Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.12.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-104289
Tsiviilasi
Osaühing Aktiva Finants hagi XX vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10. augusti 2020 tagaseljaotsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
0 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühing Aktiva Finants 01. septembri 2020 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellant): OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, aadress A.Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja (e-post: XXX) Kostja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
1(5)
3.2.Mõista XX-lt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja võlgnevus 611,22 eurot, intress 66,04 eurot, võla sissenõudmiskulud 225 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 77,65 eurot. 3.3.Mõista XX-lt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivised alates 27.05.2020 kuni põhinõude summas 611,22 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3.4.Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu. 3.5.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 3.6.Jätta menetluskulud kostja kanda. 3.7.Mõista XX-lt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud 520 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 5.Apellatsioonimenetluse kulusid ei hüvitata. 6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
2(5)
maksegraafiku alusel perioodil 19.12.2017 - 18.01.2018. 06.06.2018 sõlmisid pooled laenulepingu tingimuste muutmise kokkuleppe ning kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel perioodil 11.06.2018 - 08.03.2019. Kostja tasus põhiosa katteks 72,76 eurot, seega on põhivõlg summas 127,24 eurot (200 - 72,76 = 127,24). Kostja sõlmis Placet Grupp OÜ-ga 19.11.2017 laenulepingu nr SR3210834, mille alusel sai kostja laenu summas 100,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel hiljemalt 19.12.2017. 10.07.2018 sõlmisid pooled laenulepingu tingimuste muutmise kokkuleppe ning kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel perioodil 09.08.2018 - 08.10.2018. Kostja on tasunud põhiosa katteks 37,83 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas 62,17 eurot (100 37,83 = 62,17). Kostja sõlmis Placet Grupp OÜ-ga 26.12.2017 laenulepingu nr SR3227579, mille alusel sai kostja laenu summas 250,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 25.01.2018. 10.07.2018 sõlmisid pooled laenulepingu tingimuste muutmise kokkuleppe ning kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel perioodil 09.08.2018 - 05.07.2019. Kostja on tasunud põhiosa katteks 10,85 eurot, seega on põhivõlg summas 239,15 eurot (250 10,85 = 239,15). Hagejale on kostja tasunud 60,00 eurot, mida arvestab hageja põhivõla katteks. Seega on põhivõlg 611,22 eurot (191,74 + 50,92 + 127,24 + 62,17 + 239,15 = 671,22 -60 = 611,22). Intressi võlgnevus summas kokku 66,04 eurot (18,03 + 2,87 + 14,27 + 4,71 + 26,16). 3.Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid enne ja peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 1 ja 2 sätestatust. Hageja nõuab sissenõudmiskulud VÕS 1132 lõikes 1 sätestatu alusel. Laenuandja on edastanud kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi kirju võla tasumiseks. Hageja esitab tõendina kostjale saadetud tasulised kirjad ja tasuta kirjad. Laenulepingu alusel saadeti kostjale 45 tasulist kirja maksumusega 5,00 eurot, seega lepingu kehtivuse ajal on sissenõudmisega seotud kulud summas 225,00 eurot (45 x 5 = 225). Seega on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 225,00 eurot. Hageja nõuab viivist nõuete loovutamisest alates kuni hagi esitamiseni summas 77,65 eurot. Placet Group OÜ loovutas 25.10.2018 kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja vastuväited 4.Kostja ei esitanud hagile vastust. Maakohtu otsus ja põhjendused 5.Harju Maakohus rahuldas tagaseljaotsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja. võlgnevuse 611,22 eurot, intressi 66,04 eurot, võla sissenõudmiskulud 225 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 77,65 eurot viivise alates 27.05.2020 kuni põhinõude summas 611,22 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 200 eurot, st riigilõivu. 6.Maakohus hindas hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust ning leidis, et õigusabiteenuse kulu oleks saanud hageja vältida. Hageja tekitas võlgnikule kunstlikult ja põhjuseta rahalisi kohustusi. Praegusel juhul ei ole nõude esitamine sedavõrd keeruline, et see eeldaks õigusabi kasutamist. Hageja vajadus õigusteenuse järele on tõendamata. Isegi kui sellist vajadust jaatada, ei oleks sisult sedavõrd lihtsa avalduse koostamise eest põhjendatud välja mõista hageja taotletavat summat.
3(5)
Apellatsioonkaebus 7.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles hageja õigusabikulude hüvitamise taotlus jäeti rahuldamata, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja anda. Vastus apellatsioonkaebusele 8.Kostja ei vastanud apellatsioonkaebusele.
9.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab et vaidlustatud tagaseljaotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hageja õigusabikulud täielikult välja mõistmata ning teha tühistatud osas uus otsus, millega osaliselt rahuldada hageja õigusabikulude väljamõistmise nõue. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. 10.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustab maakohtu tagaseljaotsuse vaid õigusabikulude välja mõistmata jätmise osas. Ülejäänud osas on tagaseljaotsus jõustunud (TsMS § 456 lg 3). 11.Kohtupraktika järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud õigusabikulud välja mõistmata lubamatutel kaalutlustel, rikkudes selliselt diskretsiooni piire. 12.Maakohus on ebaõigesti pidanud hageja esindajakulu täies ulatuses põhjendamatuks. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab, et menetlusosalist esindab menetluses lepinguline esindaja (TsMS § 175 lg 1 teine lause). Hageja kasutab menetluses lepingulist esindajat, kes vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele. Lepingulise esindaja kasutamist praeguses asjas ei saa pidada põhjendamatuks. TsMS § 217 lg 1 järgi võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Asja vähene keerukus ja esindaja tehtud toimingute vähene maht võib anda alust väljamõistetava esindajakulu hüvitise vähendamiseks TsMS § 175 lg 1 alusel, kuid mitte tervikuna väljamõistmata jätmiseks. Kohtupraktika järgi võib esindajakulu olla hüvitatav ka juhul, kui esindajaks on samasse kontserni kuuluva teise äriühingu töötaja (vt Riigikohtu 1. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p-d 9 ja 10). Hageja ning talle õigusabi osutav isik on iseseisvad juriidilised isikud, kellel kummalgi on oma vara, õigused, kohustused ja võlausaldajad. Seega on ekslik maakohtu seisukoht, et kulud õigusabile on kunstlikult tekitatud. 13.Maakohus on märkinud, et õigusabikulude väljamõistmine hageja taotletud ulatuses poleks põhjendatud ka juhul, kui õigusabi kasutamine oleks õigustatud. Samas ei ole maakohus hinnanud, millises ulatuses võiksid lepingulise esindaja kulud olla põhjendatud ja vajalikud. 14.Kuigi ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, ei kohaldu praegusel juhul TsMS § 657 lg 2, sest see reguleerib üksnes olukorda, kus ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas,
4(5)
milles maakohus on lahendanud hagis esitatud nõuded. See ei kohaldu menetluskulude kindlaksmääramisele, mis on eraldi menetluslik otsustus. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks ka menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas saata asi maakohtule uueks lahendamiseks üksnes menetluskulude kindlaksmääramiseks. Seega saab ringkonnakohus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata teha asjas uue otsuse, millega määrab TsMS § 175 lg 1 järgi kindlaks hageja põhjendatud ja vajaliku esindajakulu suuruse. 15.Hagiavaldusele lisatud arve kohaselt on esindajal kulunud õigusabiteenuse osutamiseks 4 tundi. Arvestades praeguse asja mahtu ja keerukust on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu nimetatud toimingutele kokku 4 tundi nagu hageja on esile toonud. Ringkonnakohtu arvates on seejuures 4 tunni õigusabiteenuse mõistlikuks lugemiseks oluline see, et kostja võlgnevuse tekkimise aluseks oli mitu lepingut. 16.Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). 17.Arve kohaselt on esindaja töötunni hind 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kuna õigusabi pole osutanud advokaat, peab ringkonnakohus põhjendatuks tunnitasu 80 eurot, mis on keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Ringkonnakohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. 18.Õigusabikulud tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja on käibemaksukohustuslane. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 320 eurot (80×4) ning tasutud riigilõiv kokku 200 eurot. Hageja taotlus jääb rahuldamata ülejäänud õigusabikulude osas. 19.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.