Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Määruse tegemise aeg ja koht
11. detsember 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-4202
Tsiviilasi
Tiit Vaarmanni hagi Kadrina Vallavalitsuse vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 23. oktoobri 2020 määrus Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tiit Vaarmanni määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindaja
Määruskaebuse esitaja (hageja): Tiit Vaarmann (isikukood
AS-is, makse tegemisel märkida viitenumber 99920700056209 ning makse tegemisel märkida selgitusse: „riigilõiv, tsiviilasi nr 2-20-4202“.
ja huve tema poolt riigi õigusabi osutajale väljendatud eesmärkides. Kliendi poolt hagis käsitletud võimalikud sündmused ja hagi lisades olevad dokumendid pärinevad ajast rohkem kui 15 aastat tagasi. Seega, isegi juhul, kui siiski peaks eksisteerima mõni kliendi poolt väidetud kahjunõude alus Kadrina valla vastu, siis oleksid need nõuded aegunud.
TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel saab kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagi menetlusse võtmise üle otsustamisel saab kohus lähtuda hageja poolt esile toodud asjaoludest ja hageja nõudest. TsMS § 371 lg-s 2 sätestatu peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Hagi menetlemisest keeldumine on viidatud sätte kohaselt kohtu õigus, mitte kohustus. Seejuures lasub kohtul keeldumisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Hagis märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades, tuleb kohtul analüüsida, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Seejuures ei hinda kohus asjas esitatud nõude põhjendatust ega tõendatust asjas esitatud põhistuste ja tõendite alusel, vaid lähtub hagi õiguslikust perspektiivikusest. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning selle sätte kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu 2. mai 2012 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13; 9. oktoobri 2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12; 18. novembri 2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12). Vaidlustatud määruses on maakohus eelmärgitut TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel piisavas ulatuses arvestanud.
kohus vajalikuks hagejalt riigilõivu küsida. Ringkonnakohtu arvates ei vabasta maakohtu poolt nimetatud põhjused hagejat kohustusest tasuda määruskaebuselt riigilõiv. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna määruskaebuselt on riigilõiv tasumata, siis tuleb riigilõiv summas 50 eurot TsMS § 179 lg 1 alusel riigituludesse välja mõista. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest. TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb tasumisega viivitamisel maksta viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.