2-20-15331/7 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud O. K. esitas kohtule 20.10.2020 avalduse enda kui füüsilise isiku pankroti välja kuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja muutunud püsivalt maksejõuetuks ja ta ei suuda tavapäraselt oma kohustusi täita. Avalduse kohaselt on avaldaja vastu esitatud nõudeid 33 164,02 euro ulatuses ja vara puudub. Avaldaja nõuded on tekkinud seoses töökoha kaotusega. Avaldaja on viibinud ajavahemikul XX.XX.XXXX-XX.XX.XXXX XXX, pärast vabanemist on püüdnud tööd leida, võttes ennast töötuna arvele ning avalduse esitamise hetkel on avaldaja saanud töökoha XXX F. O.. Avaldaja on allutatud käitumiskontrollile kuueks kuuks ja tal on kohustus elada aadressil XXX. Võlad erinevate võlausaldajate ees on tänaseks ülejõukäivad ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Avaldaja on pankrotiavalduses esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus nimetas 11.11.2020 määrusega O. K. ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning O. K. pankrot välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. O. K. maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise halduri aruandes toodud andmetega. Üldandmed Võlgnik sündis XXX vallas. XXX omandas XXX. Võlgnik oli XX.XX.XXXX – XX.XX.XXXX abielus N. K. Võlgnikul on XX.XX.XXXX sündinud poeg, kes hetkel on tXXX ning elab koos võlgnikuga Tartus XXX asuvas kahetoalises üürikorteris. Igakuine üür on 200 eurot, millele lisanduvad korteri majandamiskulud orienteeruvalt summas 150 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku netotulu olnud viimastel aastatel järgmine: 2017. aastal XXX eurot, 2018. aastal XXX eurot, 2019. aastal XXX eurot. Ajavahemikus XX.XX.XXXX – XX.XX.XXXX oli kinnipeetav XXX. Oktoobris asus võlgnik osalise tööajaga tööle XXX F. O. Novembris laekunud netotöötasu oli veidi üle XXX euro, see maksti XXX arvelduskontole. Võlgniku väitel on tema selg haige ja see takistab töötamist. Vigastus ei ole siiski nii suur, et oleks määratud XXX. Vara Puuduvad andmed võlgnikul realiseerimisväärtusega vara olemasolu kohta. Kohustused Pankrotiavalduse ja muude allikate põhjal võivad võlgniku võlausaldajad olla järgmised isikud: Võlausaldaja nimi: Võlausaldaja aadress: Võlasumma: 1 Aktiva Finants OÜ [email protected] 9 304,62 € 2 Intrum Debt Fiance AG [email protected] 7 905,32 € 3 Oksana Kutšmei [email protected] 2 580,17 € 4 Omega Invest OÜ [email protected] 2 153,99 € 5 ERA Liisingu Inkassoteenused AS [email protected] 1 577,92 € 6 Krediidimenetluse Keskus OÜ [email protected] 1 551,28 € 7 ERGO Insurance SE [email protected] 1 410,20 € 8 Janek Pool [email protected] 848,89 € 9 Jane Rumjantseva [email protected] 751,20 € 10 Riigi Tugiteenuste Keskus [email protected] 740,61 € 11 Holm Bank AS [email protected] 623,14 € 12 Reet Rosenthal [email protected] 544,52 € 13 Taive Peedosaar [email protected] 135,88 €

30 325,24 € Intrum Debt Finance AG ees oleva kohustuse täitmise eest vastutavad O. K. ja N. K. solidaarselt. Maksejõuetus Võlgniku suhtes on täitemenetlusi läbi viidud alates 2000. aastast. Võlgniku seletuse kohaselt plaanis ta enne eelmist majandussurutist alustada ettevõtlusega. Võttis laenu, soetas kaubiku ja tööriistad. Ettevõtte loomiseni ei jõudnud, sest majandussurutise tõttu vähenes nõudlus sellise teenuse järele, mida võlgnik kavatses pakkuda. Tagantjärgi on raske kontrollida, milleks võlgnik võetud krediiti tegelikult kasutas. Võlgniku makseraskused ei ole tekkinud hiljuti, vaid võlgnik on olnud maksejõuetu aastaid. Vanemad praeguseks lõppemata täitemenetlused on algatatud 2009. aastal. Puudub alus väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuritegu. Seni teadaoleva põhjal võib võlgniku maksejõuetust pidada peamiselt krediidi liiga kergekäelise kasutamise tagajärjeks. Võlgnikul puudub vara pankrotiavalduse menetluse kulude osalisekski katmiseks. On põhjust arvata, et pankrotivarasse laekuv summa kujuneb väga väikeseks. Pankrotimenetlus seisneb peamiselt selle väljaselgitamises, kes täitedokumendil põhinevat nõuet omavatest võlausaldajatest peavad vajalikuks astuda võlausaldajana üles pankrotimenetluses. Nende võlausaldajate nõuete kohta saab pankrotimenetluse lõpuks koostada uue täitedokumendi. Sellise sisuga pankrotimenetlus ei saa kujuneda pikaajaliseks. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud kohtule pankrotiavalduses avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Maksejõuetuse tõttu tuleb O. K. pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik olla kohtu loata tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Ajutise halduri tasu ja kulutused PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 247,50 eurot, millele lisandub käibemaks 49,50 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 55,40 eurot, millele lisandub käibemaks 11,08 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 5,5 tundi tunnitasuga 45 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Einar Vallandile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 247,50 eurot, millele lisandub käibemaks 49,50 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 55,40 eurot, millele lisandub käibemaks 11,08 eurot; kokku 363,48 eurot. Kohus leiab, et kuna O. K. näol on tegemist võlgnikuga, kellel puudub igasugune vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb talle anda menetlusabi ja välja mõista ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamine PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel riigi vahenditest kokku mitte suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Töötasu ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.