2.2.Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul.
2.3.Menetluskulude vabatahtliku tasumise korral tuleb tasumist tõendav dokument või kulude laekumist kontrollida võimaldavad andmed (maksja nimi; käesoleva tsiviilasja number; arvelduskonto number, millelt kulud tasuti; tasumise kuupäev) esitada Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kohtutäituri kaudu.
2.4.Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tiit Vaarmann (hageja) esitas 17. märtsil 2020 Viru Maakohtule hagi Kadrina Vallavalitsuse (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju 201 751 eurot 45 senti, millele lisandub sotsiaalmaks 59 959 eurot 50 senti ja makse hageja vabatahtlikku pensionisambasse 18 169 eurot 55 senti. Hageja esitas taotluse riigi õigusabi saamiseks.
2.Viru Maakohus keeldus 6. aprilli 2020 määrusega hagi menetlusse võtmisest perspektiivituse tõttu.
3.Tartu Ringkonnakohus tühistas 3. juuli 2020 määrusega maakohtu 6. aprilli 2020 määruse ja saatis tsiviilasja maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
4.Viru Maakohus rahuldas 25. augusti 2020 määrusega hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks ja andis hagejale riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning määras esindajale nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks 30 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.
5.Riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Henn Koduvere esitas taotluse hagiavalduse esitamise tähtaja pikendamiseks, mille kohus rahuldas ja pikendas tähtaega kuni
16.oktoobrini 2020.
6.Esindaja esitas 16. oktoobril 2020 taotluse riigi õigusabi lõpetamiseks ning riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks ja riigi õigusabi kulude hüvitamiseks. Riigi õigusabi osutaja arvates puudub hagil perspektiiv ning ka protsessuaalne muu võimalus kaitsta riigi õigusabi saaja õigusi
ja huve tema poolt riigi õigusabi osutajale väljendatud eesmärkides. Kliendi poolt hagis käsitletud võimalikud sündmused ja hagi lisades olevad dokumendid pärinevad ajast rohkem kui 15 aastat tagasi. Seega, isegi juhul, kui siiski peaks eksisteerima mõni kliendi poolt väidetud kahjunõude alus Kadrina valla vastu, siis oleksid need nõuded aegunud.
MAAKOHTU LAHEND
7.Viru Maakohus keeldus 23. oktoobri 2020 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja lõpetas riigi õigusabi osutamise. Maakohus rahuldas riigi õigusabi osutaja tasutaotluse ja mõistis riigi eelarvest esindaja kasuks välja 564 eurot 93 senti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagejale määratud esindaja hinnangul puudub riigi õigusabi saaja poolt kohtusse esitatud hagil perspektiiv ning ka protsessuaalne muu võimalus kaitsta riigi õigusabi saaja õigusi ja huve tema poolt riigi õigusabi osutajale väljendatud eesmärkides. Kohus on juba varasemalt, s.o 6. aprilli 2020 määruses, asunud seisukohale, et hageja poolt
17.märtsil 2020 esitatud hagiavaldus on esitatud kujul perspektiivitu. Sarnasele seisukohale on jõudnud ka Tartu Ringkonnakohus oma 3. juuli 2020 määruses, kinnitades, et menetluses esitatud hagi ei vasta TsMS § 363 lg 1 nõuetele ja seda ei ole võimalik menetleda. Vaatamata sellele, et kohus on hagejale andnud riigi õigusabi ja on pikendanud hagiavalduse esitamiseks määratud menetlustähtaega, ei suudetud 7 kuud kestnud tsiviilasja menetluses haginõuet kujundada ega õiguslikult põhistatud hagiavaldust esitada. Endiselt ei ole selged hagi ese (hageja selgelt väljendatud nõue) ja hagi alus (faktilised asjaolud). Hageja esindaja on kinnitanud, et hageja esitatud andmete alusel ei ole võimalik haginõuet kujundada ega hagiavaldust esitada. Sellepärast leidis kohus, et hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada ja TsMS § 372 lg 2 p 2 alusel keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
8.Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 23. oktoobri 2020 määruse tühistamist; 25. augusti 2020 määruse p-i 4 tühistamist; Viru Maakohtu esimehe Astrid Asi kirja nr 11-2/202-7 tühistamist. Hageja palub hagiavalduse menetlusse võtta. Määruskaebuse kohaselt on hageja esitanud nõuetekohase hagiavalduse. Hageja riigi õigusabi taotlus on nõuetekohane.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud hagi TsMS § 371 lg 2 p-i 2 kohaselt menetlusse võtmata.
TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel saab kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagi menetlusse võtmise üle otsustamisel saab kohus lähtuda hageja poolt esile toodud asjaoludest ja hageja nõudest. TsMS § 371 lg-s 2 sätestatu peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Hagi menetlemisest keeldumine on viidatud sätte kohaselt kohtu õigus, mitte kohustus. Seejuures lasub kohtul keeldumisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Hagis märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades, tuleb kohtul analüüsida, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Seejuures ei hinda kohus asjas esitatud nõude põhjendatust ega tõendatust asjas esitatud põhistuste ja tõendite alusel, vaid lähtub hagi õiguslikust perspektiivikusest. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning selle sätte kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu 2. mai 2012 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13; 9. oktoobri 2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12; 18. novembri 2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12). Vaidlustatud määruses on maakohus eelmärgitut TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel piisavas ulatuses arvestanud.
11.Õige ei ole määruskaebuses esitatud väide, et hageja on esitanud nõuetekohase hagiavalduse. Nii Viru Maakohus 6. aprilli 2020 määruses kui ka Tartu Ringkonnakohus 3. juuli 2020 määruses on leidnud, et hageja poolt maakohtule esitatud hagi ei vasta TsMS § 363 lg-s 1 ettenähtud nõuetele ning seda ei ole võimalik menetleda. Ringkonnakohus leidis määruses, et hagejale tuleb anda võimalus esitada nõuetekohane hagiavaldus, sh tuleb hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel lahendada hageja riigi õigusabi taotlus. Maakohus andis hagejale riigi õigusabi. Riigi õigusabi osutaja on 16. oktoobril 2020 esitatud taotluses märkinud, et ta on kliendi kahel korral ära kuulanud ning tutvunud hageja poolt esitatud dokumentidega, kuid esindaja hinnangul puudub alus kahjunõude esitamiseks (sh oleks nõuded aegunud). Riigi õigusabi osutaja arvates puudub nõudel perspektiiv. Järelikult oli hagejal esindaja vahendusel võimalus esitada nõuetekohane hagiavaldus, kuid määratud esindaja on leidnud, et hageja poolt esitatud asjaoludest tulenevalt ei ole hagi esitamine õiguslikult üldse võimalik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda perspektiivituse tõttu ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.
12.Hageja on palunud määruskaebuses tühistada Viru Maakohtu 25. augusti 2020 määruse resolutsiooni p 4. Ringkonnakohus märgib, et Viru Maakohtu 25. augusti 2020 määrus on jõustunud ning vastav määrus ei ole enam vaidlustatav. Hageja on palunud määruskaebuses tühistada ka Viru Maakohtu esimehe Astrid Asi kirja nr 11-2/202-7. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse tähelepanuta, sest ringkonnakohtul puudub pädevus nimetatud kirja tühistamiseks.
13.Asja materjalidest nähtub, et hageja ei ole tasunud määruskaebuselt riigilõivu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 14 kohaselt tasutakse kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Maakohus ei ole andnud määruskaebuse esitajale menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel. Maakohus on tsiviilasja toimikud koos määruskaebusega edastanud ringkonnakohtule ja märkinud kaaskirjas, et kuna hageja arvates rikuvad kohtunik, kohtu esimees ja riigi õigusabi osutaja seaduseid, siis sellises olukorras ei pea
kohus vajalikuks hagejalt riigilõivu küsida. Ringkonnakohtu arvates ei vabasta maakohtu poolt nimetatud põhjused hagejat kohustusest tasuda määruskaebuselt riigilõiv. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna määruskaebuselt on riigilõiv tasumata, siis tuleb riigilõiv summas 50 eurot TsMS § 179 lg 1 alusel riigituludesse välja mõista. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest. TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb tasumisega viivitamisel maksta viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.