OÜ Belgardi Kinnisvara kaebus Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti 26.06.2020 otsuse peale täiteasjades nr 031/2020/609, 031/2020/610 ja 031/202/611
Menetlusosalised
Avaldaja OÜ Belgardi Kinnisvara (registrikood 11942053), seaduslik esindaja NG Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet
Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 28.09.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Belgardi Kinnisvara määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Belgardi Kinnisvara määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 28.09.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-10043 muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud OÜ Belgardi Kinnisvara kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2).
1.OÜ Belgardi Kinnisvara (avaldaja) esitas kohtutäitur Katrin Velletile 13.05.2020 täitmisavalduse, milles palus pöörata täitmisele Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2019 otsuse tsiviilasjas nr 2-13-39908 resolutsiooni p-st 2.4 tulenev nõue. Täpsemalt palus avaldaja lõpetada Tallinnas Kakumäe tee 82 asuva kinnisasja (registriosa nr 185201; edaspidi kinnistu) kaas- ja ühisomand, mis kuulub 1⁄2 mõttelises osas ühisomanikele IK-le (end. K), TB-le ja SDle, müüa see avalikul enampakkumisel ning jaotada enampakkumisena tulemina saadud rahast
2-20-10043 1⁄2 avaldajale, 1⁄6 IK-le, 1⁄6 TB-le ja 1⁄6 SD-le. Kohtutäitur K. Vellet avas IK (end. K), TB ja SD kohta täitetoimikud vastavalt täiteasjades nr 031/2020/609, 031/2020/610 ja 031/202/611.
2.Kohtutäitur K. Vellet lõpetas 26.05.2020 otsusega täitemenetluse täiteasjades nr 031/2020/609, 031/2020/610 ja 031/202/611 seoses täitemenetluse algatamisega samade isikute suhtes ja samadel alustel kohtutäitur M. Kadaku poolt täiteasjades nr 008/2020/1019, 008/2020/2020 ja 008/2020/2021. TB on esitanud kohtutäitur M. Kadakule samasisulise täitmisavalduse ja täitedokumendi. Täitmisavaldust on õigustatud esitama kõik kaasomanikud. Kohtutäitur M. Kadak on 19.05.2020 esitanud kinnistusosakonnale avalduse kanda kinnistusraamatusse keelumärge kinnistu käsutamise keelamiseks ja toimetanud kinnistu kaasomanikele kätte täitmisteated. Kohtutäitur K. Vellet ei ole täitetoiminguid teinud, kuna sai teada täitmisavalduse esitamisest kohtutäitur M. Kadakult. Täitemenetluse korduv algatamine samade isikute suhtes samasisulises nõudes ei ole lubatud. Kohtutäitur K. Vellet lõpetab TMS § 24 lg 2 alusel täitemenetlused.
3.Avaldaja esitas 05.06.2020 kohtutäitur K. Velletile kaebuse 26.05.2020 otsuse tühistamiseks ja täitedokumendi täitmiseks. Avaldaja täitis täitedokumendi vabatahtlikult, st lõpetas kaasomandi kinnistule, mis kuulub 1⁄2 mõttelises osas avaldajale. TB ei esitanud kohtutäitur M. Kadakule samasisulist täitmisavaldust ja täitedokumenti. Seda kinnitab Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 20.05.2020 kandemäärus kinnistamisasjas nr 36361202050. Kandemääruses on märgitud, et kinnistusosakonnale ei ole esitatud kõigi kinnistu omanike suhtes kehtivat täitedokumenti, mistõttu tervele kinnistule sissenõuet pöörata ei saa. Kohtutäitur K. Vellet on valesti märkinud, et kõik kaasomanikud on õigustatud esitama täitmisavaldust ning täitemenetlus tuleb lugeda alanuks täitmisteate kättetoimetamisega menetlusosalistele. Avaldaja ja TB ei ole võlgnikud M. Kadaku menetluses olevates täiteasjades. Lõpetada tuleb M. Kadaku menetluses olevad täiteasjad.
4.Kohtutäitur K. Vellet jättis 26.06.2020 otsusega avaldaja 05.06.2020 kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur K. Vellet sai 26.05.2020 teada, et TB on esitanud kohtutäitur M. Kadakule täitmisavalduse ja täitedokumendi samasisulise täitemenetluse algatamiseks. Kui sama täitedokumendi alusel sama nõude täitmiseks on täitemenetlus algatatud kaks korda, tuleb lõpetada hiljem algatatud täitemenetlus. Kohtutäitur M. Kadak koostas ja toimetas enda menetluses olevates täiteasjades täitmisteated kätte enne, kui kohtutäitur K. Vellet jõudis need enda menetluses olevates täiteasjades koostada. M. Kadaku menetluses olevad täiteasjad on seega kooskõlas TMS § 24 lg-ga 2 algatatud ajaliselt varem. Kohtutäitur K. Velleti menetluses olevate täiteasjade jätkamine ja neis samade täitetoimingute tegemine on lubamatu. Ekslik on avaldaja arusaam, et täitemenetlus tuleb lõpetada nendes täiteasjades, mille algatamiseks on täitmisavaldus esitatud varem. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 20.05.2020 määrusest ei tulene, et kohtutäitur M. Kadak on täitemenetluste algatamisel jätnud kellegi õigustatud isikutest välja, vaid et kinnistusosakonnale esitatud dokumendid on puudulikud. Seetõttu on paljasõnaline avaldaja väide, et kohtutäitur K. Velleti ja kohtutäitur M. Kadaku algatatud täitemenetlused ei ole samasisulised. Kuivõrd täitmine on suunatud konkreetse kinnisasja müümisele ja sellest saadud tulemi jaotamisele kaasomanike vahel, ei saa enampakkumist läbi viia selliselt, et ühtede kaasomanike suhtes viib täitemenetlust läbi üks ja teiste suhtes teine kohtutäitur. Täitedokumendi järgi on kõik 2(7)
2-20-10043 kaasomanikud võrdsed ehk igal kaasomanikul on selle alusel õigus nõuda kinnistu müüki avalikul enampakkumisel. Täitmisavalduse esitamine ühe kaasomaniku poolt ei taga talle täitemenetluses paremat positsiooni.
5.Avaldaja esitas 10.07.2020 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur K. Velleti 26.06.2020 otsuse tühistamiseks. TB ei ole kohtutäitur M. Kadakule esitanud samasisulist täitmisavaldust ja täitedokumenti. Avaldaja ja NG on erinevad isikud. Avaldaja on sissenõudja täiteasjades nr 031/2020/609, 031/2020/610 ja 031/202/611 ega ole võlgnik täiteasjades nr 008/2020/1019, 008/2020/2020 ja 008/2020/2021. Samuti oli hageja tsiviilasjas nr 2-13-39908 avaldaja, mitte NG. Tartu Maakohtu kinnistusosakond on 20.05.2020 määruses märkinud, et kinnistusosakonnale ei ole esitatud kõigi kinnistu omanike suhtes kehtivat täitedokumenti, mistõttu kinnistule tervikuna sissenõuet pöörata ei saa. Harju Maakohtu menetluses on NG hagi TB vastu täitedokumendi täitmisele võtmise vaidlustamiseks täiteasjas nr 008/2020/1019 (tsiviilasi nr 2-20-9674). Harju Maakohus peatas selles asjas 07.09.2020 määrusega täitemenetluse täiteasjas nr 008/2020/2019 kuni tsiviilasjas nr 2-20-9674 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kohtutäitur K. Vellet ei ole seega algatanud täitemenetlust samade isikute suhtes samadel alustel kohtutäitur M. Kadaku poolt algatatud täitemenetlusega.
6.Kohtutäitur K. Vellet esitas 14.09.2020 vastuse, milles taotles avaldaja kaebuse läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata jätmist. Kaebus tuleb jätta perspektiivituse tõttu läbi vaatamata. Kaebuse rahuldamine või rahuldamata jätmine ei muuda avaldaja õiguslikku positsiooni, ei riiva ega kaitse tema õigusi ja huve ning kaebusega taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Kohtutäitur K. Vellet tuvastas, et M. Kadaku menetluses on täiteasjad nr 008/2020/1019, 008/2020/2020 ja 008/2020/2021, mille aluseks on TB täitmisavaldus ja sama täitedokument ning menetlusosalisteks kinnistu kaasomanikud. Ainsa erinevusena algatas kohtutäitur M. Kadak avaldaja asemel täitemenetluse NG suhtes, kellele avaldaja oli kinnistu kaasomandi osa võõrandanud enne täitedokumendi tegemist ja kes kanti kinnistusraamatusse omanikuna 23.04.2019. Olukorras, kus kinnistu omanikud olid pöördunud täitedokumendi täitmiseks sama nõude osas erinevate kohtutäiturite poole, pidi üks kohtutäituritest täitemenetluse topelttäitmise vältimiseks lõpetama. Kohtutäitur K. Vellet lõpetas täitemenetluse enda menetluses olevates täiteasjades, kuivõrd täitemenetlus M. Kadaku menetluses olevates täiteasjades oli algatatud varem. Isegi kui kohtutäitur K. Velleti täitemenetluse lõpetamise otsus tühistatakse, ei ole tal võimalik täitemenetlust läbi viia, kuna avaldaja ei ole enam kinnistu kaasomandi osa omanik. Täitedokumendist tulenev nõue puudutab vaid kinnistu omanikke. Väär on avaldaja seisukoht, et kohtutäitur M. Kadaku ja kohtutäitur K. Velleti menetluses olevad nõuded on erinevad. Ilmselt peab avaldaja nõuete erinevuse all silmas seda, et tal on enda arvates õigus nõuda ainult ühisomanike IK, TB ja SD ühisomandi müüki ja saada müügi tulemina saadud rahast 1⁄2. Täitedokument eeldab aga kinnistu müüki tervikuna. Asjaolu, et üks kaasomanik vahetus enne täitedokumendi täitmist, ei muuda täitedokumendist tuleneva nõude sisu ega muuda seda mittetäidetavaks. Täitedokument on suunatud kaas- ja ühisomandi lõpetamisele ning NG suhtes kehtib eriõigusjärglus. Enampakkumine kaas- ja ühisomandi 3(7)
2-20-10043 lõpetamiseks korraldatakse ükskõik millise kinnisasja omaniku täitmisavalduse alusel ja seda täidetakse kõigi omanike suhtes, st täitmisavaldus esitatakse täitmiseks ka enda ja oma omandi suhtes. Avaldajale ei tule täitedokumendist õigust nõuda vaid ühisomanike osa müümist ja osaleda saadud tulemi jagamises, vaid enampakkumise korraldamist kogu kinnistu suhtes. Avaldaja kaebusest on võimalik aru saada, et ta on esitanud teadlikult täitmisavalduse vaid ühisomanike kinnistu osa müümiseks ning arvab, et on täitedokumendi enda kaasomandi osa NG-le võõrandamisega ära täitnud. Täitemenetlus tulnuks seega lõpetada ainuüksi ebakohase nõude täitmisele esitamise tõttu. Kui kohtutäitur K. Vellet ei oleks esmalt saanud teada, et kohtutäitur M. Kadaku menetluses on samasisuline nõue, oleks ta täitemenetluse lõpetanud ka põhjusel, et avaldaja ei ole õigustatud täitemenetlust algatama, kuna ta ei ole enam kinnistu kaasomanik.
7.Harju Maakohus jättis 28.09.2020 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kuivõrd avaldaja on täiteasjades nr 031/2020/609, 031/2020/610 ja 031/2020/611 menetlusosaline ning kohtutäitur vaatas avaldaja 05.06.2020 kaebuse läbi ja tegi selle kohta 26.06.2020 otsuse, on avaldajal õigus esitada selle peale kohtule kaebus. Avaldaja kaebuse läbi vaatamata jätmine ei ole põhjendatud. Kohtutäitur K. Vellet ei ole 26.06.2020 otsuses leidnud, et täitemenetlus tema menetluses olevates täiteasjades tuleks lõpetada põhjusel, et selle menetlusosalised on samad M. Kadaku menetluses olevate täiteasjade menetlusosalistega. Kohtutäitur K. Vellet on välja toonud, et tema ja M. Kadaku menetluses olevates täiteasjades on täitmisel nõue samast täitedokumendist, s.o kinnistu kaas- ja ühisomandi lõpetamise nõue. Avaldaja väide, et tal on täitedokumendi alusel nõue kaasomandi- ja ühisomandi jagamiseks enampakkumisel, on vastuolus tema väitega, et ta ei peaks olema täitemenetluse osaliseks M. Kadaku algatatud täitemenetluses. Samas võõrandas avaldaja talle kuulunud kinnistu kaasomandi osa oma juhatuse liikmele NGle, kes kanti kinnistu kaasomanikuna kinnistusraamatusse 23.04.2019. Jõustunud kohtuotsus, millega on otsustatud kinnisasja jagamine, kehtib ka kinnisasja kaasomandi osa uue omaniku suhtes (TsMS § 460 lg 1). Kuna avaldaja on enda kaasomandi osa kinnistust võõrandanud, on põhjendatud kohtutäitur K. Velleti seisukoht, et avaldaja ei saa enam kinnistu jagamist nõuda. Kohtutäituril on õigus ja kohustus kontrollida, kelle suhtes täitedokument kehtib. TMS § 18 lg 1 sätestab, et kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud avaliku registri väljavõttega. Vaidlust ei ole selles, et kinnistu kaasomandi osa võõrandamine on näha avalikus kinnistusraamatus ja avaldaja õigusjärglane on täitemenetluse osaline kohtutäitur M. Kadaku algatatud täitemenetluses. Avaldaja kui kinnistu kaasomandi osa varasema omaniku õigused on üle läinud uuele omanikule ning kohtuotsus, mis näeb ette kaas- ja ühisomandi lõpetamise, saab olla kohustuslik vaid uuele omanikule. Täitedokument eeldab kinnistu müüki tervikuna ja müügist saadud tulemi jaotamist kõigi kaasomanike vahel, kuna vastasel juhul ei saa kaasomandit lõpetatuks lugeda. Ka TMS §-st 149 tuleneb põhimõte, et ühte kinnisasja ei saa korraga müüa mitmes täitemenetluses. Erinevate kohtutäiturite menetluses on seega sama nõue. Kuna kohtutäitur K. Vellet ei ole täiteasjades nr 031/2020/609, 031/2020/610 ja 031/2020/611 täitmisteateid kätte toimetanud, ei saa neid TMS § 24 lg-st 1 lähtuvalt alanuks lugeda. Arvestades, et sama nõue on täitmisel ka täiteasjades nr 008/2020/1019, 008/2020/2020 ja 008/2020/2021, kus täitmisteated on kätte toimetatud ja täitemenetlus seega alanud, on kohtutäitur K. Velleti täitemenetluse lõpetamise otsus põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on 4(7)
2-20-10043 kohtutäitur K. Velleti 26.06.2020 otsus kooskõlas seadusega ja avaldaja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäituri õigusabikulud jäävad TsMS § 175 lg 31 alusel tema enda kanda ja ülejäänud menetluskulud TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 alusel avaldaja kanda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Avaldaja taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Ebaõige on kohtutäituri K. Velleti otsus lõpetada täitemenetlus täiteasjades nr 031/2020/609, 031/2020/610 ja 031/2020/611 seoses kohtutäitur M. Kadaku poolt samade isikute suhtes samadel alustel täitemenetluse algatamisega täiteasjades nr 008/2020/1019, 008/2020/2020 ja 008/2020/2021. Avaldaja ega TB ei ole võlgnikud täiteasjades nr 008/2020/1019, 008/2020/2020 ja 008/2020/2021. Maakohus ei arvestanud sellega, et Harju Maakohtu 07.09.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-209674 on täitemenetlus täiteasjas nr 008/2020/1019 peatatud.
9.Kohtutäitur K. Vellet taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulude avaldaja kanda jätmist. Täitemenetlus on suunatud kaasomandi lõpetamisele ja müügist saadud tulemi jaotamisele kaasomanike vahel. Ühe kaasomaniku vahetumine ei välista kaasomandi lõpetamist kinnistu müügi kaudu ega anna avaldajale õigust nõuda kaasomandi lõpetamist vaid avaldaja toodud kaasomanike suhtes. Asjaolu, et kohtutäitur K. Velleti täitemenetluses oli üks menetlusosalistest avaldaja kui kinnistu kaasomandi osa endine omanik ja kohtutäitur M. Kadaku menetluses NG kui sama kaasomandi osa uus omanik, ei muuda täitmisele antud nõude sisu ja ulatust. Kahele erinevale kohtutäiturile esitati täitmiseks sama täitedokument ja sama nõue. Täitemenetlust pidi jätkama kohtutäitur, kes algatas selle ajaliselt varem ehk kohtutäitur M. Kadak. Kohtutäitur K. Vellet pidi täitemenetluse topelttäitmise vältimiseks lõpetama.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
11.Vaidlust ei ole selle üle, et avaldaja ja TB on esitanud erinevatele kohtutäituritele täitmiseks sama täitedokumendi. Avaldaja on 13.05.2020 täitmisavalduses kohtutäitur K. Velletile palunud täitedokumendi täitmisele pöörata Kakumäe tee 82 kinnistu kaas- ja ühisomandi lõpetamiseks (avaldaja 10.07.2020 kaebuse lisa 2, dtl 8–9). Asja materjalide hulgas ei ole TB 19.05.2020 täitmisavaldust, kuid kohtutäitur M. Kadaku 19.05.2020 koostatud täitmisteatest NG-le nähtub, et TB täitmisele esitatud nõude sisu on Kakumäe tee 82 kinnistu ühisomandi lõpetamine (avaldaja 10.07.2020 kaebuse lisa 3, dtl 11–12). Kuigi kohtutäitur M. Kadak on märkinud täitmisteates nõude sisuna üksnes ühisomandi lõpetamise, ei saa täitmisele esitatud nõudeid siiski pidada erinevaks. Nimelt näevad täitedokumendi resolutsiooni p-d 2.4 ja 2.4.1 selgelt ette nii kinnistu kaas- kui ka ühisomandi lõpetamise ja kinnistu tervikuna müügi avalikul enampakkumisel. Täitedokumenti täites ei saa seega lõpetada üksnes ühisomandit. Asjaolu, et kohtutäitur M. Kadak on algatanud täitemenetluse ka NG suhtes, kinnitab seda, et ta täidab tegelikult ka kinnistu kaasomandi lõpetamise nõuet. Seda põhjusel, et 1⁄2 kinnistu kaasomandist kuulub NG-le ning ülejäänud 1⁄2 kinnistu kaasomandist IK, TB ja SD ühisomandisse. Samuti ei 5(7)
2-20-10043 saa täitmisele esitatud nõudeid pidada erinevaks juhul, kui avaldaja on tõepoolest soovinud täitemenetluse algatamist üksnes kinnistu ühisomandi lõpetamiseks ja leiab, et on täitedokumendi enda kaasomandi osa NG-le võõrandamisega ära täitnud. Kinnistu kaasomand ei lõppenud avaldaja kaasomandi osa võõrandamisega NG-le ning nagu märgitud, ei võimalda täitedokument nõuda üksnes ühisomandi lõpetamist. Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2019 otsuse asjas nr 2-13-39908 p 2.4 kohaselt tuli lõpetada kinnistu kaas- ja ühisomand kohtutäituri vahendusel avalikul enampakkumisel müümisega.
12.Kohtutäitur on õigesti märkinud, et kaas- ja ühisomandi jagamise kohta tehtud jõustunud kohtulahendi täitmiseks saab täitemenetlust alustada ükskõik milline kaas- või ühisomanik (vt Riigikohtu 26. aprilli 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 36.1). Antud juhul on täitedokumendi järgi kinnistu kaas- ja ühisomandi lõpetamise viisiks selle müük avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel. Riigikohus on selgitanud, et kaas- või ühisomandis oleva kinnisasja enampakkumisel müümiseks saab alustada vaid ühe täitemenetluse. Hilisema avalduse alusel saab teine kaas- või ühisomanik esmalt alustatud täitemenetlusega ühineda. Sellises menetluses on kõik kaas- ja ühisomanikud samal ajal nii sissenõudjaks kui ka võlgnikuks (vt Riigikohtu 26. aprilli 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 36.3). Kuna igal juhul ei saa kinnistut enampakkumisel müüa korraga kahes täitemenetluses, ei oma tähtsust asjaolu, et kohtutäitur K. Velleti menetluses olnud täiteasjade ja kohtutäitur M. Kadaku menetluses olevate täiteasjade menetlusosaliste ring ühe kaasomaniku muutuse tõttu täielikult ei kattu. Tähtsust ei oma ka see, et täitemenetlus kohtutäitur M. Kadaku menetluses olevas täiteasjas nr 008/2020/2019 on Harju Maakohtu 07.09.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-9674 peatatud, kuivõrd see ei tähenda, et täiteasi nr 008/2020/2019 ei oleks enam kohtutäitur M. Kadaku menetluses.
13.Avaldaja esitas täitmisavalduse 13.05.2020 ja TB 19.05.2020. Avaldaja esitas seega täitmisavalduse enne TB. Kohtutäitur K. Vellet ei koostanud selle alusel avatud täiteasjades täitmisteateid, kuna talle sai enne teatavaks, et kohtutäitur M. Kadak on need TB avalduse alusel avatud täiteasjades juba koostanud ning kõigile kaas- ja ühisomanikele kätte toimetanud. Kuivõrd TMS § 24 lg 1 esimese lause järgi loetakse täitemenetlus alanuks võlgnikule täitmisteate kättetoimetamisega, tuleb lugeda esmalt alustatuks kohtutäitur M. Kadaku menetluses olevad täiteasjad. Lisaks sai kohtutäitur K. Velletile teatavaks, et kohtutäitur M. Kadak on 19.05.2020 esitanud Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale avalduse kinnistu suhtes käsutamise keelumärke seadmiseks. Kuigi ajal, mil K. Vellet täitemenetluse lõpetas, ei olnud kohtutäitur M. Kadaku avalduse alusel veel kinnistusraamatusse keelumärget kantud, tuli siiski arvestada sellega, et kui sellele seatakse ühes täitemenetluses keelumärge, ei saa seda enam üheski teises täitemenetluses teha (vt TMS § 149 lg 1 teine lause) ega kinnisasja üheski teises täitemenetluses müüa. Seetõttu olnuks õige, et avaldaja ühineb täitemenetlusega kohtutäitur M. Kadaku menetluses olevates täiteasjades. Seejuures nähtub kinnistusraamatust, et kinnistu käsutamise keelumärge on kohtutäitur M. Kadaku avalduse alusel 17.07.2020 kinnistusraamatusse ka kantud. Kohtutäitur K. Velletil ei lasunud kohustust selgitada avaldajale võimalust ühineda täitemenetlusega kohtutäitur M. Kadaku menetluses olevates täiteasjades ja ta võis täitemenetluse lõpetada. Avaldaja võõrandas enda kaasomandi osa tsiviilasja nr 2-13-39908 menetluse ajal NG-le ega olnud alates 23.04.2019 kinnistu kaasomanik. Kohtutäitur M. Kadak oli kooskõlas TsMS §-de 210, 211 ja 460 ning TMS §-ga 18 algatanud täitemenetluse NG kui avaldaja eriõigusjärglase suhtes. Vaidlust ei ole selle üle, et tsiviilasjas nr 2-13-39908 tugines avaldaja õigus esitada hagi ning õigus ja kohustus osaleda selles vastukostjana tema õiguslikule suhtele kinnistusse, st kinnistu omandiõigusele (vt ka AÕS § 77 lg 2). Vaidlust ei ole ka selle üle, et NG oli teadlik nii hagi esitamisest kui ka kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-13-39908. 6(7)
2-20-10043 Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on ta selles esitanud hagi avaldaja nimel ja talle on täitedokumendiks olev kohtuotsus e-toimikus kätte toimetatud. Avaldaja ei saa seega täitemenetluses IK-lt, TB-lt ja SD-lt kinnistu kaas- ja ühisomandi lõpetamist nõuda (vt ka Riigikohtu 10.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-11516, p 21.2).
14.Eelnevast lähtuvalt on maakohus jätnud avaldaja kaebuse õigesti rahuldamata. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel avaldaja määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
15.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Lisaks avaldajale on määruskaebemenetluses osalenud üksnes kohtutäitur. TsMS § 175 lg 31 kohaselt ei hüvitata kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid. Asja materjalidest ei nähtu ka muude menetluskulude kandmine kohtutäituri poolt. Eeltoodust tulenevalt puuduvad hüvitatavad menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.