olnud tõendatud, et hageja poolt väidetav kahju tekkis kostjate tegevuse tulemusel. Tõendatud ei olnud, et kostjad jätsid teostamata lepingujärgse kohustuse ning et sellest tulenevalt tekkis hagejal väidetav kahju. Apellatsioonkaebus
12.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus hagi rahuldada 232 008,03 euro ulatuses ning seadusjärgse viivise väljamõistmises alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni kostjatelt solidaarselt. Hageja taotles menetluskulude jätmist solidaarselt kostjate kanda.
13.Maakohus kohaldas otsuse tegemisel ebaõigesti menetlusõiguse norme ja jõudis selle tulemusel ebaõigele järeldusele, et hageja ei olnud tõendanud asjaolu, et kood kostjatele saadetud kaubast vastab koodile lõppkliendi juures. Kostjad ei väitnud kordagi hagiavaldusele vastates, et tegemist ei olnud kostjate poolt teostatud töödega. Kostjad vaidlustasid esimest korda asjaolu, et hageja esitatud kahju hüvitamise nõude aluseks olevatel arvetel ei ole kajastatud kostja II poolt värvitud detailid 08.05.2018 istungil, s.t ca üks aasta pärast kohtu poolt hagi menetlusse võtmist ning enam kui aasta pärast hageja poolt esimest korda kostjatele pretensiooni esitamist. Kostjad esitasid muud kui 04.07.2017 menetlusdokumendis sisalduvad vastuväited hilinenult ning maakohus oleks pidanud jätma kostjate hilinenult esitatud vastuväited tähelepanuta ja arvestamata. Kostjad ei esitanud tootekoodide mittevastavuse vastuväidet muuhulgas ka hageja kohtuväliselt esitatud nõuetele.
14.Hagejad esitasid tootekoodide kujunemise ja vastavuse kohta mitmeid tõendeid, mida kohus jättis otsuses põhjendamatult tähelepanuta. Kohus ei põhjendanud tõendite arvestamata jätmist. Kuna hageja tõendas hagi aluseks olevaid asjaolusid, siis ei saanud kostjad piirduda üksnes vastuväidete esitamisega, vaid kostjad olid kohustatud tõendama enda vastuväiteid. Kostjad ei esitanud enda vastuväidete tõendamiseks ühtegi tõendit. Kostjad ei esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostja II tehases värviti hageja tellimusel muid kui hageja kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid detaile.
15.Hageja selgitused tootekoodidest olid kooskõlas asjas esitatud tõenditega. Hageja tõendas, et tema nõuded olid seotud hageja poolt kostjatelt tellitud värvimistöödega. Kohus ei hinnanud
hageja esitatud tõendeid ja see tõi kaasa ebaõige lahendi. Kuivõrd esines lepingu rikkumine, tuli kohtul hinnata ka teisi kahju hüvitamise nõude eeldusi. Vastus apellatsioonkaebusele
16.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus ei lahendanud hageja taotlust hagist osalise loobumise kohta ja jättis menetluse selles osas lõpetamata. Selles osas täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse TsMS § 657 lg p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebuse jätab kohus rahuldamata.
18.Esmalt lahendab kolleegium pärast hagi menetlusse võtmist toimunud haginõude vähendamisega seonduva taotluse. Hageja on hagis esitanud kostjate vastu nõude põhivõlgnevuse 238 141,03 euro saamiseks. 15.06.2018 esitas hageja kirjaliku seisukoha, mille p-des 22 ja 23 teatas, et loobub nõudest arvel nr 87000164 kajastatud ulatuses ehk summas 6 133 eurot ja põhinõudeks jääb 232 008,03 eurot (I kd, lk-d 233-235). Seega on hageja loobunud hagist põhinõude 6 133 euro saamisest. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Maakohus ei ole lahendanud pärast hagi menetlusse võtmist toimunud haginõude vähendamist. TsMS § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kostjad ei ole hagist osalisele loobumisele vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus leiab, et puuduvad asjaolud, mis TsMS § 429 lg 4 järgi võiksid anda alust jätta osaline hagist loobumine vastu võtmata. Seega tuleb osaline hagist loobumine vastu võtta ja menetlus põhinõude 6 133 euro väljamõistmise osas lõpetada (TsMS § 431 lg 1).
19.Menetluses on hageja nõue kostjate vastu solidaarselt 232 008,03 euro saamiseks. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
20.Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele. Maakohus ei rikkunud otsuse tegemisel apellatsioonkaebuses väidetud menetlusõiguse norme ja kohaldas õigesti materiaalõigust. Hageja kordab apellatsioonkaebuses oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Maakohus on neid hageja väiteid otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud, millega ringkonnakohus nõustub (TsMS § 654 lg 6).
21.Esmalt märgib ringkonnakohus, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt Riigikohtu 20.02.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-12587, p 10; Riigikohtu 20.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40). Nii sätestab TsMS § 5 lg 1, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
22.Ringkonnakohus ei nõustu hageja apellatsioonkaebuse väidetega, mille kohaselt esitasid kostjad vastuväited hagile hilinenult ja kohus ei oleks võinud nendega arvestada. Asja materjalidest nähtuvalt esitasid kostjad 04.07.2017 esialgse vastuse hagile (I kd, lk 90 jj), vaidlustades mh kohtualluvuse ja esitades vastuväited hagile. 08.05.2018 kohtu eelistungil lahendas kohus kohtualluvuse küsimuse ja määras hageja soovil kostjatele tähtaja kirjalike vastuväidete (sh koodide mittevastavuse kohta) esitamiseks, mida kostjad tähtaegselt tegid, esitades 25.05.2018 menetlusdokumendi (I kd, lk 237 jj). Samal istungil määras kohus hagejale vastamiseks tähtaja 22.06.2018 ja menetlus jätkus poolte nõusolekul kirjalikult. Et pooltele oli ilmne, et eelmenetlus ei olnud lõppenud, näitab hageja poolt 15.06.2018 esitatud taotlus tunnistaja ülekuulamiseks. Seega olid kostjate vastuväited hagile esitatud tähtaegselt ja väide TsMS § 329 lg 1 rikkumise kohta kostjate poolt ei ole õige. Asja lahendamise seisukohast ei ole oluline ega muuda kostjate väiteid ebausutavaks, kas kostjad hageja kohtuvälisele nõudele vastates tuginesid tootekoodi mittevastavusele või ei.
23.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagejal oli kohustus tõendada, et kostjad on lepingut rikkunud. Praeguse vaidluse puhul tuli hagejal tõendada, et kostjate värvitud detailid olid värvitud mittenõuetekohaselt ning seetõttu oli vajalik nende uuesti värvimine Hermann GmbH poolt. Poolte vaidlus taandus just neile küsimustele. Seega tuli hagejal tõendada nii see, et kostjate sooritus oli puudustega, kui ka see, et Hermann GmbH värvis samu detaile, mida kostjad olid värvinud, st kõrvaldas need puudused, milles avaldunud lepingurikkumist hageja ette heida. Ringkonnakohus ei nõustu hageja etteheidetega, et kohus rikkus menetlusnorme, jättes osa tõendeid hindamata ja tõenditega arvestamata jätmise põhjendamata. Maakohus kostjate lepingurikkumist ei tuvastanud ja hageja pole põhjendanud, milliste tõendite põhjal saaks selle ka tuvastada. Maakohus on otsuses leidnud, et hageja tehtud pildid ei näita, et tegemist oleks kostjate värvitud toodetega. Kohus on hagejale 10.05.2019 selgitanud, et tal tuleb esitada vastavustabel, et kostjatel ja kohtul oleks võimalik võrrelda, mis kood kostjatele saadetud kaubast vastab koodile lõppkliendi juures (II kd, lk 2). Hageja vastavat tabelit ei esitanud, vaid 23.05.2019 vastuses pidas kostjate vastuväiteid seoses tootekoodide mittevastusega hilinenuks, mida ei tuleks kohtul menetleda. Ringkonnakohus leiab, et hagejal oli võimalik vastavad tõendid esitada. Hageja poolt 23.05.2019 esitatud hageja diagramm kajastab kaubakoodi muutust hageja protsessis, kuid ei kinnita Hermann GmbH arvetel toodud tootekoodi vastavust kostja arvel nr 849204 toodud tootekoodidele. Hagejal oli kohustus oma väiteid tõendada, st kostjad värvisid eelnimetatud arvel märgitud tooteid. Apellatsioonkaebuses tugines hageja sellele, et igas tootmise etapis koodid muutuvad, st erinevad äriühingud tähistavad samu tooteid erinevate koodide ja tähistega ja seega tuleb lugeda hageja väide tõendatuks. Ringkonnakohus ei nõustu hageja selgitusega ja ei pea seda piisavaks, sest siis peaksid koodid olema muutunud ka hageja ja kostjate juures, kuid hageja tellimuses ja kostja II arvel on kasutatud samu tootekoode. Isegi, kui nõustuda hageja väitega, et tootekoodid tootmisetappides muutuvad, ei ole see piisav, et lugeda tõendatuks, et Hermann GmbH värvis samu detaile, mida kostja oli värvinud. Isegi kui nõustuda, et tegemist oli sama tootega, oli hagejal kohustus tõendada, et kostjad on lepingut rikkunud, st kostjate värvitud detailid olid värvitud mittenõuetekohaselt ja seetõttu oli vaja neid uuesti värvida. Maakohus jõudis õigele ja põhjendatud järeldusele, et hageja ei ole tõendanud kostjate kohustuse rikkumist kui kahju hüvitamise nõude esimest eeldust. Eeltoodud põhjendustel jääb maakohtu otsus muutmata osas, milles jättis hagi põhivõlgnevuse 232 008,03 euro ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulud
24.Menetluse osalise lõpetamise, hagi rahuldamata jätmise ja hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kõik menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1, § 168 lg-te 2 ja 4 ning § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna maakohus kulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis määratakse need kindlaks maakohtus pärast otsuse jõustumist vastavalt TsMS § 177 lg 1 ple 2.
25.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.