Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista K.K.-lt Holm Bank AS-iga 17.04.2024 sõlmitud laenulepingu nr 52404170130 alusel põhivõlgnevus 12938,68 eurot ja viivis 2124,68 eurot Holm Bank AS kasuks; välja mõista K.K.-lt Holm Bank AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt (12938,68 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.08.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses; 1.1 lõpetada sissenõutavaks muutumata viivise arvestus, kui see koos väljamõistetud ja sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuetega summaarselt võrdsustub põhinõuetega, s.o vastavalt 12938,68 euroga.
2.Selgitada: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda 97% ja hageja kanda 3 %; 2.2 välja mõista K.K.-lt Holm Bank AS kasuks menetluskulu 950,60 eurot; 2.3 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. 2.4 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg 2); 2.5 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 2.6 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega
saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist; 2.7 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; 2.8 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 2.9 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 2.10 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 17.04.2024 laenulepingu nr 52404170130, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 15500 eurot. Lepingu p 13 kohaselt jõustub Leping, kui panga allkirjajäljendiga lepingudokument on laenusaajale kättesaadavaks tehtud ning laenusaaja kinnitab lepingu tingimustega nõustumist iseteeninduse vahendusel või muul panga poolt aktsepteeritud viisil. Laenusumma kantakse vastavalt Lepingu p 1 laenusaaja arvelduskontole hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast lepingu jõustumist. Lepingu p 2 kohaselt on Lepingu sõlmimise tasu 155 eurot, mille pank peab kinni laenusaajale ülekandmisele kuuluvast laenusummast tasaarvelduse teel. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 28.04.2029, vastavalt Lepingu p 2 on intressimäär 8,99% aastas. Lepingu koostamise päeval on Lepingu punkti 3 kohaselt krediidi kulukuse esialgne määr 17,25% aastas eeldusel, et intressimäär on 8,99% aastas, laenutähtpäev 28.04.2029, lepingu sõlmimise tasu 155 eurot, laen võetakse kohe kasutusse ja leping kehtib kokkulepitud aja jooksul. Eeltoodud eeldustel arvutatud krediidi kogukulu (laenu tagastamiseks tehtavate maksete kogusumma) on lepingu koostamise päeval 22668,06 eurot. Maksegraafiku kohaselt pidi laenu põhiosa, intresside ja lepingutasu tagastamine toimuma 17.04.2024 summas 155 eurot, 28.05.2024 kuni 28.03.2029 osamaksena summas 375,22 eurot ja 28.04.2029 osamaksena summas 375,08. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjal on maksegraafikujärgsed osamaksed tasutud kuni 28.10.2024. Alates 28.11.2024 on maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata. Kostjal oli osaliselt või täielikult tasumata 28.11.2024, 28.12.2024, 28.01.2025 ja 28.02.2025 maksegraafikujärgsed osamaksed. Hageja on 14.03.2025 saatnud kostja e-postile XXX Lepingu ülesütlemise avalduse. Hageja saatis kostjale samal päeval tähitud kirjana ülesütlemise avalduse kostja poolt Lepingus märgitud elukoha aadressile XXX, milles andis kostjale 2-nädalase tähtaja võlgnevuse summa tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja Lepingu alates 29.03.2025 2
olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Kuna hageja poolt 14.03.2025 edastatud kirjale kostja ei reageerinud, lõppes Leping 29.03.2025 hageja-poolse ülesütlemisega. Hageja hinnangul on 14 päeva piisav aeg ülesütlemisavaldusega tutvumiseks. Kostja on kinnitanud lepingu p 14, et tema poolt laenu taotlemisel ja lepingu sõlmimisel esitatud andmed on tõesed ja täielikud. Vaatamata hoiatusele, kostja võlgnevust ära ei tasunud. Eeltoodust tulenevalt luges hageja Lepingu alates 29.03.2025 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Hageja edastas kostjale 29.03.2025 Lepingu ülesütlemise teavituse ja kogu sissenõutavaks muutunud võlgnevuse tasumise nõude, milles andis kostjale täiendava tähtaja kogu võlgnevuse tasumiseks. Nõude esitamise seisuga koosnes Lepingust tulenev võlgnevus põhiosast, intressist, viivisest ja menetluskulu meeldetuletuskirja saatmise eest. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 15453,34 eurot, millest 14438,16 eurot moodustab põhivõlg, 925,34 eurot intress, 74,84 eurot viivis ja 15 eurot menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest. Jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista riigilõiv 980 eurot. Välja mõista kostjalt jooksev viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 12.04.2025 tasumata põhivõlalt (14438,16 eurot) kuni põhivõla tasumiseni.
2.Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja ja saatnud kostjale 24.04.2025 kättetoimetamisportaali kaudu hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega, kohustusega vastata kohtule hiljemalt 15 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Kohtu põhjendused
3.Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4.Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.
5.Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.
6.Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 5 1, puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
7.Hageja on esitanud kostja vastu nõue tulenevalt kostja ja hageja vahel sõlmitud 17.04.2024 laenulepingu nr 52404170130 (dtl 13-18), mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 15345 eurot (dtl 19) ja kostja on tagasimakseid teinud kokku 2406,32 eurot (dtl 5-7). Leping on üles öeldud 29.03.2025 (dtl 60-61).
8.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 29.03.2025. Vaidlust ei ole, et kostja on saanud laenu summas 15345 eurot ja vaidlust ei ole, et kostja on teinud tagasimakseid 2406,32 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest 3
võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
9.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.Hagiavalduse kohaselt hageja on krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil küsinud teavet kostjalt endalt ja teinud kostja poolt öeldud andmete kontrollimiseks täiendavad päringud kolmandate isikute poolt peetavatesse andmekogudesse. Kostja on edastanud hagejale 15.04.2024 krediiditaotluse (dtl 20-21), milles hageja on küsinud ja kostja on märkinud on märkinud igakuisteks sissetulekuteks 2500 eurot, kohustusteks 600 eurot ja ülalpeetavate arvuks 3. Hageja on krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja poolt öeldud andmeid vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud maksehäireregistritesse AS Creditinfo Eesti ja OÜ Krediidiregister - mõlema andmetel puudusid kostjal maksehäired. Kostja märkis enda sissetulekuks 2500 eurot, Maksu- ja Tolliameti päringuga on teada, et kostja aritmeetiline keskmine sissetulek on 2414,52 eurot. Hageja on küsinud kostja poolt taotlusel öeldud andmete kontrolliks lisaks eeltoodud päringule kostjalt konto väljavõtet. Konto väljavõtte esitamiseks on andnud kostja nõusoleku ja hageja kasutanud Accountscoringut. Accountscoringu vahendusel on võetud kostja kohta andmed kõikidest pankadest ja kategoriseeritud need vastavalt hageja vajadusele, lisaks on kostja esitanud AS SEB Pank ja AS LHV Pank konto väljavõtted. Konto väljavõtete analüüsi tulemusena on kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 2329 eurot, mis laekub regulaarsete maksetena tööandjalt Stora Enso Eesti AS ning igakuiseks kohustuseks 1062 eurot. Hageja võttis laenu andmisel arvesse kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks konto väljavõtete analüüsi tulemusena saadud 2329 eurot ning kohustuseks kostja igakuised kohustused konto väljavõttel summas 1062 eurot, millele liitis arvutatud elatusmiinimumi 541,87 eurot, kokku 1603,87 eurot. Hageja hinnangul oli kostja maksevõime laenutaotluse esitamise hetkel laenu saamiseks piisav (dtl 22-49).
11.Kohus ei nõustu krediidiandja poolse kostja pangakonto väljavõtte tulemustega kostja krediidivõimelisuse. Praktikas on selline teoreetiliste arvestuste põhjal üksnes tarbija sissetuleku suuruse põhjal laenu andmine toonud kaasa selle, et tarbijad on saanud võtta suurel hulgal laene erinevatelt krediidiandjatelt ilma, et keegi oleks kontrollinud, palju tarbijal juba laene tegelikult on ning kas ta elab sissetulekute piires (mitte üle võimete). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et ajavahemikul 15.10.2023-15.04.2024 on hageja laenuandjana teinud väljamakseid kostjale 29.11.2023 5742 eurot (dtl 27), millest kostja tasus samal päeval ESTO AS-ile 4176,38 eurot, AS ESTO poolt on tehtud väljamakseid: 21.11.2023 70 eurot (dtl 27), 17.12.2023 450 eurot, 23.12.2023 250 eurot, 29.12.2023 700 eurot, 18.01.2024 1000 eurot (dtl 32), 25.01.2024 800 eurot (dtl 34), 9.02.2024 700 eurot (dtl 36), 15.02.2024 170 eurot (dtl 36), 27.02.2024 650 eurot (dtl 37), 12.03.2024 1000 eurot (dtl 40), 15.03.2024 900 eurot, 22.03.2025 900 eurot (dtl 41), 28.03.2024 250 eurot (dtl 41), 30.03.2024 200 eurot (dtl 41); 1.04.2024 INBANK Finance AS poolt laenulepingu nr L89015722721 tehtud väljamakse 14000 eurot (dtl 42), millest tasuti 5.04.2024 Holm Bank AS-i ja ESTO AS võlgnevusi. AS 4
LHV Finance 24.02.2024 väljamakse 11760 eurot (dtl 49), mille kostja kandis teisele kontole 24.02.2024 9500 (dtl 36) ning millest koheselt tasus ESTO AS-le 4172,95 eurot. Lisaks oli kostjal juba eelnevalt mitmeid laenukohustusi. Samuti väljavõttes nähtuvad arusaamatud rahaallikad (sularaha sissemaksed, mittemidagiütleva selgitusega makseid).
12.Kohus leiab, et laenuandja on jätnud kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestamata kostja pangakontodelt nähtuva teabe kostja kohustuste kohta erinevate võlausaldajate ees. Kostja pangakonto väljavõtte põhjal pidi olema selge, et kostja väljaminekud ületavad tema sissetulekuid. Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et väljamakseid on tehtud erinevatele krediidiandjatele. See viitab sellele, et kostjal oli laenukohustusi, mis oleks pidanud tekitama mõistlikus laenuandjas kahtluse, et kostja püsivalt ei suuda oma sissetulekute arvel katta oma väljaminekuid, vaid peab võtma selleks laene. Laenuandja ei omandanud piisavalt teavet laenutaotleja sissetulekute ja muude kohustuste kohta. Hoolas laenuandja oleks pidanud kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta vähemalt selgitusi küsima. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et laenuandja oleks kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta küsinud või palunud kostjal selgitada vastuolusid pangakonto väljavõttelt nähtuva teabe ja laenutaotlustes märgitu vahel. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole laenu andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
13.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
14.Kohtunõudele vastates leidis hageja, et on järginud VÕS § 4032 lg-test tulenevat vastutustundliku laenamise kohustust, kogunud ja analüüsinud piisavas ulatuses teavet kostja majandusliku seisu kohta.
15.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale krediiti kokku 15345 eurot ja kostja poolt on tagasimakseid tehtud kokku 2406,32 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 12938,68 eurot.
16.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise tagajärjeks, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel saab hageja nõuda tagasi kostjalt põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga, st hagi on võimalik osaliselt rahuldada. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4, RKTKm, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Seega on õigus nõuda kostjalt intressi üksnes seadusjärgses madalamas määras. Samas ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Seadusjärgse viivise võlgnevus perioodi 30.03.2024 25.08.2025 eest on kostjal viivis 2124,68 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
17.Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 12938,68 eurot ja viivis 2124,68 eurot.
18.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena jäävad muud hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
20.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 5
Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 97% ulatuses kostja ja 3% ulatuses hageja kanda.
21.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
22.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 980 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses kandnud.
23.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.