lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-133158/12

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 08.12.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-133158/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.12.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1450
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 173 lg 1, 4Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 177 lg 1, 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 162 lg 1

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-20-133158

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks- 8. detsember 2020, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-20-133158

Tsiviilasi

K.T. hagi G.P. vastu 574,35 euro nõudes

Tsiviilasja hind

574,35 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende hageja K.T. (ik XXX; elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat T.J, e-post XXX; kostja G.P. (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada K.T. hagi G.P. vastu.
2.Välja mõista G.P. K.T. kasuks 574,35 eurot.
3.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud G.P. kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 07.10.20262-25-128521/24Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 07.10.20262-25-6686/41Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 07.10.20262-26-1130/2Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 07.10.20262-26-20425/2Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 06.10.20262-24-100278/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.10.20262-25-7193/33Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 440 lg 1Hagi õigeksvõtmine
TsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 292 lg 1Kõrvalkulud ning hoone korrashoiu- ja parenduskulud
5.
Määrata K.T. menetluskulude rahaliseks suuruseks 515 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ja 390 eurot lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga.
6.Välja mõista G.P. K.T. kasuks menetluskulud 515 eurot.
7.Välja mõista G.P. K.T. kasuks viivis menetluskuludelt 515 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kohtu põhjendused

1.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab kohus TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
2.Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid XX.XX.XXXX üürilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 tähenduses, mille kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Lisaks üüri maksmisele peab üürnik VÕS § 292 lg 1 järgi kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Antud juhul kohustus kostja üürnikuna tasuma hagejale kui üürileandjale üüri lepingu eseme kasutamise eest (lepingu p 2.1) ning kõigi tema poolt tarbitud kommunaalteenuste (sh soe ja külm vesi, kanalisatsioon ja küte) eest vastavalt kehtestatud tariifidele ja arvestite näitudele üürileandja või seda vahendava isiku poolt esitatud arvete alusel (lepingu p 2.2.1); elektrienergia eest kehtestatud ametlike tariifide alusel vastavalt voolumõõtja näidule (lepingu p 2.2.2) ning telefoniteenuse kasutamise eest vastavalt teenuse osutaja poolt esitatud arvetele (lepingu p 2.2.3).
3.Hageja on esitanud kohtule üürilepingu rikkumisest tuleneva nõude. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista 574,35 eurot (659,65 – 190 + 104,72 = 574,37). XX.XX.XXXX üürilepingu lõpetamise kokkuleppes ja eluruumi üleandmise-vastuvõtmise aktis on kostja tunnistanud, et 29.02.2020 seisuga on tal üürilepingust tulenev võlgnevus hageja ees 659,65 eurot, mille tasub hiljemalt 31.05.2020 (p 7). Ühtlasi on pooled fikseerinud veearvesti näidud XX.XX.XXXX seisuga nii köögis (külm 99,829 ja soe 196,830) kui vannitoas (külm 768,979 ja soe 481,766) (p 5). Vaidlust ei ole selles, et kostja on tasunud kokkuleppes märgitud võlgnevusest 190 eurot, võlgnedes kokkuleppe alusel käesoleval ajal 469,65 eurot (659,65 – 190 = 469,65). Kostja on sisuliselt kokkuleppe järgset nõuet tunnistanud, märkides nii 27.11.2020 kui ka 03.12.2020 elektronkirjas, et tunnistab nõuet 469,63 euro ulatuses. Lisaks märgib kostja, et on nõus võlgnevuse tasuma 25 euro kaupa kuus, kuna tema sissetulek on alla miinimumi ja tal on kolm ülalpeetavat. Kuivõrd kostja on oma kohustust (tasuda üüri ja kõrvalkulude eest) rikkunud, nõustudes võlgnevusega summas 469,65 eurot (märgitud küll 469,63 eurot) ja tunnistades nõuet nimetatud ulatuses, tuleb TsMS § 440 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista 469,65 eurot (659,65 – 190 = 469,65).
5.Kostja vaidleb vastu hageja nõudele summas 104,72 eurot, milleks on märtsikuu veekulu korteriühistu poolt hagejale esitatud 31.03.2020 arve nr XXX alusel (4,08 + 78,74 + 7,04 + 14,86). 2(4)

Kohus märgib, et kuigi kostja kolis väidetavalt üürikorterist välja 29.02.2020, on üürilepingu pooled XX.XX.XXXX üürilepingu lõpetamise ja eluruumi valduse hagejale tagastamise kokkuleppes fikseerinud veenäidud XX.XX.XXXX seisuga, mis ühtivad 31.03.2020 arvel nr XXX märgitud näitudega (eelmine näit külma vee kohta köögis 99,80 ja vannitoas 769,00 ning eelmine näit sooja vee kohta köögis 196,80 ja vannitoas 481,80). Seega nõuab hageja kostjalt veekulu eest tasumist üksnes kokkuleppes fikseeritud näitude põhjal ning kostjal on VÕS § 292 lg 1 ja üürilepingu p 2.2.1 alusel kohustus hagejale veekulu eest tasuda 104,72 eurot.

6.Kokkuvõtteks rahuldab kohus hageja hagiavalduse kostja vastu ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 574,35 eurot (kuigi 469,65 + 104,72 = 574,37, on hageja nõudeks 574,35).
7.TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus märgib selgituseks kostjale, et poolte kokkuleppel on võimalik ka kohtuotsuse täitmine osamaksetena (maksegraafiku alusel), et vältida sundtäitmisega kaasnevaid täitekulusid, kuid selleks peab kostja ise pöörduma hageja poole kokkuleppe sõlmimiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Viidatud sätte alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
9.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 125 eurot ja lepingulise esindaja kulud 507 eurot koos käibemaksuga.
9.1.Kuna hageja poolt haginõudelt tasutud riigilõiv 125 eurot on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 järgi, mis vastab tsiviilasja hinnale, on riigilõivu tasutud seaduses sätestatud määras. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulu summas 125 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.
9.2.Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes ning need kulud peavad olema põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 järgi. Menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabiteenus seisnenud eelkõige hagiavalduse koostamises ja lisade komplekteerimises (2 tundi 15 minutit), hageja täiendava seisukoha koostamises (45 minutit) ning menetluskulude nimekirja esitamises (15 minutit) ajakuluga kokku 3 tundi 15 minutit ning tunnihinnaga 156 eurot koos käibemaksuga. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu (üürilepingu mittekohane täitmine), hageja nõude olemust (kohustuse täitmise nõue), tsiviilasja keerukust ja mahtu (vähekeerukas ja –mahukas, lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses, kostja on nõuet osaliselt tunnistanud ja vastuväide on esitatud üksnes veekulu osas) ning hagiavalduses ja hageja täiendavas seisukohas esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab, et põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud TsMS § 175 lg 1 mõttes on kokku 2 tunni 30 minuti eest 390 eurot koos käibemaksuga. Kohus lähtub siinjuures ka asjaolust, et hageja esindaja kvalifikatsiooni arvestades võib eeldada, et menetlusdokumendi koostamise ajakulu on pigem väiksem kui suurem ja et menetlusdokumentide koostamine ei ole esindajale olnud õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul tuleb hagejat esindanud lepingulise esindaja tasu 156 eurot tunnis koos käibemaksuga pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

3(4)

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 515 eurot (125 + 390). Nimetatud summa tuleb menetluskulude jaotust arvestades kostjalt hageja kasuks välja mõista.

9.3.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 515 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.10.20262-25-125972/19Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.10.20262-26-20958/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja