Võlaõigus › Töövõtulepingud

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

tigutransportöör Depo 2,4 m Ariterm; p-s 13 materjalid, liitmikud, isolatsioon; p-s 11 pelleti punker Midi 730 L MAFA; p-s 10 punkri juhtautomaatika koos mahuanduriga Ariterm; p-s 14 teemantpuurimine. Punktides 10, 12, 13 on materjalid suure, 6000–8000 l mahuga punkri paigaldamiseks, kuid p-s 11 on väike punker, mis ei sobi sellele hoonele ning ei vasta kostja vaadatud analoogsetele süsteemidele. 13.12.2017 nägi kostja esindaja, et katel ei ole monteeritud projektis ettenähtud kohta. Küsimusele, miks on projekti eiratud, vastas hageja töötaja, et neile on nii mugavam. Soojusvarustuse süsteemi rekonstrueerimise projekti tingimused kooskõlastas hageja koos OÜ-ga X. Kuna OÜ-s X puudus soojusinsener, tellis kostja korterelamu soojusvarustuse süsteemi rekonstrueerimise, katlaruumi rajamise arhitektuur-ehitusliku osa B.B.lt. Mõlemad projektid on ehitisregistris registreeritud ja nende alusel väljastati 14.09.2017 ehitusteatis nr 1711201/14972. Hageja teostatud tööd ei vasta eelnimetatud projektidele: korsten paigaldati hoonest mitte paremale, vaid vasakule, ja katel projektis näidatust vastaspoolele. Kostja ei pidanud töid vastu võtma, kuna tööd ei olnud tehtud vastavalt projektile; küttesüsteem ei olnud selline, milles pooled kokku leppisid, ja on kostjale kahjulik; rekonstrueeritud süsteemi ei ole võimalik kasutada. Kostja teavitas hagejat, et ta ei tasu enne hagejapoolsete kohustuste täitmist. Kostja soovib saavutada kokkulepitud eesmärki, s.o lisada projekti suur punker ning paigaldada küttesüsteem vastavalt projektile. Hageja peab kostjale hüvitama ka tekitatud kahju. 03.04.2019 menetlusdokumendis teatas kostja hagejale, et kuna hageja on keeldunud tööde projektiga vastavusse viimisest, ütleb kostja lepingu alates 04.04.2019 üles ning nõuab tasutud summa tagastamist ja kahju hüvitamist. Kostja tellimusel on teine töövõtja teinud hageja töö vastavalt projektile ümber. Süsteem toimib. Seega tööd oli võimalik teha projekti järgi.

MAAKOHTU LAHEND

toonud nii katla kui pelletipunkri paigaldamise (Midi 730 L), on iseenesest põhjendatud kostja seisukoht, et hageja pidanuks paigaldama ka pelletipunkri (suuremahulise). Kuivõrd kostja seaduslik esindaja on aga lepingu lisana allkirjastanud muudetud hinnapakkumise, millel on märge, et hind ei sisalda pelletipunkri puitosa valmistamist ega puitmaterjali, loeb kohus, et kostja on sellega nõustunud. Kostja väide, nagu ei pidanud ta kontrollima, kas hinnapakkumist oli esialgsega võrreldes muudetud, ei ole asjakohane. Ehitustehnilise ekspertiisi teostanud riiklikult tunnustatud eksperdi hinnangul ei olnud projekti muudatused põhjendatud, küttesüsteemi rekonstrueerimine ei ole tehtud projekti kohaselt. Vaja on teha järgmised ümberehitused: 1) ehitada katlaruum vastavalt projektile; 2) paigaldada tuletõkke uks trepi kõrvale, kandeseina avasse; 3) ümber paigaldada katel ja korsten; 4) ehitada suurem graanulipunker. Ekspert leidis, et katel oli ehitustehniliselt ja ohutusreegleid järgides võimalik paigaldada vastavalt projektile. Hageja paigaldatud katla asukoht on tellijale kulukam, sest väiksem punker vajab tihedamat toitmist, ning see asukoht ei ole ainuvõimalik variant. Eeltoodust tulenevalt ei olnud hageja tööd projektikohased ja ei andnud kostjale lepinguga soovitud tulemust. Samas ei ole tõendatud, et tööde lõpule viimine hageja pakutud viisil, sh kooskõlastused, suure punkri paigaldamine, ei oleks soovitud tulemust andnud. Ekspert C.C. on leidnud, et katla asukoha muutmine ei olnud vajalik, kuid ei ole märkinud seda, et asukohas, kuhu hageja katla paigaldas, oleks kostja eesmärgi täitmine võimatu. Kuigi hageja tööd olid puudustega (projekti muutmine, väiksem mahuti, samas seadmed/materjalid hinnapakkumises suurele mahutile), ei olnud puudused sellised, mis välistaksid küttesüsteemi nõuetekohase lõpuni ehitamise ja toimimise. Seetõttu ei olnud kostja õigustatud keelduma tasu maksmisest täies ulatuses. Hageja teostatud tööd tulnuks vastu võtta pärast suitsukorstna pikendamist, s.o 13.01.2018, ning tööd saab lugeda 13.01.2018 vastuvõetuks. Kostja väitel on ta hageja tegevuse tõttu kandnud kahju, mida projekti järgimisel ei oleks tekkinud. Vastuhagi esitatud ei ole. Kohus möönab, et kostjal võib olla hageja vastu nõudeid vähemalt tööde lõpuni teostamise (projektijärgse taastamise) osas. Tõendamist on leidnud, et tööd oleks saanud teostada projektijärgselt. Töövõtja on põhjendamatult surunud tellijale peale oma arvamust. Eeltoodu ei anna aga kostjale õigust keelduda tasu maksmisest täies ulatuses. Põhjendatud on rahuldada hagi seadmete ja materjalide osas. Kostja ei saa eeldada, et vaidluse korral lepingu täitmise üle saab ta seadmed tasuta. Hagi jääb rahuldamata hinnapakkumises nr 26096 toodud tööde teostamise tasu ja pelletipunkri Midi 730 L osas, s.o 10 506,65 – 383 – 450 – 1450 = 8223 eurot, lisandub käibemaks 1644 eurot, kokku 9867 eurot. Seega hagi on põhjendatud summas 11 445 eurot (9867 + 4639 + 3008 – ettemaks 6067).

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Käsitlemata on jäänud asjaolu, et kostja teavitas 03.04.2019 menetlusdokumendis hagejat töövõtulepingu ülesütlemisest. Lepingute ülesütlemine on lubatav ka kohtumenetluse kestel (3-2-1-53-16). Ülesütlemine on kehtiv ning kohus pidi tuvastama üksnes selle, kas hageja oli lepingut rikkunud. Sellele küsimusele on kohus vastanud jaatavalt; 3) ei pidanud kostja töid vastu võtma. Kohus on tuvastanud, et tööd ei vastanud kokkulepitule ega andnud soovitud tulemust, st tegemist ei olnud ebaoluliste puudustega. Kohus osundab, et tõendatud ei ole, et tööde lõpule viimisel hageja pakutud viisil ei oleks süsteem tööle hakanud. Et punker oleks ligilähedaselt nii suur kui kostja tellis, pidanuks seda pöörama 90-kraadise nurga alla. Lisaks tulnuks punker päästeameti nõudel eraldada betoonplokkidega, mistõttu selle suurus oleks saanud olla kuni 1,5 m3. Selliselt oleksid täitmata jäänud kõik kostja seatud tingimused: ehitada suur punker, mis vajaks võimalikult harva täitmist, välistaks punkri käsitsi laadimise ning võimaldaks graanulite katlasse viimise täielikult automatiseerida. Hageja paigaldatud katla tarbeks tulnuks osta pelletit 15-kilogrammistes kottides ja need käsitsi tühjendada. Sellise lahendusega oleksid küttekulud suurenenud. Praeguseks on kostja eesmärk teise töövõtja töö tulemusena saavutatud. Hageja hakkas pärast 22.12.2017 vältima kostjaga suhtlemist; 4) ei ole kohus rahuldanud hagi vaid seadmete ja materjalide osas, vaid ka suures osas tööde maksumuse osas, sh hinnapakkumises nr 26849 sisalduvad keevitustööd, paigaldus 1500 eurot ja hinnapakkumises nr 26099 sisalduvad tõstuki rent, paigaldus 1008 eurot. Kogu hageja töö on tehtud ümber teise äriühingu poolt esialgse projekti järgi. Kostja on tasunud X OÜ-le 3108 eurot ja X OÜ-le 14 000 eurot ümbertehtud tööde, materjalide ja seadmete eest. Ka korsten on projekti järgi ümber paigaldatud, kuid kohus otsustas, et kostja peab projektile mittevastava korstna paigaldamise eest maksma. Materjalid tuli uuesti osta, sest sama materjali ei olnud võimalik teist korda kasutada. Osa detaile olid ebavajalikud või mittesobivad ning üks detailidest kasutuskõlbmatu. Kostja lisab vastavad aktid. Hageja võib võtta materjalid tagasi; 5) ei saa nõustuda järeldusega, et kostja on aktsepteerinud hinnapakkumise muudatust. Hageja on ära kasutanud asjaolu, et kostja ei ole professionaal, muutes kostjat teavitamata esialgset hinnapakkumist. Hea usu põhimõtte järgi ei pidanud kostja eeldama petmist töövõtja poolt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

03.04.2019 esitas kostja vastuseks maakohtu 27.03.2019 kirjale menetlusdokumendi (II kd, tl 188), mis on pealkirjastatud „Kostja vastus hageja 05.12.2018, 01.02.2019 ja 05.03.2019 seisukohtadele ja taotlustele ja kostja taotlused.“ Menetlusdokument koosneb 7-leheküljelisest tekstist ja 9-st lisast ning see sisaldab endas muu hulgas ka lepingu ülesütlemise avaldust. Nimetatud menetlusdokumenti maakohus pabertoimikusse ei ole lisanud ning välistada ei saa, et seetõttu ei nõudnud maakohus lepingu ülesütlemise kohta hageja seisukohta ega käsitlenud ka lepingu ülesütlemist vaidlustatud otsuses. Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus on ülesütlemisavalduse menetlemata jätmisega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ning sellest tulenevalt hagi osaliselt ebaõigesti rahuldanud. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et ilma ülesütlemisavalduse menetlemata ei ole võimalik hinnata hageja nõude põhjendatust. Seetõttu on maakohtu otsus olulises osas põhjendamata (TsMS § 656 lg 1 p 5). Maakohus on jätnud olulises osas täitmata TsMS § 392 lg 1 p-des 1-4 sätestatud eelmenetluse ülesanded. Nimetatud rikkumise tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja asi saata maakohtule eelmenetluse staadiumisse uueks läbivaatamiseks. Kostja 03.04.2019 menetlusdokumendi põhjendustest nähtuvalt tugines kostja hageja poolt lepingu rikkumisele, samas on kostja apellatsioonkaebuses tuginenud VÕS §-le 655. Ringkonnakohus märgib, et juhul, kui kostja tugineb hageja poolt lepingu rikkumisele, on tegemist lepingust taganemisega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-64-11 märkinud, et töövõtulepingust taganemisel teise poole olulise lepingurikkumise tõttu ja selle ülesütlemisel VÕS § 655 lg 1 järgi on erinevad õiguslikud tagajärjed. Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 esimesest lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu (või üleantud väärtuse hüvitamist VÕS § 189 lg 2 järgi) ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kui tellija on aga töövõtulepingu VÕS § 655 lg 1 järgi üles öelnud, on töövõtjal jätkuvalt õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on küll maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise järgi kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus kontrollima, kas kostja on lepingust kehtivalt taganenud, st eelkõige tuleb hinnata seda, kas kostja on tõendanud, et hageja rikkus oluliselt lepingut (VÕS § 116 ja § 647). Kui taganemine on kehtib, tuleb hageja nõue lahendada lepingust taganemise sätete järgi (eelkõige saab hageja nõuda üleantu väärtuse hüvitamist). Juhul, kui lepingust taganemis eeldused ei ole täidetud, tuleb vaidlus lahendada VÕS § 655 lg 1 järgi. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel lisaks eelnevale selgitama pooltele tõendamiskoormist.

tegemist on taganemisega ning taganemise regulatsioon ei kata kostja võimalikku nõuet, on kostjal võimalik esitada haginõue.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Resolutsioon Tartu Ringkonnakohtu 02.12.2020 vigade parandamise määrusest:

RESOLUTSIOON

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.