2-20-15498/5 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ning koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja pankrotiavaldus Viru Maakohtule on esitatud A H avaldus N H pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja võlgniku pärija. Pärandvara inventuuri viis läbi Rakvere kohtutäitur Raigo Pärs. Pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvelt. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 29.10.2010 määrusega on N H pärandvara ajutiseks halduriks nimetatud Hillar Villers. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada N H pärandvara pankrot. Pankrotihalduriks tuleb nimetada Hillar Villers. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri kogutud andmetel võlgnikul arvelduskontod ja hoiukontod puuduvad. Sularaha võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puudub. Kokku oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid aruande koostamise seisuga 0.00 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt pärandvara hulgas nõudeõigused kolmandate isikute vastu puuduvad. Samas on Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol 95.87 eurot, millise saab arvata pankrotivara koosseisu, kui maksuhaldur tagastaks pankrotivara koosseisu arvestuslikult ettemaksu kontol oleva summa. AS-i Pensionikeskus andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr.XXX, konto saldo on 03.11.2020 seisuga 932,736 LHV Pensionifond L osakut. 03.11.2020 seisuga oli osakute turuväärtus 1 674,28 eurot. Samas on osakute turuväärtus ajas muutuv. Kogumispensionide seadusest ja Investeerimisfondide seadusest (§ 64 lg 11) tulenevalt saab kohustusliku pensionifondi osakud pärandvara pankroti korral välja võtta rahas. Seega saab pensionifondi osakuid arvestada pankrotivara hulka ja pärandvara pankroti välja kuulutamisel esitab haldur vastava taotluse. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik ei oma osalust juriidilistes isikutes. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnistuid ei ole. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris

registreeritud ei ole. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi registreeritud ei ole. Kinnistusraamatu andmetel oli võlgniku omandis Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa numbri 4806531 all registreeritud korteriomand asukohaga XXX(66,60 m2). Kinnistusraamatu kandest nähtuvalt on korteriomand võõrandatud täitemenetluses ning ajutine haldur on seisukohal, et tagasivõitmine ei oma perspektiivi. Pooleliolevad kohtuvaidlused puuduvad. Ajutises menetluses kogutud materjalide põhjal kuuluks N H pärandvarasse kogumispensioni osakute turuväärtusele vastav rahasumma, milline 03.11.2020 seisuga oli 1 674.28 eurot (ajas muutuv) ning MTA ettemaksu kontol olev arvestuslik summa 95.87 eurot. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul on kohustusi kokku summas 3 241.89 eurot, kohustustele lisanduvad kohtutäiturite tasud ja kulud vähemalt summas 494.86 eurot. Pankrotiavalduse, pärandvara inventuuri ja teiste kogutud andmete kohaselt on lisaks eeltoodule võlgnikul veel järgnevad kohustused: avaldaja kulud seoses pärandvara inventuuri läbiviimisega eelduslikult summas 42.00 eurot, avaldaja kulud seoses pärimistunnistuse väljastamisega 122.70 eurot, avaldaja poolt pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 10.00 eurot. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt summas 3 911.45 eurot, kuid eelduslikult suurenevad kohustused kõrvalkohustuste vms arvelt. Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad seega võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt 2 140.00 euro võrra. Pärandvara koosseisus puudub seega vara sellises mahus, mis võimaldaks täita pärandaja kohustusi täies mahus. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku surm. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades kogutud informatsiooni, siis võib maksejõuetuse tekke ajaks olla eelduslikult võlgniku surmaaeg (16.05.2020). Kuigi üks täitemenetlus oli algatatud juba 2010 aastal, siis nõudesummast tulenevalt oleks võlgnik ilmselt olnud aja jooksul võimeline kohustust täitma. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (PankrS § 22 lg 5). Ajutine pankrotihaldur Hillar Villers on esitanud tasunõude 4,5 töötunni eest kokku summas 427.50 eurot (lisandub käibemaks 85.50 eurot). Ajutise halduri kulud on kokku summas 30.00 eurot (lisandub käibemaks 06.00 eurot). PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 96.00 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust, on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 427.50 eurot (lisandub käibemaks 85.50 eurot). Kohus on seisukohal ka, et aruandes viidatud kulud summas 30.00 eurot (lisandub käibemaks 06.00 eurot) on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast.