Ametech Group OÜ hagi WeldMet Solution OÜ vastu võlgnevuse, sissenõudmiskulu ja viivise nõudes 3 466,73 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Ametech Group OÜ (registrikood 12734888) Hageja lepinguline esindaja: T. I. (e-post [email protected]) Kostja: WeldMet Solution OÜ (registrikood 12181828) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Meeli Rondel (e-post [email protected])
Asja lahendamine
kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata Ametech Group OÜ nõue mõista WeldMet Solution OÜ-lt välja võlgnevus 2 988,59 eurot, sissenõudekulu 40 eurot ja viivis hagi esitamise seisuga 199,05 eurot koos lisanduva viivisega kuni põhikohustuse täitmiseni.
3.Menetluskulud jätta Ametech Group OÜ kanda.
4.Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Hagi kohaselt pöördus kostja hageja poole 01.09.2017 e-kirjaga, soovides tellida e-kirja manuses olnud joonisel märgitud rõdudetaile. Kostja edastas hagejale täiendavad joonised 07.09.2017. Hageja koostas vastavalt neile joonistele, so tootmisjoonistele, hinnapakkumise nr HP17-0913-01 ning 14.09.2017 vastuskirjaga kinnitas kostja metallist piiretega rõdude tellimist vastavalt hageja esitatud pakkumusele. Pooled sõlmisid seega 14.09.2017 töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja valmistama kostjale metallist rõdudetailid ning kostja tasuma selle eest hagejale kokku 20 385,72 eurot. 14.09.2017 e-kirjaga edastati hagejale ka arhitektuursed joonised. Hageja valmistas ja andis detailid kostjale üle etapiti, esmalt rõdude raamid, siis kandepostid, väikepostid ja piirded. Pärast iga etappi esitas hageja kostjale arve. Kostja tasus viiest esitatud arvest kolm, kuid jättis tasumata 02.01.2018 arve summas 2 508,17 eurot ja 09.01.2018 arve summas 480,42 eurot, mis olid esitatud väikepostide ja piirete valmistamise eest. Hageja on kostjale mh väikepostid ja piirded üle andnud ning kostja on paigaldanud need oma objektile. Töö osaks ei olnud trapetsprofiilpleki tootmine. Arhitektuursed joonised ei ühti tootmisjoonistega. Hageja tootis detailid vastavalt tootmisjoonistele. Mõõteraportid on kostjale üle antud. Kostja väited puuduste kõrvaldamise kulude kohta on tõendamata. Hageja palub:
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 2 988,59 eurot, viivised 199,05 eurot ning võlgnevuse sissenõudekulu 40 eurot;
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhisumma (2 988,59 eurot) jäägilt hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o. alates 09.11.2018. Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Pooltel oli sõlmitud küll töövõtuleping, kuid hageja kokkulepitud tööd ei valmistanud, mistõttu ei ole tasunõue muutunud sissenõutavaks. Hageja sai kostjalt 07.09.2017 kõik vajalikud joonised. Joonistelt nähtub mh, et kostja tellis rõdud trapetsprofiilplekiga, kuid trapetsprofiilplekki ei ole hageja kostjale üle andnud. 01.09.2017 ja 07.09.2017 edastatud joonised olid tootmisjoonised. Pärast tootmisjooniste edastamist kohtusid pooled hageja kontoris, kus kostja töötaja andis hagejale üle arhitektuursed joonised paberkandjal, mis edastati hagejale ka pärast 14.09.2017 e-kirja teel. Trapetsprofiilplekk nähtub arhitektuursetelt joonistelt. Hageja ei andnud kostjale üle tarnitud tööde dokumentatsiooni (mõõtmisraporteid ja materjalide sertifikaate). Kostja saab keelduda tasu maksmisest kuni dokumentatsioon ei ole üle antud. Pooled ei olnud kokku leppinud, et töö valmib osade kaupa. Töö ei vastanud lepingutingimustele. Rõdu piirded jõudsid kostjani alles 27.12.2017. Kui asuti rõdusid detailidest kokku panema, selgus, et neid ei olegi võimalik omavahel ühildada, sest detailid olid algselt juba valesti kokku keevitatud – nimelt olid tõmmakõrvad tagurpidi. 03.01.2018 nõustus hageja, et tööd ei vasta lepingutingimustele tõmmakõrvade osas. 17.01.2018 ilmnes, et omavahel ei ühildu rõdupostid ja raamid, mistõttu tuli detailidele puurida uued avad. Ainuüksi tõmmakõrvade puudus oli oluline ning andis kostjale õiguse töö vastuvõtmisest keelduda, kuna tööd ei olnud võimalik sihipäraselt kasutada, sest rõdusid ei olnud võimalik kokku panna. Kostja tegi kulutusi hageja töö parandamiseks kokku summas 5 649,20 eurot. Juhul kui kohus peaks leidma, et hagejal on nõue kostja vastu, soovib kostja tasaarvestada hageja nõude oma nõudega kulutuste hüvitamiseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Hageja on esitanud kostja vastu nõude tehtud töö eest tasu saamiseks, samuti viivise välja mõistmiseks ja võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamiseks. VÕS (võlaõigusseadus) § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 I lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 1131 lg 1 järgi kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
4.06.09.2019 eelistungil avaldatu kohaselt pooled ei vaidle, et sõlmisid 14.09.2017 lepingu, millega hageja kohustus valmistama metallist rõdudetailid ning kostja maksma selle eest tasu 20 385,72 eurot. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja väitel on kostja jätnud tehtud töö eest osaliselt tasumata, so 02.01.2018 arve summas 2 508,17 eurot (kd I, lk 32) ning 09.01.2018 arve summas 480,42 eurot (kd I, lk 34). Kostja on seisukohal, et hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna kostja ei ole tööd vastu võtnud ning hageja ei ole teinud lepingutingimustele vastavat tööd.
5.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
6.Pooled ei vaidle, et töö vastuvõtmises kokku ei lepitud, kuid kostja väitel on pooltevaheliseks praktikaks olnud töö üleandmine kirjaliku aktiga. Nimetatu tõendamiseks on kostja esitanud üleandmise aktid (kd I, lk 99-102), millest nähtuvalt on pooled vormistanud üleandmisevastuvõtmise aktid tellimuste TL17-0403-01 ja 17/733 puhul. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et pooled on kahes muus lepingus vastuvõtmises kokku leppinud, ei ole piisav, et pidada seda siduvaks praktikaks ka mistahes muude poolte vahel sõlmitavate lepingute tarbeks. Kohtu hinnangul ei tulene vastuvõtmise tavapärasust käesoleval juhul ka töö olemusest. Olukorras, kus vastuvõtmise nõuet ei ole lepingus kokku lepitud, ei ole töö vastuvõtmine praktikas tavapärane. Kohus asub seisukohale, et tööd ei tulnud vastu võtta.
7.Pooled vaidlevad, millise töö valmistamises töövõtulepinguga kokku lepiti ning kas töö üleandmises lepiti kokku ositi.
8.Kohus tuvastab, et hageja on saatnud kostjale 13.09.2017 e-kirjaga (e-kiri kd I, lk 4p, sama kd I, lk 31) hinnapakkumise (kd I, lk 5; sama kd I, lk 29), paludes pakkumine kinnitada, lubades seejärel saata ettemaksu arve ning tellimuse kinnituse. Kohus leiab, et hinnapakkumine on pakkumus VÕS § 16 lg 1 tähenduses, kuivõrd selles on märgitud osutatav teenus ja hind ning hageja on kaaskirjas avaldanud soovi kohustuste võtmiseks, kui pakkumisele tuleb kinnitus. Kohus tuvastab 14.09.2017 e-kirja alusel (kd I, lk 4, sama lk 30), et kostja vastas hagejale, et pakkumine sobib, tellime rõdud ära. Nimetatuga andis kostja hageja pakkumusele kohtu hinnangul nõustumuse ning leping oli sõlmitud.
9.Kohus tuvastab hinnapakkumiselt, et sellel on teenusena märgitud „rõdu metall osa 4+1“ ja kogus 9 993 kg, materjal vastavalt joonistele, hinnapakkumises ei ole konkretiseeritud, millistele joonistele peavad valmistatavad detailid vastama. TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 75 lg 1 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb
tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
10.Kohus tuvastab 01.09.2017 e-kirjade alusel (koos lisadega kd I, lk 27-28, lk 149-161), et 01.09.2017 pöördus kostja hageja poole ettepanekuga hinnapakkumise tegemiseks, et valmistada rõdud vastavalt e-kirjade lisadeks olnud joonisele, so kostja tegi hagejale ettepaneku pakkumuse esitamiseks. Kohus leiab, et mõistlik isik pidi aru saama, et hinnapakkumine on tehtud lepingu sõlmimiseks selliste detailide valmistamiseks, nagu kostja oli hagejale teinud ettepaneku pakkumuse esitamiseks.
11.Kostja on välja toonud, et edastas hagejale tootmisjooniseid veel 07.09.2017, pooled hiljem ka kohtusid hageja kontoris, kohtumisel sai hageja täiendavalt arhitektuurilised joonised paberkandjal, misjärel kostja saatis hagejale need ka e-postiga. Kohus tuvastab 07.09.2017 ekirjade alusel (kd I, lk 103-104), et kostja on hageja saatnud 07.09.2017 täiendavaid jooniseid rõdude kohta. Samuti tuvastab kohus 14.09.2017 e-kirja alusel (koos lisadega kd I, lk 105109), et kostja saatis hagejale 14.09.2017 e-postiga arhitektuurilised joonised. Hageja hinnapakkumine oli tehtud 13.09.2017.
12.Kohus on tunnistajana üle kuulanud kostja töötaja R. J., kelle ütluste (kd I, lk 196197) kohaselt kohtus tema hageja esindaja A. K. hageja Viimsi kontoris, kus andis temale paberkandjal üle mh arhitektuursed joonised, sh selle, mis on toimikus kd I, lk 108. Kohtumine toimus vahetult enne seda, kui hageja esitas hinnapakkumise. Kohus tuvastab tunnistaja ütluste alusel, et kostja sai hagejalt enne hinnapakkumise tegemist mh arhitektuurilised joonised.
13.Kohus asub seisukohale, et hinnapakkumine oli tehtud selliste detailide valmistamiseks, mis vastasid nii 01.09.2017, 07.09.2017 hageja saadetud, kui enne 13.09.2017 toimunud kohtumisel hagejale antud joonistele, ning leping on sõlmitud detailide valmistamiseks, mis vastavad nimetatud joonistele, so nii tootmisjoonistele kui arhitektuursetele joonistele. Nähtuvalt kostja 01.09.2017 ettepanekust pakkumuse esitamiseks soovis kostja tellida rõdud, joonistel on kujutatud detailidest kokku pandud rõdusid. Kohus tuvastab, et kokku oli lepitud selliste detailide valmistamises, mille ühendamisel moodustuvad komplekssed rõdud.
14.Enne lepingu sõlmimist saadetud e-kirjadest ei nähtu, et pooled soovinuks kokku leppida töö üleandmises osade kaupa. Hageja on viidanud oma 13.09.2017 e-kirjale (kd I, lk 4p, sama lk 31 ja lk 162), millega on edastanud kostjale hinnapakkumise ja kus on palunud kostjal kirjutada, mis kuupäevaks oleks vaja, et viimane osa oleks saadetud, samas hinnapakkumisest ei nähtu tingimust osade kaupa üleandmiseks, hinnapakkumises on töö ja hind määratud tervikuna ning mingeid etappe eristatud ei ole. Märgitud on tarneaeg tööle tervikuna 2-3 nädalat. Kohus tuvastab, et töövõtuleping ei sisaldanud tingimust töö üleandmiseks ositi. Tasunõue saab olla muutunud seega sissenõutavaks alates töö valmimisest tervikuna. Asjaolu, et hageja andis kostjale valmistatud detaile üle mitmes osas ning esitas eraldi arveid, mille kostja osaliselt tasus, milliseid asjaolusid on hageja soovinud tõendada tasutud arvete (kd I, lk 90-92) ja konto väljavõttega (kd I, lk 88), ei puuduta seda, millistes tingimustes lepingu sõlmimisel kokku lepiti. 2017.a. oktoobris toimunud e-kirjavahetuses (kd I, lk 98-98p) tasumise kohta ei ole hageja viidanud sellele, et pooled oleksid kokku leppinud, et kostjal on kohustus tasuda osadena.
15.VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 p 1 järgi töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Kostja heidab hageja tööle ette järgmist: puudub trapetsprofiilplekk, tõmmakõrvad olid keevitatud tagurpidi ning valmistatud rõdupostid ja -raamid omavahel ei ühildunud, kuna avad olid erinevates kohtades. Tõmmakõrvade asend ning avade asukoht ei võimaldanud detailidest rõdusid kokku panna.
16.Pooled vaidlevad, kas töö osaks oli ka trapetsprofiilplekk. Nähtuvalt arhitektuuriliselt jooniselt (kd I, lk 108) on sellel kujutatud mh trapetsprofiilplekki. Tunnistaja R. J. ütluste kohaselt oli kokku lepitud enne hinnapakkumise koostamist, et plekk on hagejapoolse toote osa. Kohus tuvastab nimetatud joonise ja tunnistaja ütluste alusel, et hageja pidi lepingu kohaselt valmistama detailid koos plekiga. Hageja 17.01.2018 e-kiri kostjale (koos lisaga, kd I, lk 122123), millest nähtuvalt on hageja edastanud kostjale X OÜ pakkumise pleki müümiseks, ei võimalda teha hageja poolt soovitud järeldust, et plekk ei olnud kokkulepitud töö osa. E-kirjas on märgitud, et „manuses on trapets pleki pakkumine, mis telliskivi vennad võtsid, aga ei ole täidenud“, e-kirjast nähtuvalt on pakkumine edastatud hagejale 25.09.2017. Kohus saab ekirjast märgitust aru, et hageja teatab kostjale, et ta ei ole tellitud plekki kätte saanud. Asjaolu, et hinnapakkumine on võetud 25.09.2017, so vahetult pärast töövõtulepingu sõlmimist, viitab pigem sellele, et hageja oli võtnud lepinguga kohustuse mh pleki valmistamiseks. Asjaolu, et kostja on hagejale ka 10.10.2017 e-kirjaga edastanud joonise, millelt nähtub plekk (e-kiri kd I, lk 143), ei võimalda teha järeldust, et hageja ei olnud saanud plekiga joonist varem. Vaidlus puudub, et trapetsprofiilplekki ei ole hageja kostjale üle andnud. Kohus tuvastab, et töö ei vasta lepingutingimustele seoses pleki puudumisega.
17.Pooled vaidlevad, kas hageja keevitas tõmmakõrvad valmistatavatele detailidele vastavalt lepingule. Hageja on välja toonud, et tootmisjoonised ja arhitektuurilised joonised olid vastuolus, hageja tootis vastavalt tootmisjoonistele. Kohus tuvastab, et erinevatel joonistel on tõmmakõrvad kujutatud erinevat pidi (tootmisjoonised tõmmakõrvade kohta kd I, lk 139-140, 163, arhitektuurilised joonised kd I, lk 141-142, jooniste võrdlus kd I, lk 164), samuti erineb kõrvade kuju: tootmisjoonisel on kandiline, arhitektuursel joonisel ümar nurk. Pooled ei vaidle, et tõmmakõrvad hageja poolt teostatud kujul toodetud detailidest kompleksset rõdu kokku panna ei võimaldanud. Nimetatu nähtub ka fotodelt (foto kokkupandud rõdudest kd I, lk 70, nähtub, et rõdude kokkupanemiseks peab ühendusvarras kõrvast olema paigaldatud suunaga hoone poole; foto tõmmakõrvast hageja poolt toodetud kujul kd I, lk 116, nähtub, et kõrva suund ei võimalda varda ühendamist suunaga hoone poole, nurk jääb ette). Kohus leiab, et kuna kõrvade asend detaile ühendada ei võimaldanud, ei vastanud töö kõrvade osas lepingutingimustele.
18.Pooled vaidlevad, kas avad hageja poolt valmistatud postidel ja raamidel võimaldasid poste ja raame omavahel ühendada. Nähtuvalt kostja 17.01.2018 e-kirjast (kd I, lk 120) on kostja hagejale teatanud, et postides ja raamides olevad avad on erinevates kohtades ning ühendamiseks on vaja puurida uued augud, e-kirjale on lisatud foto (kd I, lk 121), millest nähtuvalt on detailid ühendatud, kuid kinnituste kõrval ja all on täiendavad avad. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et avad hageja poolt toodetud detailidel ei võimaldanud nende ühendamist, ning nimetatud osas ei vastanud töö lepingutingimustele.
19.Kohus leiab, et vaatamata tuvastatud puudustele on töö valminud. Hageja lepingujärgseks põhikohustuseks oli rõdudetailide valmistamine. Vaidlus puudub, et hageja poolt lepingu alusel toodetud detailid on kostjale üle antud ning kostja on võtnud need kasutusse ega ole neid hagejale tagastanud. Puudused ei ole seetõttu piisavalt olulised selleks, et saaks asuda seisukohale, et tööd ei saa lugeda üleüldse valminuks. Kohus asub seisukohale, et tasunõue on muutunud sissenõutavaks.
20.Kostja on seisukohal, et tal on õigus tasu maksmisest keelduda, kuna hageja ei ole üle andnud kogu dokumentatsiooni töö kohta. VÕS § 111 lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kostja väitel on hagejal esitamata mõõtmisraport kandvate postide ja rõdualuste kohta ning sertifikaadid selle kohta, et detailid on valmistatud kokkulepitud sulamist.
21.Kohus tuvastab 18.10.2017 e-kirja alusel (kd I, lk 132), et hageja on lubanud 18.10.2017 mõõteraportid saata ning 13.02.2018 e-kirja alusel (koos lisaga kd I, lk 165-165A), et hageja on edastanud kostjale 13.02.2018 mõõtmisraporti rõdude kohta. E-kirja lisaks olevas raportis on kontrollmõõdud toodud rõdude kaupa eristamata erinevaid rõdude osi. Hinnapakkumisest, millele nõustumuse andmisega leping sõlmiti, ei nähtu tingimusi dokumentatsiooni esitamise kohta. Esitatu alusel ei ole kohtul võimalik tuvastada, et hageja poolt kostjale edastatud raport ei oleks täielik või ei vastaks muul põhjusel lepingutingimustele. Kohus nõustub hagejaga, et lepingus ei ole kokku lepitud tingimust, et hageja peaks andma kostjale üle sertifikaadid detailide materjali kohta. Sellist kohustust ei tulene ka kostja poolt viidatud toote nõuetele vastavuse seaduse § 21. Kostja 04.04.2018 reklamatsioonist hagejale (kd I, lk 42-44) ei nähtu, et kostja oleks hagejale sertifikaatide esitamata jätmist ette heitnud. Nimetatu ei viita sellele, et pooled oleksid kokku leppinud sertifikaatide esitamise kohustuses. Kohus asub seisukohale, et kostjal ei ole õigust tasu maksmisest keeldumiseks seoses dokumentatsiooniga.
22.Kostja on välja toonud, et tegi kulutusi hageja töö parandamiseks ning juhul kui kohus peaks leidma, et hagejal on nõue kostja vastu, soovib kostja tasaarvestada hageja nõude oma nõudega kulutuste hüvitamiseks. Kostja väitel tekkis tal kulu puuduste kõrvaldamiseks 5 649,20 eurot.
23.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
24.Kohus on tuvastanud, et hageja poolt tehtud töö oli puudustega mh osas, mis puudutab tõmmakõrvade asendit ning avasid rõdude raamides ja postides.
25.VÕS § 641 lg 3 kohaselt töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Riigikohus on leidnud, et töövõtja, kellel tuleb oma töö teha, tuginedes kolmandate isikute koostatud plaanidele, peab kontrollima, kas need plaanid on sobivaks aluseks tema töödele (3-2-1-76-16, p 15). Kohus nõustub kostjaga, et hagejal oli töövõtjana kohustus kontrollida, kas kostja poolt esitatud joonised sobivad selliste detailide valmistamiseks, millest saab rõdud kokku panna ning jooniste vastuolu korral seda hagejale selgitada ja juhiseid täpsustada. Esitatust ei nähtu, et hageja oleks seda teinud. Kohus asub seisukohale, et hageja vastutab lepingutingimustele mittevastavuse eest sõltumata sellest, kas mittevastavuse põhjustas asjaolu, et tootmisjoonised ei olnud kooskõlas arhitektuursete joonistega, vm puudused joonistes.
26.Tulenevalt VÕS § 644 lg 1 I lausest peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 järgi oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 643 kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.
27.Hageja väljatoodu kohaselt esitas ta kostjale arve pärast valmistatud detailide üleandmist, kohtule esitatust nähtuvalt on arve piirdekonstruktsioonide eest esitatud 02.01.2018 (kd I, lk 33) ning väikepostide eest 09.01.2018 (kd I, lk 35). Kohus tuvastab e-kirjade (kd I, lk 114-116, lk 120) alusel, et kostja teatas hagejale 03.01.2018, et kõik kõrvad on valesti keevitatud ning 17.01.2018, et postides ja raamides on poldiavad erinevates kohtades. Kohus leiab, et kostja on puudustest teatanud mõistliku aja jooksul.
28.VÕS § 646 lg 1 järgi kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 646 lg 5 järgi kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
29.Kohtule esitatust ei nähtu, et kostja oleks nõudnud hagejalt töö parandamist osas, mis puudutab tõmmakõrvu ja avasid. Seetõttu ei saa kostjal olla kulutuste hüvitamise nõuet VÕS § 646 lg 5 alusel.
30.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 115 lg 2 I lause järgi kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist.
31.VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 647 lg 3 järgi käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Vaidlus puudub, et hageja pärast teadete saamist puuduste kohta neid ise kõrvaldama ei asunud.
32.VÕS § 128 lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
33.Kostja väljatoodu kohaselt tuli selleks, et tõmmakõrvad võimaldaksid detailide ühendamist, need lahti ühendada ning uuesti keevitada selleks, et need oleksid õigel kõrgusel, samuti kõrvad ümber lõigata, so nurki lihvida kalde õigeks saamiseks. Postide ja raamide ühendamiseks tuli puurida uued avad. Kohtule on esitatud R OY kinnituskiri (kd I, lk 130), mille kohaselt R OY kinnitab, et teostas jaanuar-märts 2018 kokkuleppel kostjaga ehitusobjektil järgmiseid rõdude, piirete ja postide parandustöid: tõmbi kõrvade ümberkeevitus, piiretesse avade puurimine, kandvatesse postidesse avade puurimine, kinnitusnurkade ümberlõikamine, piirete avade ümber puurimine, milliste tööde maksumuseks oli vastavalt kokkuleppele 5 649,20 eurot, mille kohta väljastati kostjale kreeditarve 180279. Samuti on kohtule esitatud R OY arve kostjale (kd I, lk 131), mille kohaselt oli parandustööde hind 5 649,20 eurot. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et kostjal tekkis kahju seoses üleantud töö parandamisega lepingutingimustele vastavaks 5 649,20 eurot.
34.Kohus ei nõustu hagejaga, et kahju tekkimine ei ole tõendatud, kuna R OY esitas kostjale kreeditarve. Kas ja milliseid kohustusi oli R OY-l kostja ees kreeditarve esitamise seisuga ei ole asjassepuutuv. Ka hageja viidatud asjaolu, et R OY-l ei ole töötajaid, mille tõendamiseks on hageja esitanud väljavõtte Soome registrist (kd I, lk 166-167), ei ole asjassepuutuv, kuna nimetatu ei välista kostja ja R OY lepingut parandustööde teostamiseks. Hageja väide, et kõiki kostja väidetud parandustöid ei ole teostatud (so et tõmmakõrvu ei ole tegelikult ümber keevitatud), ei ole tõendatud. Hageja on viidanud, et kostja reklamatsioonist võetud fotosid (kd
I, lk 68-71) suurendades nähtub, et tõmmakõrvad on sama pidi nagu hageja need tootis, ära on lõigatud ainult nurk. Kostja väitel on parandatud aga tõmmakõrvade kõrgust, mitte suunda. Kohus leiab, et fotodelt ei ole tuvastatavad asjaolud, mis puudutavad tõmmakõrvade keevitamist. Kohus on seisukohal, et parandustööde teostamine, sh tõmmakõrvade ümberkeevitamine, on tõendatud R OY kinnituskirjaga.
35.Hageja on vaielnud vastu ka kahju ulatusele, leides, et kostja poolt tehtud kulutuste ulatus töö parandamiseks on ebamõistlik ning puuduste kõrvaldamiseks ei võinud põhjendatult kuluda üle 456 euro, millele lisandub käibemaks. Hageja ei ole aga esitanud tõendeid tõendamaks oma väidet, et selliste tööde harilik hind, mis töö parandamiseks tehti, on kostja väidetust oluliselt madalam. Asjaolu, et hageja on pakkunud kostjale hinna alandamist viidatud ulatuses (vastus reklamatsioonile, kd I, lk 6-8p, sama lk 36-41) parandustööde hinda ei tõenda. Kohtu hinnangul on kahju ulatus tõendatud R OY kinnituskirja ja arvega.
36.Kohus asub seisukohale, et kostjal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue 5 649,20 euro ulatuses ning kostja saab nimetatud nõude hageja tasunõudega VÕS § 197 lg 1 alusel tasaarvestada. Tulenevalt VÕS § 197 lg 2 I lausest tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kostjal tekkis õigus nõuda kahju hüvitamist alates puudustega töö valmimisest. Hageja tasunõue on seega tasaarvestusega lõppenud alates sissenõutavaks muutumisest, mistõttu hagejal ei saanud tekkida ka viivisenõuet ega nõuet võla sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamiseks. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.
37.Kohtu hinnangul ei sisalda teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta ekirjavahetus piirde materjali kohta (kd I, lk 66-67p), teade raami purunemisest (kd I, lk 110111), 23.11-05.12.2017 e-kirjavahetus (kd I, lk 112-113p), foto raamist (kd I, lk 117), ekirjavahetus ja makse seoses materjali eest tasumisega (kd I, lk 124-126), 05.04.2018 e-kiri (kd I, lk 127) ning tsiviilasjas 2-18-111055 esitatud menetlusdokument (kd I, lk 174-176). Kostja avaldas 01.10.2019 istungil, et ei soovi sõidu- ja majutuskuludele tugineda, mistõttu ei oma tähendust ka nimetatud kulude tõendamiseks esitatud tõendid (kd I, lk 171-173, lk 177183). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
38.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.