Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

arvlemine toimus sularahas, konto numbrit E. K ei andnud. Üürileandja ei tagastanud pärast lepingu lõppemist perioodi eest 28.11.18-15.12.18 ettemaksutud üüri ega tagatisraha. Leping lõppes 27.11.18, hageja oli korterist välja kolinud ja andnud korteri valduse üle kostjale. K O palub E Klt välja mõista ettemaksutud üüri perioodi eest 28.11.15-15.12.15 300 € ja tagatisraha 500 €. Üürivaidluskomisjonis ei nõustunud E. K hagiga, märkis, et WC pott oli kohe lahti, rõdutööd tehti ära ajal, mil ta oli tööl, plekkäärte maksmisest oli juttu sügisel, mõni väike kriim võis olla, millega nõustus, kuna akende peale ratast ei saa panna. Kulusid ei ole nõus kandma. Ainuke arve kulude eest, mis ta on näinud, on KÜ arve 172,80 €. Ka kohtumenetluses ei nõustunud ta E. K hagiga (22.05.19, ts. t lk 53-54). Korteri üürile andmise kuulutuses oli märgitud, mida tuleb maksta ja et see on ka tasutud, sh maakleritasu (ts t lk 55). Istungil seletas, et ta pole kahju tekitanud. Nõuet kahju hüvitamiseks pole saanud ( ts t lk 62p). Üüri suurus oli 500 €, mis sisaldas kõrvalkulusid 150 €. Novembrikuu eest on tasutud 16.11.19 500 €. Menetluskulud palub jätta vastaspoole kanda. II E Korelova vastuväited ja hagi Vastuväited K. O hagile (ÜVK toimik lk 51) E. K ei nõustunud üürivaidluskomisjonis oma vastuses K. O avaldusega. Leping sõlmiti üheks kuuks. E. K sai üürnikult ettemaksu 100 €, kui leping sõlmiti, sellega sai kaetud kõrvalkulud järgmise kuu eest, tagatisraha 500 € ei ole saanud. Mingit võlakirja pole andnud. Hagi (ÜVK toimik lk 51-52, tsiviiltoimik lk 43, lk 64-65) Üürnik rikkus eluruumi. Nimelt hoidis üürnik rõdul kahte jalgratast ja rõdu kontrollimisel selgus, et vooderdusplekk oli kriimustatud, mille kohta esitas ta üürnikule pretensiooni, kes sellega nõustus. Kui ta oleks saanud tagatisraha 500 €, siis oleks ta saanud katta selle arvel kahjud. Kahju on: rõduakna äärte demonteerimise kulu 100 €, plekkääre valmistamine 172,80 €, paigalduse kulu 150 €, WC poti remondikulu 100 €. Lisaks on korteris elamise eest kõrvalkulud 121 €. Kõik kokku on 643,80 €. Kohtumenetluses täpsustas (03.05.2019, ts.t lk 43-44) oma nõuet. Lepingu p 1.4 sisaldab ainult kommunaalkulusid. Lepingu p 1.5. järgi tasub üürnik kuus elektri, gaasi, vee, kütte ja kõikide teiste kommunaalteenuste eest arve või mõõturite näitude alusel. Üürnik rikkus kõrvalkulude tasumise kohustust ja novembrikuu kõrvalkuludest, mis olid kokku 138,95 €, jättis üürnik tasumata, 27 päeva eest 125,01 € (päevas 4,63 €, 138,95/30). WC –poti parandamise kulusid 100 € ta enam ei nõudnud (lk 64p), kuna ei ole tõendeid ja sellest nõudest loobus. Üürivaidluskomisjonis palus E. K välja mõista K. O kahju hüvitamiseks ja kõrvalkulude võlgnevus kokku 643,80 € (lk 41, ÜVK toimik, lk 51-52, 58, 59). Kohtumenetluses täpsustas nõuet ja palus välja mõista kokku 547,80 €, sh kõrvalkulude võlga 125 €, kahju hüvitist 422,80 € ja viivist võlalt 547,80 €-lt alates 25.03.2019 VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni võla 3 (10)

tasumiseni Menetluskulud palus jätta vastaspoole kanda. Kohtu põhjendused Kuivõrd tegemist on lihtmenetluse vaidlusega (TsMS § 405, kuna mõlema hagi hind on alla 2000 euro), siis on otsus lihtsustatud vormis (TsMS § 444 lg 2). VÕS § 76 lg 1, 2, § 8 lg 1, 2 järgi tuleb lepingut täita vastavalt lepingus ja seaduses kokkulepitule. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, viivist, kahju hüvitamist VÕS § 101 lg 1 p1,3, 6 § 108 lg 1, § 115 lg 1, § 127 lg 1, 3 järgi. Kohutuse rikkumine on kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine VÕS § 100 järgi. VÕS § 271 alusel kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Sama seaduse § 292 lg 1 järgi peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotuid kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Pooled ei vaielanud selle üle, et:  K O kui üürnik ja E K kui üürileandja sõlmisid 16.03.18 xxx, Tallinn asuva eluruumi kasutamiseks lepingu, üürileping lõppes 27.11.18 ja eluruum on tagastatud üürileandjale 27.11.18,  üürnik pidi tasuma üüri ette iga kuu 16. kuupäevaks sularahas (lepingu p 2.2.2.),  üürnik oli igakuiselt kohustatud tasuma 500 €  üürnik pidi tasuma igakuiselt kõrvalkulusid,  E K esitas oma üürilepingust tuleneva kahju hüvitamise ja võla nõude üürnikule 21.11.18 (tsiv t lk 63, istungi protokoll) Kuna pooled sõlmisid lepingu eluruumi kasutamiseks tasu eest ja üürnik pidi maksma ka kõrvalkulusid, siis oli poolte vahel sõlmitud eluruumi üürileping VÕS § 271 tähenduses. Üür Lepingust tulenevad kohustused võivad olla määratud lepingust, seaduses, aga võivad tuleneda ka poolte vahelisest praktikast aga ka hea usu põhimõttest vastavalt VÕS § 23 lg 1 p 2. Pooled ei ole üürilepingu kirjalikus dokumendis (ÜVK t l 4,6) üüri suurust määranud, sealjuures ei ole märgitud isegi üüri tasumise kohustust. Seega tuleb vaadelda, kuidas oli välja kujunenud poolte praktika VÕS § 23 lg 1 p 2 järgi võlasuhtes, et määrata kindlaks, millise osa tasust, mida K. O pidi maksma, oli üür - üüri tasumise kohustuse ulatus. See on oluline, et lahendada küsimus K. O enammakstud üüri tagasimaksmise nõudest. Hageja on esitatud City24.ee väljavõtte (ÜVK toimik lk 22, 23p, 34), millest nähtuvalt pakuti eluruumi üürile üüritasu määraga kuus 350 € ja lisaks oli üürikuulutuses järgmises sama korter üürikuulutuses märge, et igakuine tasu koos kommunaaridega on 510 €. Tõsi, märgitud üürikuulutuste väljavõtted on tehtud 15.01.19 ja 22.11.18, so hiljem kui pooled lepingu sõlmisid. Hageja on tõendanud kohtule esitatud enda 4 (10)

pangakonto väljavõttega (ÜVK toimiku lk 27-30p, 40p), et võttis igakuiselt välja raha kontolt 500 € ja seda enne lepingu sõlmimist vahetult 13.03.18 (ÜVK t lk 27) ja järgnevalt üüri maksmise kuupäevadele vahetult eelnevatel või lähedasematele päevadel (näiteks 14.03.18, 10.04.18, 09.05.18 jne) ning et viimase väljavõtte tegi ta 15.10.2019 (lk 30p). Kohtul puudub igasugune alus kahelda, et City24.ee väljavõtted ei peegeldaks üürileandja E. K pakkumust lepingu sõlmimiseks teistsugustel tingimustel. Hageja poolt üürikomisjonile esitatud R. S seletuskirjast nähtub, et üürileandja käis ise üüril järgi ja K. O maksis üürileandjale E. Kle üüri igakuiselt sularahas 500 € ning et viimase makse tegemiseks 16.11.18 paluti abi K. O tuttavalt K. K . Seega oli lepingulises suhtes pooltel välja kujunenud VÕS § 23 lg 1 p 2 järgi praktika, et üürileandja käib ise tasu järgi K. O juures ja K. O tasus talle eluruumi eest igakuiselt kindla summa 500 € sularahas. Arvestades internetis avaldatud pakkumust, lepingu dokumenti, mis ei fikseeri üldse üüri suurust, K. O pangkonto väljavõtet, R. Si seletuskirja ja poolte väljakujunenud praktikat, leiab kohus, et K. O on tõendatud, et igakuiseks tasuks, mida K. O pidi maksma E. Kle üüritud eluruumi eest, on kokku 500 € ja sellest igakuine üür on 350 €. Sellist üüri suurust pole kohtu hinnangul E. K kahtluse alla ka ise seadnud. Kohus tuvastas, et K. O tõendas R. Si seletuskirjaga, et üürileandja käis ise üüril järgi ja üüri maksis K. O sularahas igakuiselt 500 € ning et viimase makse tegemiseks 16.11.18 paluti abi K. O tuttavalt K. K . K. O esitatud K Ke seletuskirjaga 12.11.18 on tõendatud, et K. O sai viimase üürimakse raha temalt laenuks (ÜVK toimik lk 32). Kohtul puudub alus nendes tõendites kahelda, kuivõrd üürileandja ei ole ka näiteks ise nõudnud oma hagis K. Olt üürivõla tasumist, vaid üksnes kommunaalkulude ehk kõrvalkulude tasumist. Veelgi enam, ei ole üürileandja ise kandud hoolt selle eest, et üürilepingus fikseerida täpselt üüri suurus, rääkimata sellest, et lepingu järgi tulnuks üürnikul tasuda vaid üksnes kõrvalkulude eest, sest üüri kohta, nagu kohus ülalpool märkis, ei ole lepingus midagi märgitud. Kuna aga K. O pole vaidlustanud, et ta pidi üüri maksma 350 € kuus, siis puudub alus kohtul kahelda selles, et seda üüri tuli siiski eluruumi kasutamise eest tasuda. Eeltoodu alusel leiab kohus, et asjas on tõendatud K. O väited, et K. O tasus üüritud asja ees igakuiselt ette E. Korolavele sularahas 500 €, mis sisaldas endas nii kõrvalkulusid kui ka üüri 350 €, aga ka seda, et K. O oli tasunud viimase makse 500 € E. Kle 16.11.19. E. K on tõendanud kohtule esitatud KÜ X arvega 18114555 10.12.18 (tsiv t lk 46), et novembrikuu kõrvalkulud olid 138,95 €, mille on E. K ka tasunud ühistule (konto väljavõte. ÜVK t lk 57, ts t lk 24). Kuivõrd leping lõppes 27.11.2019 ja ruumid vabastati samal päeval, siis pidi K. O tasuma selle kuu 27 päeva eest kõrvalkulusid (138,95/30=4,63) 125,01 € ja üüri selle kuu eest vastavalt 314,82 € (350/30=11,66). Arvestades seda, et hageja on tõendanud, et ta maksis iga kuu eest E. Kle ette 500 €, siis oli K. O ära maksnud 2018.a. oktoobris 500 €. Viimane kattis ära 2018.a. novembrikuu üüri, mis oli 27.11.19 seisuga 314,82 €. Vastav vahe on seega 35,18 € (350-314,82). Asjas on tõendatud (vt otsus ülalpool), et hageja maksis 16.11.18 ette järgmise kuu (2018.a. detsembrikuu) eest 500 €, ehk perioodi eest, mil leping oli lõppenud ja ta asja enam ei kasutanud. Alates 28.11.18 ei olnud tal VÕS § 76 lg 1, 2 § 271 järgi kohustust üüri maksta. Nii on tal õigus nõuda hagetava perioodi 28.11.18-15.12.18 ehk 18 päeva eest tagasi enammaksutud üüri 209,88 € (11,66*18), mitte 300 € nagu ta on nõudnud. Tal on õigus nõuda ka selle vahe tagastamist, mis ta maksis üüri oktoobris rohkem novembrikuu eest, kuid selle perioodi eest tekkiva vahesummat ei ole ta nõudnud. VÕS § 1027 lg 1, § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. E. K ei 5 (10)

ole nõus enammaksutud üüri, mille saamiseks tal lepingu järgi õigust pole, K. Ole tagastama, rikkudes VÕS § 100 mõtte kohaselt VÕS § 1027 lg 1, § 1028 lg 1 tulenevat kohustust tagastada K. Ole 209,88 €. K. Ol on õigus nõuda sellise kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 1027, § 1028 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et K. O nõue enammaksutud üüri tagastamiseks on osaliselt tõendatud ja põhjendatud ja E. Klt tuleb välja mõista 209,88 € K O kasuks. Mis puudutab K. O esitatud teavitust, mille on teinud E. K (ÜVK tlk 11) ja mille järgi pidi K. O vabastama ruumid 27.11.18, siis ei võimalda sealolevad käsikirjalised märkused, mis on tehtud eesti keeles, järeldada, et E. K oleks andnud kinnituse, et ta maksab üüri ja tagatisraha tagasi. E. K sellise kinnituse andmist ei ole omaks võtnud ega kinnitanud, et ta oleks sellise märkuse sinna akti teinud, peale selle on K. O ise avaldanud üürikomisjoni avalduses, et tema ise tegi sinna märkused (avalduse 4 lk, ÜVK t lk 2p). Kõrvalkulud Pooled ei vaielanud selle üle, et 21.11.18 esitas E. K oma üürilepingust tulenvad nõuded E. O vastu (vt kohtuistungi protokoll). Eelpool tuvastas kohus, et E. K tõendas KÜ X arvega nr 18114555 10.12.18 (tsiv t lk 46), et 2018.a novembrikuu kõrvalkulud olid kokku 138,95 €. Kuivõrd leping lõppes 27.11.2018 ja ruumid vabastati samal päeval, siis pidi K. O tasuma selle kuu 27 päeva eest kõrvalkulusid (138,95/30=4,63) kokku 125,01 €. E. K nõuab sellest vaid 120 €. Kohus tuvastas, et kuivõrd K. O oli ära maksnud 2018.a. oktoobris 500 €, siis kattis too ära novembrikuu üüri, mis oli 27.11.19 seisuga 314,82 € (vahe 35,18 € mida K. O ei nõudnud /350-314,82 €/). Lisaks tuvastas kohus, et K. O tasus novembris detsembri eest ette 500 € ja et K. Ol on õigus tagasi saada enammakstud üüri 209,88 € perioodi eest 28.11.18-15.12.18 . Selliselt jäi E. Kle K. O poolt 2018.a oktoobris ja novembris tasutud summadest üle 475,30 € (1000 € /tasutud kokku/ - 209,88 € /tagastamisele kuuluv üür/ - 314,82 € /novembrikuu üür perioodi eest 01.11.18-27.11.18/), millega on kaetud novembrikuu kõrvalkulude nõue 125,00 €. Eeltoodu alusel leiab kohus, et K. O on tõendanud ja lükanud ümber E. K väited, et K. Ol oleks olnud kõrvalkulude võlg perioodi 01.11.18-27.11.18 eest 125,00 €. Siinkohal tuleb kohtu hinnangul arvestada, et K. O tõendas, et kõrvalkulud ja üür tuli kokku tasuda pooltevahelist praktikat arvestades igakuiselt fikseeritud ühekordse summana 500 €, millest üür oli 350 € Nii oli igakuisesse maksesse arvestatud sisse kõrvalkulude tasu 150 € eest, mis on ka suurem kui faktiline kõrvalkulude nõue 125,00 € 2018.a. novembri eest, mida E. K nõuab. Kuna K. O on tõendanud, et ta pole VÕS 279 lg 1 ja lepingust tulenevat kõrvalkulude tasumise kohustust rikkunud, siis on tõendamata ja põhjendamata E. K nõue K. O vastu kõrvalkulude väljamõistmiseks perioodi eest 01.11.2018-27.11.2018 125,00 € VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 279 lg 1 järgi. Tema nõue jääb selles osas K. O vastu rahuldamata.

Kahjunõuded VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel 6 (10)

koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis, lg 2 sätestab, et üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. VÕS § 127 lg 1, 3, § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3 järgi on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju, et ennistada kahju eelne olukord. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. E. K on esitanud kohtule ja üürivaidluskomisjonile fotod rõdul oleva aknapleki ja aknapale kahjustamise kohta (ts t lk 67-70, ÜVK t 60-64). K. O on komisjoni istungil 19.02.19 seletuse andnud (ÜVK toimik lk 69, lubatav tõend ka lihtmenetluses TsMS § 405 järgi), et tema poolt ratta hoiustamisega tekkis rõdul selline asja kahjustamine (kriimud). Sama kinnitavad ka E. K kirjalikud seletused ja tunnistaja M. K tunnistused kohtule (lubatav tõend lihtmenetluses TsMS § 405 järgi). Eeltoodu alusel leiab kohus fotosid, K. O seletust, E. K seletust ja tunnistaja M. K kirjalikku ütlust kogumis hinnates, et üürilepingu esemele tekkisid kahjustused K. O poolt ratta hooletu hoiustamise tõttu, mis ei ole kohtu hinnangul asja loomulik kulumine, mille eest K. O ei vastutaks. Seega ei vastanud eluruum selle tagastamisel E. Kle VÕS § 334 lg 1 seisundile ehk et asi ei antud tagasi korras seisundis ilma vastavate kahjustusteta. Nii asub kohus järeldusele, K. O rikkus asja korrashoiu ja samas seisundis tagastasime kohustust ja tõendatud on E. K väide, et tal tekkis E. O poolt eluruumi kahjustamise tõttu varaline kahju VÕS § 128 järgi, mis on VÕS § 127 lg 3 järgi seoses kohustuse rikkumisega. Mis puudutab seda, et akti polnud koostatud asja seisundi kohta ei enne asja üleandmist ega tagasisaamist, siis ei ole sellel tähtsust, sest eespool tuvastas kohus tõendite alusel, et kahju tekkimine on tõendatud ja selle põhjustas K. O. Eeltoodu alusel on E. Kl õigus nõuda kahju hüvitamist VÕS § VÕS § 127 lg 1, 3, § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3 järgi K. Olt. VÕS § 132 lg 1 sätestatab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestad, lg 2 sätestatab, et kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus, lg 3 sätestatab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. E. K on tõendanud KÜ X arvega nr 2 19.12.18 ja x OÜ arvega nr 1611-18 16.11.18, et selliste aknapalede parandamise ja -plekkide asendamise kulud on 172,80 € kui kahjustatud asja parandamise, asendamise mõistlikud kulud. E. K nõue hõlmas lisaks 172,80 € veel 100 €. x OÜ pakkumise kohaselt (ts t lk 28) on akende demonteerimine 100 € ja paigaldamine 150 € /ilma 7 (10)

käibemaksuta/, pakkumine on tehtetud ühistule. Samas on E. K ise komisjoni istungil andnud seletuse, et rõdu äärte demonteerimise töö tegi ära abikaasa (TsMS § 405 järgi lubatav tõend, ÜVK t lk 69). Kuna selle töö tegi kostja abikaasa ise, ei ole selline kulu 100 € põhjendud VÕS § 132 lg 1-3 järgi, kuivõrd faktiliselt neid kulusid ei kanta. Nii on asjas tõendatud viidatud arvetega VÕS § 132 lg 1-3, § 128 lg 3 järgi kahjustatud asja parandamise ja asendamise mõistlikud kulud 172,80 €. K. O ei ole neid kulusid hüvitanud, ta pole seda ka väitnud, mistõttu on E. K kahju hüvitamise nõue K. O vastu osaliselt tõendatud ja põhjendatud kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg 1, 3, §128 lg 3, § 132 VÕS § 132 lg 1-3. Märgitud 172,80 € tuleb K. Olt E. K kasuks välja mõista ja E. K hagi kuulub selles osas osalisele rahuldamisele. Vaidluses ei oma tähtust E. O väiteid, kas E. K on ühistu juhatuses või ei, sest selline asjaolu ei mõjuta kahju tekkimist, selle ulatust. Korteri hooldamise nõuete nimekiri asjas tähtsust ei oma (tsiv t lk 71p,), sest kohus tuvastas, et K. O vastutab kahju tekitamise eest ja kohus sellele nimekirjale sisulist hinnangut ei anna. Tagatisraha VÕS § 308 lg 1 sätestestab, et eluruumi üürilepinguga võib ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Üürnik võib tagatisraha maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades. Esimene osa tuleb maksta pärast üürilepingu sõlmimist ning lg 2 sätestab, et üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Kohtule esitatud üürilepingus ei ole pooled sätestanud, et üürileandjal on õigus saada tagatisraha ega pole märgitud ka selle suurust. Kostja ja tema abikaasast tunnistaja andsid oma kirjaliku seletused/tunnistused kohtule (tõend TsMS § 405 järgi), et mingit sellist tagatisraha kokkulepet polnud ja et sellist tagatisraha pole E. K saanud (15.04.20), välja arvatud 100 €. Tunnistaja seletuse kohaselt oli abikaasa E. K talle seletanud, et üürnikul ei olnud rohkem raha kui 100 € üüriks. Kuna seda, mida seletas E. K, oli tunnistaja kuulund E. Klt ning ei nähtu, et ta oleks ise olnud läbirääkimiste juures ja raha maksmise juures, siis ei ole tema kui tunnistaja ütlused veenvad selles, milles E. K ja K. O täpsemalt kokku leppisid. City24.ee kuulutusest nähtub, et selle korteri eest on tagatisraha on 500 € ja maakleritasu 270 €, üür 350 €. Selline on kohtu hinnangul üürileandjast E. K pakkumus, millest saab järeldada, millistel tingimustel ta asja üürile annab ja milline on tema praktika asja üürile andes. K. O on tõendanud kohtule esitatud pangakonto väljavõttega, et võttis enne lepingu sõlmimist kontolt välja 13.03.18 500 € ja 14.03.18 500 €. K. O on esitanud e-kirja maaklerile, kus ta avaldas (ÜVK t lk 39, e-kiri 14.01.19, all), et tal oli 16.03.18 lepingu sõlmise ajal kaasas 1120 (350 €+ 270 €+ 500€) ja puuduoleva 150 € tõi järgmisel päeval 17.03.18 ära omanikule. Seega vastab 500 € summale, mille pidi hageja iga kuu ette maksma üüri ja kõrvalkulude eest kokku ja teine 500 € tagatisraha summale 500 €, mis on näidatud sama korteri üürikuulutuses. E-kiri tõendab, et K. Ol oli kaasas 1120 €, mis sai kohe ära makstud lepingu sõlmimisel ja mis hõlmas ka maakleritasu. E-kirjas kirjutatud nn järgmisel päeval omanikule tasutav 150 € ühtib enam-vähem sellega, mis on tunnistaja öelnud, et abikaasa E. K tõi 100 € üürnikult. Eeltoodu alusel leiab kohus viidatud pangkonto väljavõtteid, üürikulutust, K. O e-kirja maaklerile kogumis hinnates, et K. O maksis E. Kle ära ette üüri 500 € ja tagatisraha 500 €, sest 1) üürile andmise kuulutuste kohaselt oli sellise korteri üürile andmisel tagatisraha nõutav, 2) leping sõlmiti kohe 16.03.18 ehk vahetult peale raha väljavõtmist kontolt ja 3) üür tuli tasuda ette (vaidlust polnud). Seega on K. O tõendanud, et ta oli täitnud oma 8 (10)

tagatisraha maksmise kohustuse 500 € E. Kle VÕS § 308 lg 1 järgi. Siinkohal märgib kohus, et üüri suurust ja selle tasumist ei fikseeritud kirjalikus üürilepingu dokumendis, ometi ei olnud vaidlust selles, et üüri tuli tasuda, seega saab järeldada, et üürileandjal ei olnudki huvi dokumenteerida üürilepingus mingeid konkreetseid rahasummasid ja tasu määrasid, sj tagatisraha, mida ta hoopis üürikuulutustes näitas. Seega asjaolu, et kirjalikus üürilepingu dokumendis ei märgitud tagatisraha, ei tähenda, et poleks olnud tagatisraha maksmise kohustust nagu kohus tuvastas. VÕS § 308 lg 3 järgi võib üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Vaidlust ei olnud selles, et 21.11.18 teatas E. K K. Ole oma nõuetest. Seega ei ole vaja hinnangut kalkulatsioonile (ts. t lk 73). Leping lõppes 27.11.18 ja K. O seletuste kohaselt komisjoni istungil (TsMS § 405 järgi lubatav tõend) tegi üürileandja parandustööd ära veel ajal, kui üürileping kehtis (novembris). Nii leiab kohus, et K. O pidi olema teadlik, et üürileandjal on tema vastu kahjunõue. Asjaolu, et nõude suurus võis olla teistsugune või et K. O sellega ei nõustu, ei tähenda, et tema kui üürnik ei oleks olnud teadlik üürileandja nõuetest tema vastu. Nii võis E. K mitte tagastada K. Ole tagatisraha ulatuses, mis tagas tema nõuet kahju hüvitamiseks 172,80 €, ülejäänud osas mitte. Seega on E. K VÕS § 308 lg 1 järgi üürniku ees osaliselt tagatisraha 327 € tagastamise kohustuse rikkumises VÕS § 100 mõttes. E. K ei ole oma nõuet tasaarvestanud K. O nõudega. TsMS § 445 lg 1 II lause sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Seega on võimalik tagatisraha arvelt teha tasaarvestus E. K nõudega 172,80 € ulatuses K. O tagatisraha nõudega 500 €, mille tulemusel on K. O tagatisraha nõue E. K vastu VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 308 lg 3 järgi 327 € ulatuses põhjendatud, tõendatud ja kuulub 327 € rahuldamisele. See summa tuleb E. Klt K. O kasuks välja mõista. Viivis E. K palus välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 II aluse järagi alates 25.03.19 oma nõuetelt. Asjas leidis tõendamist, et E. K nõue E. O vastu on tõendatud, põhjendatud vaid 172,80 € ulatuses. Samuti on asjas tõendatud, et E. K on kohustatud tagastama K. Ole enammakstu üüri ja et K. O oli maksnud tagatisraha, mille arvelt saanuks E. K oma nõude tasaarvestada K. O vastu, kuid mida ta pole teinud. Nii nõustub kohus kostjaga, et E. K saanuks, kui leidis, et tal on nõue kostja vastu, mis tuleneb väidetavalt tema nõuetest, teha vastavalt VÕS § 197 lg 1, 2 järgi tasaarvestuse K. O tagatisraha arvelt juba lepingu lõppedes või enne 25.03.18 (millisest ajast ta nõuab viivist). See välistanuks viivise arvestamise tema nõuetelt K. O vastu olukorras, kus ta oli ise K. O ees enammakstud üüri ja tagatusraha maksmise kohustuse rikkumises. Eeltoodu alusel leiab kohus, et siinkohal ei ole E. K viivisenõue põhjendatud ega kuulu VÕS § 6 lg 2 järgi hea usu põhimõttest tulenevalt rahuldamisele. Kokkuvõte K. O hagi üüri tagastamise nõudes kuulub osalisele rahuldamisele ja E. Klt tuleb välja mõista K. O kasuks 209,88 €. 9 (10)

K. O tagatisraha nõue kuulub rahuldamisele 500 € ning E. K kahju hüvitamise nõue kuulub osalisele rahuldamisele 172,80 € ning TsMS § 445 lg 1 II lause järgi tuleb tasaarvestada nende nõuded, mille tulemusel tuleb E. Klt K. O kasuks välja mõista tagatisraha 327 €. E. K kõrvalkulude nõue K. O vastu 125,00 € ja viivisnõue alates 25.03.19 VÕS § 113 lg 1 II lause järgi 547,80 eurolt jääb rahuldamata. Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 10 kuulub lihtmenetluse otsus viivitamatule täitmisele. Menetluse lõpetamine E. K nõudis kahju hüvitisena ka 100 € hüvitamist WC-poti kahjustamise/parandamise eest, kuid loobus sellest nõudest. Nimetatud nõudes 100 € kuulub menetlus TsMS § 428 lg 1 p 3, § 445 lg 5 järgi lõpetamisele. Poolte muud väited, mis seostavad sellega, kas ja millal käis üürileandja üürnik korteris, nende omavahelised muud suhted, ei oma vaidluses tähtsust ja kohus neile hinnangut ei anna. Menetluskulude jaotus, asja hind TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. K. O hagi kuulus üürivõla nõudes osaliselt rahuldamisele 69,96 % (209,88/300*100). Tema tagatisraha nõue kuulus sisulisele rahuldamisele, kuid kuna E. K nõue kuulus ka osalisele rahuldamisele ja kohus tegi tasaarvestuse K. O tagatisraha arvelt, siis selle tulemusel ei saa K. O kogu tagatisraha tagasi. Seega jäävad TsMS § 163 lg 1 järgi poolte menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus lõpetas E. K nõudes 100 € saamiseks menetluse nõudest loobumise tõttu. E. K ei loobunud sellest nõudest mitte seetõttu, et K. O oleks nõude rahuldanud. Seega jäävad selles nõudes E. K menetluskulud TsMS § 168 lg 4 järgi tema enda kanda ja kuna K. O meneltuskulud avaldust ei esitanud, jäävad tema kulud tema enda kanda. /digitaalne allkiri/ Kohtunik

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.