3.3.Välja mõista QQ-lt XX kasuks kahju hüvitis 172,80 eurot.
3.4.Välja mõista XX-lt QQ kasuks tagatisraha 500 eurot.
3.5.Välja mõista XX-lt QQ kasuks enam tasutud üür 209,88 eurot.
3.6.Tasaarvestades resolutsiooni punktides 3.3., 3.4. ja 3.5. rahuldatud nõuded, mille tulemusel kuulub XX-lt QQ kasuks väljamõistmisele 537,08 eurot.
2-19-4530
3.7.Jätta rahuldamata XX hagi QQ vastu kahju hüvitise 250 eurot, kõrvalkulude 125 eurot ning viivise väljamõistmiseks.
3.8.Jätta rahuldamata QQ hagi XX vastu enamtasutud üüri tagastamiseks summas 90,12 eurot.
3.9.Otsus kuulub viivitamatule täitmisele.
3.10.Lõpetada menetlus XX nõudes QQ vastu kahju summas 100 eurot hüvitamiseks.
3.11.Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
3.12.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta XX kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Menetluse eelnev käik
1.QQ esitas 21.12.2018 üürikomisjonile avalduse, milles palus XX-lt välja mõista perioodi 28.11.2018–15.12.2018 eest ettemakstud üür 300 eurot ja tagatisraha 500 eurot. XX esitas avalduse, milles palus QQ-lt välja mõista kahju hüvitise ja kõrvalkulude võla kokku 643,80 eurot.
2.Üürivaidluskomisjon rahuldas 28.02.2019 otsusega QQ nõude ja mõistis XX-lt välja enammakstud üüri 300 eurot ja tagatisraha 500 eurot ning jättis XX nõuded rahuldamata.
3.XX vaidlustas kohtus üürikomisjoni otsusega lahendatud nõuded tervikuna. Seega tulid üürivaidluste lahendamise seaduse (ÜVLS) § 21 järgi kohtumenetlusse üle nii QQ nõuded kui ka XX nõuded. QQ hagiavaldus ja vastuväited XX hagile
4.QQ (üürnik) palub XX-lt (üürileandja) välja mõista perioodi 28.11.2018–15.12.2018 eest ettemakstud üüri 300 eurot ja üürilepingu sõlmimisel makstud tagatisraha 500 eurot.
5.Pooled sõlmisid 16.03.2018 üürilepingu eluruumi XXX Tallinnas kasutamiseks perioodiks 16.03.2018–16.04.2018, mida pikendasid 1 kuu kaupa. Leping lõppes 27.11.2018. Pooled koostasid lepingu lõpetamisel kokkuleppe, milles märgiti, et üür ja tagatisraha tuleb tagastada.
6.Üürilepingu p 2.2.2 järgi pidi üürnik maksma üüri ja kõrvalkulusid ette iga kuu eest 16. kuupäevaks. Üürnik tasus lepingu sõlmimisel üürileandjale 500 eurot tagatisraha ja 500 eurot üüri, arveldamine toimus sularahas. Üürileandja ei tagastanud pärast lepingu lõppemist perioodi
2-19-4530 eest 28.11.2018–15.12.2018 ettemakstud üüri ega tagatisraha. Leping lõppes 27.11.2018, üürnik oli korterist välja kolinud ja korteri valduse üürileandjale üle andnud.
7.Üürnik ei nõustunud üürileandja nõudega ja märkis, et WC pott oli kohe lahti, rõdutööd tehti ära ajal, mil ta oli tööl, plekkäärte maksmisest oli juttu sügisel, mõni väike kriim võis aknaplekil olla, millega ta nõustus. Üürnik ei ole nõus kulusid kandma. Ainuke arve kulude eest, mida ta on näinud, on korteriühistu arve 172,80 eurot. Üürikuulutuses oli märgitud, mida tuleb maksta ja see on tasutud, sh maakleritasu. Üürnik ei ole kahju tekitanud ja nõuet kahju hüvitamiseks ei ole saanud. Üür oli 500 eurot, mis sisaldas kõrvalkulusid 150 eurot. Novembrikuu eest on 16.11.2018 tasutud 500 eurot. XX hagiavaldus ja vastuväited QQ hagile
8.Üürileandja esitas 25.03.2019 Harju Maakohtule hagi ja 04.11.2019 selle täpsustuse, milles palub üürnikult välja mõista kahju hüvitise ja kõrvalkulude võla kokku 547,80 eurot, sh kõrvalkulude võlg 125 eurot ja kahju hüvitis 422,80 eurot, ning viivise võlalt (547,80 eurot) alates 25.03.2019 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võla tasumiseni.
9.Üürileping sõlmiti üheks kuuks ja üürileandja sai lepingu sõlmimisel üürnikult ettemaksu 100 eurot, millega sai kaetud kõrvalkulud järgmise kuu eest. Tagatisraha 500 eurot ei ole saanud. Mingit võlakirja ei ole andnud.
10.Üürnik rikkus eluruumi. Üürnik hoidis rõdul kahte jalgratast ja kontrollimisel selgus, et rõdu akna vooderdusplekk oli kriimustatud. Üürileandja esitas selle kohta üürnikule pretensiooni. Kahju on järgmine: rõduakna äärte demonteerimise kulu 100 eurot, plekkääre valmistamine 172,80 eurot, paigalduse kulu 150 eurot, WC poti remondikulu 100 eurot (sellest nõudest üürileandja kohtumenetluses loobus).
11.Üürilepingu p 1.4 sisaldab ainult kommunaalkulusid. Lepingu p 1.5 järgi tasub üürnik elektri, gaasi, vee, kütte ja kõikide teiste kommunaalteenuste eest arve või mõõturite näitude alusel. Üürnik rikkus kõrvalkulude tasumise kohustust ja novembrikuu kõrvalkuludest, mis olid kokku 138,95 eurot, jättis üürnik tasumata 27 päeva eest 125,01 eurot (päevas 4,63 eurot, 138,95/30). Maakohtu otsus ja põhjendused
12.Harju Maakohus lõpetas 05.06.2020 otsusega osaliselt menetluse üürileandja hagis üürniku vastu kahju hüvitise 100 eurot nõudes seoses loobumisega, rahuldas osaliselt üürniku hagi ettemakstud üüri tagastamise nõudes 209,88 euro ulatuses. Üürniku tagatisraha nõude 500 eurot ning üürileandja nõude kahju hüvitise 172,80 euro saamiseks maakohus rahuldas ja tasaarvestas nimetatud nõuded ja mõistis üürileandjalt üürniku kasuks välja 327 eurot. Maakohus jättis rahuldamata üürileandja hagi üürniku vastu kõrvalkulude 200 eurot ja viivise väljamõistmiseks. Ühtlasi otsustas maakohus, et 05.06.2020 otsus kuulub viivitamatule täitmisele.
13.Maakohus tuvastas, et poolte vahel oli sõlmitud VÕS § 271 tähenduses eluruumi üürileping, kuigi selles ei olnud määratud üüri suurust ega üüri tasumise kohustust. Hageja esitatud City24.ee väljavõttest nähtuvalt pakuti eluruumi üürile üüritasuga 350 eurot kuus ja järgmises üürikuulutuses oli märge, et igakuine tasu koos kommunaalidega on 510 eurot. Hageja tõendas enda pangakonto väljavõttega ja üürikomisjonile esitatud CC seletuskirjaga, et pooltel oli välja kujunenud VÕS § 23 lg 1 p 2 järgi praktika, et üürileandja käib ise tasu järgi üürniku juures ja üürnik tasus talle eluruumi eest igakuiselt 500 eurot sularahas. Arvestades internetis avaldatud
2-19-4530 pakkumust, lepingu dokumenti, mis ei fikseerinud üüri suurust, üürniku pangakonto väljavõtet, CC seletuskirja ja poolte väljakujunenud praktikat, leidis maakohus, et üürnik pidi maksma igakuiselt 500 eurot, millest üür oli 350 eurot.
14.Üürniku üürinõudega seoses jõudis maakohus järeldusele, et üürnikul on õigus nõuda perioodi 28.11.2018–15.12.2018 eest tagasi enammakstud üüri 209,88 eurot, mitte 300 eurot. Üürnik maksis iga kuu eest ette 500 eurot ja KÜ L 10.12.2018 arvest nr 18114555 nähtuvalt olid novembrikuu kõrvalkulud 138,95 eurot. Viimase 500-eurose makse tasus üürnik 16.11.2018. Kuivõrd leping lõppes 27.11.2018 ja ruumid vabastati samal päeval, siis pidi üürnik tasuma novembrikuu 27 päeva eest kõrvalkulusid 125,01 eurot ja üüri selle kuu eest 314,82 eurot. Seega oli oktoobris tasutud 500 euroga kaetud novembrikuu üür 314,82 eurot. Hageja maksis 16.11.2018 ette detsembrikuu eest 500 eurot, kuid alates 28.11.2018 ei olnud tal VÕS § 76 lg-te 1 ja 2 ning § 271 järgi kohustust üüri maksta.
15.Üürileandja kõrvalkulude nõue oli põhjendamata, kuna üürnik tõendas, et ta ei ole VÕS 279 lg-st 1 ja lepingust tulenevat kõrvalkulude tasumise kohustust rikkunud. Maakohus tuvastas, et novembrikuu kõrvalkulud olid 138,95 eurot, millest üürnik pidi tasuma 125,01 eurot. Kuna üürnik maksis oktoobris 500 eurot, millest 314,82 eurot oli novembrikuu üür, ja novembris 500 eurot, oli üürnikul õigus tagasi saada enammakstud üüri 209,88 eurot. Selliselt jäi üürileandjale üürniku poolt oktoobris ja novembri tasutud summadest üle 475,30 eurot, millega oli kaetud novembrikuu kõrvalkulude nõue 125 eurot.
16.Üürileandja kahjunõude osas leidis maakohus fotosid, poolte seletusi ja tunnistaja MM kirjalikku ütlust kogumis hinnates, et üürilepingu esemele tekkisid kahjustused üürniku poolt ratta hooletu hoiustamise tõttu. Seega ei vastanud eluruum selle tagastamisel VÕS § 334 lg 1 seisundile. Üürnik rikkus asja korrashoiu ja samas seisundis tagastamise kohustust. Tõendatud on üürileandja väide, et tal tekkis üürniku poolt eluruumi kahjustamise tõttu varaline kahju VÕS § 128 järgi, mis on VÕS § 127 lg 3 järgi seoses kohustuse rikkumisega. Seega on üürileandjal õigus üürnikult nõuda kahju hüvitamist VÕS § 127 lg-te 1–3, § 115 lg 1 ja § 101 lg 1 p 3 järgi. KÜ L 19.12.2018 arvega nr 2 ja Morrison Ehitus OÜ 16.11.2018 arvega nr 1611-18 on tõendatud, et selliste aknapalede parandamise ja -plekkide asendamise kulud on 172,80 eurot. Üürileandja nõue hõlmas lisaks 172,80 eurole veel aknaplekkide demonteerimise ja paigaldamise maksumuse. Korteriühistule tehtud Ehitusabitehnika OÜ pakkumise kohaselt on akende demonteerimine 100 eurot ja paigaldamine 150 eurot (ilma käibemaksuta). Samas andis üürileandja üürivaidluskomisjoni istungil seletuse, et rõdu äärte demonteerimise töö tegi ära tema abikaasa. Kuna neid kulusid faktiliselt ei kantud, ei ole selline kulu põhjendud. Seega on viidatud arvetega tõendatud VÕS § 132 lg-te 1-3, § 128 lg 3 järgi kahjustatud asja parandamise ja asendamise mõistlikud kulud 172,80 eurot, mis tuleb üürnikult välja mõista.
17.Tagatisraha nõude osas märkis kohus, et üürilepingus ei olnud kokku lepitud, et üürileandjal on õigus saada tagatisraha. City24.ee kuulutusest nähtub, et korteri eest on tagatisraha 500 eurot, maakleritasu 270 eurot, üür 350 eurot. Maakohtu hinnangul saab eeltoodust järeldada, et selline oli üürileandja pakkumus, s.o millistel tingimustel ta asja üürile annab ja milline on tema praktika asja üürile andes. Üürnik tõendas pangakonto väljavõttega, et ta võttis enda kontolt välja 13.03.2018 500 eurot ja 14.03.2018 500 eurot. Üürnik esitas maaklerile e-kirja, milles avaldas, et tal oli 16.03.2018 lepingu sõlmisel kaasas 1120 eurot (350 + 270 + 500) ja puuduoleva 150 eurot tõi omanikule 17.03.2018. E-kirjas kirjutatud omanikule tasutav 150 eurot ühtib enam-vähem sellega, mida avaldas tunnistaja, et abikaasa XX tõi 100 eurot üürnikult. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et üürnik maksis üürileandjale ette üüri 500 eurot ja tagatisraha 500 eurot. Kuna üürnik oli teadlik üürileandja kahjunõuetest tema vastu, siis võis üürileandja tagatisraha mitte tagastada 172,80 euro ulatuses ja üürniku tagatisraha nõue oli
2-19-4530 põhjendatud 327 euro ulatuses. Tagatisraha arvelt on võimalik teha tasaarvestus üürileandja nõudega 172,80 euro ulatuses. Tasaarvestuse tulemusel mõistis maakohus üürileandjalt üürniku kasuks tagatisraha 327 eurot.
18.Maakohus leidis, et üürileandja viivisenõue ei ole põhjendatud, kuna üürileandja oleks saanud oma nõude tasaarvestada lepingu lõppedes. Apellatsioonkaebus
19.Üürileandja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega üürileandja hagi rahuldada ja üürniku hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud palub üürileandja jätta üürniku kanda.
20.Maakohus ei võtnud põhjendatud seisukohta poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete suhtes ning jättis ilma igasuguse põhjenduseta kõrvale üürileandja esitatud väited ja tõendid. Samuti ei hinnanud kohus kõiki tõendeid vastastikuses seoses ja motiveeritult.
21.Maakohus jättis otsuses täielikult hindamata lepingus sätestatud tingimused. Ebaõige on maakohtu järeldus, et üürnikul oli kohustus tasuda igakuiselt 500 eurot. Üürniku konto väljavõttega ei saa tõendada, et üürnik tasus selle korteri üüriks. Korteri üürikuulutused ei kinnita pooltevahelisi kokkuleppeid lepingu sõlmimise seisuga. Lisaks on kuulutused erineva sisuga tagatisraha puudutavas osas. Üürnikul ei olnud kohustust maksta tagatisraha. Lepingujärgselt pidi üürnik tasuma ainult kommunaalteenuste eest. Novembris üürikorterist lahkudes jättis kostja viimase kuu kommunaalarve 138,95 eurot tasumata ja seega on hagejal õigus saada hüvitist 27 päeva eest 125,01 (27x4,63) eurot.
22.Kahjuhüvitise nõude osas ei nõustu üürileandja maakohtu seisukohaga, et kuna töö tegi üürileandja abikaasa, siis ei kuulu vastav kahju hüvitamisele. Oluline on, et kahju on tekitatud, kahju tekitaja on tuvastatud, kahju on hinnatud, kahju ei ole vabandatav ja seega kuulub hüvitamisele. Kohtule esitatud hinnapakkumisest nähtub, et akna äärte demonteerimine ja paigaldame on tasustatav töö, mille eest tuleb maksta. Ei oma tähendust, kelle nimele on hinnapakkumine tehtud, tähtis on selle töö eest küsitav tasu. Vastustaja seisukoht
23.Üürnik vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu 05.06.2020 otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus parandab TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi maakohtu otsuse resolutsioonis mõningad ebatäpsused ja teostab tasaarvestuse, kuid maakohtu otsuse lõppjäreldus jääb muutmata. Seoses resolutsiooni täpsustamisega esitab ringkonnakohus TsMS § 654 lg 22 järgi otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
25.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis üürniku hagi üürileandja vastu tagastamisele kuuluva üüri nõudes osaliselt summas 90,12 eurot rahuldamata. Samuti ei ole vaidlustatud
2-19-4530 maakohtu otsust osas, milles maakohus tuvastas, et üürnik on rikkunud üürileantud eluruumi ja ta on kohustatud üürileandjale hüvitama kahju heastamiseks 172,80 eurot.
26.Ringkonnakohus märgib, et kuna tegemist on lihtmenetluses menetletava asjaga, siis menetlemisel võib kohus TsMS § 405 lg 1 p 5 järgi kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, mh ka menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.
27.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud.
28.Apellant heidab maakohtule ette tõendite ebaõiget hindamist. TsMS 232 § lg 1 järgi kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte ja lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Maakohus on tõendite hindamisel järginud eeltoodut ja maakohtu järeldused põhinevad kohtule esitatud tõenditel.
29.Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse norme üürilepingus kokkulepitu tuvastamisel. Maakohus on üürilepingu (tl 6-7) sisu hinnanud koosmõjus teiste tõenditega, milleks olid korteri XXX üürileandmise kuulutused portaalis City24.ee, üürniku pangakonto väljavõte ja üürikomisjonile esitatud CC seletuskiri ning teinud järelduse, et üürilepingus kirja pandu ei vasta üüri tasumise kohustuse osas poolte tegelikele kokkulepetele.
30.VÕS § 271 järgi on üürileping tasuline leping ja VÕS § 292 lg 1 järgi maksab üürnik lisaks üürile ka kõrvalkulusid, kui selles on kokku lepitud. Pooltevahelises üürilepingus ei ole kokkulepet üüri kohta, kuid enne üürilepingu sõlmimist maakleri poolt portaalis City24.ee avaldatud kuulutuse kohaselt oli üüri suuruseks 350 eurot ja tagatisraha 500 eurot (üürikomisjoni toimik lk 24 pöördel). Üürniku seletuse järgi sõlmiti leping selle kuulutuse peale. Kohtu jaoks ei ole veenev üüriandja seletus, et tema ei olnud kursis sellega, mida maakler kuulutuses avaldas. Maakler pidi VÕS § 658 lg 1 ja § 621 lg 1 järgi järgima käsundiandja ehk käesoleval juhul üürileandja juhiseid. Seega on usutav, et maakleri poolt kuulutuses avaldatud korteri üürileandmise tingimused olid kooskõlastatud üürileandjaga. Ka pärast pooltevahelise üürilepingu lõppemist sama korteri üürileandmise kohta avaldatud kuulutuses on üürihinnaks märgitud 390 eurot ja aastaringselt koos kommunaalidega tasumisele kuuluvaks 510 eurot kuus (üürikomisjoni toimiku lk 34). Ka see viitab, et korteri XXX üürileandmine toimus viisil, kus üürnik pidi tasuma üüri ja kommunaalteenused ühe kindlaksmääratud summana. See, et hilisemas kuulutuses ei ole märgitud tagatisraha, ei tähenda, et eelmise kuulutuse järgi sõlmitud lepingu puhul ei pidanud seda maksma.
31.Üürileandja nõudis üürnikult kommunaalkulude võlga 125 eurot. Maakohus on üürniku kohustust tasuda novembrikuu kommunaalteenuste eest arvestanud tema poolt ettetasutud üüri tagasinõude suuruse tuvastamisel. Kuna maakohus tuvastas, et 16.11.2018 tasus üürnik üürileandjale 500 eurot, mis sisaldas ka üüri ettemaksu detsembrikuu eest summas 350 eurot, siis üürniku poolt tasutu kattis kommunaalkulude võla. Seega ei ole alust eeltoodud nõuet rahuldada. Maakohus on vaidlustatud otsuse resolutsioonis ebaõigesti märkinud, et üürileandja
2-19-4530 nõue kommunaalkulude saamiseks oli 200 eurot. Eeltoodud osas tuleb maakohtu otsuse ebatäpsus TsMS § 447 lg 2 järgi parandada.
32.Üürileandja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus tuvastas, et üürnik on tasunud lepingu sõlmimisel tagatisraha ja tal oli õigus see üürileandjalt tagasi saada. Eeltoodud järelduse on apellant apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et üürilepingu sõlmimisel tasus üürnik tagatisraha 500 eurot. Üürnik on selle kohta andnud ütlusi 30.09.2019 kohtuistungil ja üürikomisjoni 19.02.2019 istungil. Maakleri poolt avaldatud üürikuulutuse järgi oli tagatisraha suuruseks 500 eurot. Samuti on üürniku pangakonto väljavõttest näha, et just lepingu sõlmimise ajal on ta arvelduskontolt välja võtnud 1000 eurot. Eelviidatud tõendid muudavad üürilepingu sõlmimisel üürniku poolt tagatisraha tasumise usutavaks.
33.Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuses, et üürnik on kahjustanud üürileantud eluruumi ja üürnik on kohustatud hüvitama kahju kõrvaldamiseks 172,80 eurot, jättes ülejäänud osas, s.o 250 eurot, hagi kahju hüvitamiseks rahuldamata. Apellant on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis nõude rahuldamata.
34.VÕS § 334 lg 2 järgi üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Pooled ei vaielnud, et üürnik kahjustas üürile antud eluruumi rõdu aknaplekki. Ehitusabitehnika OÜ 19.12.2018 hinnapakkumises, mis on tehtud Tallinn, Sõle tn 45 korteriühistule, on rõdu akna äärte demonteerimise maksumus 100 eurot ja rõdu akna äärte paigaldamise maksumus 150 eurot (tl 28). Maakohtus ei olnud vaidlust, et pakkumises toodud töid ei ole tellitud, vaid need tegi üürileandja abikaasa ise ja üürileandja ei ole tööde eest tasunud. Seega on õige maakohtu järeldus, et selliseid kulusid ei ole üürileandja kandnud ja need ei kuulu hüvitamisele. Maakohus on õigesti välja mõistnud üürnikult üürileandja kasuks VÕS § 132 lg 3 mõttes asja parandamiseks tehtud mõistlikud kulud, s.t 172,80 eurot uute aknaplekkide ostmiseks.
35.VÕS § 308 lg 3 sätestab, et üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Vaidlust ei ole, et üürilendaja oli üürnikule üürilepingu lõppemisel teatanud kahju hüvitamise nõudest. Enne kohtumenetlust ei ole üürileandja oma kahju hüvitamise nõuet tasaarvestanud üürniku tagatise tagastamise nõudega, mistõttu sai vastavad nõuded tasaarvestada käesolevas kohtumenetluses TsMS § 445 lg 2 teise lause järgi.
36.Maakohus ei ole kohtuotsuse resolutsioonis märkinud, millises ulatuses on üürilendaja kahju hüvitamise nõue rahuldatud ja millises ulatuses üürniku tagatise tagastamise nõue, vaid resolutsiooni punktis 4 välja mõistnud üürileandjalt üürniku kasuks tasaarvestuse tulemusena 327 eurot. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni muuta ja sõnastada resolutsioon viisil, kus on välja toodud otsustused mõlema nõude osas. Ringkonnakohus märgib, et tasaarvestuse tulemusena oleks üürileandja pidanud üürnikule tagatisraha tagastama summas 327,20 eurot. Ringkonnakohus parandab eeltoodud arvestusliku ebatäpsuse.
37.Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses teostanud poolte kõigi vastastikuste nõuete osas tasaarvestust. Ringkonnakohus parandab selle maakohtu minetuse ja TsMS § 445 lg 2 teise
2-19-4530 lause järgi tasaarvestab poolte vastastikused nõuded ja mõistab kokkuvõttes üürileandjalt üürniku kasuks välja 537,08 eurot (500+209,88–172,80).
38.Viivise on maakohus õigesti jätnud välja mõistmata, kuna üürileandja nõude üürniku vastu oleks saanud tasaarvestada juba üürilepingu lõppemisel.
39.Maakohus on seoses mõlema hagi osalise rahuldamisega õigesti jätnud maakohtu menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsiooniastme menetluskulud jätta apellandi kanda. TsMS § 177 lg 2 järgi määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava otsuse või määruse jõustumist. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.