Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus
Kohtunik
Kaie Almere
Määruse tegemise aeg ja koht
02.12.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-112356
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi E. M.i (pankrotis) vastu võlanõudes
Tsiviilasja hind
5242,11 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Aktiva Finants (10746479) Kostja E. M. (xxxx) (pankrotis), seaduslik esindaja pankrotihaldur Martin Pärn
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine, hagi läbivaatamata jätmine
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse E. M.i (pankrotis) (kostja) vastu võlanõudes. Pärnu Maakohus andis 04.06.2020 määrusega tsiviilasja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maksekäsu menetluse avaldus loetakse hagiavalduseks TsMS § 487 lg 1 alusel. 10.06.2020 teatas kostja esindaja, et kostja suhtes on algatatud 28.05.2020 pankrotimenetlus. Käsutuskeelu kohaldamise korral peatub enne käsutuskeeldu alanud kohtumenetlus, milles võlgnik osaleb hageja või kostjana, kui kohtumenetlus puudutab võlgniku vara, mis pankroti väljakuulutamise korral muutuks pankrotivaraks. Kohtumenetlus peatub kuni pankrotiavalduse lahendamiseni ( lg 3). Seetõttu peatus menetlus lg 3 alusel. Kohtute Infosüsteemi andmetel lahendati kostja suhtes esitatud pankrotiavaldus 16.06.2020 määrusega, mis jõustus 02.07.2020. Seega langes peatumise alus ära alates 02.07.2020. Kohus uuendas menetluse 17.11.2020 määrusega. Määrus on mõlemale menetlusosalisele kätte toimetatud.
Kui enne pankroti välja kuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata (pankrotiseadus (PankrS) § 43 lg 2). Hageja nõue kostja vastu on varaline nõue. Kohus pole teinud nõude osas otsus. Seetõttu jätab kohus PankrS § 43 lg 2 alusel hagi läbi vaatamata. Kohus esitab menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Kohus näeb menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4). Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata, v.a kui seadusest tuleneb teisiti (TsMS § 168 lg 2). Seadusest tulenevad erandid kehtivad üksnes nõude rahuldamise ja kompromissi kohta ning pole käesoleval juhul asjakohased. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). Viidatud normi kohaldamisala on laiem, kui TsMS § 162 alusel kindlaks määratav menetluskulude jaotus.1 Seega saab kohus arvestada nimetatud normist tulenevat reeglit ka käesoleval juhul. Tulenevalt asjaolust, et hagi läbi vaatamata jätmine ei tulene hagejast ja hageja ei saanud kuidagi hagi läbivaatamist mõjutada, siis oleks menetluskulude jätmine tervikuna hageja kanda ebaõiglane. Seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
U. Volens. M. Maksing. TsMS I komm vlj § 162, p 3.4.2(b).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.