Korteriühistu XX hagi Tarmo Türi vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
4020 eurot 55 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Korteriühistu XX (registrikood xxx), seaduslik esindaja Aase Sammelselg (e-post: xxx) Kostja Tarmo Türi (isikukood xxx; e-post: xxx)
Asja läbivaatamine
15.oktoobril 2020 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Korteriühistu XX hagi Tarmo Türi vastu võlgnevuse nõudes.
2.Mõista Tarmo Türilt Korteriühistu XX kasuks välja põhivõlgnevus 1337 eurot 24 senti ja 31. mai 2020. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1707 eurot 12 senti.
3.Mõista Tarmo Türilt Korteriühistu XX kasuks välja viivis 0,2% tasumata võlgnevuselt päevas alates 1. juunist 2020 kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Määrata Korteriühistu XX menetluskulude rahaliseks suuruseks 1912 eurot 50 senti.
6.Mõista Tarmo Türilt Korteriühistu XX kasuks välja menetluskulu 1912 eurot 50 senti. Kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1912 eurot 50 senti) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Määrata täitmise viis ja panna Tarmo Türile kohustus täita menetluskulude hüvitise tasumise kohustus summas 250 eurot Korteriühistu XX kasuks ja summas 1662 eurot 50 senti Aase Sammelselgi kasuks.
2-18-6941 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSEKÄIK
1.Korteriühistu XX esitas Harju Maakohtule 3. mail 2018 hagi Tarmo Türi vastu võlgnevuse saamiseks. Hagiavalduses esitas hageja nõude, millega on hõlmatud kostja maksekohustus, mis on muutunud sissenõutavaks alates 2017. aasta juunist kuni 2018. aasta aprillini. Hageja esitas
6.detsembril 2018 kohtule hagiavalduse täienduse. Esitatud hagiavalduses märkis hageja, et kostja ei ole vabatahtlikult täitnud hageja kasuks võlgnevuse väljamõistmise lahendeid tsiviilasjades nr 2-12-9317 ja 2-13-61427. Kostja suhtes toimus täitemenetlus xxx, mille käigus pöörati sissenõue kostjale kuuluvale xxx asuvale korterile. Tsiviilasjas nr 2-16-17718 rahuldas kohus hageja nõude kostja maksekohustuse osas, mis muutusid sissenõutavaks kuni 31. maini 2017. Vaatamata kolmele kohtuotsusele, millega on kostja vastuväited kummutatud, ei ole kostja teenuste eest tasuma hakanud.
2.Harju Maakohus tegi 18. märtsil 2019 asjas tagaseljaotsuse, millega mõistis võlgnevuse Tarmo Türilt täies ulatuses välja. Tarmo Türi esitas 22. mail 2019 tagaseljaotsuse menetluse taastamiseks kaja. Harju Maakohus rahuldas 8. augusti 2019. a määrusega kaja ja edastas asja kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtu Valga kohtumajale.
3.Hageja esitas 8. oktoobril 2019 Tartu Maakohtule hagiavalduse täienduse. Kohus kohustas hagejat 7. jaanuari 2020. a määrusega esitama kohtule hagiavalduse tekst tervikuna. Hagiavalduse terviktekst
4.Hageja esitas 26. jaanuaril 2020 kohtule hagiavalduse tervikteksti (II kd, tl 8-12). Hagiavalduse tervikteksti kohaselt on Korteriühistu XX kantud mittetulundusühingute registrisse xxx. Korteriühistu tegevuse eesmärgiks on xxx xxx asuva elamu ühine majandamine ja haldamine täieliku iseseisvuse põhimõttel ning samuti tingimuste loomine elamu ühiseks valdamiseks, kasutamiseks ja säilitamiseks. Hageja tegevuse aluseks on 22. juuni 2018. a põhikiri. xxx ehitis asub kinnistamata maatükil ning elamus asuvad korterid on erastatud ja kuuluvad omanikele vallasasjadena. Ehitises on 9 reaalosa, millest kaheksa on korterid (eluruumid) ning üks on ühisomandis olev mitteeluruum M1/korter nr 7. 4.1 Kostjale kuulub ehitises üks reaalosa, so eluruum nr 3 (reaalosa suurus xxx, korteri üldpind xxx m2). Kuni 20. juulini 2017 kuulus kostjale ehitises ka eluruum nr 4 (reaalosa suurus xxx, korteri üldpind xxx m2). Elamu ühise haldamise ning majandamiskulutuste jaotamise
2-18-6941 põhimõtted tulenevad ühistu põhikirjast ja üldkoosolekute otsustest ning üldkoosolekutel kehtestatud majandamiskavadest. Kõnealuste majandusaastate aruanded on ühistu üldkoosolekutel kinnitatud. Kostja ei ole hagis käsitataval perioodil majandamiskulude ja majandamiskavade kohta tehtud üldkoosolekute otsuseid vaidlustanud. Kostja maksekäitumine ühistu suhtes on korratu. Kostja on asunud seisukohale, et ta ei pea ühistu majandamise ja elamu haldamisega seotud kulutusi kandma. 4.2 Ühisest majandamisest kostjale langev osa vastab temale kuuluva korteri nr 3 kohta ehitusregistris kajastatud andmetele (xxx m2). Varasemalt kostjale kuulunud korter nr 4 võlgnevuses olevad maksed on arvestatud samuti lähtudes ehitisregistris kajastatud üldpinnast (xxx m2). Võlgnevuse arvestus 31. detsembri 2019 seisuga korterite lõikes on iga makse osas ära toodud hagi osaks olevas tabelis. Korter nr 4 põhivõlg on tasaarvestusega lõppenud, tasumata viiviste võlgnevus on 210 eurot 14 senti. Korterite 3 ja 4 majandamiskulude ja viiviste võlgnevus kokku 31. detsembri 2019 seisuga on 2415 eurot 70 senti, sh põhinõue 1071 eurot 5 senti ja viivitusintressid 1344 eurot 65 senti. 4.3 Hageja nõuab kostjalt makseid, mis on sissenõutavaks muutnud 2017. aasta juunist (tarbimisperiood mai 2017) kuni detsembrini 2019 (tarbimisperiood november 2019). Kostjale on arved esitatud lähtudes hageja üldkoosolekutel kinnitatud majanduskavadest. Igakuise arve summa koosneb üldelektri tasust, vee- ja kanalisatsiooniteenuse tasust, prügiveo teenustasust ja välikoristuse tasust. Kuni 2017. aasta juunini esitati ühistu liikmetele arveid ka juhtimisteenuse eest; alates 2018. aasta septembrist kuulub tasumisele värava avamiseks vajaliku sideteenuse tasu. 4.4 Kostja väiteid topelt arvestuste (korterid nr 1 ja 3) ja alusetute arvete kohta on kontrollitud tsiviilasjades nr 2-12-9317, 2-13-61427 ja 2-16-17718. Erinevad kohtu koosseisud ja kohtuastmed on leidnud, et kostja vastuväited on aluseta. Korteri nr 1 maksekohustuse täitmisega seonduv väljub praeguse vaidluse raamidest. Vaidluste ei ole selles, et kostja korteri suurus on ehitusregistri andmete järgi xxx m2 ning sellest suurusest on hageja maksete arvestuses lähtunud. Hagejal on alust arvata, et kostja eluruum on tegelikult suurem, kuid hagejal puuduvad tõendid selle kohta. Kulutuste jagamise alused on ette nähtud majanduskavades, millest hageja on kinni pidanud. 4.5 Kostja vastuväidetes viidatud hageja üldkoosoleku otsused ei omaks ka nende põhjendatuse korral praeguse vaidluse lahendamisel tähendust, kuivõrd hagis käsitatud perioodil täitis ja täidab juhatuse liige oma ülesandeid ja saab juhtimisteenuse eest tasu korteriühistu 23. mai 2016. a, 24. aprilli 2017. a ja 6. juuni 2018. a üldkoosolekute otsuste alusel. Nimetatud üldkoosoleku otsuseid ei ole kohtus vaidlustatud. 4.6 Korteriomandi ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 järgi võetakse maksete arvestuse aluseks ühistu üldkoosoleku kehtestatud majanduskava. Hageja üldkoosolekul otsustati, et makseid arvestatakse ja tasutakse lähtudes tegelikest kuludest. Hageja üldkoosolekutel kehtestatud majanduskavades on muu hulgas ette nähtud korteriühistu kavandatavad tulud ja kulud, samuti korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel. Kostjale esitatud arved on kooskõlas majanduskavadega. Kostjale langeva majandamiskulude osade kindlakstegemisel on korterite pindala suuruses lähtutud ehitusregistri andmetest.
5.Hageja täiendas hagiavaldust 7. juunil 2020. Hageja märgib, et kuigi kostja väidab jätkuvalt, et hageja on esitanud topelt arveid, on kostja kinnitanud, et tema korteri suurus on xxx m2 ja hageja on arvete esitamisel sellest ka lähtunud. Viivitusintressi arvutamisel on hageja lähtunud
2-18-6941 põhikirjast, mis on registrisse kantud 22. juunil 2018. Põhikirja vastuvõtmise otsust ei ole vaidlustatud. Korteriomandi ja korteriühistuseadus ei keela korteriomanikel kokku leppida seaduses sätestatud määrast erinevas viivitusintressimääras. Kostjal on võimalus vabaneda viivitusintresside tasumisest mistahes määras, makstes arved ettenähtud ajaks. Kostjal ei ole hageja suhtes tasaarvestatavat nõuet. Arutlused võimalikust omandi rikkumisest (kaamerate maha monteerimisest) on kaitstavad asjaõiguslikel alustel. Kostjale oli hästi teada kaamerate eemaldamise vajadus – teised elamu kasutajad ei soovi, et neid kaamerate abil jälgitakse. Maha monteeritud kaamerad hoiustati kostja huvides ning need asuvad mitteeluruumi üürniku valduses. Korteriomandite seadmisega seonduv ei mõjuta ühistu liikmel lasuvat maksekohustust, seega väljuvad sellega seonduvad asjaolud vaidluse raamidest ja hageja palub need kohtul jätta tähelepanuta. 5.1 26. jaanuari 2020 a hagiavalduse terviktekstis esitas hageja nõude, mis oli sissenõutavaks muutunud 31. detsembri 2019 seisuga. Hageja täiendas 7. juunil 2020 nõuet ja esitas arvestuse 31. mai 2020 seisuga. Varasemalt esitatud nõudele lisab hageja 266 eurot 19 senti. Hageja esitab tõenditena viis arvet ja sama perioodi kajastavad maksekonto väljavõtted, mis kinnitavad ühistu poolt kohustuste täitmist. 5.2 Korter nr 4 põhivõlg on tasaarvestusega lõppenud, tasumata viiviste võlgnevus on 210 eurot 14 senti. Korterite nr 3 ja 4 majandamiskulude ja viivise võlgnevus kokku 31. mai 2020. a seisuga on 3044 eurot 36 senti, sh põhinõue 1337 eurot 24 senti ja viivitusintressid 1707 eurot 12 senti. 5.3 Menetluse käiku arvestades selgitab hageja põhinõude osas täiendavalt, et Hageja on esitanud põhikohustuse nõude kogusummas 2306 eurot 69 senti; Hageja on esitanud kohtule hagist osalise loobumise avalduse summas 969 eurot 45 senti, see nõue lõppes pärast hagi esitamist; 31. detsembrini 2019. a seisuga toetab hageja kostja vastu esitatud põhinõuet (korter nr 3) summas 1337 eurot 24 senti.
Kostja vastus hagiavaldusele
6.Kostja on esitanud sisulise vastuse hagiavalduse osas 10. juunil 2019 koos kajaga 18. märtsi 2019. a tagaseljaotsusele. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Hagiavalduse lisadena esitatud arvetel on kajastatud teenused ja numbrid (sh ühiku hinnad). Ent hagist ei selgu, toetuvalt millele on hagejal justkui olnud õigus just selliseid numbreid-summasid ja väidetavalt olnud/teostatud teenuseid kõnealustel arvetel (mis väidetavalt kostjale esitatud) kajastada. Kostja märgib, et dokumente vaadeldes saab aru, et raamatupidamist (nende algdokumentide koostamist ja esitamist), juriidilist abi ja süstemaatiliselt pikki kohtuvaidlusi ettevalmistanud ja tekitanud on üks ja seesama inimene Aase Sammelselg. Selgusetuks jääb see, milles täpselt on väljendunud väidetav juhtimisteenus ja hooldusteenus. Koristamist ja koristusteenust, ei elamu trepikodades ega ka väljas-tänaval, maja ümbruses ning hoovis pole hageja sellel perioodil teinud. Kostja hinnangul arvete esitamine ei tähenda ega tõenda, et arvega seonduv toiming ka kindlasti nõuetekohaselt tehtud sai. Kostjale ei ole jälgitav võlgnetavate summade kujunemine ja alused. Vaatamata korduvatele palvetele erinevate korteriomanike poolt ei ole Aase Sammelselg KÜ XX raamatupidamise dokumente esitanud juba aastaid. Kostja ei tunnista neid arveid, sh arvetel olevaid summasid, kuivõrd neid arveid ei saa pidada õiguspärasteks. Kostjale on arveid esitatud teadaolevalt erinevatele korteritele XX KÜ-s erinevates suurustes (arvestuslikel põhimõtetel, samal perioodil) eesmärgiga just nimelt tekitada teatud
2-18-6941 korteriomanikul kunstlikult võlgnevusi ja seda on tehtud alates 2011. aastast. Kostja ei aktsepteeri ka viivisenõuet, sh seetõttu, et viivise arvestamise alussummad ei ole õiged. 6.1 8. aprilli 2020. a menetlusdokumendis kinnitab kostja, et vaidleb hagiavaldusele vastu. Hageja esindaja ei ole esitanud ühtegi korteriühistu majandamist kajastavat algdokumenti ega ka hageja pangakonto väljavõtteid. Seeläbi pole korteriomanikud saanud veenduda kulutuste ja korteriühistu algdokumentide õigsuses. 6.2 8. mai 2020. a menetlusdokumendis märgib kostja, et hagiavalduses ega ka täiendatud hagiavalduses ei ole hageja esitanud ühtegi majandamist kajastavat algdokumenti, st elektrienergia, vee- ja kanalisatsiooni ettevõtte, prügiveo ettevõtte, sideteenuse ja väidetava koristusteenuse pakkuja esitatud arvet. Sellised algdokumendid on väga olulised hindamaks korterile esitatud kulutuste õigsust. Hageja esindaja on nõudnud varasemalt mitu korda, sama rahasummat topelt ning teeb seda ka praeguses vaidluses korterit nr 1 ja korterit nr 3 puudutavas osas. Hageja on esitanud ühe ja sama pinna eest jätkuvalt topelt arveid nii kostjale kui korter 1 omanikule. Kostja vaidleb vastu ka viivisele ning selgitab, et hageja saab nõuda vaid seadusjärgset viivist, milleks on 0,0219% päevas. Kostja ei ole kunagi takistanud korteriomandite seadmist. Pärast viimast mõõdistamist 2004. aastal ei ole kostjale kuuluvas korteris nr 3 midagi muutunud, mistõttu ei ole korteri veelkordne mõõdistamine vajalik. Kohtumenetlus
7.Kohus rahuldas 15. septembri 2020. a määrusega kostja taotluse tema vande all ärakuulamiseks. Kohus ei rahuldanud sama määrusega kostja taotlust kuulata tunnistajatena üle K. T., I. T. ja J.K.-K.. Kohus korraldas 15. oktoobril 2020 kohtuistungi, kus kuulas ära kostja Tarmo Türi vande all. Kohus kohustas pooli esitama kohtule viimased seisukohad kirjalikult.
8.Kohus lõpetas 5. novembri 2020. a määrusega hageja osalise nõudest loobumise tõttu menetluse 969 euro 45 sendi suuruse võlgnevuse osas. Kohus jättis 5. novembri 2020. a määrusega rahuldamata kostja taotlused välja nõuda hageja pangakontode väljavõtted, mitteeluruumi M1 rendileping, hageja sõlmitud projekteerimise hankeleping arhitektuuribürooga K. E., Tallinna Vesi AS-ga sõlmitud veetrassi „uue-ühenduse-liitumise“ leping ja töövõtuleping. Hageja viimased seisukohad
9.Hageja kordab, et praeguse menetlusega on hõlmatud kostja maksekohustus ajavahemikus 2017. aasta juunist kuni 2020. aasta maikuuni. 9.1 Pooled ei vaidle selles, et kostja on XX korteriühistu liige ning kostjale kuuluva korteri suuruseks on ehitisregistri andmetel xxx m2. Arvete esitamisel kostjale on lähtutud ehitusregistri andmetest. Kostja ei ole vaidlusalusel perioodil saatnud hagejale veearvesti näitusid. Kostja (ega ka ükski teine korteriomanik) ei ole kõnealusel perioodil vaidlustanud hageja üldkoosolekute otsuseid majanduskavade kehtestamise ja aastaaruannete kinnitamise osas. Kostja põhikiri, milles sisaldub muu hulgas kokkulepitud viivitusintresside määr, kehtib alates 22. juunist 2018. Kostja ei ole hagiga hõlmatud perioodil hagejale ühtegi makset teinud. Varasemate aastate maksekohustus on täidetud jõustunud kohtutotsuste sundtäitmisega.
2-18-6941 Kõnealusel perioodil on korteriühistu liikmetele, sh kostjale esitatud arveid üldelektri, vee ja kanalisatsiooni, prügiveo, välikoristuse ja sideteenuse (värava avamine) eest. Kuni 2017. aasta juunini (tarbimisperiood) esitati arveid ka juhtimisteenuse eest. Hageja on esitanud teenuste osutajatega sõlmitud elektrilepingud, veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse lepingu, välikoristusteenuse lepingu, jäätmeveoteenuse lepingu ja sideteenuse lepingu ning tõendanud, et on nende teenuste eest tasunud. 9.2 Hageja on esitanud kulutuste jaotuse tabelid, millest on näha hageja tasutud maksesumma ja ühele ruutmeetrile langeva makse suurus (ühiku hind). Ühiku hinnad on näidatud kõikidel kostjale esitatud arvetel; korteri ruutmeetrite ja ühiku hinna korrutamisel on võimalik eraldiseisvalt kontrollida iga maksesumma õigsust. Kostja ei ole vaidlustanud ainsatki makset ning tema vastuväidete sisu on üldsõnaline ja suures osas asjasse puutumatu. 9.3 Hageja on makseid arvestanud lähtudes tegelikest kuludest ega nõua liikmetelt ettemaksu. Hageja majanduskavad on kehtestatud korteriühistu üldkoosolekutel, majanduskavade täitmist on arutatud korralistel üldkoosolekutel ja majandusaastate aruanded on kinnitatud. 9.4 Hageja majanduskavade järgi: • arvestatakse üldelektri tarbimisest tekkiv maksekohustus korterite ja mitteeluruumi üldpinna alusel (1073,5m2). Maksekohustus = ühiku hind x korteri m2; • arvestatakse jäätmeveoteenuse tarbimisest tekkiv maksekohustusest üks veokord nädalas korterite üldpinna (894,3m2) alusel. Maksekohustus = ühiku hind x korteri m2.; teiste konteinerite üüri ja veokordade eest tasub mitteeluruumi üürnik; • arvestatakse välikoristusteenusest tekkiv maksekohustus korterite ja mitteeluruumi üldpinna alusel (1073,5m2). Maksekohustus = ühiku hind x korteri m2; • arvestatakse sideteenuse tarbimisest tekkiv maksekohustus korterite ja mitteeluruumi üldpinna alusel (1073,5m2). Maksekohustus = ühiku hind x korteri m2. • kaetakse juhtimisteenuse tasu üüritulu arvelt; kui mitteeluruum ei ole välja üüritud jaotatakse teenustasu korterite üldpinna (894,3m2) alusel. 9.5 Kostjale ja ka kõikidele teistele korteriomanikele arvete esitamisel on ühistu juhatus lähtunud seadusest ja korteriühistu üldkoosoleku otsustest. Korterite pindala suuruses lähtuti varasematel aastatel ehitisregistris kajastatud andmetest, mille aluseks on 28. aprillil 2004 koostatud eksplikatsioon ja plaanid. Aastatel 2016-2017 mõõdeti (inventariseeriti) korteriomanike soovil kõik korterid peale kostjale kuuluva korteri nr 3. 2016 ja 2017. aastal koostatud eksplikatsioonide järgi ei vasta korterite suurused ehitisregistri andmetele. Ühegi mõõdetud korteri andmed ei ole õiged; erinevus tegelikust olukorrast ulatub kuni 25-30 m2 korteri kohta. Seejuures on tähelepanuväärne, et ehitise korruste ja korterite plaanide järgi ruumide koosseisus märkimisväärseid erinevusi ei olnud. Hagejale ei ole teada, millest sellises ulatuses mõõtmisvead tekkisid. 9.6 Hageja ei sea kahtluse alla kostja väiteid selles, et 1990. aastatel toimus ehitises ümberehitus, mille käigus vähenes korteri nr 1 ruumide arv ja suurenes korter nr 3 ruumide arv. Ümberehituse eelne olukord kajastub viimati 1998. aastal koostatud eksplikatsioonis ja plaanidel. Alates 3. augustist 1999 on korterite nr 1 ja nr 3 ruumiline koosseis ja vaheseina asukoht kajastatud plaanidel sarnaselt aastatel 2004 ja 2016/2017 koostatud eksplikatsioonidega. Seega ei ole kostja väidetel mingit puutumust maksete arvestusega hagis käsitatud perioodil ega ka maksete arvestusega varasemates kohtumenetluses käsitatud perioodidel. Korteri nr 1 kaasomanikele on kõnealusel perioodil esitatud arveid lähtudes 2016. aastal toimunud mõõtmisandmetest, so lähtudes korteri tegelikust suurusest (xxx m2).
2-18-6941 Kuni selle ajani esitati korterile nr 1 arveid lähtudes ehitisregistri andmetest (xxx m2). Kostja selgitustes viidatud tuba ei olnud korteri nr 1 koosseisus. Korteri nr 1 maksete arvestuses on lähtutud olukorrast, mis tekkis peale ümberehitusi. Kostjale on esitatud arveid ehitisregistri andmete alusel, so lähtudes temale kuuluva korteri pindalast (xxx m2). Praeguses menetluses ei saa arutada ega hinnata korteri nr 1 kaasomanike maksekohustust; seda on kohtud korduvalt arutanud teistes menetlustes ning leidnud, et korteriühistu arvestus on olnud õige. 9.7 Eelnevat kokku võttes külvab kostja segadust tulenevalt ebaseaduslikust ümberehitusest, mis toimus enne 1999. aastat. Hageja on maksete arvestuses püsivalt lähtunud ümberehituse järgsest, so tegelikust olukorrast. Hagejale teadaolevalt ei ole korteri nr 1 kaasomanikud sõlminud kostjaga lepingut, mis annaks sellisteks ümberehitusteks õigusliku aluse. Kostja ei ole vastupidist kinnitavaid tõendeid esitanud. Hageja saab korterite pindala määramisel lähtuda seadusest ja korteriomanike otsustest. Kuni 2016. aastani lähtus hageja ehitisregistri andmetest ning alates 2017. aastast otsustasid korteriomanikud, et arvestuse aluseks tuleb võtta tegelikule olukorrale vastavad mõõtmisandmed; mõõtmata korteri(t)e osas tuleb lähtuda ehitisregistrisse kantud andmetest. Sellekohane märkus on kantud vastava perioodi majanduskavasse. 9.8 Kostja on seadnud kahtluse alla üldkoosoleku protokollides näidatud korteriühistu liikmete arvu ja sellest tulenevalt häälte arvu. Kostja arusaama koheselt peaks ühistu liikmeteks olema kõik korteri nr 1 kaasomanikud. Kostja arusaam on vastuolus KrtS § 22 lg-ga 1, mille järgi annab korteriomanike üldkoosolekul iga korter (korteriomand) ühe hääle. 9.9 Kostja arusaam mitteeluruumi renditulu jaotamisest ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Korteriomanikud on otsustanud, et ehitises oleva mitteeluruumi majandamine toimub korteriühistu kaudu. Mitteeluruumi üürimisest saadud tulu on laekunud korteriühistu kontole ja nähtub remondifondi arvestuses. Remondifondi vahendeid on kasutatud üldkoosolekutel kehtestatud majanduskavade alusel. Üldkoosolekutel ei ole arutatud ega otsustatud renditulu väljamaksmist korteriomanikele. Seega ei ole kostja väited jaotamisele kuuluvatest tuludest asjakohased. 9.10 Kostja ei ole vaidlustanud viiviste arvestust ühegi makse osas. Viiviste arvestuses on lähtutud seadusest ja korteriomanike kokkuleppest (üldkoosoleku otsusest). Korteriühistu majandamisega seonduvates küsimustes, samuti viivitusintresside määras on lubatud seadusest erinevalt kokku leppida. Hageja 6. juuni 2018 üldkoosolekul võeti vastu põhikiri, milles muu hulgas lepiti kokku viivitusintressi määras. Alates 22. juunist 2018 kehtib hageja põhikirjas kokkulepitud viivitusintresside määr, so 0,2% täitmata maksekohustusest päevas. 9.11 Kostjal ei ole hageja vastu rahalist nõuet. Arutlused võimalikust omandi rikkumisest (kaamerate maha monteerimisest) on kaitstavad asjaõiguslikel alustel, eelkõige AÕS § 80 alusel, mille järgi on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kostja viimased seisukohad
10.Kostja ei tunnista hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele mittevastava hagi sisustamatus ei võimalda hagi rahuldada. Kostja esitab veelkord oma väited valikuliselt. 10.1 Hagile on küll lisatud arved ja hulgaliselt erinevaid muid dokumente, mille sisu jääb arusaamatuks. Hagist ei selgu, mille alusel on hagejal õigus selliseis summasid nõuda. Võib saada aru, et KÜ raamatupidamist on väidetavalt teinud ja korraldanud Aase Sammelselg, kes on ka samal ajal osutanud juhtimisteenust ja hooldusteenust. Koristusteenust pole tegelikult
2-18-6941 osutatud. Vee ja kanalisatsiooni eest on esitatud prognoosarveid, mis on lubamatu, kuna kostjale kuuluvas korteris on veemõõtja alates 2001. aastast. 10.2 Kostja ei aktsepteeri ka viivisenõuet – viiviseintressi 0,2% päevas, see on 73% aastas. Selline pahatahtlikus liigkasuvõtmine on hämmastav ja suunatud selgelt kostja vastu. Seesugune viiviseintressi määr ei ole seadusega lubatud. Ei ole aksepteeritav lisaks veel seetõttu, et viivise arvestamise alussummad ei saa olla eelpool kirjeldatud põhjustel õiged. 10.3 Hageja nõuab sama rahasummat kaks korda. Elamu muudatusprojekti ja elamu rekonstrueerimise käigus (2000-2004. aastatel) eraldati korterist nr 1 tuba suurusega 14,3m2, mis seeläbi muutus kostja korteri nr 3 osaks. Omaaegse hooneregistri andmed ei lange täielikult kokku ehitisregistris kajastuvaga – ehitisregister kajastab hiljem tehtud muudatusi. 10.4 Lähtudes 6. mai 2004 kasutusloaga nr xxx seonduvatest andmetest, on kindlaks tehtav, et korteril nr 3 on 5 tuba eluruumi pindalaga xxx m2. Kohus peab tuvastama, kas korteri nr 3 pindala on tõusnud xxx m2-ni ka selle pinna arvelt, mis on varasemalt olnud P. T. valduses ja kasutuses seoses korteriga nr 1. Hageja on esitanud seoses sellesama pinnaga topeltarveid (nii kostjale kui P. T.le), üritades saada sama raha kaks korda. Tasutavate kommunaalkulude suurus sõltub eluruumi pindalast. 10.5 Hageja ei esita mitteeluruumi M1 rendilepingu järgset tulu. Kostjal puudub informatsioon, kui palju ja kellele ning kuidas on renditulu jaotatud ja kas kostjale on ka midagi laekunud või laekumas (tulu jagatud, tulu jagamisel). 10.6 Hageja ei ole tagastanud ega tasaarveldanud kostjalt võõrandatud (kostjale kuuluvat) vara, st ebaseaduslikult eemaldatud valvekaameraid XX hoone fassaadilt.
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hageja nõue tuleb täies ulatuses rahuldada.
12.Esmalt märgib kohus, et Harju Maakohus on vaidlust menetlenud hagiasjana. Tsiviilkohtumenetluse seadistiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses mh korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. Seega korteriühistu poolt esitatud majandamiskulude nõue tuleb läbi vaadata hagita menetluses. Kuigi kohus on ekslikult nõude menetlusse võtnud hagimenetlusse, on võimalik siiski asi lõpuni lahendada hagimenetluses. Kohtu hinnangul on tegemist hagimenetlusele sarnase menetlusega ning pooltel on kohustus oma väiteid TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada.
13.Hageja on korteriühistu, kes on esitanud kostja (korteriomanik) vastu hagi Tallinnas XX korteriomanikele vahendatud ja osutatud teenuste eest proportsionaalse tasu maksmiseks. Kohtu nõudel esitas hageja ülevaatliku hagiavalduse tervikteksti 26. jaanuaril 2020 (II kd, tl 812). Hageja on esile toonud, et kostja ei ole talle osutatud teenuste eest tasunud. Hageja on 7. juunil 2020 täpsustanud kostja vastu esitatud nõuet. Hageja palub kostjalt välja mõista 3044 eurot 36 senti, st 1337 eurot 24 senti põhivõlgnevuse ehk majandamiskulude katteks ja 1707 eurot 12 senti 31. mai 2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivitusintresside katteks.
2-18-6941
14.Kuni 31. detsembrini 2017 tekkinud nõuete osas kohaldub korteriühistuseadus (KÜS § 151), alates 1. jaanuarist 2018 tekkinud nõuete osas kohaldub korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS § 40). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 järgi kannavad kaasomanikud vastavalt nende kaasomandi suurusele asjal lasuvaid koormatisi ja kulusid. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostjale kuulub korter nr 3 ning kostjale kuuluva korteri suuruseks on ehitisregistri andmetel xxx m2. Kostja ei ole tõendanud, et temale kuuluv korter nr 3 oleks väiksem või suurem, kui xxx m2. Kostja on oma viimase seisukohaga esitanud tõendi: 6. mai 2004. a kasutusluba nr xxx, millest on kindlaks tehtav, et korteril nr 3 pindalaga xxx m2 (II kd, tl 162). Samuti ei ole kostja sisuliselt vastu vaielnud sellele, et temale kuuluva korteri suuruseks on xxx m2 .
15.KÜS § 151 lg 1 kohaselt tasub KÜ liige majandamiskulude ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama põhimõte on sätestatud ka praegu kehtivas KrtS § 40 lg 1 ja 2. Kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud KÜS § 151 lg 1 sätestas, et majandamiskulud on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti ning lg 2 sätestab, et eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Alates 1. jaanuarist 2018 kehtiva KrtS § 40 lg 1 alusel teevad korteriomandi omanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele, mis võib olla lg 2 alusel põhikirjas ka teisiti sätestatud. KrtS § 41 lg 1 p 2 järgi on sätestatakse majanduskavas korteriomanike kohustuste jaotus selle kohta, kuidas nad peavad kandma majandamiskulusid.
16.Hageja põhikirja (I kd tl 224 ja II kd tl 26) p 4.2.5 näeb ette, et ühistu liikmel on kohustus võtta omandile vastavas proportsioonis osa majandamiskulude kandmisest; ühistu liikmel on kohustus tasuda makseid üks kord kuus, hiljemalt tarbimisele järgneva kuu 15ndaks kuupäevaks. Kulude jaotuses lähtutakse üldkoosolekul kehtestatud majanduskavast. Maksekohustuse täitmisega viivitamise korral on ühistul õigus nõuda liikmelt viivitusintresside tasumist 0,2% ulatuses viivitatud maksesummalt päevas. Alates 1.jaanuarist 2018 võetakse KrtS § 40 järgi maksete arvestuse aluseks majanduskava. Hageja on makseid arvestanud lähtudes tegelikest kuludest ega nõua liikmetelt ettemaksu. Hageja majanduskavad on kehtestatud korteriühistu üldkoosolekutel; majanduskavade täitmist on arutatud korralistel üldkoosolekutel; majandusaastate aruanded on kinnitatud. Hageja on kohtule esitanud majandamiskava aastatel 2018 ja 2019 (I kd, tl 225-226 ja II kd, tl 27-28). Ühistu liikmete tasutava majandamiskulude osa kindlakstegemiseks jagatakse korteriühistu kõik majandamiskulud kõigi korteriomandi reaalosadeks olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga ruutmeetrites ning korrutatakse sellele liikmele kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga. Kui korteriühistu on moodustatud vallasasjana käsitatavas ehitises, tuleb pindalade arvutamisel lähtuda vallasasjadena korteriühistu liikmete omandis olevate eluruumide ja mitteeluruumide pindaladest.
17.Hageja on esitanud hagiavalduse lisana nõude arvestust tõendavad arved. Arvetel on teenuste lõikes näha kostjale langenud maksete osa (nt arved toimiku I kd, tl 35-42, tl 53-57, 170-176; II kd, tl 4-6; tl 14-16; tl 71-75). Arvetelt nähtub, et kostjal on kohustus tasuda hagejale proportsionaalne osa üldelektri kulust, vee- ja kanalisatsioonikulust, prügiveo kulust ja muudest ühekordse iseloomuga kulust. Kostja maksed on arvestatud proportsionaalselt ühistu maksekohustusest ning selle arvestuse aluseks on võetud kostjale kuuluva korteri suurus. Kostjale esitatud arvetes näidatud kulu vastab ehitusregistri andmete järgi tema omandis ja
2-18-6941 valduses olnud ruumide pindalale. Kohus kordab, et kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et tema korteri suuruseks on xxx m2.
18.Kohus leiab, et hageja on esitanud ühistu kulude ning arvete aluseks olevate asjaolude kohta põhjaliku selgituse, arved ja lepingud. Hageja on kohtule esitanud teenuse osutajatega sõlmitud lepingud (5. juuli 2019. a menetlusdokumendi lisad, elektrivõrgu lepingud I kd, tl 178-179 ja 184-185; veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste müügileping I kd, tl 187-188; jäätmeveoleping I kd, tl 190-196; puhastus- ja koristusteenuste leping I kd, tl 200-205), mistõttu ei ole kohtule jälgitav kostja etteheide, et hageja ei ole teenuse osutajatega sõlmitud lepinguid esitanud. Samuti on kostja saanud nimetatud lepingutega tutvuda ka samasisulistes varasemates menetlustes. Ka on nimetatud lepingute juurde hageja lisanud konto väljavõtte, millelt nähtub teenuste eest tasumine.
19.Kohtu hinnangul on hagejal väga keeruline vastata kostja vastuväitele, et ta ei nõustu hageja esitatud arvetega, kui ei ole teada, millise konkreetse arvega, kululiigiga või arvestusega kostja ei nõustu. Kostja üldine arusaam on mitte nõustuda ühegi esitatud arvega. Kostja kinnitas kohtule vande all, et ta ei ole peale 2018. aasta 1. oktoobrit korteriühistule midagi maksnud (II kd, tl 93). Kostja ei suutnud kohtule ka selgitada, mis osas on ta esitatud arvetega nõus ega ka seda, kas ta on ise teinud arvestuse võlgnevuse kohta, mida ta enda vastuväidete põhjal arvab olevat teenusena saanud, nt üldelekter. Paljasõnaline on kostja väide, et juhtimisteenust (või halduriteenust) ning hooldusteenust ei ole reaalselt osutatud. Kostja vande all antud ütlustest ei selgu kohtule aga see, mis on teda takistanud esitamast veemõõdiku näitu selmet asuda seisukohale, et vee esitatud arve ei vasta tõele.
20.Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hageja esitab topelt arveid. Selle kohta andis kostja kohtuistungil vande all kohtule selgituse, et kuivõrd korteri nr 1 ühe toa arvelt on suurenenud tema korter nr 3, siis tema hinnangul esitatakse mõlema korteriomanikule topelt arveid selle toa eest. Kohus märgib, et praeguse vaidluse teema ei ole ühegi teise korteriomaniku võlgnevus korteriühistu ees. Kostja ei ole esitanud kohtule arvutuskäiku, kui suures osas tema hinnangul on korteriühistu esitanud tema hinnangul topelt arveid. Kohus kordab, et hageja arvetel kajastuv kostja eluruumide suurus kattub ehitusregistri andmetega. Kohtu jaoks ei järeldu kostja vastuväidetest see, et korteri nr 3 eest oleks tasu (mingis osas) mõne teise eluruumi kohta esitatud arve koosseisus juba nõutud. Kostja arusaam sellest, et korteri nr 1 omanikule on esitatud arved osaliselt ka toa eest, mis kuulub nüüd korter 3 koosseisu, ei vasta kostja enda kinnitusele, et tema korteri nr 3 suurus on xxx m2.
21.Kohus leiab, et iga korteriomanik peab aru saama, et temale esitatud arved, mille aluseks on korteriühistu põhikiri või üldkoosoleku otsused, on tasumiseks kohustuslikud. Ühistu liikme kohustused tulenevad osutatud teenuste tarbimisest. Juhul kui kostja seab kahtluse alla juhatuse valitud lepingupartneri või ka sõlmitud lepingut tingimused, saab neid küsimusi tõstatada ja arutada samuti korteriomanike üldkoosolekul. Hageja on märkinud, et kostja ei ole vaidlustanud hageja üldkoosolekute otsuseid majanduskavade kehtestamise ja aastaaruannete kinnitamise osas. Kui korteriomanik ei soostu arvete esitamise alusdokumentidega, tuleb vaidlustada vastavad üldkoosoleku otsused. Ühistu liikmel on õigus seaduses ettenähtud korras teha ettepanekuid üldkoosoleku päevakorra täiendamiseks (KrtS § 45) ning ühistu liikme kohustused põhinevad osutatud ja vahendatud teenuste tarbimisel. Vaidluse esemeks ei ole korteriühistu majandustegevus tervikuna. Kohus selgitab, et kui ühistu liikmel tekib kahtlus teenuse
2-18-6941 vajalikkuses või selle hinnas või siis juhatuse liikme poolt majandustegevuse korraldamises üldiselt, on tal õigus ja võimalus tõstatada see küsimus korralisel üldkoosolekul.
22.Kohtule ei ole jälgitav kostja arutluskäik selle kohta, et tal on tasaarvestatav nõue hageja vastu. Tasaarvestus on võimalik üksnes olukorras, kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse. Tasaarvestuse teiseks eelduseks on olukord, kus kumbki pool võib oma nõude teise poolega tasaarvestada, kui tasaarvestataval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist (VÕS § 197 jj). Kostja ei ole esitanud ühtegi väidet kohtule ega tõendanud, et tal oleks rahaline nõue hageja vastu. Kui kostja tasaarvestuse väide võib tema hinnangul tähendada seda, et maja fassaadilt on eemaldatud kostja poolt ebaseaduslikult paigutatud turvakaamerad, siis hageja on korduvalt kohtumenetluse selgitanud kostjale, et kaamerad ei ole hageja valduses ning selgitanud, kus eemaldatud kaamerad asuvad ja kostjal on võimalik nendele järgi minna. Seega ei ole täidetud kostja tasaaarvestamise taotluse eeldus.
23.Korteriomandite seadmisega seonduv ei mõjuta ühistu liikmel lasuvat maksekohustust, mistõttu jätab kohus tähelepanuta kostja sellekohased väited. Samuti ei ole praeguse vaidluse esemeks mitteeluruumi üürilepingu järgi jaotatav tulu, mida kostja justkui enda kasuks hagejalt nõuab. Hageja on selgitanud, et mitteeluruumi üürimisest saadav tulu laekub korteriühistu arvele ja nähtub remondifondi arvestuses.
24.Hageja on esitanud 7. juuni 2020. a menetlusdokumendis kostja võlgnevuse (maksete ja viiviste) arvestuse 31. mai 2020. a seisuga (II kd, tl 62-63). Kostjale kuulunud korteri nr 4 põhivõlg on tasaarvestusega lõppenud, tasumata viivis korter nr 4 eest on 210 eurot 14 senti. Korterite 3 ja 4 majandamiskulude ja viivise võlgnevus kokku on 31. mai 2020. a seisuga 3044 eurot 36 senti, sh põhinõue 1337 eurot 24 senti ja viivitusintressid 1707 eurot 12 senti.
25.VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil ning VÕS § 82 lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Vastavalt VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja hagiavalduses märgitud igakuised tasunõuded on muutunud sissenõutavaks ja kostja on rikkunud avaldaja põhikirja p 4.2.5, KÜS § 151 ja KrtS § 40 lg 1, § 41 lg 1 p 2 ja AÕS § 75 tulenevat korteriomaniku kohustust tasuda hagejale igakuiselt elamu majandamise jooksvate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid.
26.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning punkti 6 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja nõuab esitatud hagis kostjalt ka tasumata võlgnevuselt viivist. Pooltel on vaidlus viivise suuruse üle. Kohus märgib, et viivise arvestamisel tuleb aluseks võtta samamoodi nagu põhivõlgnevuse suuruse lahendamisel kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud korteriühistu seadus ning pärast 1. jaanuari 2018 korteriomandi- ja korteriühistu seadus. Kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud KÜS § 7 lg 4 järgi võis majandamiskulude maksmisega viivitamisel ühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevast iga viivitatud
2-18-6941 kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.
27.Alates 1. jaanuarist 2018 jõustunud KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Viivitusintressi suuruse hindamisel nõustub kohus hagejaga selles, et seadusjärgse viivitusintressimäära kehtestamisega (VÕS §-s 113 nimetatud suuruses) ei ole seadusandja piiranud ega keelanud tehinguosaliste õigust kehtestada tehinguga seadusest erinev viivitusintressimäär. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23. oktoobri 2019. a lahendis tsiviilasjas nr 2-17-131006 leidnud, et KrtS § 42 lg 1, mis sätestab majandamiskulude tasumisega viivitamise jaoks viivise määra, ei ole imperatiivne säte. See tähendab, et korteriomandi- ja korteriühistu seadusega ei ole korteriomanikel keelatud leppida kokku ka selles seaduses sätestatud erinevas viivitusintressimääras. Hageja põhikiri, milles sisaldub muu hulgas kokkulepitud viivitusintresside määr, kehtib alates 22. juunist 2018. Seega on põhjendatud hageja esitatud viivitusintressi nõue.
28.TsMS § 367 kohaselt võib viivusenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summa, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudelt. Hageja palub kostjalt välja mõista viivitusintressid korteriühistu põhikirjas ettenähtud määras, so 0,2% tasumata makselt päevas alates 1. juunist 2020 kuni kohtuotsuse täieliku täitmiseni.
29.Kohus märgib tulenevalt TsMS § 238 lg-st 5, et käesolevas lahendis on kohus viidanud tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel olnud asjakohased ning ülejäänud poolte lisatud tõendid ei sisalda kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt vajalikke andmeid, mistõttu jätab kohus need otsuse tegemisel arvestamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2).
31.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kanna hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, mistõttu kannab käesoleva asja menetluskulud täies ulatuses kostja. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hageja teatas menetluse kestel nõude osalisest lõppemisest seoses tasaarvestusega, kuid hageja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et nõude osaline rahuldamine toimus pärast hagi esitamist, mistõttu ei mõjuta hagist osaline loobumine menetluskulude jaotust (TsMS § 168).
32.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218
2-18-6941 sätestatu kohaselt. Hageja esindaja on juhatuse liige. Riigikohus on 18. juuni 2014. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-62-14 selgitanud korteriühistu õigust nõuda menetluskulude hüvitist ka juhul, kui menetluses osaleb õigusteadmisi omav juhatuse liige. Praegusel juhul on korteriühistu üldkoosolek kehtestanud majanduskava, millel põhineb juhatuse liikme õigus nõuda esindaja tasu hüvitamist kostjalt tulemustasu põhimõttel. Hageja on kohtule majanduskava esitanud.
33.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust (300 eurot) ja esindajatasust (õigusabikulud 1662 eurot 50 senti), kokku 1962 eurot 50 senti. Hageja on esitanud esindajatasude kokkuvõtliku nimekirja 10. novembril 2020 (II kd, tl 148149). Hageja esindaja tunnitasuks on menetluskulude nimekirja kohaselt 100 eurot. Kohtu hinnangul on 100 euro suurune esindaja tunnihind põhjendatud ja ei ole ülemäärane. Nimekirjast nähtub, et hageja esindaja ajakulu praeguses menetluses on 33,25 tundi. Kuivõrd hageja taotleb esindajatasu vaid 50% ulatuses, so ca 17 tunni eest, on nimetatud ajakulu vajalik ja põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja taotletud ulatuses välja mõista (TsMS § 175 lg 1). Kohus ei hinda iga hageja esindaja tehtud menetlustoimingut eraldi, kuivõrd kostja ei ole esitanud vastuväidet menetlusdokumentide koostamise ajakulu või tunnitasu kohta. Hageja selgitas, et ta nõuab kostjalt esindaja kulu hüvitamist üksnes 50% ulatuses.
34.Hageja on tasunud riigilõivu 3. mail 2018 200 eurot, 11. detsembril 2018 25 eurot, 4. juulil 2019 25 eurot ja 25. jaanuaril 2020 50 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus on sätestatud seaduses, on see samuti vajalik menetluskulu. Kuid kohus leiab, et põhjendatud ei ole kostjalt välja mõista
3.mail 2018 tasutud 50 euro suurune riigilõiv hagi tagamise avalduselt, sest kohus ei rahuldanud hageja taotlust hagi tagamiseks. Muus osas (so 250 eurot) on riigilõiv põhjendatud kostjalt välja mõista.
35.TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on palunud kohustada kostjat menetluskulude hüvitamisega viitamisel tasuma menetluskulude kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.