Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Valga Vallavalitsus esitas 29.09.2020. a kohtule avalduse xxxxxxxxxx surnud Gxxxxxx Fxxxxx pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avaldusest nähtuvalt puuduvad võlgniku

pärandvaras piisavad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Valga notar Katri Kutsar on 18.05.2020 andnud välja pärimisõiguse tunnistuse, mille kohaselt on Gxxxxxx Fxxxxx pärijaks Valga Vald. Valga notar Katri Kutsar määras ka pärandvara inventuuri läbiviimise. 04.08.2020 esitas Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei pärandvara inventuuri akti. Pärija kirjutab, et ta on notarile pärimistoimingute eest tasunud 138,91 eurot ja kohtutäiturile pärandvara inventuuri eest 42 eurot, kokku 180,91 eurot. Pärandvara inventuuri aktist nähtuvalt on võlgnikul vara 42,06 eurot (raha AS SEB Pank kontol) ja võlgnikule kuulub kinnisasjana korteriomand asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vald. Korteriomandi näol on tegemist elamiskõlbmatu eluruumiga, mida on väga raske võõrandada. Samas on Gxxxxxx Fxxxxxxx kohustusi Axxxxxxx Halduse AS ees seisuga 29. juuli 2020 summas 459,32 eurot. Kuna pärandaja kohustused ületavad tunduvalt pärandvara väärtuse, palub avaldaja algatada pärandaja Gxxxxxx Fxxxxx pärandvara pankrotimenetluse. Pärija ei ole nõus kandma pärandaja kohustusi kohaliku omavalitsuse kui pärija eelarvest. Kuna on ilmne, et pärandvara ei kata pankrotimenetluse kulusid, siis võivad esineda alused pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus määrusega 18.10.2020 võttis avalduse menetlusse ja määras avaldada teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded võimaluse kohta tasuda kohtu deposiidikontole summa pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Tasumise tähtaeg 02.11.2020. Kohtule ei ole esitatud andmeid deposiidikontole makse tegemise kohta.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et esineb alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata. Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 järgi lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Antud juhul on Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei notar Katri Kutsar nõudel läbi viinud Gxxxxxx Fxxxxx pärandvara inventuuri. Pärandvara inventuuri kohta 04.08.2020. a koostatud aktist nähtub, et kohtutäitur on kindlaks teinud pärandajale kuuluva vara: raha AS Swedbank ja AS SEB Pank kontol kokku väärtuses 42,07 eurot (rahalised vahendid kahel pangakontol) ja korteriomand xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx suurusega 28,30 m2. Pärija Valga Vald hinnangu kohaselt on sellise korteriomandi väärtus 100-300 eurot (võrdluseks varasemad taolised müügitehingud). Korteriomandi hindamist eksperdi poolt ei ole soovitud. Muud vara võlgniku pärandvaras ei ole. Võlgnikul on kohustus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriühistu ees 459,32 eurot. Seega ületavad pärandaja kohustused tema vara. Pärandvara inventuuri aktist nähtub, et on tehtud kohtutäituri tasu otsus. Sellist olukorda arvestades saab järeldada, et pärandvara arvel ei ole võimalik rahuldada pärandaja võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine, mistõttu esineb maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõistes. Pärandaja surma tõttu on lõppenud võimalus, et ta oma maksevõimet parandaks saadavate sissetulekute arvel. Kohus esitas järelepärimise avaldajale pärandaja võlgnevuse kohta. Nimelt on kohtule arusaamatu, mille tõttu on kujunenud pärandaja võlgnevus korteriühistu ees olukorras, kui pärandajale kuuluv korteriomand on elamiskõlbmatu. Üldteadaolevalt tekib võlgnevus korteriühistu ees korteriomandi omanikule osutatud teenuste eest. Olukorras, kus korteriomandi omanik on surnud ja korteriomand on elamiskõlbmatu, ei saa selle

korteriomandiga seotult osutada ka teenuseid ja seega tekkida võlgnevust osutatud teenuste eest. Valga Vallavalitsus vastas kohtule 17.11.2020, kinnitades korteriomandi elamiskõlbmatust (eluruum saanud olulisi veekahjustusi, põrand ja lagi on veekahjustuste tagajärjel pehkinud. Trepp, mis viib Fxxxxx eluruumi juurde on pehkinud ja ohtlik, sellest võib läbi kukkuda. WC ja kaev asuvad väljas ja on kasutuskõlbmatud). On esitatud fotod korteriomandi elamiskõlbmatuse tõendamiseks ja tõendid võlgnevuse kujunemise kohta. Neist nähtub, et võlgnevus korteriomandil on tekkinud pärast G.Fxxxxx surma (seisuga xxxxxxxxxx on võlgnevus 67,77 eurot ja seejärel on lisandunud võlgnevus igakuuliste arvete alusel kuni seisuga 14.07.2020 on võlgnevus 459,32 eurot). Kohus on esitatu alusel veendumusel, et kirjeldatud seisundis korteriomandi puhul ei saa olla tõsiseltvõetav arvete esitamine sellisele korteriomandile teenuste osutamise eest. Arvestades korteriomandi seisundi põhjusi (katus korteri kohal katki, trepp ohtlik) on tõenäoline nõuete esitamise võimalikkus korteriühistu vastu, mis tähendaks tasaarvestust. Samas tähendab sellise menetluse läbiviimine vajadust määrata pankrotihaldur ja viia läbi täiemahuline pankrotimenetlus. Sellise menetluse jaoks pankrotivaras vahendeid ei ole ja pankrotimenetluse rahastamiseks ei ole makseid kohtu deposiidikontole tehtud. Pärandvaras on varana olemas kahe panga pangakontodel olev summa kokku 42,07 eurot. Olemasolev summa on sedavõrd väike, et ei kata võimalikke pankrotimenetluse kulusid. On usutav, et pärandajale kuulunud ja käesoleval ajal elamiskõlbmatu korteriomand on võõrandatav üksnes 100-300 euro eest. Pankrotivara arvel kaetakse inventuuri tegemise kulud. Vara pärandvarasse tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole. Ka võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole nõustunud pankrotimenetlust rahastama ega ole kohtu määratud tähtaja jooksul deposiiti nõutud summat kandnud. Seega, olenemata võlgniku maksejõuetusest, tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus märgib, et PankrS § 2 sätestab pankrotimenetluse eesmärgid, sh on eesmärgiks rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel. Kuna võlgniku vara arvel ei ole võimalik katta isegi pankrotimenetluse kulusid ja võlausaldajale väljamaksete tegemiseks vara ei jätku, ei ole võimalik täita pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetluse eesmärke. Pärija täidab pärandvaraga seotud kohustused vastavalt PärS § 142 lg-s 1 sätestatud korras ja järjekorras, sh esimeses järjekorras tasutakse muuhulgas inventuuri tegemise kulud. Tulenevalt PankrS §-st 28 tuleb kohtul välja tuua võlgniku maksejõuetuse põhjus. Arvestades tsiviilasjas kohtu poolt kontrollitut, leiab kohus, et maksejõuetus ei ole tingitud raskest juhtimisveast või kuriteo tunnustega teost, vaid maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Võlgniku võlgnevus on hakanud tekkima pärast tema surma. Aktiivseid täitemenetlusi võlgniku vara suhtes ei toimu. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 4 avaldab kohus teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus PankrS § 150 lg 4 järgi otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades (pärandaja pangakontol on olemas vahendid ja on olemas ka vara korteriomandi näol) tuleb jätta pankrotimenetluse kulud avaldaja kanda.

Käesolevas asjas ei ole kohus määranud ajutist haldurit ja seega ei ole tekkinud menetluskulusid ajutise halduri tasu näol. Teadaolevaks menetluskuluks on pankrotiavalduselt tasutud riigilõiv summas 10 eurot, mis jääb avaldaja kanda. Kohtutäituri tasu pärandi inventuuri eest on tavapäraselt 42 eurot. Pärimisseaduse § 142 lg 1 p 1 järgi pärast inventuuri tegemist täidetakse pärandvaraga seotud kohustused järgmiselt: esimeses järjekorras tasutakse pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud; Seega jäävad ka inventuuri tegemise kulud pärija kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.