Korteriühistu Faehlmanni 3 hagi X vastu korterit võõrandama kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26. aprilli 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja Korteriühistu Faehlmanni 3 (registrikood 80080600), lepinguline esindaja Aase Sammelselg Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 26. aprilli 2022. a määrus muutmata.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni p-i 4 sõnastust selliselt, et sellest jäävad välja sulgudes olevad sõnad „1912 eurot 50 senti“.
4.Harju Maakohtu 26. aprilli 2022. a määrus kehtib järgmises sõnastus:
Lõpetada tsiviilasja nr 2-19-13596 menetlus Korteriühistu Faehlmanni 3 hagi X vastu korteri võõrandamise kohustamiseks seoses hageja hagiavaldusest loobumisega.
4.2.Jätta menetluskulud kostja kanda, v.a riigi õigusabi kulud, mis jäävad riigi kanda.
4.3.Määrata Korteriühistu Faehlmanni 3 menetluskulude rahaliseks suuruseks 2097 eurot 50 senti ning mõista nimetatud kulud X-lt välja.
4.4.X-l tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-19-13596
4.5.Määrata määruse täitmise viis ja kohustada X täitma menetluskulude hüvitise tasumise kohustus 450 euro ulatuses Korteriühistu Faehlmanni 3 kasuks ja 1647 euro 50 sendi ulatuses Aase Sammelselgi kasuks.
4.6.Rahuldada Korteriühistu Faehlmanni 3 taotlus poole riigilõivu tagastamiseks ning tagastada pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot, tasudes selle Korteriühistu Faehlmanni 3 maksekontole EE442200221007112754.
5.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli Korteriühistu Faehlmanni 3 (hageja) hagi X (kostja) vastu korteri võõrandamiseks kohustamiseks. Maakohus määras asjas otsuse teatavaks tegemise ajaks 19. aprilli 2022.
13.aprillil 2022 esitas hageja hagist loobumise avalduse. Hageja selgitas hagist loobumise avalduses, et esitas 3. septembril 2019 Harju Maakohtule hagi kostja rikkumiste tõttu. Kostja takistas enda korteri mõõdistamist, mille tõttu oli takistatud ka teiste korteriomandite moodustamine. Lisaks olid kostjal võlad korteriühistu ees. Kostja tellis korteri mõõdistamise ja esitas eluruumi tegelikke andmeid kajastava dokumendi alles 21. märtsil 2022.
6.veebruaril 2022 tasus kostja osaliselt korteriühistu võlad ning pärast seda on 31. mai 2020. a seisuga kostja rahalised kohustused korteriühistu ees täidetud. Hageja pakkus kostjale võimalust lahendada menetluse kestel tekkinud uus võlg (971,17 eurot) menetlust lõpetava kompromissiga, kuid kostja ei soovinud kompromissi sõlmida. Kostja soovis selle võla üle läbirääkimisi pidada kohtu vahenduseta. Kokkuvõttes täitis kostja menetluse ajal hageja nõude aluseks olnud olulisemad kohustused ning seega on hageja hagi eesmärgid saavutanud. Hageja palus hagist loobumise tõttu tagastada talle poole hagi esitamisel tasutud riigilõivust ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palus mõista kostjalt välja menetluskulude hüvitise 2097 eurot 50 senti ning seadusjärgses määras viivise menetluskuludelt. Hageja palus määrata otsuse täitmise viisi kindlaks selliselt, et kostja tasub menetluskulude hüvitisest 450 eurot hagejale ning 1647 eurot 50 senti Aase Sammelselgile.
2-19-13596
3.Kostja nõustus hagist loobumisega, kuid ei nõustunud hageja menetluskulude hüvitamisega. Kostja ei ole hagi esitamist põhjustanud. Kostja on olnud valmis läbirääkimisteks jaa kompromissiks. See, et hageja soovib asja lahendada kohtu kaudu, on otsus, mida kostja ei saanud kuidagi mõjutada. Menetluskulude tasumise kohustuse kostjale panemine ei ole õiglane. Menetluskulude hagejalt väljamõistmine on põhjendamatu ka seetõttu, et Aase Sammelselg on hageja juhatuse liige. Hageja ei ole tõendanud, et A. Sammelselgil on õigus saada lisaks juhatuse liikme tasule esindaja tasu kohtus esindamise eest. A. Sammelselgil on hageja juhatuse liikmena kohustus hageja asju ajada, sh kohtus käia, kui selline kohustus on talle pandud või ta on selle endale võtnud. Seadus ei näe ette täiendavate menetluskulude tasumist korteriühistu juhatuse liikmele tema igapäevase töö eest. Hageja peaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 4 kohaselt kandma kostja menetluskulud. Hageja ei ole hagiga oma eesmärki saavutanud, korter kuulub endiselt kostjale. Hagi eesmärk ei saanud olla kostjalt raha saamine, mis oli hageja eesmärgiks teistes menetlustes (tsiviilasjad nr 2-18-6941, 2-16-15682, 2-129317, 2-13-61427 ja 2-16-17718). Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus võttis 26. aprilli 2022. a määrusega hagist loobumise vastu ning lõpetas tsiviilasja nr 2-19-13596 menetluse. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, v.a riigi õigusabi kulud, mis jäid riigi kanda. Maakohus määras hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks ning mõistis need 2097 euro 50 sendi ulatuses kostjalt välja, ning määras, et menetluskuludelt tuleb tasuda seadusjärgses määras viivist menetluskulude suurust kindaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus rahuldas hageja taotluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Maakohus kohustas kostjat tasuma menetluskulude hüvitisest 450 eurot (riigilõiv) hagejale ning õiguabikulude osa s.o 1647 eurot 50 senti Aase Sammelselgile.
4.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagist loobumine TsMS § 428 lg 1 p-i 3 kohaselt vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. Maakohtu hinnangul ei esine praegusel juhul hagist loobumise vastuvõtmisest keeldumise aluseid (TsMS § 429 lg 4).
4.2.Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et menetluskulude hüvitamise kohustuse kostja kanda jätmine on ebaõiglane. Kostja kõrvaldas hagi aluseks olnud rikkumised alles vahetult enne praeguses asjas otsuse tegemist. Hagi esitamine on aidanud osaliselt kaasa hageja eesmärkide saavutamisele. Praeguse menetluse tulemusena ei saavutanud hageja küll seda, et kostja korter oleks võõrandatud, kuid sisuliselt on hageja hagi eesmärgid saavutanud. Kostja kõrvaldas hagi esitamise aluseks olnud rikkumised (korteri mõõdistamise takistamine, omapoolsest mõõdistamise korraldamisest keeldumine ning korteriühistu ees maksekohustuste täitmata jätmine). Maakohtu hinnangul ei oleks kostja ilma võõrandamisnõuet esitamata rikkumisi hageja ees kõrvaldanud. Hageja andis enne hagi esitamist kostjale korduvalt võimalusi võlg korteriühistule tasuda ning leida lahendus korteri mõõdistamiseks. Kostja oli kogu menetluse jooksul seisukohal, et ta on kõik korteriomandite moodustamiseks vajalikud toimingud, sh korteri mõõdistamine, korrektselt teinud. Kostja korraldatud mõõdistamine ei vastanud tegelikkusele. Uue mõõdistamise kohaselt oli kostja korteri suurus 187,9 m2, varasema mõõtmise tulemuse kohaselt oli korteri suurus ainult 183,1 m2. Seega nõudis hageja põhjendatult kostja korteri uut mõõdistamist. Kostja korterit korrektselt mõõdistamata ei saanud ka teised korteriomanikud korteriomandite kinnistamise toiminguid lõpule viia. See kahjustas oluliselt teiste korteriomanike õigusi. Samuti oli kostja ekslikul ning seadusega vastuolus oleval seisukohal, et tema kohustus tasuda hagejale majandamiskulud tuleneb üksnes kohtuotsusest, mitte korteriühistu majanduskavast ja korteriühistu otsustest.
4.3.Kuna kostja kõrvaldas menetluse ajal rikkumised, kadus hagejal vajadus nõuda kostja korteri sundvõõrandamist. Pärast rikkumiste kõrvaldamist ei riku ega piira kostja enam teiste
2-19-13596 korteriühistu liikmete õigusi. Seega ei pöördunud hageja asjatult kohtusse. Kostja väited kompromissivalmiduse kohta on paljasõnalised. Kostja põhjustas oma käitumisega hageja kohtusse pöördumise ning seetõttu kohustub kostja hüvitama hageja menetluskulud.
4.4.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja menetluskulud kokku 3895 eurot, Hageja palus need hüvitada üksnes osaliselt, s. o 2097 euro 50 sendi ulatuses (450 eurot riigilõiv nng 1647 eurot 50 senti õigusabikulud eest). Hageja ei soovi menetluskulude hüvitamist kohtuistungile järgnenud toimingutele kulunud aja eest. Hageja tõi menetluskulude hüvitamise taotluses esile, et menetluse kestus ja keerukus on tingitud kostja poolt menetluse venitamisest. Hageja taotletud menetluskulu 1647 eurot 50 senti on tunduvalt väiksem, kui kohtud tavapärase praktika kohaselt sellistes asjades põhjendatud kuludena on aktsepteerinud.
4.5.Maakohus leidis vastuseks kostja seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et hageja juhatuse liige A. Sammelselg on õigustatud saama lisaks juhatuse liikme tasule ka esindajatasu kohtus esindamise eest, et korteriühistu seaduslikuks esindajaks on iga korteriühistu juhatuse liige ning kohtus võib korteriühistut esindada iga juhatuse liige. TsMS § 217 lg 1 kohaselt on korteriühistul õigus osaleda kohtumenetluses ka lepingulise esindaja kaudu ning õigus volitada end kohtumenetluses lepingulise esindajana esindama iga isikut, kes vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatule. Korteriühistu võib volitada ennast lepingulise esindajana esindama ka oma juhatuse liikme. Seadusest ei tulene korteriühistu juhatuse liikmele kohustust osutada korteriühistule õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi. TsMS § 217 lg 2 kohaselt ei saa menetlusosalise lepingulise esindaja kulusid pidada põhjendamatuks põhjusel, et lepinguline esindaja on samaaegselt ka menetlusosalise seaduslik esindaja. Hageja selgitas 17. jaanuaril 2022 esitatud menetluskulude nimekirjas, et hageja üldkoosoleku kinnitatud majanduskava kohaselt on juhatuse liikmel õigus nõuda esindajatasu hüvitamist kostjalt. Hageja 20. aprillil 2022 kohtule esitatud korteriühistu majanduskava ja üldkoosoleku protokollide kohaselt otsustas hageja tasustada juhatuse liiget õigusabiteenuse osutamise eest.
4.6.Maakohus leidis, et hageja esindaja tunnitasu 100 eurot on põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja ajakulu 32,95 tundi oli samuti põhjendatud. Kuna hageja taotles menetluskulude hüvitamist üksnes osaliselt, s.o 2097 euro 50 sendi ulatuses, on see põhjendatud ja vajalik. Maakohus ei hinnanud hageja menetluskulusid iga menetlustoimingu kohta eraldi, kuna kostja ei esitanud vastuväiteid menetlusdokumentide koostamise ajakulu või tunnitasu kohta, vaid on vaidlustanud menetluskulusid üldiselt. Maakohus mõistis menetluskulud välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätesttud määras. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-i 2 osas ulatuses, millega hageja menetluskulud jäeti kostja kanda, ning tervikuna määruse resolutsiooni p-ide 3–5 osas. Kostja palub teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta hageja menetluskulud tema enda kanda.
5.1.Kostja leiab määruskaebuses, et maakohus on hageja menetluskulude TsMS § 168 lg 4 kohaselt kostja kanda jätmisega eksinud. Kostja kordab määruskaebuses samu vastuväiteid, mille ta esitas menetluskulude kohta ka vastusena hagist loobumise taotlusele. Kostja leiab, et ta ei ole hagi esitamist põhjustanud ning püüdis hagejaga läbirääkimiste teel vaidlust lahendada. Hageja ei ole tõendanud, et Aase Sammelselg on õigustatud saama kohtus esindamise eest lepingulise esindaja tasu. Isegi, kui Aase Sammelselg on õigustatud esindustasu saama, siis on maakohus jätnud hindamata, millises ulatuses olid õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud.
2-19-13596 Tegemist on olulise menetlusõiguse normi rikkumisega. Kuna hageja ei saavutanud hagiga kostja korteri võõrandamist, korter kuulub endiselt kostjale, siis jättis maakohus põhjendamatult menetluskulud kostja kanda. Hageja loobus hagist põhjusel, et tsiviilasjas nr 218-6941 jõustus kohtulahend ning kostja täitis viidatud lahendist tulnud nõude.
5.2.Maakohus eksis määruse resolutsiooni p-i 5 sõnastamisel ka osas, milles kohustas kostjat tasuma menetluskulud 1647 euro 50 sendi ulatuses Aase Sammelselgile. Aase Sammelselg ei ole menetlusosaline, seega ei saanud maakohus määruse resolutsioonis tema kasuks midagi välja mõista.
5.3.Maakohus ei oleks tohtinud hageja 20. aprillil 2022 esitatud korteriühistu dokumentide alusel hageja menetluskulusid välja mõista, kuna majanduskavad esitati kohtule hilinenult, s.o pärast eelmenetluse lõppu. Kuna maakohus ei uuendanud menetlust, ei saanud ta menetluskulude kindlakmääramisel hageja 20. aprillil 2022 esitatud dokumente arvestada. Hageja selgituste kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt esindajatasu hüvitamist tulemustasu põhimõttel. Kuna hageja ei saavutanud hagis nimetatud eesmärki, ei ole tulemust saabunud ning tulemustasu hüvitamine on põhjendamatu.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja määruskaebusele seisukoha esitamiseks.
Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Kolleegium peab vajalikuks täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni p-i 4 sõnastust, jättes menetluskuludelt hüvitise väljamõistmisel sulgudest välja hüvitise summa, millelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Tegemist on ilmselge ebatäpsusega, mis tuleb kõrvaldada.
10.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14; 5. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-1414536, p 15 ja 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukusega, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 31.4; 27. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812/57, p 19.2).
11.Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus ekslikult jätnud hageja menetluskulud kostja kanda, kuigi hageja ei ole kostja hinnangul hagiga oma eesmärki saavutanud. Kostja korter on endiselt võõrandamata ja kostja omandis. Kostja ei ole hagi esitamist põhjustanud, kuna püüdis vaidlust läbirääkimiste teel lahendada. Õige ei ole ka maakohtu seisukoht, et Aase
2-19-13596 Sammelselgil oli õigus lepingulise esindaja tasu saada. Hageja esitas Aase Sammelselgi esindusõigust kinnitavad dokumendid maakohtule hilinenult. Maakohus määras ekslikult, et menetluskulude hüvitis tuleb osaliselt tasuda Aase Sammelselgile. Aase Sammelselg ei ole menetlusosaline, mistõttu ei saanud maakohus tema kasuks kostjalt menetluskulusid välja mõista.na Aase Sammelselg ei ole menetlusosaline.
12.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus praeguses asjas menetluskulude kindlaksmääramisel oma kaalutlusõiguse piire ületanud. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et Aase Sammelselgil oli õigus hagejat kohtus esindada ning selle eest ka tasu saada. Samuti leidis maakohus õigesti, et menetluskulude hüvitamise taotluse tõendamiseks esitatud dokumentidele ei kehti eelmenetluse lõppemise piirang ning kuna kohtul on hagita menetluses menetluskulude kindlaksmääramisel õigus nõuda kulusid tõendavaid dokumente, siis esitas hageja need dokumendid kohtu nõudel õigeaegselt.
12.1.Kolleegum ei nõustu kostja sisulise vastuväitega menetluskulude kostja kanda jätmise kohta. Maakohus leidis õigesti, et hageja saavutas esitatud hagiga lõppastmes oma eesmärgi. Maakohus selgitas, et praeguse hagi esitamise tulemusena kõrvaldas kostja rikkumised, mis põhjustasid hagi esitamise. Hageja vastusest määruskaebusele nähtub, et kostja oli oma korteri mõõdistamisega viivituses neli aastat. Ülejäänud korterid mõõdistati 2016–2017. aastal. Samuti tasus kostja suurema osa oma võlast korteriühistule praeguse menetluse ajal ning asus lõpuks ka igakuist maksekohustust täitma, tehes esimese makse 18. jaanuaril 2021 (III kd, tl 158 pöördel). Hageja esitas hagi korteriomandi- ja korteriühistu seaduse § 32 lg 1 ning § 33 lg 1 alusel, kuna kostja rikkus oma tegevusega korduvalt oma kohustusi teiste korteriomanike ning korteriühistu ees. Hagi eesmärgiks saab praegusel juhul lugeda soovi suunata kostja käitumist nii, et ta enam ei saaks teiste korteriomanike huve kahjustada.
12.2.Kolleegium ei nõustu ka kostja väidetega, et kostja tegi endast oleneva, et vaidlust läbirääkimiste teel lahendada. Hageja selgitas hagiavalduses oma püüdeid asja kohtuväliselt lahendada ja kostjaga kompromissile jõuda. Toimikust nähtub, et ka kohtumenetluses tegi hageja kostjale 18. märtsil 2022 kompromissiettepaneku (III kd, tl 54), millele kostja ei vastanud. Kostja esitas omapoolse kompromissi alles 13. aprillil 2022 (III kd, tl 69 jj), kui maakohus oli 28. märtsi 2022. a kirjaga otsuse teatavaks tegemise aja juba kindlaksmääranud. Maakohus määras, et otsus tehakse teatavaks 19. aprillil 2022 (III kd, tl 60).
13.Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme sellega, et ei hinnanud menetluskulusid iga toimingu kohta eraldi. Maakohus võis hinnata õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust tervikuna võrreldes seda tavaliselt sedalaadi vaidluste lahendamise ajakuluga. Samuti ei ole maakohus eksinud menetluskulude tasumise kohustuse täitmise korra kindlaksmääramisel resolutsioonis. Maakohtu määruse resolutsiooni sõnastuse p-i 3 kohaselt määras maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ning mõistis need kostjalt hageja kasuks välja. Määruse resolutsiooni p-i 5 kohaselt ei teinud maakohus resolutsioonis otsustust, et menetluskulude hüvitis mõistetakse Aase Sammelselgi kasuks välja. Maakohus üksnes määras resolutsiooni p-s 5, et menetluskulude hüvitis tuleb 1647 euro 50 sendi ulatuses tasuda Aase Sammelselgile. Sellega määras maakohus määruse täitmise korra TsMS § 445 lg 1 mõttes, mitte ei teinud otsustust menetluskulude menetlusvälise isiku kasuks väljamõistmise kohta.
14.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.