Kohus Kohtunik Kohtujurist Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Hannes Olev Ingrid Puurvee 27.03.2020, Tallinn 2-17-9063 Aktsiaselts Favor hagi Lainisalo Industrial Painting OÜ; Lainisalo OY vastu kahju hüvitamiseks 257 192,31 eurot hageja Aktsiaselts Favor (registrikood 102588449, asukoht Heldi tee 33, Viimsi vald, 74001 Harju Maakond); hageja esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik (e-post: [email protected]); kostja 1 Lainisalo Industrial Painting OÜ (registrikood 12904037, asukoht Peterburi tee 66/70, 114156 Tallinn; e-post: [email protected] ); kostja 2 Lainisalo Oy, registrikood 0914004-2, aadress Autotehtaantie 6, 13100 Hämeenlinna; e-post: [email protected]) ; kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaat Anna Liiv ja vandeadvokaat Erki Vabamets.
Viimase istungi aeg Istungil osalenud isikud
08.05.2018 Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik, kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaat Anna Liiv ja vandeadvokaat Erki Vabamets.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
- 02.09.2016 teavitas hageja kostjat kvaliteedikontrolli käigus avastatud vigadest. 06.09.2016 ilmnesid puudused kõikidel teistel kostja 2 poolt värvitud karkassidel, millest hageja teavitas kostjaid samal päeval. - Hageja on teinud puudustega toodetest pildid, millelt on selgelt näha, et detailide puudused tulenevad asjaolust, et kostja 2 ei ole värvimisel järginud hageja poolt 26.04.2016 saadetud tehnoloogilist juhendit. Nimelt nähtub piltidelt, et värvitud pinna aluspind on karestamata, mis ongi värvi koorumise põhjuseks. - Kostja 2 on üritanud puudusi kõrvaldada, kuid see ei ole õnnestunud. Lisaks kuivõrd värvitud karkassid olid mõeldud saatmiseks Saksamaale hageja kliendile Noske-Kaeser Rail & Vehicle Germany GmbH ja osaliselt olid need juba kliendile edastatud ning osaliselt jõudis kliendi teine allhankija Saksamaal juba oluliselt täiendada, siis tellis Noske-Kaeser Rail & Vehicle Germany GmbH tööde parandamise Saksamaalt. - Noske-Kaeser Rail & Vehicle Germany GmbH on esitanud hageja vastu kahju hüvitamise nõude seoses puuduste parandamise kulude ja leppetrahviga, mida nõudis Noske-Kaeser Rail & Vehicle Germany GmbH’lt lõpptellija. Puuduste kõrvaldamise kulud, mis tekkisid NoskeKaeser Rail & Vehicle Germany GmbH on kokku 124 939,20 eurot. Lisaks on Noske-Kaeser Rail & Vehicle Germany GmbH esitanud nõude hüvitada nende poolt tasutud leppetrahv summas 85 254,40 eurot. - Lisaks Noske-Kaeser Rail & Vehicle Germany GmbH poolt nõutule on hageja täiendavalt kandnud kulusid seoses puuduste likvideerimise ning õigusabiga. Hageja poolt kantud kulud kokku on 27 947,43 eurot. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele -
Kostjate vastuväide justkui kostja 1 ei vastutaks kostja 2 poolt teostatud tööde mittekohase täitmise eest ei ole asjakohane kuna hageja tellis tööde teostamise kostjalt 1 ja kostja 1 kasutas tööde teostamisel kostjat 2.
-
Kostja 1 eksib väites, et ta saab vastutada vaid tasu ulatuses. Kahju hüvitamine töövõtulepingu järgi ei ole Eesti õiguse kohaselt seotud makstava tasu suurusega. Ka leppetrahvi, kui kahju osa, suhtes kostja 1 eksib. Hagejal on õigus talle kostja 1 poolt töövõtulepingu täitmise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist nõuda.
(1) kostja 1 ja hageja vahel puudub kehtiv leping ehk võlasuhe; (2) kostjatel ei ole kohustust hüvitada hagejale kahju, mille saabumist nad ei saanud rikkumise võimaliku tagajärjena ette näha VÕS § 127 lg 3 mõttes. - Hagis nõutud kahju summa ületab hageja poolt kostjale töö ees tasutud summat (7 644 eurot) rohkem kui 31 korda. Isegi, kui peaks selguma, et kostja 2 on lepingulisi kohustusi rikkunud ja vastutab rikkumise eest, ei saanud kostja 2 ette näha hagejale kahju tekkimist sellises ebaproportsionaalses ulatuses. Lisaks ei ole hageja töö eest kostjale 2 seni tasunud. - Kostjad leiavad, et Riigikohtu väljakujunenud praktika järgi ei saa hageja nõuda, et kostjad hüvitaksid hagejale leppetrahvi summa (85 254,40 eurot), mille hüvitamist nõuab hagejalt väidetavalt viimase klient Noske-Kaeser Rail & Vehicle Germany GmbH, kuna viimane on väidetavalt tasunud selle summa detailide hilinemise eest leppetrahvina omakorda lõpptellijale Stadler. - Kostjad palusid jätta menetluskulud hageja kanda ning mõista välja ka viivis tasumata osalt.
Kohus leiab, et arvestades, et hageja ja kostja 1 vahelist lepingut ei lõpetatud, 05.08.2016 esitas kostja 1 enda nimel hagejale pakkumise värvimistöödeks kostja 2 tehases, tööde teostamise kohustuse võtmise leppis kostja 2 kokku kostjaga 1 ning kostja 1 töötajad jätkasid tööde koordineerimist, tuleb kostja 2 poolt töö teostamise kohustuse võtmist hageja ees käsitleda kohustusega ühinemisena võlaõigusseaduse (VÕS) § 178 lg 1 mõttes. Hagejal on õigus valida, kas ja kelle vastu pöörduda kohtusse. Kohtu hinnangul on hagi esitatud kohaste kostjate vastu. Täpsemalt ei hakka kohus seda teemat käsitlema, sest seda on arutatud ja selgitatud juba 08.05.2018 istungil.
tootekoodidele komplektsuse jaoks alamkoodid, sest värvitud, kuid lõpetamata koodid ei saa olla sama koodiga, mis lõpptoode.“ Kohtu hinnangul on selline selgitus üldsõnaline ja hageja ei ole hoolimata kohtu korduvatest selgitustest ja tähtaegadest suutnud näidata, mis kood kostjatele saadetud kaubast vastab koodile lõppkliendi juures. Seega ei ole hageja tõendanud, et tootekoodid vaidlusalustel toodetel, mida värvisid kostjad, vastavad tootekoodidele, mis on esitatud hageja tellija pretensioonides. Kohus leiab, et kostjad ei ole lepingut rikkunud.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hageja hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.