Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-107563
Tsiviilasi
OÜ Ruutu Kuus hagi BonBon Lingerie OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3960,85 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Ruutu Kuus (registrikood 12730076, Sepise tn 10, Tallinn 11415); esindajad Hageja lepinguline esindaja: advokaat Madis Meristo (Advokaadibüroo Talts & Partnerid, Pärnu mnt 158/1, Tallinn 11317, telefon 6233017, e-post: [email protected]); Kostja: BonBon Lingerie OÜ (registrikood 14084029, Pärnu mnt 21, Tallinn 10141); Kostja lepinguline esindaja: Aleksandra Artjušina (OÜ Salengo Õigusabi, Mere puiestee 4, Tallinn, e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 18.11.2020 Hageja seaduslik esindaja: X X Kohtuistungil osalesid Kostja lepinguline esindaja: x x
RESOLUTSIOON
Jätta hagi töövõtutasu 3240 euro nõudes ja sellelt nõudelt alates 16.06.2018 sissenõutavaks muutuva viivise nõudes, samuti kahju hüvitamise 250 euro nõudes ja sellelt nõudelt alates hagiavalduse kostjale kättetoimetamisest sissenõutavaks muutuva viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja OÜ Ruutu Kuus kanda.
2.Mõista hagejalt OÜ-lt Ruutu Kuus (registrikood 12730076) kostja BonBon Lingerie OÜ (registrikood 14084029) kasuks menetluskuludena välja kostja õigusabikulud 1584,50 (üks tuhat viissada kaheksakümmend neli eurot ja 50 senti) eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista töövõtutasu 3240 eurot ja viivise sellelt summalt seadusjärgses määras alates 16.06.2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid mitte enam kui 3240 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista kahju hüvitise 250 eurot ja viivise sellelt summalt seadusjärgses määras alates hagiavalduse kostjale kättetoimetamisest kuni nõude täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 250 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja töövõtj ja kostja tellij töövõtulepingu kostja Pop-Up poodide sisearhitektuurse kontseptsiooni loovlahenduse väljatöötamiseks ja sisearhitektuurse projekti koostamiseks. Kostja edastas 19.03.2018 hagejale lähteülesande töö teostamiseks. Hageja koostas loovlahenduse kontseptsiooni ja edastas selle 09.04.2018 kostjale. 11.04.2018 aktsepteeris kostja hageja kontseptsiooni ning palus asuda koostama sisearhitektuurset projekti.
3.Hageja koostas hinnapakkumise töövõtulepingu esemeks oleva töö teostamiseks ning edastas selle 20.04.2018 kostjale. Töövõtulepingu hinnaks oli 5400 eurot, millele lisandus käibemaks ehk kokku 6480 eurot. Hageja edastas 20.04.2018 töövõtutasu esimese osamakse (50% töövõtutasust) tasumiseks tellijale arve nr 17845 summas 2700 eurot, millele lisandus käibemaks ehk 3240 eurot. Ettemaksu arve tasumise tähtaeg oli 02.05.2018. Kostja arvet tähtaegselt ei tasunud.
4.Hageja edastas 07.05.2018 kokku lepitud töö eskiisi kostjale. Kostja täpsustas 10.05.2018, et tellitud töö ei pea sisaldama valgusplaani ega elektriplaani. Hageja selgitas, et poolte kokkulepitud töö valgusplaani ja elektriplaani ei sisaldagi ning see ei mõjuta töö hinda. Hageja teatas kostjale 16.05.2018, et esimese osamakse arve on endiselt tasumata. Samuti küsis ta üle, kas pakkumisega seoses on veel mingeid küsimusi. Kostja vastas, et tööga tuleb edasi minna. Kostja tasus 25.05.2018 arve nr 17845.
5.Hageja teostas kokkulepitud töö. Hageja edastas tellijale 28.05.2018 sisearhitektuurse projekti joonised ja moodboardi lõike ning 05.06.2018 projekti 3D-vaated. Kostja kiitis 06.06.2018 teostatud töö heaks. Kostja soovis, et hageja pakuks teostatud projektile hinnapakkumist pop-up poe tootmiseks. Hageja edastas hinnapäringu koos projektiga oma koostööpartnerile X X OÜ-le, kes koostas selle põhjal hinnapakkumise, mille hageja edastas kostjale.
6.Kokkulepitud töö teostamise ja tellijale üle andmise järel saatis hageja kostjale 08.06.2018 tasu teise osamakse 50% tasumiseks arve nr 17898 summas 3240 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 15.06.2018. Kostja arvet ei tasunud. Pooled kohtusid 20.06.2018 koosolekul, et arutada popup poe tootmist ning edasist koostööd. Kostjat esindasid koosolekul turundusjuht T R, müügijuht
P-R K ning tegevjuht J P. Ühtegi pretensiooni hageja poolt teostatud tööle ei esitatud. Hageja oli eelnevalt 12.06.2018 edastanud kostjale teostatud põhiprojekti inglise keeles, et kostja saaks pop-up poe tootmishindu küsida välispartneritelt. Eeltoodu kinnitab, et hageja teostas puudusteta töö.
7.27.06.2018 saatis kostja juhatuse liige I T projekti muudatusettepanekud, mida hageja pidas uueks lähteülesandeks ja töövõtuks. Hageja teatas samal päeval, et töö on tehtud vastavalt kostja sisendile ja kostjaga kooskõlastatud. Hageja tuletas meelde tasumata arvet. 02.10.2018 edastas hageja kostjale uuesti ülevaate tehtud tööst. Hageja selgitas, et kostja 27.06.2018 muudatusettepanekuid on võimalik teostada, kuid tegemist on uue töövõtuga, mistõttu on vajalik täpsustada lähteülesannet, ajakulu ja hinda. Kostja sisulist tagasisidet ei andnud, vaid leidis 16.11.2018 kirjas, et hageja algne kavand enam ei sobinud. Kostja ei osundanud ühelegi sisulisele puudusele hageja töös.
8.Hageja esitas 13.12.2018 kostjale nõude töövõtutasu ja viivise tasumiseks. Kostja vastas nõudekirjale 07.01.2019. Kostja väitel edastas ta 27.06.2018 hagejale projekti sisendi ja muudatusettepaneku, kuid hageja muudatusi sisse ei viinud. 11.02.2019 saatis kostja hagejale töövõtulepingu ülesütlemise avalduse, milles ta leidis, et ei ole saanud hinnapakkumisele vastavat tööd. Hageja koostööpartner X X OÜ on kinnitanud, et hageja projekt oli piisav hinnapakkumise koostamiseks ja toodete valmistamiseks. Tööprojektis oli arvestatud, et kogu pop-up pood peab olema teisaldatav.
9.Hageja töövõtulepingust tulenev põhinõue on 3240 eurot. Hageja on töö teinud ja edastanud valmis töö kostjale. Kostja on töö 06.06.2018 vastu võtnud ja kinnitanud 20.06.2018 täiendavalt, et töö on sobiv. Töö vastavust kokkuleppele kinnitab täiendavalt X X OÜ kinnituskiri. VÕS § 638 alusel tuleb töö lugeda vastuvõetuks. Hageja esitas kostjale 08.06.2018 arve nr 17898, mille kostja jättis tasumata. Lisaks põhinõudele nõudis hageja kostjalt kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist summas 250 eurot. Hageja esindaja töötas läbi esitatud materjalid ja kujundas õigusliku seisukoha (50 min), koostas nõudekirja ja pankrotihoiatuse (1h), kooskõlastas nõudekirja kliendiga ja esitas selle võlgnikule (10 min). Õigusabi osutamisele kulus aega 2 tundi, hinnaga 125 eurot tunnis. Kahju nõue on arvestatud ilma käibemaksuta.
10.Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1. Hageja esitas kostjale arve nr 17898 08.06.2018 ning arve tasumise tähtaeg oli 15.06.2018. Kuna kostja arvet ei tasunud, muutus nõue sissenõutavaks 16.06.2018 ning hagejal on sellest kuupäevast alates õigus nõuda seadusjärgset viivist. Hagi esitamise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise summa 191,70 eurot. Hageja palus viivise välja mõista ka kahju nõudelt.
11.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et tegu oli äärmiselt väikesemahulise tööga, sest pop-up poe sisuks oli neli mööblieset ehk lett, kaks kappi ja riietuskabiin. Töövõtulepingu eseme oluliseks osaks oli disainikontseptsiooni loomine, mis vastaks kostja brändi stiilile ja ootustele. Kostja on nõustunud, et leping sõlmiti sisearhitektuurse kontseptsiooni loovlahenduse välja töötamiseks ja sisearhitektuurse projekti koostamiseks. Disainikontseptsiooni väljatöötamist tõendab hageja 07.05.2018 esitatud eskiis ja kontseptsioon.
12.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et kostja ei ole valmis projekti vastu võtnud. Kostja kiitis töö heaks 06.06.2018. Hageja 08.06.2018 e-kirjast nähtub, et hageja tegeles popup poe tootmisküsimustega. Poe tootmisega seonduv ei olnud hõlmatud sõlmitud töövõtulepinguga. Alusetu on kostja etteheide, et hageja ise pidas projekti kinnitamise päevaks 20.06.2018, kuid esitas arve varem. Tegelikult toimus 20.06.2018 koosolek, milles arutati pop-up poe tootmise küsimusi. Koosolekul kinnitasid kostja esindajad veel kord, et töövõtulepingu esemeks olev töö on valmis ja ühtegi pretensiooni tööle ei esitatud. Kostja väide, et pretensioonid esitati koosolekul, on tõendamata.
13.Hageja andis kostjale töö üle 28.05.2018 ja 05.06.2018. Kostja esindaja T R võttis töö vastu. Tõendamata on kostja väited, et hageja teadis, et projekti peab vastu võtma kostja juhatuse liige I T, mitte T R. Töövõtulepingu sõlmis kostja nimel T R, mitte I T ning hagejale andis lepingu täitmisel juhiseid samuti T R. Hageja viitas TsÜS § 132 lõikele 1 ja leidis, et kuna T R oli kostja töötaja, kasutas kostja teda pidevalt oma majandus- ja kutsetegevuses. T R korraldas poolevahelist suhtlust. T R aktsepteerimist tuleb lugeda kostja tahteavalduseks. Hageja väiteid tõendavad Facebooki vestlused. Kostjaa väide, et T R pidi hagejaga suhtlema ametliku e-posti aadressi xxx kaudu, on tõendamata.
14.Kostja väited on vastuolulised. Kostja on väitnud, et töö pidi vastu võtma tema juhatuse liige I T, kuid on samas nõustunud, et T R kiitis FB vestluses heaks projekti värvitoonid. Alusetud on kostja väited, et töö oli tema jaoks kasutuskõlbmatu, kuna töös ei arvestatud vajadusega tagada mööbli teisaldatavus. Tõendamata on kostja väide, et proovikabiini kaal oli üle 250 kg. Jooniste alusel ei saa hinnata, kui palju proovikabiin kaalub. Kostja 27.06.2018 e-kirjas, milles esitati uus lähteülesanne, oli toodud, et proovikabiin ei tohi kaaluda üle 250 kg. Kordagi varem ei olnud kostja sellist tingimust esitanud.
15.Ebaõige on kostja väide, et X X OÜ kinnituskiri ei tõenda projekti vastavust sisendile. Hageja esitas X X OÜ-le kostja heakskiidetud projekti tootmishinna saamiseks, mistõttu käsitleb kinnituskiri töövõtulepingu esemeks olevat tööd. Alusetu on kostja etteheide, et hageja ei andnud projekti jooniseid üle .dwg-formaadis. Sellises formaadis jooniste üleandmiseks puudus pooltel kokkulepe. Kostja esitas selle kohta pretensiooni esimest korda 26.06.2019 ning see on esitatud hilinenult.
16.Alusetud on kostja etteheited, et hageja tööd ei ole võimalik teistel disaineritel jätkata. Hageja töö oli valmis. Kuna pooltel puudus kokkulepe intellektuaalse omandi õiguste üleandmiseks kostjale, ei või kostja ilma hageja nõusolekuta teostatud töös muudatusi teha. Asjakohatu on kostja väide, et puudus kokkulepe muudatuste või täienduste mittelubamise kohta. Kostja on töö vastu võtnud, mistõttu hagejal puudus kohustus teostatud tööd parandada või täiendada omal kulul. Kuna kostja viivitas esimese arve tasumisega enam kui kolm nädalat ja jättis teise arve tasumata, on küüniline hagejale ette heita, et viimane ei soovi teha tasuta tööd.
17.Kostja on väitnud, et ta ei ole kokku lepitud tööd saanud. Samas on kostja nõustunud, et vaidlus puudub värvitoonide, eskiisi ja moodboardi osas. Põhiprojekt lähtubki eskiisist, moodboardist ja kinnitatud värvigammast. Kostja on vastuses andnud sisuliselt nõusoleku teostatud tööle ning loobunud vastuväidetest. Alusetud on kostja väited, et I Ti 27.06.2018 nõutud muudatused ei olnud keerukad ega vajanud kogu projekti kontseptsiooni muutmist. 27.06.2018 selgitas hageja e-kirjas, et kostja saadetud sisend oli konkreetne, kuid esitatud hilinemisega. Hageja selgitas, et kostja soovide täitmiseks tuleb paljud elemendid ümber joonistada ja ümber arvutada, mille tulemusena muutub olulisel määral eskiis ja moodboard. Seega esitas kostja uue lähteülesande pärast töö heaks kiitmist.
18.Kuna kostja leiab, et ta on töövõtulepingu korraliselt üles öelnud, ei heidagi ta hagejale ette lepingurikkumisest, sest vastasel juhul oleks ta lepingus taganenud. Kostja lepingu ülesütlemise avaldus ei omanud toimet, sest hageja nõuetekohaselt täidetud lepingut ei olnud võimalik üles öelda. Lepingu ülesütlemine ei vabastanud kostjat tasu maksmise kohustusest. Kokkulepitud tasunõuet vähendavate eelduste täitmist peab tõendama tellija. Töövõtja ei pea tõendama lepingu esemeks oleva töö teostamist. Töövõtja peab tõendama, et poolte vahel oli leping, millega kostja on nõustunud. Lisaks pidi kostjale olema ettenähtav, et kui ta tasu maksmise kohustust rikub, tekivad hagejale kulud. Kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused on täidetud.
19.06.01.2020 seisukohtades selgitas hageja, et kostja edastas talle 19.03.2018 lähteülesande töö tegemiseks. Hageja koostas loovlahenduse kontseptsiooni ja saatis selle kostjale 09.04.2018. 11.04.2018 aktsepteeris kostja hageja kontseptsiooni ning palus asuda koostama sisearhitektuurset projekti. Kostja lähteülesande kohaselt soovis viimane saada pop-up poe sisearhitektuurset projekti, milles oleks proovikabiin, pukk ja laud müügitehinguteks, väike kinnine kapp toodele, peegel ning toodete presenteerimise stanged.
20.Hinnapakkumises viidatud „moodboard“ on emotsioonigalerii, mille eesmärk on visuaalselt illustreerida sisekujundaja planeeritavat stiili. Sisearhitektuurne projekt oli vaieldamatult „moodboardiga“ kooskõlas, kuid sisearhitektuurne projekt pidi võrreldes „moodboardiga“ olema täpne ja konkreetne. Vastavalt hageja hinnapakkumisele pidi Pop-Up poodide sisearhitektuurne projekt sisaldama detailsemaid lahendusi ja spetsifikatsioone. Pooled sõlmisid hageja esitatud hinnapakkumise alusel töövõtulepingu, mille esemeks oli muuhulgas detailsete lahenduste ja spetsifikatsioonidega Pop-Up poodide sisearhitektuurse projekti koostamine.
21.Hageja teostas kokkulepitud töö ja edastas kostjale 28.05.2018 sisearhitektuurse projekti joonised ja moodboardi lõike. 05.06.2018 edastas hageja kostjale projekti 3D-vaated. Kostja kiitis töö heaks 06.06.2018. Kuna kostja kiitis töö heaks, tuleb eeldada, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija.
22.Pärast töö vastuvõtmist 06.06.2018 toimus 20.06.2018 poolte vahel nõupidamine. Nõupidamisel, millel osales kogu kostja tegevjuhtkond (turundusjuht T R, müügijuht P-R K, tegevjuht ning juhatuse liige J P), ei esitatud hageja tööle pretensioone. Eluliselt ei saa olla usutav, et pooled oleksid arutanud pop-up poe projekti realiseerimist, kui töödes oleks olnud puudusi.
23.Kostja teise juhatuse liikme I Ti poolt esitatud muudatusettepanekud ei ole puudused. Kostja juhatuse liige I T on kinnitanud 16.11.2018 e-kirjas, et ajapikku tegid kostja vajadused läbi muudatused. I Ti 27.06.2018 ettepanekud ei vasta kostja enda koostatud lähteülesandele ega varem heaks kiidetud eskiisidele. Kostja lähteülesanne nägi ette, et pop-up poes peab olema väike kinnine kapp toodele (laius alates 50 cm) ning toodete presenteerimise stanged. I Ti 27.06.2018 e-kirjas on väidetud, et kapi kujunduse funktsionaalsus on puudulik, sest see mahutab liiga vähe tooteid. Kostja ei täpsustanud lähteülesandes, kui palju tooteid pop-up pood mahutama peab. Kuna kostja soovis väikest kinnist kappi ning riiete stangesid, ei saa järeldada, et ta soovis suure mahutavusega kappe.
24.I Ti 27.06.2018 e-kirjas sooviti kujundusest kogu metallvõrgu eemaldamist. Hageja eskiisides toodud metallvõrgu kiitis kostja varem heaks, mistõttu on e-kiri vastuolus lähteülesandega. Kostja lähteülesandes ei olnud täpsustanud toodetava pop-up poe kaalu ülempiiri. Sellegipoolest ei kaalunud toodetav pood üle 250 kg. Kokkuvõtvalt oli I Ti e-kirjas toodu näol tegemist uue lähteülesandega.
25.Isegi juhul, kui lugeda I Ti e-kirjas toodut puudusteks hageja töös, on tegemist ebaoluliste puudustega, mis ei andnud tellijale õigust keelduda töö vastuvõtmisest. Asjaolu, et kostja nimel asus tegutsema uus juhatuse liige, ei tähenda, et kostja varasem tegevus tuleb ümber vaadata ning hakata töövõtjale esitama põhjendamatuid pretensioone. Kostja kiitis loovlahenduse kontseptsiooni heaks 11.04.2018. Hageja koostatud sisearhitektuurse projekti joonised, moodboardi lõige ning projekti 3D-vaated vastavad täielikult kostja esitatud lähteülesandele.
26.Hageja õigusabikulud olid täies ulatuses vajalikud ning mõistlikud. Materjalide läbitöötamise töö oli vajalik nõudekirja koostamiseks. Nõudekirja ei ole võimalik koostada ilma, et konkreetse kaasuse asjaolud oleksid välja selgitatud ning nende pinnalt formuleeritud konkreetne nõue.
27.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 325 eurot ja õigusabikulud 3 797 eurot. Õigusabi ostutati hinnaga 125 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Materjalidega tutvumisele kulus 2 tundi ja 300 eurot. Makseettepaneku koostamisele kulus 50 min ehk 125 eurot. Hagiavalduse tõendite kogumiseks ja komplekteerimiseks kulus 7 tundi 40 min ehk 1150 eurot. Kostja vastusega tutvumisele ja arvamuse koostamisele kulus 4 tundi ja 58 min ehk 745 eurot. Istungiks valmistumiseks ja sellele osalemiseks kulus 2 tundi 14 min ehk 334,50 eurot. Täiendava seisukoha koostamisele kulus 4 tundi 15 min ehk 637,50 eurot. Istungi aja kooskõlastamisele ja selgituste koostamisel ekulus 1 tund ja 15 min ehk 187,50 eurot. 01.06.2020 istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kulus 2 tundi 7 min ehk 317,50 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 4122 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
28.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et ta sõlmis hagejaga suulise töövõtulepingu kostja Pop-Up poodide sisearhitektuurse kontseptsiooni loovlahenduse väljatöötamiseks ja sisearhitektuurse projekti koostamiseks. Töövõtulepingu sõlmimise aluseks oli hageja 19.04.2018 hinnapakkumine nr 143, mille kohaselt oli kogu objekti mahuks 120 töötundi ja hinnaks 6480 eurot, millest 50% tasus kostja ettemaksuna. Pakkumises on hageja märkinud ja kostja nõustunud, et tööde eest tasumisele kuuluv teine osa ehk 50% kuulub maksmisele pärast projekti üleandmist.
29.Projekti näol oli tegemist äärmiselt väikesemahulise tööga ehk Rocca Al Mare keskusesse paigutatava pop-up poe disainiga, mille sisuks oli neli mööblieset – lett, kaks kappi ja riietuskabiin. 08.06.2018 edastas hageja kostjale arve teise poole ilma, et kostja oleks valmisprojekti vastu võtnud. Hageja e-kirja sisust ei nähtu, et tegemist oleks valmis projekti või üleandmisega. Pigem viitab e-kiri sellele, et töö projekti kallal alles käib ning mitmed küsimused vajavad selgitamist. Kostja ei pidanud usutavaks, et hageja ei oleks projekti üleandmise juurde kuuluvasse kaaskirja lisanud palvet valmisprojekt üle vaadata ja tagasisidet anda ega oleks viidanud muud moodi töö lõppemisele. Projekti kinnitamise hetkeks on hageja ise pidanud 20.06.2018, kuid sellele vaatamata esitas hageja arve 12 päeva enne projekti väidetavat kinnitamist.
30.Kostja ei nõustunud, et hageja teostas kokku lepitud tööd ja kostja kiitis projekti heaks. Hageja väited on tõendamata. Hageja teadis, et projekti peab vastu võtma kostja juhatuse liige I T, mitte kostja töötaja T R, kellega hageja eelistas suhelda. Hageja on esitanud kaks väljavõtet Facebooki vestlusest, mis ei tõenda projekti vastuvõtmist. Vestluse pooleks oli kostja töötaja T R, kuid tõenditest ei selgu vestluse kuupäeva ega seda, milline oli T R staatus. Facebooki vestlustes sai T R esindada vaid iseennast, mitte kostjat. Kostjal puudub ligipääs T R Facebooki kirjavahetusele ning töötaj oli ta kohustatud suhtlema vaid ametliku tööaadressi xxx kaudu. Facebooki kaudu oleks T R saanud suhelda kostja FB konto kaudu. Lisaks ei nähtu FB vestlusest täpselt, millisest projektist juttu oli.
31.Kostja pidas arusaamatuks, millistele kostja kinnitustele töö vastuvõtmise kohta hageja viitab. Pärast tööde edastamist kostjale 08.06.2018 edastas kostja mõistliku aja jooksul ehk 20.06.2018 koosolekul suuliselt ja 27.06.2018 e-kirjaga pretensioonid. Hageja ei saanud olla arvamusel, et kostja on töödega rahul ning need vastu võtnud. 20.06.2018 koosolekul arutati hageja esitatud projekti ning 27.06.2019 edastas kostja juhatuse liige palve paranduste sisseviimiseks. Kuna hageja vastas, et tegemist on väga konkreetse sisendiga, pidi hageja aru saama muudatuste sisulisest poolest. Poolte vahel ei olnud kokkulepet pretensioonide esitamise aja kohta.
32.Kostja ei ole projekti vastu võtnud ega allkirjastanud vastavasisulist akti. T R kiitis Facebooki vestluses küll heaks projekti värvitoonid, kuid kostja hinnangul ei saa seda pidada
kogu projekti vastuvõtmiseks. Värvitoonide, eskiisi ja moodboardi osas poolte vahel vaidlust ei ole. Kostja ei ole saanud hagejalt hinnapakkumise nr 143 2. jaos kirjeldatud töid, mis moodustavad 3/4 tervikprojektist. Hageja poolt jäi täielikult teostamata objekti järelevalve, kuna hagejast tulenevatel põhjustel objekti ülesehituseni ei jõutudki.
33.Hageja 08.06.2018 edastatud projekt oli olemasoleval kujul kostja jaoks kasutuskõlbmatu, kuna ei sisaldanud kokkulepitud omadusi. Muuhulgas ei olnud arvestatud mööbli teisaldatavusega kostjaga varasemalt kokkulepitud määral ning mööbel oli liialt raske. Hageja ei ole üle andnud jooniseid .dwg-formaadis, mida üldjuhul hea tava kohaselt disainerid teevad, et klient saaks hiljem vajadusel disaini muuta või sellega jätkata. DWG failirming võimaldab kliendil jagada graafilisi andmeid disainprogrammide vahel, neid muuta ja lugeda, kui pdfformaadis jooniseid saab vaid vaadata. Kostja on tasunud hagejale 3240 eurot, kuid ei ole selle eest saanud kasutuskõlblikku ega sisendile vastavat tööd. Hageja rikkus oluliselt lepingut.
34.X X OÜ kinnituskiri ei kinnita projekti vastavust sisendile ning selline hageja järeldus on meelevaldne. Kirjas sisalduv kinnitus, et projektis oli arvestatud teisaldatavusega, ei peegelda kogu projekti sisu. Hageja esitatud joonistelt nähtub, et proovikabiinile olid lisatud rattad, kuid kabiini kaal oli üle 250 kg, mida kostja palus hagejal muuta. Mööbel oli ebafunktsionaalne, sest selles oli kaubale jäetud liiga vähe hoiuruum. Märkused saatis kostja hagejale 27.06.2018 e-kirja teel.
35.Hageja ignoreeris kostja palvet viia projekti sisse muudatused ega kontakteerunud kostjaga ligi kolm kuud. Soovitud muudatused jäid projekti sisse viimata. Loominguliste projektide puhul on tavapärane paranduste ja täienduste tegemine ning iga parandust ei saa käsitleda eraldi projektina ja nõuda selle eest lisatasu. Kokkulepet muudatuste ja täienduste lubamatuse või piirmäära kohta poolte vahel ei olnud. Kostja ei nõustunud, et tema muudatusettepanekud kujutasid endast uut lähteülesannet. Muudatused ei olnud keerukad ega vajanud kontseptsiooni muutmist. Kostja soovis vaid logo lisamist, proovikabiini sisu ja kaalu muutmist ning kappide funktsionaalsuse suurendamist.
36.13.09.2018 uuris kostja töötaja T R hagejalt, kui kaugel ta paranduste tegemisega on, kuid kiri jäi vastuseta. 11.10.2018 saatis kostja hagejale meeldetuletuse, millele hageja vastas, et teeb soovitud muudatused ära kohe, kui laekub arve teine pool. Hageja ei märkinud e-kirjas, et sisendi või soovitud muudatustega oleks probleeme või muudatusi ei saa teostada. Kuna kogu projekti eest tasumine pidi vastavalt hinnapakkumises nr 143 kokkulepitule toimuma pärast valmisprojekti üleandmist, ei pidanud kostja võimalikuks tasuda arve teist poolt enne projekti vastuvõtmist.
37.11.02.2019 ütles kostja hagejaga sõlmitud töövõtulepingu VÕS § 655 lg 1 alusel üles, kuna tööde valmimise tähtajast oli möödunud üle kümne kuu ning kostja ei pidanud enam mõistlikult võimalikuks valmimist kauem oodata. Vastavalt hinnapakkumisele nr 143 oli kogu projekti mahuks 120 töötundi, seega kattis kostja teostatud 50% ettemaks 60 töötunni tasu. Kostja leidis, et eskiisprojekti teostus moodustas umbes 1/4 kogu projekti mahust ega saanud ajaliselt võtta üle 60 töötunni ehk 7,5 täistööpäeva jagu reaalseid töötunde. Kuna hageja jättis tööd lõpetamata, hoidis ta kokku 60 töötundi. Kostja on tasunud hagejale juba kokku lepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille hageja kokku hoidis.
38.Hageja nõue õigusabikulude hüvitamiseks on alusetu, kuna on otseses seoses hageja enda töövõtulepingu rikkumisega. Kui hageja oleks kostjaga sõlmitud töövõtulepingu alusel projekti kokkulepete kohaselt valmistanud ning tähtaegselt üle andnud, ei oleks hageja pidanud õigusabikulusid kandma. Hageja väited kostja pahatahtlikkuse kohta ei ole põhjendatud.
39.Hageja viivisearvestus ei ole korrektne. Kostja ja vahel sõlmitud töövõtulepingu aluseks oleva pakkumise nr 143 kohaselt kuulus vaidlusalune arve tasumisele alates projekti üleandmisest. Kuna kostja ei ole projekti vastu võtnud, ei ole põhjendatud arve esitamine kostjale ega viivisearvestus. Isegi hageja enda väidete alusel ei olnud põhjendatud teise arve esitamine 08.06.2018 ja viivisearvestus alates 16.06.2018, kuna hageja kinnitas oma kirjas, et projekt valmis 20.06.2018.
40.06.02.2020 seisukohtades leisis kostja jätkuvalt, et ta ei ole hageja saadetud kontseptsiooni vastu võtnud. FB vestlus seda ei tõenda, sest tõendist ei nähtu, kelle vahel ja millal vestlus toimus. Kirjavahetus ei kajasta ka kogu poolte arutelu, sest pooled kohtusid korduvalt. Seda, et hageja üritas mõjutada kostjat nõustuma oma visiooniga tellimusest ega soovinud kostja parandusettepanekuid töösse võtta, on hageja ise kinnitanud R Ki 16.10.2018 e-kirjas. Samas kirjas on R K kinnitanud, et 250 kg kaalu nõue oli hagejale varasemast teada.
41.Pop-up poe olemusest tulenevalt peab see olema võimalikult kerge ning lihtsasti teisaldatav ning õhtuks ühe inimese poolt lukustatav. Kostja palve muuta mööbel alla 250 kg kaaluvaks ei saanud hagejale üllatusena tulla. Kui lähtuda hageja tehtud hinnapakkumisest, jäid hagejal täielikult teostamata pakkumise teises jaos olevatest töödest valgusplaan, elektriplaan ja objekti järelevalve. Ülejäänud tööd ei vastanud tellitule. Kostja tasus ettemaksuna 50% kogu tellimuse hinnast, kuid jäi täielikult ilma sellest, mida õigustatult töid tellides ootas. Hageja teostatud tööd eraldiseisvana ning mittekomplektsena ei ole kostjale kasutuskõlblikud.
42.Hageja suhtus töösse hooletult ja muutis mitu korda tööde üleandmise tähtaega. Algsest tähtajaks 28.05.2018 sai 26.06.2018, kuid ka sellest ei pidanud hageja kinni. Tööde vastuvõtmist ei ole hageja tõendanud ja seda ei ole toimunud. Hageja esitatud vestlused ei tõenda kokku lepitud töö vastuvõtmist. Kuna tööd ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi tõendama hageja. Tööde täielikku valmimist ei ole hageja tõendanud.
43.Hageja kui töövõtja, kes omab disainivaldkonnas eriteadmisi ning kellele edastatud lähteülesandes toonitati korduvalt mööbli funktsionaalsust, projekteeris mööbli, mille mahutavus oli kolme pesukomplekti ringis ning millel oli funktsonaalsuse seisukohalt tarbetu metallvõrk. Kostja ei volitanud ühtegi töötajat töid vastu võtma. Kõik töötajate isiklikes Facebooki, Instagrami jm kontodel toimuvad kirjavahetused kuuluvad töötajate eraellu ega esinda tööandja seisukohti. Kostja ei nõustunud, et tema 27.06.2018 kirjas toodud puudused olid ebaolulised. Hageja teostatut ei olnud kostjal võimalik otstarbekohaselt kasutada.
44.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu oli 90 eurot ja sellele ei lisandunud käibemaksu. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastamiseks kulus 0,7 h. Hagiavaldusega tutvumisele ja sellele vastamisele kulud 5,7 h. Kliendi konsulteerimisele kulus 1 h. Hageja seisukohtadega tutvumisele ja kliendi informeerimisele kulus 0,5 h. Vastuse koostamisele kulus 0,75 h. Istungiks valmistumiseks kulus 1 h ja sellel osalemisks 0,75h. Hageja 06.01.2020 seisukohtadega tutvumisele kulus 0,75 h ja vastuse koostamisele 3 tundi. 01.06.2020 istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kulus 1,5h. Kompromissläbirääkimistega ja kliendi konsulteerimisks kulus 0,5 h. 20.06.2019 kulus disainiettevõtte juhatajaga konsulteerimiseks 1 h. Kokku kulus esindajal 17,55 h ehk 1569,5 eurot. Sellele palus kostja lisada tasu 18.11.2019 istungil osalemise eest vastavalt istungi ajalisele kestvusele.
45.Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu. Kulud 7 h 40 min ehk 1150 eurot hagiavalduse tõendite kogumisele ja komplekteerimisele ei ole põhjendatud. Eelnevalt oli esindajal juba kulunud 2 h materjalidega tutvumisele.
KOHTU PÕHJENDUSED
46.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
47.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) kostja saatis hagejale 19.03.2018 lähteülesande pop-up poe sisearhitektuurse lahenduse loomiseks, mille kohta koostas hageja 09.04.2018 lahenduse kontseptsiooni; 2) hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu pop-up poe sisearhitektuurse lahenduse loomiseks hageja 20.04.2018 hinnapakkumise alusel, millega kostja nõustus; 3) hageja hinnapakkumise kohaselt pidi kogu töö maksumuseks olema 6480 eurot, millest kostjal tuli 50% tasuda ettemaksuna; 4) hageja esitas kostjale 20.04.2018 ettemaksu arve summas 3240 eurot, mille kostja tasus 25.05.2018; 5) hageja esitas kostjale teise arve 3240 euro tasumiseks 08.06.2018, mille kostja jättis tasumata; 6) kostja nõudis hagejalt 27.06.2018 töös muudatuste tegemist, milliseid hageja ei teinud; 7) kostja saatis hagejale 11.02.2019 töövõtulepingu ülesütlemise avalduse.
48.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja andis kostjale üle valmis töö, kas töö tuleb lugeda vastuvõetuks ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt töövõtutasu summas 3240 eurot. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt õigusabikulude kandmisest tuleneva kahju 250 euro hüvitamist ja viivist töövõtutasult ning kahju hüvitiselt.
49.Hageja leidis, et ta tegi kokku lepitud töö, mille kostja kiitis heaks 06.06.2018. 20.06.2018 koosolekul kostja pretensioone ei esitanud. Kostja juhatuse liige saatis 27.06.2018 muudatusettepanekud, mida tuleb hoopis lugeda uueks töövõtuks ja lähteülesandeks. Sisulisi puudusi ei ole kostja välja toonud. Samaaegselt leidis hageja, et kui tegemist oli puudustega, olid need ebaolulised ning kostjal puudus õigus keelduda tööde vastuvõtmisest nendele tuginedes. Kuna kostja võttis tööd vastu, ei olnud hagejal kohustust neid parandada või täiendada omal kulul. Kostja lepingu ülesütlemise avaldus ei omanud toimet, sest nõuetekohaselt täidetud lepingut ei saa üles öelda. Hageja ei pea tõendama lepingu esemeks oleva töö teostamist.
50.Kostja leidis, et ta ei ole tööd vastu võtnud, mistõttu ei ole hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Hageja esindaja Facebooki vestlused kostja töötajaga ei tõenda tööde vastuvõtmist. Kostja on nõustunud vaid värvide ja moodboardiga. Kostja teatas muutmist vajavatest puudustest mõistliku aja jooksul ehk 20.06.2018 koosolekul ja 27.06.2018 e-kirjaga, kuid hageja keeldus puuduste kõrvaldamisest. Poolte vahel ei olnud kokkulepet selle kohta, millise aja jooksul tuli pretensioonid esitada. Hagejal jäi tegemata hinnapakkumises toodud töödest 3⁄4. Kostja soovitud muudatused ei olnud keerukad ning loominguliste projektide puhul on muudatuste tegemine tavapärane. Kuna tööd jäid lõpetamata, ütles kostja lepingu üles.
51.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud töövõtu tasunõude rahuldamiseks vajaliku peamise eelduse olemasolu ehk seda, et kostja võttis töö vastu või et töö tuleb lugeda vastuvõetuks. Hageja ei ole tõendanud lepingule vastava töö tervikuna tegemist. Kuna nõude rahuldamise peamised eeldused on tõendamata, ei ole hageja töövõtutasunõuet võimalik rahuldada.
52.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 4 näeb ette, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Antud sättest tuleneb, et seni, kuni võlausaldaja ei ole talle pakutut täitmisena vastu võtnud, ei saa eeldada lepingu kohast täitmist. Seni, kuni tellija ei ole tööde vastuvõtmist kinnitanud, ei saa järelikult eeldada, et tööd olid nõuetekohased ning nõuetekohase töö tegemist tuleb tõendada töövõtjal.
53.VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 näeb ette, et kui on kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Seega tuleneb seadusest, et töövõtutasu nõue muutub sissenõutavaks alates ajast, mil tellija on tööd vastu võtnud või alusetult keeldunud pakutud valmis töö vastuvõtmisest.
54.Riigikohus on selgitanud, et töö vastuvõtmisel on tähendus eelkõige pooltevahelise tõendamiskoormise jaotuse aspektist. Nimelt eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (RK TKo 2-14-61484, p 18, 3-2-1-93-15, p 11, 3-2-180-08, p 22, 24). Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama, et vastuvõtmiseks esitatud töö oli lepingukohane (RK TKo 3-2-1-145-14, p 19, 3-2-1-93-15, p 11).
55.VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 2 näeb ette, et töö ei vasta lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Seega juhul, kui pooled ei lepi töö omadustes kokku, võib töö siiski lepingutingimustele mitte vastata, kui tellija ei saa seda soovitud otstarbel kasutada ja soovitud otstarbest oli töövõtja teadlik.
56.VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 järgi peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kuigi seadus ei näe ette konkreetset tähtaega, mille jooksul peab tellija puudustest teatama ja kui sellist tähtaega ei ole pooled kokku leppinud, tuleb siiski puudustest teatada mõistliku aja jooksul ja tellija peab puudusi selgelt kirjeldama.
57.VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Eeltoodud sättest ei tulene, et töövõtjal on õigus nõuda tellijalt puuduste kõrvaldamiseks kogu lepingulise tasu eelnevat ja täielikku tasumist.
58.VÕS § 647 lõikest 1 tuleneb, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Seega juhul, kui tellija nõuab õigustatult puuduste kõrvaldamist, kuid töövõtja keeldub puuduste kõrvaldamisest, on tegemist töövõtja lepinguliste kohustuste olulise rikkumisega.
59.VÕS § 655 lg 1 sätestab, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Samas tuleneb VÕS § 655
lõikest 2, et lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Riigikohus on selgitanud, et kui tellija on lepingu üles öelnud töövõtja rikkumise tõttu, on sellel samad tagajärjed nagu lepingust taganemisel (RK TKo 3-2-1-79-16, p 13).
60.Kohus selgitas hagejale 04.12.2019 eelistungil (toimiku lk 89-90), et tal tuleb tõendada, millise töö ta tegi. Kohus selgitas, et hageja arusaam, nagu ei peaks ta tõendama lepingu esemeks oleva töö tegemist, ei ole õige. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada, et ta andis kostjale valmis töö üle ja viimane võttis selle vastu. Kohus selgitas, et tellijal on õigus tugineda töös esinevatele puudustele ka siis, kui ta töö vastu võtab. Vaatamata kohtu selgitustele ei tõendanud hageja töövõtu tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi.
61.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 15.03.2019 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 96 pöördel – 97), milles leidis, et pakkumise tegemiseks on vaja põhiplaani, paigutust, funktsioonide nimistut, tähtaega ja kostja erisoove. 19.03.2018 saatis kostja töötaja T R hagejale e-kirja (toimiku lk 96), milles selgitas, et kostja soovib proovikabiini, pukki, lauda, väikest kinnist kappi toodetele laiusega altes 50 cm ning peeglit. Kabiinil pidi olema 2 seina, mida saaks kasutada toodete müügipinnaks. Kostja esitas ka mõned märksõnad, millistele töö pidi vastama, samuti lisas presentatsioonid.
62.Hageja esitas kohtule oma loovlahenduse kontseptsiooni (toimiku lk 98-103), kuid tõendist ei nähtu, kas või millal oli see saadetud kostjale. Seda, kui suur oli kavandatava lahenduse puhul kapp või kui raske pidi tulema proovikabiin, tõendi alusel tuvastada ei ole võimalik. Tegemist oli pigem üldise nägemusega sellest, milline võiks visuaalselt lahendus olla ja milliseid emotsioone võiks see tekitada. Hageja esindaja ja kostja töötaja Facebooki vestlustest 2018. aasta aprillist (toimiku lk 104) nähtub, et hageja ettepanek pidi minema töösse ja selleks pidid pooled kohtuma. Kogumis ei ole võimalik eelviidatud tõenditest järeldada, et pooled oleksid kokku leppinud konkreetsemates tingimustes, millistele loodava pop-up poe lahendus peaks vastama.
63.19.04.2018 esitas hageja kostjale hinnapakkumise (toimiku lk 25). Pakkumise objektiks oli Pop-Up pood. Pakkumise kohaselt pidi hageja koostama eskiisprojekti ja tööprojekti. Eskiisprojekti tööde hulka kuulusid objektikülastused, sh mõõdistamine, eskiisi ehk esialgse ideekavandi loomine ja moodboardi ehk emotsioonigalerii loomine. Tööprojekt pidi sisaldama detailsemaid lahendusi ja spetsifikatsioone, sisearhitektuurset põhiplaani ja funktsionaalset plaani, siseseinu ja avatäiteid, valgusplaani ja valgustite määramist, elektriplaani ja siseviimistlusplaani, erisosi, eritellimusmööbli projekteerimist, ostumööbli paigutust koos valikuga ning vajalikke konsultatsioone ja koosolekuid, sealhulgas koos tellija või järelevalvega. Kogu töö pidi aega võtma 120 tundi ning selle tasuks oli koos käibemaksuga 6480 eurot.
64.Pakkumises märgitu kohaselt pidi hind sisaldama kõiki kulutusi jooniste teostamiseks, kommunikatsiooniks ja konsultatsiooniks. Tellimuse kinnituseks pidi kostja tasuma ettemaksu 50%. Teine osamakse pidi tasutama pärast projekti üleandmist. Töö pidi algama pärast ettemaksu tasumist ning projekt tuli üle anda etappide kaupa vastavalt kokkulepitud ajagraafikule ja kooskõlastustele. Joonised tuli üle anda digitaalselt. Täpsemaid nõudeid sellele, milliseid materjale pidi hageja kasutama, kui suur pidi olema toodete kapi mahutavus või kui raske võis olla proovikabiin, pakkumine ei sisaldanud. Samas võib eelviidatud tõenditest kogumis järeldada, et hagejale kui vastavas valdkonnas tegutsevale ettevõtjale pidi olema arusaadav kostja soov saada kergesti teisaldatavat toodete müügilahendust, mille kaudu oleks olnud võimalik oma tooteid klientidele eksponeerida ja müüa ning vähemalt mingil määral ladustada.
65.20.04.2018 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 117), milles ta teatas, et töö tähtaeg võiks olla 28. mai. Samas e-kirjas avaldas hageja, et materjal ja mööbel on veel lahtised. Viidatud tõend tõendab, et kokkuleppeid kasutatava materjali valiku ja mööbli kohta pooltel
järelikult ei olnud. Hageja esitas kostjale 25.04.2018 arve nr 17845 (toimiku lk 26) ettemaksu 50% tasumiseks summas 3240 eurot. Kostja tasus arve 25.05.2018 (toimiku lk 35). Pooled ei vaidle sisuliselt selle üle, et kostja tasus hageja esimese arve alusel poole lepingulisest tasust ning järelikult nõustus kostja hageja hinnapakkumisega.
66.07.05.2018 saatis hageja kostja töötajale T Rle e-postiga koostatud eskiisi (toimiku lk 27-32). Eskiisis oli märgitud, et see sisaldab funktsionaalses osas riietuskabiini, kassa aparaati koos sahtliboksiga, riidestangesid pesule, peeglit proovimiseks, ekraani reklaamiks ja modulaarset ülesehitust. Eskiisist nähtuvalt sooviti sisekujunduselemendina kasutada võrku. Suuremat kappi toodete ladustamiseks eskiisist ei nähtu, samuti ei ole võimalik järeldada kapi mõõtmeid. Kohus nõustub hageja väitega, et eskiisist ei saa järeldada, kui palju kaalub teisaldatav proovikabiin.
67.10.05.2018 teatas kostja töötaja T R hagejale Facebooki vestluses, et valgusplaani ja elektriplaani ning siseseinu vaja ei ole (toimiku lk 4). Hageja vastas sellele, et see ei mõjuta hinda ning pakkumine oli koostatud varasemale põhjale. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et elektriplaani ja valgusplaani hageja ei koostanud ega pidanudki koostama. 16.05.2018 teatas kostja töötaja T R hagejale Facebooki vestluses (toimiku lk 34), et projektiga minnakse edasi, kuigi vahepeal oli ettemaksu arve jäänud tasumata.
68.28.05.2018 saatis hageja kostja töötajale T Rle e-kirjaga projekti joonised pdf formaadis (toimiku lk 36-40). Muuhulgas soovis hageja teada, kas müügileti juurde on lisapinda vaja. Hageja soovis lahendust kostjaga täiendavalt arutada. Joonistest võib järeldada, et proovikabiini rajamisel soovis hageja kasutada metallist raame, kuigi joonistest ei saa täpselt järeldada proovikabiini raskust. Samas võib järeldada, et kabiinile lisas kavandatav metallvõrk raskust. Ühtlasi on joonistest nähtavad kapi mõõtmed ja läbilõiked.
69.05.06.2018 saatis hageja kostja töötajale T Rle teise e-kirjaga koos 3D vaated. Sama ekirjaga saatis hageja kostjale pakkumise poe rajamiseks ja soovis kostjalt saada tagasisidet (toimiku lk 41-42). Hageja esindaja ja kostja töötaja T R vahelisest FB vestlusest 06.06.2018 (toimiku lk 79) nähtub, et kostja töötaja pidas pilte ilustateks ja pakutud värve sobivateks. Mingeid avaldusi tööde tervikuna vastuvõtmise või pakutud lahenduse tingimusteta sobivuse kohta T R ei teinud. Seega ei ole esitatud Facebooki vestlusega tõendatud hageja väide, et kostja võttis tööd 06.06.2018 vastu, sest pidas töid sobivateks. Kuna kostja töötaja ei ole avaldanud, et võtab tööd vastu, on asjakohatud kostja väited, et Facebooki vestluses sai töötaja esindada vaid iseennast. Selle üle, et kostjale sobis hageja pakutud värvilahendus, pooled ei vaidle.
70.08.06.2018 saatis hageja kostjale tasumiseks teise arve nr 17898 (toimiku lk 43) summas 3240 eurot. Koos arvega saatis hageja kostjale e-kirja teel (toimiku lk 62) uuesti joonised ja 3D vaated. Kohus nõustub kostja väitega, et kuna tööd ei olnud seisuga 08.06.2018 ei valmis, lõpetatud ega kostja poolt vastu võetud, esitas hageja kostjale arve ennatlikult ning vastuolus hinnapakkumises märgitud tingimusega, mille kohaselt tuli teine osamakse tasuda alles pärast projekti üleandmist. Kohus leiab, et kuna hinnapakkumine sisaldas nii eskiisprojekti kui ka tööprojekti koostamise tingimusi, pidi lepingupooltega sarnane mõistlik isik lepingu eelviidatud tingimusest aru saama viisil, kus tasu tervikuna maksmise eelduseks oli kogu projekti valmimine ja üleandmine, mitte üksnes esialgsete projektjooniste saatmine.
71.Pooled ei vaidle sisuliselt selle üle, et 20.06.2018 toimus poolte esindajate osalusel koosolek, kus arutati hageja saadetud jooniseid ja 3D vaateid. Kumbki pool ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, mis täpselt koosolekul teine-teisele avaldati. Hageja on väitnud, et talle ei esitatud pretensioone, kostja on väitnud vastupidist. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja väidete kohaselt võttis tema töö vastu kostja töötaja T R, oleks hagejal tulnud neid väiteid tõendada. Kohus rahuldas hageja taotluse T R ülekuulamiseks tunnistaj, kuid vaatamata kutse kättesaamisele tunnistaja istungile ei ilmunud. Muid tõendeid hageja oma väidete tõendamiseks
ei esitanud. Seega ei ole kokkuvõttes käesolevas asjas esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks hageja tööd vastu võtnud. Ühtlasi nõustub kohus kostja väidetega, milliste kohaselt ei ole hageja tõendanud hinnapakkumisele vastava töö tervikuna valmimist. Hageja on tõendanud üksnes esialgsete jooniste ja 3D vaadete saamist, kuid hinnapakkumises märgitud detailsemad lahendused, eriosad, mööbli lõplik paigutus ja koostöö järelevalvega jäid tegemata. Vaatamata kohtu selgitustele ei toonud hageja välja ega tõendanud, et ta tegi tervikuna valmis lepingus toodud töö.
72.27.06.2018 saatis kostja töötaja T R hagejale edasi (toimiku lk 44 pöördel) kostja juhatuse liikme 27.06.2018 e-kirja (toimiku lk 63-64), milles viimane esitas ettepanekuid proovikabiini materjalide muutmiseks. Ettepanekud olid tingitud vajadusest kasutada kergemaid materjale. Kostja selgitas, et proovikabiin peaks olema kahveltõstukiga teisaldatav ega tohi kaaluda üle 250 kg. Kostja soovis, et hageja eemaldaks metallvõrgu kujundusest ja täpsustaks senist kapi lahendust, mida kostja pidas funktsionaalsuse osas puudulikuks, sest see mahutas liiga vähe tooteid. Alternatiivselt pakkus kostja välja, et selle võiks asendada N keskuses kasutatava eeskaarega, mis sisaldab rohkem tooteid.
73.Kohus leiab, et kostja 27.06.2018 e-kirjast saab selgelt järeldada, et kostja ei võtnud töid vastu ega pidanud neid lõpetatuteks. Kuigi pooled ei olnud varem kokku leppinud kasutatavas materjalis, kabiini raskuses ega kapi suuruses, pidi hagejale olema mõistetav, millisel eesmärgil kostja lahendust kasutada soovis ning üheks kostjale vajalikuks tingimuseks oli võimalus lahendust kergesti teisaldada. Kohus nõustub kostja väidetega, et loominguliste ülesannete puhul võib tavapäraseks pidada tellija soove lasta teha teatavaid muudatusi. Kohus nõustub kostja väidetega, et tegemist ei olnud selliste parandussoovidega, mis oleksid oluliselt muutnud varem kokku lepitut või varem hageja pakutud loovlahendust. Hageja enda väited on siinkohal vastuolulised – ühelt poolt on hageja pidanud soovitud muudatusi sedavõrd olulisteks, et need olevat lausa muutnud poolte varasemat kokkulepet ja kujutanud endast uue töö tegemise ettepanekut. Teisalt olevat muudatused olnud sedavõrd väheolulised, et neile tuginedes ei oleks kostjal olnud hageja arvates õigust keelduda tööde vastuvõtmisest.
74.Kohus leiab, et tegemist oli selliste puuduste kõrvaldamisega, milliseid kostjal kui tellijal oli õigus nõuda, arvestades seda, millisel eesmärgil soovis kostja lahendust kasutada. See eesmärk oli hagejale kui vastavas valdkonnas tegutsevale ettevõttele teada – kostja soovis saada kergesti teisaldatavat lahendust, mis oleks piisavalt sobiv kaupade eksponeerimiseks ja müümiseks. Hageja keeldus kohtu hinnangul alusetult soovitud muudatuste tegemisest ning asus muudatuste tegemise eeldusena alusetult nõudma kostjalt kogu tasu maksmist.
75.Hageja vastas kostja pöördumisele samal päeval (toimiku lk 44) ja leidis, et kõik sammud olid varem kostjaga kooskõlastatud. Hageja arvates oli kirjutatu konkreetne sisend, mida varem talle ei esitatud. Seega võib järeldada, et kostja soovid olid hageja jaoks piisavalt selged. Hageja leidis, et kostja soovitud muudatuste jaoks tuleb paljud elemendid ümber joonestada ja ümber arvutada, mis muudab sisuliselt eskiisi. Hageja avaldas arvamust, et eskiis oli kõigiga kinnitatud. Samuti ei nõustunud hageja kostja ettepanekutega materjali muudatuste osas ja pidas neid kontseptsiooni ja kuvandit muutvateks. Samas nõudis hageja arve tasumist. Eeltoodust tuleneb, et hageja keeldus alusetult kostja soovitud paranduste tegemisest. Hageja viited varasemale eskiisile ei ole kohased, sest sellest ei nähtunud kabiini raskust, kasutatavaid materjale ega kapi suurust.
76.13.09.2018 saatis T R hagejale uuesti edasi kostja juhatuse liikme sama e-kirja (toimiku lk 65). Vaidlus puudub selle üle, et hageja soovitud muudatusi endiselt ei teinud. Poolte edasistest e-kirjadest 2018. a oktoobris ja novembris (toimiku lk 45-47, lk 116) nähtub, et pooled kokkuleppele ei jõudnud. Hageja saatis 02.10.2018 kostjale e-kirja, milles ta vastuolus kohtumenetluses esitatud väidetega möönis, et 2018. a juunis toimunud koosolekul ei andnud
kostja juhatuse liige projektile kooskõlastust. Kostja seadusliku esindaja 27.06.2018 e-kirja pidas hageja uueks sisendiks, mis seadis materjalikasutuse kahtluse alla. Hageja möönis, et klient võib soovida muudatusi teha, kuid tema arvates vastas töö kostja sisendile. Hageja soovis teada, milliseid materjale soovib kostja kasutada ja millised peavad olema kauba mahud. Seejärel oli hageja valmis hindama, kui palju projekti ümbertegemine aega võtab ning kas see on hinna sees või tuleb kostjal tasuda lisatasu. Seega asus hageja väitma, et puuduste kõrvaldamiseks on tal õigus nõuda kostjalt lisatasu.
77.Kostja vastas hagejale ja palus soovitud muudatused panna ajakulusse. 08.10.2018 saatis hageja esindaja kostjale uue e-kirja, milles möönis, et varasemaks kostja antud sisendiks oli kabiini maksimaalne raskus 250 kg. Seega oli hageja järelikult nõus, et sellises tingimuses olid pooled kokku leppinud ning kui kostja palus kabiini raskus tagada, oli tegemist lepingule vastava nõudega. Lisaks teatas hageja, et teeb kappide sisud ümber vastavalt sellele, kui palju peavad need mahutama. Järgnevates e-kirjades soovis aga hageja kostjalt endiselt arve tasumist, millele kostja vastas, et tasub arve pärast töö tegemist. Kostja teatas hagejale, et jääb oma soovide juurde.
78.Kokkuvõttes ei ole võimalik kohtule esitatud e-kirjadest mõista, millisel põhjusel ei teinud hageja kostja soovitud muudatusi. Hageja e-kirjadest võib järeldada, et hageja pidas kostja soove arusaadavateks ja isegi lepinguga kooskõlas olevateks, kuid hageja hinnangul tuli kostjal enne puuduste kõrvaldamist tasuda täielikult lepinguline tasu. Selline hageja nõue ei ole kooskõlas võlaõigusseadusest tulenevate nõuetega ja poolte vahel sõlmitud lepinguga.
79.Kostja töötaja T R saatis hagejale 11.10.2018 e-kirja (toimiku lk 66), milles kordas soovi eemaldada metallvõrk kogu kujundusest ja muuta proovikabiini raskuseks 250 kg. Kostja soovis, et kabiin oleks seest riidest ja kinnitatud alumiinium raamile. Letti soovis kostja saada klaaspinnaga ja kappi LED pehme valgustusega. Kostja selgitas, et samad nõuded esitati varem ja kostja ei ole neist taganenud. Hageja teatas 16.10.2018, et kostja soovitud muudatusi on võimalik teha (toimiku lk 67), kuid leidis endiselt, et ta teeb muudatused ilma lisatasuta vaid siis, kui kostja koheselt arve tasub. Poolte e-kirjades 15.11.2018 (toimiku lk 118) kordas kostja, et tasub arve pärast seda, kui töö on vastu võetud. Kohus leiab, et isegi juhul, kui kostja oleks varem tööd vastu võtnud, oleks tal olnud õigus nõuda puuduste kõrvaldamist ning tal oleks olnud õigus VÕS § 111 lg 1 alusel keelduda tasu maksmisest seni, kuni hageja puudused kõrvaldab.
80.13.12.2018 saatis hageja juba kostjale töövõtutasunõude (toimiku lk 48). Kostja vastas hageja nõudele 07.01.2018 (toimiku lk 49) ning teatas, et tasu on maksmata, sest hageja ei viinud töösse sisse kostja soovitud muudatusi. 11.02.2019 saatis kostja hagejale töövõtulepingu ülesütlemise avaldus (toimiku lk 50). Kostja leidis, et ta ütleb lepingu üles, sest hageja ei ole teinud kõiki hinnapakkumises toodud töid.
81.Kohus leiab, et hageja rikkus VÕS § 647 lg 1 mõistes oluliselt poolte vahel sõlmitud lepingut. Kostja nõudis põhjendatult hagejalt puuduste kõrvaldamist. Hageja pidas muudatuste tegemist võimalikuks, kuid keeldus sellest ning asus kostjalt eelnevalt nõudma lepingulise tasu täielikku maksmist. Sellise nõude esitamiseks puudus hagejal alus, sest tema tasunõue ei olnud sissenõutavaks muutunud. Alusetu on hageja väide, et kostja ei saanud lepingut üles öelda, sest see oli täidetud. Hageja ei olnud kostja ülesütlemisavalduse esitamise ajaks tööd nõuetekohaselt lõpetanud, puudusi kõrvaldanud ega tööd üle andnud. Kuna kostja ütles lepingu põhjendatult üles, vabastas see mõlemad pooled lepingu edasise täitmise kohustusest. Kuna hageja tasunõue ei olnud lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud, ei olnud kostjal pärast ülesütlemise avalduse esitamist enam kohustust tasu maksta.
82.Täiendava tõendina esitas hageja kohtule X X OÜ juhatuse liikme S K selgituse eritellimusmööbli kohta (toimiku lk 51), kuid see ei muuda kohtu eeltoodud järeldusi ega tõenda
töö lepingukohasust või täielikku valmimist. Nimelt on S K kinnitanud, et hageja koostatud projekt oli piisav hinnapakkumise koostamiseks ja toodete valmistamiseks. Ainuüksi asjaolu, et projekt oli piisav mööblilahenduse koostamiseks, ei tähenda, et see oli täielikult sobiv otstarbeks, milleks kostja tööd vajas.
83.Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja tasunõue 3240 eurot tuleb jätta rahuldamata, sest tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks ja kostja on seaduslikult lepingu hageja rikkumise tõttu üles öelnud. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude, tuleb jätta rahuldamata ka antud nõudelt arvestatud viivisenõue alates 16.06.2018. Kuna kostja ei rikkunud lepingut, ei saa sellest tulenevalt hageja esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõuet VÕS § 128 lg 3 alusel. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata kahju hüvitamise nõue summas 250 eurot ja viivisenõue antud hüvitiselt alates hagiavalduse kostjale kättetoimetamise ajast.
84.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
85.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu oli 90 eurot ja sellele ei lisandunud käibemaksu. Menetluskulude taotluse kohaselt kulus kostja esindajal õigusabi osutamiseks 17,55 h ehk 1569,5 eurot. Sellele palus kostja lisada tasu 18.11.2019 istungil osalemise eest vastavalt istungi ajalisele kestvusele. 18.11.2020 istung kestis 10 min.
86.Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja kooskõlas vaidluse keerukusega. Kostja esindaja ajakulu on kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ning mahuga, samuti kohtuistungitel osalemiseks vajaliku ajaga. Kohus loeb põhjendatuks kostja õigusabikulud summas 1569,50 eurot, millele lisandub viimasel istungil osalemise kulu 15 eurot. Kogumis on kostja menetluskulud põhjendatud summas 1584,50 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista õigusabikuludena 1584,50 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.