2-18-122762/19 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse. Asjaolud ja hageja nõue U. I. (hageja) esitas 09.10.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E. K. elt (kostja) 4948,11 euro ning lisanduva viivise väljamõistmiseks, millele kostja esitas vastuväite. 16.11.2018 määrusega lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse nõude hagimenetlusse üleandmisega. 10.12.2018 esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista projekteerimistööde ettemaksu 1500 eurot, sellelt sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras 113,10 eurot (01.01.2018 kuni 09.12.2018) koos lisanduva viivisega alates 10.12.2018 ning kahjuhüvitise lõpetamata tööde eest 2631,60 eurot koos lisanduva viivisega seadusjärgses määras alates 10.12.2018. Hagiavalduse kohaselt taotles hageja 2016. aasta kevadel XXX külas asuvale XXX kinnistule hoonete rajamiseks-muutmiseks vallalt projekteerimistingimused ja tegi kostjale ettepaneku eelprojektide koostamiseks. Projekteerimistöödes kuuele hoonele leppisid pooled kokku e-kirja teel 18.05.2016. Kostja pakkus eelprojektide koostamise hinnaks 5000 eurot, millega hageja nõustus. Kuna kostja soovis 03.07.2016 e-kirjas ettemaksu tasumist, mille võis maksta kas läbi ettevõtte või sularahas, tasus hageja maksete optimeerimise huvides oma ettevõtte I. OÜ kaudu projekteerimistööde eest ettemaksuna läbi kostja ettevõtte OÜ D. esitatud arve 1500 eurot (lisandus käibemaks). Vaatamata kostjapoolsetele lubadustele jäid projekteerimistööd tegemata. Mööbli- ja ehitustöödes lepiti e-kirja vahendusel kokku 09.08.2016. Hageja tasus tööde eest ettemaksuna 4000 eurot. Kostja hinnapakkumuse kohaselt oli viimistlus- ja mööblitööde valmimistähtajaks 31.08.2016. Kostja teostas tööd vaid osaliselt ja mittetähtaegselt. Hageja 29.07.2017 pretensioonile vastas kostja 30.08.2017, et ta kokkulepitud töid ei lõpeta, vaid tagastab hagejale projekteerimistööde eest tasutud 1500 eurot ning lõpetamata mööblitööde eest 1000 eurot 2017. aasta jooksul. Kuna kostja on keeldunud kokkulepitud tööde lõpetamisest, nõuab hageja kostjalt projekteerimistööde ettemaksu tagastamist ning lõpetamata mööbli- ja ehitustööde maksumuse hüvitamist summas 2631,60 eurot. Hageja palus hagiavalduse rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista 4244,70 eurot (ettemaks 1500 eurot, kahjuhüvitis 2631,60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 113,10 eurot) koos lisanduva viivisega. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuse osas, et lepingud on sõlmitud äriühingute, mitte hageja ja kostja vahel, märgib hageja, et kostja täitis enne vaidlusaluste lepingute sõlmimist hageja majaehitusel ka teisi ülesandeid. Teostatud tööde eest väljastas kostja kulunud tundide arvestuse ning hageja tasus selle eest kas sularahas või ülekandega kostja isiklikule arvelduskontole. Projekteerimistööde ettemaksu tasumine läbi äriühingute oli formaalne. Kuna hagejal ei olnud enam võimalik isiklikust rahast kostja üha suurenevat majanduslikku probleemi lahendada, siis tagamaks, et kostja jätkaks hageja objektil töid, leppisid pooled kokku, et projekteerimistööde esimene osamakse tasutakse kostjale läbi tema äriühingu. Selliselt sai hageja kasutada väljamakse tegemisel temale kuuluva äriühingu I. OÜ vahendeid. Kuivõrd hagejal oli omakorda nõue I. OÜ vastu, vähendas ta sellega oma nõuet äriühingu vastu. Hageja jääb selle juurde, et poolte vahel oli vahetu isiklik lepinguline suhe ja et kostja täitis oma kohustusi isiklikult. Poolte kirjavahetusest ei ole võimalik kuidagi järeldada, et pakkumused esitas I. OÜ. I. OÜ poolt sõlmitav leping oleks olnud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Asjaolu, et leping oli sõlmitud kahe füüsilise isiku vahel, ei muuda see, et hageja esitas I. OÜ nimel kohalikule omavalitsusele projekteerimistingimuste taotlused. Hageja selgitab, et I. OÜ oli nii kinnistu omanik kui kinnistul paiknevate hoonete ehitaja. Kasutusloa väljastamise järgselt aktsepteeris S. AS hageja laenutaotluse ning hageja ostis I. OÜ-lt kinnistu välja. Kuna hageja planeeris juba varasemalt osta I. OÜ-lt kinnistu, ei ole projekteerimistööde lepingu sõlmimine hageja poolt midagi ebatavalist. Kuigi kostja on projekteerimistööde hinnale lisanud käibemaksu, ei muuda märgitu kostjat automaatselt äriühinguks. Raha tasuja isikule ei ole kumbki osapool erilist tähtsust omistanud. Hageja märgib, et I. OÜ-l ei ole kunagi kütuse 2(8)

krediitkaarti olnud. Hageja jälgis OÜ D. käivet üksnes seetõttu, et märgitu andis indikatsiooni kostja kui füüsilise isiku majanduslikule tervikolukorrale. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et kostjal on küll kohustus projekteerimistööde eest saadu tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks, kuid need kohustused tuleb täita I. OÜ-le, on vastavad nõuded loovutatud hagejale. Isegi kui tööde teostajaks oli kostja äriühing (millega hageja ei nõustu), on kostja andnud korduvalt isiklikke lubadusi ettemaksena saadud 1500 eurot ja lõpetamata mööblitööde eest 1000 eurot osamaksetena tagastada 2017. aasta jooksul. Selline kostja lubadus on käsitletav kas kohustuse täitmisega ühinemisena või võlatunnistusena, mis viib kostja isikliku vastutuseni. Ka pärast OÜ D. äriregistrist kustutamist 12.10.2017 lubas kostja raha tagastada, sh 14.05.2018 e-kirjas. Kostja väide osamakse tasumisest tehtud töö eest on paljasõnaline. Kostja ei suutnud valmistada ühegi hoone eelprojektile eelnevat etappi, rääkimata eelprojektist endast. Kostja on koostanud vaid kolme hoone esialgsed joonised, jättes neisse hageja parandusmärkused sisse viimata. Hagejal puuduks ka igasugune huvi sellise töö osalise täitmise vastu, kuna seda ei saa iseseisvalt või jätkuna edasiselt kasutada. Hageja on esitanud kohtule oma nõude põhjendamiseks projekteerimis- ning mööbli- ja viimistlustöödega seonduva kirjavahetuse, kostja 09.08.2016 hinnapakkumise, tööde hilinemisega seonduva kirjavahetuse, hageja 23.04.2017 meeldetuletuse teostamata töödest, tähtaja määramisega seonduva kirjavahetuse, kostja 30.08.2017 raha tagastamise lubaduse, hageja 05.-06.09.2017 kompromissipakkumise, tööde lõpetamiseks tehtud M. E. OÜ hinnapakkumise, 14.05.2018 elektronkirja, 27.04.2016 elektronkirja, hageja konto väljavõtte perioodil 01.01.2016 kuni 31.12.2017, 17.04.2019 elektronkirja, M. E. OÜ 04.08.2020 kirja hagejale. Kostja vastus Kostja ei tunnistanud hagi ning palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt on projekteerimistööde ja mööbli valmistamise kokkulepped sõlmitud äriühingute I. OÜ ja OÜ D. vahel. Tegemist ei ole ainukeste töödega, mis I. OÜ OÜ-lt D. tellis. OÜ D. oli nn „ühe mehe“ firma, kes osutas ehitusteenust. Äriühingu e-posti aadressiks oli XXX, mille kaudu toimus kogu kirjavahetus. Suhtlemine klientidega oligi isiklikku laadi, kuna kostja füüsilise isikuna oli üksi ettevõtte taga. XXX kinnistu kuulus tööde tellimise ajal I. OÜ-le, seega tegemist ei olnud hageja enda maja ehitusega. Projekteerimistingimuste taotlused esitas kohalikule omavalitsusele I. OÜ ja ka projekteerimistingimused väljastati I. OÜ-le. Nii pakkumuse töödeks (4000 eurot, millele lisandub käibemaks), kui hilisema pakkumuse (4500 eurot, millele lisandub käibemaks), tegi OÜ D. . Kokkulepe mööbli valmistamise osas oli selline, et materjal tellija poolt ning töö ja varustus töövõtja poolt. Materjal ehitustöödeks osteti Põlvast E. kauplusest I. OÜ krediitarvetega, seega materjal kanti I. OÜ kuludesse. Materjali ostmiseks oli OÜ D. käsutuses I. OÜ kliendikaart. Osa töörahadest maksti I. OÜ kütuse krediitkaardiga. Kui vaadata siinjuures I. OÜ käitumismustrit, siis kõik, mis oli vajalik eelnevate ehitajatega (nt OÜ B.) kohtuvaidlusteks, tehti arvetega, samuti kõik materjalid, mis sai kuludesse kanda, tehti arvetega, ning mida ei olnud võimalik I. OÜ kuludesse kanda, siis nende osas tehti arveldus teisiti. Mööblit sooviti liimpuitkilpidest, mille puiduniiskus on võrdne õhuniiskusega ehk siis 18-20%. Liimpuitkilpidest valmistatud mööbel kõmmeldub (puit läheb kõveraks). Seega telliti töö materjalist, mis selleks ei sobinud. Samas muudeti mööbli osas tellimust oluliselt, sest hageja ja tema abikaasa ei suutnud otsustada, mida nad täpselt tahavad. Kuigi töö jäi osaliselt pooleli, on mööbel kasutuses. Projekteerimistöödest tehti hoonete ülesmõõdistustööd, projekteeriti hooned ja esitati kirjalikult ka sauna joonised. Seega on 1500 euro näol tegemist väljateenitud raha, mitte ettemaksuga. Kostja märgib, et kirjavahetuses sisalduv lubadus raha tagasi maksta, ei ole käsitletav võlatunnistusena. Samuti ei ole OÜ D. oma kohustusi kostjale üle andnud ega kostja neid vastu võtnud. Kostja on lisanud vastusele 30.06.2016 arve nr 4-7/17, 12.12.2015 arve nr 4-7/13, 22.02.2016 arve nr 4-7/14, 15.08.2016 arve nr 4-7/19, 23.09.2016 arve nr 4-7/23, V. V. 23.03.2015 korralduse nr 71 koos lisadega, poolte kirjavahetuse perioodil 02.05.2016 kuni 19.05.2016 koos lisadega, hageja kirjavahetuse ehitusregistriga, 17.04.2019 kompromissiettepaneku koos hageja vastusega, 11.05.2016 elektronkirja, 30.06.2016 arve nr 4-7/16, 15.07.2016 elektronkirja, 08.06.2016 3(8)

5.Kohus on poolte esitatud asjaoludega tutvudes ja neile lisatud tõendeid kogumis hinnates seisukohal, et vaidlusaluste töövõtulepingute poolteks on juriidilised isikud I. OÜ ja OÜ D. . Kinnistusraamatust nähtuvalt kuulus alates 31.08.2011 kuni 27.09.2018 I. OÜ-le XXX kinnistu XXX vallas XXX külas. I. OÜ kinnistu omanikuna esitas 2015. aasta kevadel V. V. ele projekteerimistingimuste taotlused hoone(te) projekteerimiseks ja V. V. väljastas 23.03.2015 projekteerimistingimused ehitiste püstitamiseks just I. OÜ-le. Hageja on 10.06.2019 menetlusdokumendis eeltoodut kinnitanud, märkides, et I. OÜ oli nii kinnistu omanik kui kinnistul paiknevate hoonete ehitaja, kuigi on hagiavalduses märkinud, et tema oli projekteerimistingimuste taotleja. Kuivõrd kohtumenetluse pooled olid eelnevalt sõbrasuhtes, oli hagejale teada, et kostja osutab OÜ D. kaudu ehitusteenust. Asja materjalidest nähtuvalt kasutas I. OÜ OÜ D. teenust juba enne vaidlusaluste töövõtulepingute sõlmimist (12.12.2015 arve nr 4-7/13 ja 22.02.2016 arve nr 47/14), sh teiste töövõtjate (nt OÜ B.) poolt puudusega tehtud tööde lõpetamiseks. Eelnevast tulenevalt ei olnud vaidlusaluste töövõtulepingute sõlmimisel vajalik juriidiliste isikute andmeid täiendavalt ka täpsustada, nagu on leidnud hageja. 27.04.2016 kostja elektronkirjast nähtub, et hagejale oli teada ka asjaolu, et kostja on teinud valiku tegevusala vahetuse osas, soovides edaspidi ehitusteenuse asemel pakkuda projekteerimisteenust. 18.05.2016 projekteerimistöödes kokku leppides on eelprojektide koostamise hinnale 5000 eurot lisatud käibemaks, nagu on see lisatud ka ettemakse summale 1500 eurot (03.07.2016 elektronkirjad ja 30.06.2016 arve nr 4-7/17). Kostja on ise 03.07.2016 elektronkirjas märkinud, et arvestab sellega, et kokkulepitud summa peale tuleb arve või arved, kui tasumised on osalised (tee selle 1500 + km peale arve ära, katsun lähipäevil ära maksta). Eeltoodust tuleneb kohtu hinnangul, et 18.05.2016 töövõtuleping on sõlmitud äriühingute vahel. Seda kinnitavad ka kostja 13.05.2019 menetlusdokumendile lisatud eskiisid, kus tööde tellijaks on märgitud I. OÜ (vastutavaks spetsialistiks küll V. L. D.P. OÜ-st, kuid autoriks E. K. ), va sauna eskiisi osas. Kuigi 01.09.2016 tööde nimekirjast ei selgu, kas tööde maksumus 4000 eurot on koos käibemaksuga või ilma, on kohus seisukohal, et ka 09.08.2016 kokkulepe ehitus- ja mööblitööde tegemiseks on sõlmitud äriühingute vahel. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja väitele, et materjal ehitus- ja mööblitöödeks osteti Põlvast E. kauplusest I. OÜ krediitarvetega ja selleks oli OÜ D. käsutuses I. OÜ kliendikaart. Lisaks on OÜ D. esitanud I. OÜ-le arveid ka ehitus- ja 4(8)

mööblitööde eest tasumiseks (15.08.2016 arve nr 4-7/19 ja 23.09.2016 arve nr 4-7/23). Kõik kokkulepped on sõlmitud äriühingute registrijärgsetelt elektronposti aadressidelt (XXX ja XXX) ning kohtu arvates tuleneb poolte isiklik suhtlusstiil vaid asjaolust, et tegemist oli sõpradest ettevõtjatega (sõber tegi tööd sõbrale). Kuivõrd võlasuhte tekkimiseks piisab üldjuhul ainult kokkuleppest, ilma et peaks järgima kindlat vormi (VÕS § 11 lg 1), ei ole asjakohane hageja väide, et I. OÜ poolt sõlmitavad lepingud oleks olnud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, et tagada selliselt raamatupidamise seaduses (RPS) nõutava majandustehingu dokumenteerimine. Et teenuseid osutas just OÜ D. , nähtub veel 27.04.2016 kostja elektronkirjast, kus ta märgib, et aruandeid vaadates ei jää tal raha kätte, mis kohtu hinnangul tähendab, et kostja ettevõte ei tegutse kasumlikult. Lisaks ka kostja 06.09.2016 elektronkirjast, mille kohaselt on kostja järgmisel päeval raamatupidajaga paberites (tulekahju vaja likvideerida). Kostja äriühingu töövõtjaks olemist kinnitavad kohtu hinnangul ka hageja elektronkirjad, kus ta 09.09.2016 märgib kostjale, et ehk sa oled enda ja oma töömeeste ressurssi natuke valesse auku suunanud (tööd osaliselt valmis ja osaliselt tegemata). 23.04.2017 elektronkirjas leiab hageja, et kostja on ettemaksu ja enamtasutud summad kandnud eelmise aasta tuludesse ja arutlenud selle üle, kas nõuda nüüd rahade tagastamist või kohustuste täitmist, sest valiku tegemine ei ole lihtne, kuna OÜ D. käive oli perioodil detsember kuni veebruar null eurot, lisaks oli ettevõte novembrist kuni märtsi lõpuni ka maksuvõlglane. Seega tulude pool on olematu. Et tegelikkuses ei osutanud kumbki osapool raha tasuja isikule erilist tähtsust või et hageja planeeris juba varasemalt osta kinnistu äriühingult välja (plaan realiseerus 2018. aasta sügisel), ei oma lepinguosaliste tuvastamise seisukohalt tähtsust. Kohus leiab, et hageja vastuväited lepinguosaliste osas on kantud üksnes soovist saada oma nõue rahuldatud võimalikult suures ulatuses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 18.05.2016 ja 09.08.2016 töövõtulepingute poolteks olid juriidilised isikud I. OÜ ja OÜ D. .

6.Samas on kostja 30.07.2017 elektronkirjas lubanud tagasi maksta projekteerimistööde eest ette makstud raha ja nende tööde eest 1000 eurot, mida ei olnud võimeline enam lõpetama. Kostja märgib seejuures, et tal ei ole seda raha täna, kuid maksab iga kuu ning raha saab tasutud 2017. aasta jooksul. 30.08.2017 elektronkirjas on kostja täpsustanud, et kui ta selle projekteerimise ettemaksu tagasi maksab, siis teeb ta seda isiklikust rahast. Arvestades asjaolu, et I. OÜ oli eelduslikult OÜle D. viimaseks tööde pakkujaks ja OÜ-le D. oli äriregistrist nähtuvalt juba 21.09.2016 tehtud kustutamishoiatus, saab eeltoodu kohtu hinnangul tähendada kostja kui ettevõtte ainuosaniku ja juhatuse liikme lubadust täita OÜ D. kohustus isiklikult. Kostja on varem antud lubadust korranud ka 14.05.2018 elektronkirjas ehk pärast OÜ D. äriregistrist kustutamist 12.10.2017, märkides, et rabelemist on palju, kuid aukude lappimine lõpeb ka temal mingi hetk, st saan ka sinu (I. OÜ) ettemaksu tagasi hakata maksma. Kohus nõustub siinjuures hagejaga, et kostja on OÜ D. kohustusega ühinenud VÕS § 178 lg 1 tähenduses, mistõttu vastutab kostja võlausaldaja ees kohustuse täitmise eest solidaarselt algse võlgnikuga (VÕS § 178 lg 4). Kuigi kohustusega ühinenud isik vastutab eelduslikult samas ulatuses kui senine võlgnik, on kostja antud juhul OÜ D. kohustusega ühinenud üksnes 2500 euro ulatuses. Kuivõrd I. OÜ on vaidlusalustest töövõtulepingutest tulenevad nõuded väidetavalt loovutanud hagejale (kostja ei ole hageja sellekohasele väitele omapoolseid vastuväiteid esitanud) ning kostja on OÜ D. kohustusega 2500 euro ulatuses ühinenud, tuleb kohtu poolt tuvastatu alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista 2500 eurot, millest 1500 eurot on projekteerimistööde ettemaks ning 1000 eurot hüvitis lõpetamata ehitus- ja mööblitööde eest. Kohus ei nõustu kostjaga, et 1500 euro näol on tegemist väljateenitud raha, mitte ettemaksuga. Poolte kirjavahetusest ei nähtu, et äriühingutel oleks olnud kokkulepe projekteerimistööde osaliseks tegemiseks. Vaidlust ei ole aga selles, et kuue hoone eelprojektid jäid tervenisti esitamata. Kohus nõustub siinjuures hagejaga, et töö osalisest tegemist saaks rääkida juhul, kui oleks esitatud kasvõi mõne hoone eelprojekt, millele tuginedes oleks töövõtja saanud jätkata põhiprojekti koostamist, taotleda ehitusluba vms.

ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Kohtul tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad. Kohtumenetluses korduvate seisukohtade esitamise puhul ei saa eeldada, et dokumentide koostamisele ja seisukohtade esitamisele aega ei kulu, kuid see ei saa olla nii ajamahukas. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Asja materjalidest nähtuvalt on antud tsiviilasjas hagejat esindanud vandeadvokaat Kalju Hanni, olles hageja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes. Kohus märgib, et lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib eelkõige olla õigusteenuse osutamise tasu. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulud kokku 6268,80 eurot koos käibemaksuga, kuna hageja füüsilise isikuna ei ole käibemaksukohustuslane ega saa seetõttu tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus märgib, et advokaadibüroos töötava vandeadvokaadi tasu 144 eurot tunnis koos käibemaksuga tuleb kohtu hinnangul pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on õigusabiteenus seisnenud eelkõige hagiavalduse koostamises, kostja vastusega tutvumises ning sellele seisukoha esitamises, kohtunõudele vastuse koostamises, istungiks ettevalmistumises ja sellel osalemises, kompromissiettepaneku esitamises, kohtunõuetele vastuste koostamises ja menetluskulude nimekirja esitamises ajakuluga kokku 43,32 tundi. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kohtule hagiavalduse (10.12.2018), seisukoha kostja vastusele (14.01.2019), vastuse kohtunõudele (04.03.2019), osalenud 11.04.2019 kohtuistungil, esitanud kohtule kompromissiettepaneku (18.04.2019), vastuse kostja seisukohtadele (10.06.2019), vastuse kohtunõudele (06.08.2020) ja menetluskulude nimekirja (19.11.2020). Kohus loeb õigusabikulud, mis on seotud eespool nimetatud menetlustoimingute tegemisega, põhjendatud ja vajalikuks summas 3744 eurot (26 tundi × 144 eurot). Kohus on seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab, et üldjuhul on asja materjalidega tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine ning kliendiga nõupidamised/arutelud hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Kohus lähtub siinjuures ka asjaolust, et hageja esindaja kvalifikatsiooni arvestades võib eeldada, et menetlusdokumendi koostamise ajakulu on pigem väiksem kui suurem ja et menetlusdokumentide koostamine ei ole esindajale olnud õiguslikult keerukas. Arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust (töövõtulepingute rikkumisest tulenev nõue), tsiviilasja keerukust (vähekeerukas, selgelt piiritletud, vaidlus sisuliselt üksnes menetlusosaliste ringi ja hinnapakkumise kalliduse osas) ja mahukust (vähemahukas) ning hageja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud summas 3744 eurot.