Elit OÜ hagi A. M.i vastu põhivõlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
Hagihind 16 943,90 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Elit OÜ (registrikood 12167946, asukoht Akadeemia tee 78, Tallinn 12618);
esindajad
Hageja lepinguline esindaja: Kristjan Kenapea (isikukood xxxx, e-post [email protected]); Kostja: A. M. (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Viktor Särgava (Advokaadibüroo Laus & Partnerid, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada Elit OÜ hagi A. M.i vastu põhivõlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks.
2.Mõista A. M.ilt välja põhivõlgnevus 15 800,38 eurot Elit OÜ kasuks.
3.Mõista A. M.ilt välja 03.08.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 278,46 eurot Elit OÜ kasuks.
4.Mõista A. M.ilt välja viivised määraga 0,015% päevas põhivõlgnevuselt 15 800,38 eurot Elit OÜ kasuks alates 04.08.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
5.Jätta jõusse 04.08.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega kanti kinnistusraamatusse kinnistu asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx, A. M.i ühisomandi osale esimesele vabale järjekohale Elit OÜ kasuks keelumärge, millega keelati A. M.il kinnisasja käsutamine. Menetluskulud
6.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
7.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Kostja oli 22.06.2016-24.07.2020 Baltkilp OÜ osanik ning 27.06.2016-28.07.2020 Baltkilp OÜ juhatuse liige. Baltkilp OÜ võlgnes seisuga 04.02.2020 Elit OÜ-le põhivõlana 15 800,37 eurot, mis moodustus ostetud elektrotehnikakaupadest ja elektritarvikutest vastavalt 24.10.2018-21.01.2020 esitatud arvetele. Kuna Baltkilp OÜl oli Elit OÜ ees tähtaegselt tasumata võlg, kuid ta soovis ka edaspidi Elit OÜ-lt kaupu osta, leppisid pooled 05.02.2020 kokku, et edaspidi saab Baltkilp OÜ kaupu osta siis, kui Baltkilp OÜ ja Elit OÜ sõlmivad maksegraafiku 15 800,37 euro suuruse võla tasumiseks ja kostja käendab Baltkilp OÜ 15 800,37 eurost võlga Elit OÜ ees. 05.02.2020 sõlmisid Baltkilp OÜ ja Elit OÜ maksegraafiku, millega Baltkilp OÜ kohustus oma 15 800,37-eurose põhivõla tasuma järgmiselt: 10.02.2020 summas 3000 eurot; 02.03.2020 summas 3000 eurot; 06.04.2020 summas 3000 eurot; 04.05.2020 summas 3000 eurot; 01.06.2020 summas 3800,37 eurot.
2.Hageja ja kostja sõlmisid 05.02.2020 käenduslepingu, milles nad kinnitasid Baltkilp OÜ võlga 15 800,37 eurot ning leppisid kokku, et kostja vastutab käendajana hageja ees selle kohustuse Baltkilp OÜ poolse täitmise eest. Lepingu lisad on hageja poolt Baltkilp OÜ-le 04.02.2020 saadetud saldokinnitus ning hageja ja Baltkilp OÜ vaheline võla tasumise maksegraafik. Mõlemad pooled kirjutasid lepingu alla 05.02.2020 ning seega jõustus leping 05.02.2020.
3.Hagi esitamise aja seisuga ei ole Baltkilp OÜ tasunud Elit OÜ-le midagi 04.02.2020 saldokinnituses märgitud võlast ning ka kostja ei ole midagi täitnud 05.02.2020 jõustunud käenduslepinguga hageja ees võetud kohustustest. Lisaks põhivõlale on sissenõutavaks muutunud ka käenduslepingu punktist 5 tulenev viivisvõlgnevus. 05.02.2020 jõustunud käenduslepingu punktist 5 tuleneb, et hagejal on õigus kostjalt nõuda lepingust tulenevate maksete mittetähtaegsel teostamisel viivist 0,015% iga viivitatud päeva eest mitteõigeaegselt tasutud summalt. Kostjal on 05.02.2020 jõustunud käenduslepingu punkti 5 alusel hageja ees 03.08.2020 (hagi esitamise kuupäev) seisuga viiviseid 278,46 eurot.
4.Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas 15 800,378 eurot ja viivisvõlgnevus seisuga 03.08.2020 summas 278,46 eurot ning alates 04.08.2020 tekkiv viivis viivisemääraga 0,015% päevas arvestatuna põhivõla jäägilt kuni võla tasumiseni.
Kostja vastuväited hagile
5.Kostja vaidleb hagile vastu. Hagi aluseks olev saldokinnitus, maksegraafik ja käendusleping on tervikuna õigustühised ja neil pole mingeid õiguslike tagajärgi. OÜ Baltkilp ostis hagejalt kaupa järelmaksuga ning seoses OÜ Baltkilp klientide poolt maksetega viivitamisega sattus OÜ Baltkilp ise hageja ees maksetega viivitusse. Seoses sellega toimusid kostja (kui OÜ Baltkilp esindaja) ja L. K. (kui hageja esindaja) vahel telefonivestlused, kuidas tekkinud võlaküsimus ja edasine kauba müük lahendada. Kostja selgitas, et tal on hagejalt veel vaja kaupa järelmaksuga osta, et täita üks Rootsi tellimus, mille arvelt ta saab raha, mis võimaldanuks tal hageja ees võlad tasuda. Ühtlasi olid OÜ-l Baltkilp pretensioonid hageja vastu seoses mitmete kaubatarnete hilinemisega. Vestluse käigus lepiti kokku, et OÜ Baltkilp omapoolseid pretensioone ei esita, hageja jätkab OÜ-le Baltkilp järelmaksuga kauba müüki, kuid selle vastu OÜ BaltKilp annab hagejale saldokinnituse, sõlmib maksegraafiku ja ühtlasi kostja sõlmib käenduslepingu. Selle valguses kostja eeldas, et hageja poolt järelmaksuga saadavad elektritarvikud võimaldavad tal täita tellimuse ja läbi selle teenida tulu, mis omakorda võimaldanuks hageja ees võlg tasuda.
6.04.02.2020 e-mailiga saadeti hageja poolt eelnevalt ettevalmistatuna OÜ Baltkilp ja hageja vaheline maksegraafik ning ühtlasi käendusleping kostjaga. Kostja saatis 05.02.2020 kell 11.24 oma digiallkirjaga 05.02.2020 kõigi dokumentidega (saldokinnitus, maksegraafik ja käendusleping) tagasi hagejale. Kui seejärel hakkas kostja koheselt hagejaga kooskõlastama OÜ-le Baltkilp järelmaksuga müüdavaga kaubaga seotud küsimusi, teatas ootamatult hageja kostjale, et ta ikkagi ei müü OÜ-le Baltkilp järelmaksuga kaupa. Seetõttu juba ca 1,5h hiljem ehk 05.02.2020 kell 13.10 saatis kostja hagejale e-maili, milles kirjutas: „Seoses suulise lepingu rikkumisega, mille kohaselt võin tellitud kaupa vastu võtta, palun teil allkiri tagasi võtta ja pidada seda kehtetuks. Palun tühistage minu tellimused“.
7.Kuigi saadetud e-maili sõnastus on konarlik, sest kostja emakeel on vene keel, nähtub sellest selgelt kostja tahe 05.02.2020 digikonteineris olevad dokumendid, sh maksegraafik ja käendusleping tühistada. Nimelt kostja allkirjastas ja saatis hagejale ühe digikonteineri, kus oli hageja ja OÜ Baltkilp vaheline maksegraafik, saldokinnitus ning käendusleping. Kostja poolt hagejale 05.02.2020 kell 13.10 saadetud e-mailiga kõik need tühistati. Kostja 05.02.2020 e-mailist selgelt nähtub, et juhul, kui ta oleks 05.02.2020 digikonteineris olevate dokumentide allkirjastamise hetkel teadnud, et tegelikult hageja valetab ega kavatse pärast allkirjastamist OÜ-le Baltkilp kaupa enam järelmaksuga tarnida, siis ta ei oleks digiallkirja andnud.
8.Kostja sõlmis OÜ Baltkilp nimel maksegraafiku, andis kinnituse saldokinnitusele ja sõlmis käenduslepingu vaid seetõttu, et hageja esindaja L. K. oli eelnevalt lubanud konkreetselt nende dokumentides sõlmimise vastu jätkata OÜ-le Baltkilp kauba müüki järelmaksuga. Samas, kui pärast dokumentide sõlmimist pöördus kostja hageja poole kauba müügi kooskõlastamiseks hageja esindaja L. K. poole, siis ilmnes, et tegelikult oli hageja kostjat ja läbi kostja OÜ-d Baltkilp petnud.
9.Kuivõrd võla aluseks olev maksegraafik, saldokinnitus ja ühtlasi käendusleping on tühised, siis hageja ei saa kostjalt midagi nõuda. Juhul, kui hageja ei oleks teda teadlikult eksitanud kallutamaks kostjat neid tehinguid sõlmima, siis ei oleks kostja käenduslepingut sõlminud. Sellest tulenevalt ei oleks kostja vastu ka käenduslepingu pinnalt nõudeid tekkinud.
10.Hageja poolt kostja eksitamisega tekitas hageja kostjale kahju – käenduskohustuse tekkimise näol. Hageja poolse pettusliku käitumise ja kostjale kahju tekitamise vahel on selge põhjuslik seos, sest ilma pettuseta ei oleks kostja käenduslepingut sõlminud ja läbi selle ei oleks tal ka hageja ees käenduskohustust tekkinud (VÕS § 127 lg 4). Hageja
nõue kostja vastu on kokku 16 164,15 eurot, seega on hageja oma tegevusega tekitanud kostjale kahju summas 16 164,15 eurot. Kostjal on TsÜS § 101 lg 1 alusel õigus hagejalt nõuda selle kahju hüvitamist. Kostja esitab hagejale VÕS § 198 alusel tasaarvestusavalduse summas 16 164,15 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
12.Asjas puudub vaidlus, et kostja oli 22.06.2016-24.07.2020 Baltkilp OÜ osanik ning 27.06.2016-28.07.2020 Baltkilp OÜ juhatuse liige. Baltkilp OÜ võlgnes seisuga 04.02.2020 Elit OÜ-le põhivõlana 15 800,37 eurot, mis moodustus ostetud elektrotehnikakaupadest ja elektritarvikutest vastavalt 24.10.2018-21.01.2020 esitatud arvetele. Baltkilp OÜ ja Elit OÜ leppisid 05.02.2020 kokku, et edaspidi saab Baltkilp OÜ kaupu osta siis, kui Baltkilp OÜ ja Elit OÜ sõlmivad maksegraafiku 15 800,37 euro suuruse võla tasumiseks ja kostja käendab Baltkilp OÜ 15 800,37 eurost võlga Elit OÜ ees. 05.02.2020 sõlmisid Baltkilp OÜ ja Elit OÜ maksegraafiku (dtl 10), millega Baltkilp OÜ kohustus oma 15 800,37-eurose põhivõla tasuma järgmiselt: 10.02.2020 summas 3000 eurot; 02.03.2020 summas 3000 eurot; 06.04.2020 summas 3000 eurot; 04.05.2020 summas 3000 eurot; 01.06.2020 summas 3800,37 eurot. Samuti sõlmisid hageja ja kostja 05.02.2020 käenduslepingu (dlt 15-16), milles nad kinnitasid Baltkilp OÜ võlga 15 800,37 eurot ning leppisid kokku, et kostja vastutab käendajana hageja ees selle kohustuse Baltkilp OÜ poolse täitmise eest. Lepingu lisad on hageja poolt Baltkilp OÜ-le 04.02.2020 saadetud saldokinnitus ning hageja ja Baltkilp OÜ vaheline võla tasumise maksegraafik. Baltkilp OÜ ega kostja ei ole 05.02.2020 sõlmitud kokkuleppes sätestatud võlgnevust hagejale tasunud.
13.Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlgnevus summas 15 800,378 eurot ja viivisvõlgnevus seisuga 03.08.2020 summas 278,46 eurot ning alates 04.08.2020 tekkiv viivis viivisemääraga 0,015% päevas arvestatuna põhivõla jäägilt kuni võla tasumiseni. Kostja vaidleb hagile vastu põhjendusel, et kostja on käenduslepingule antud allkirja tagasi võtnud ning kostja sõlmis käenduslepingu üksnes pettuse tõttu.
14.Kohus leiab, et hageja põhinõude alus saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Antud juhul puudub vaidlus küsimuses, et Baltkilp OÜ põhivõlgnikuna ega kostja käendajana ei ole tasunud hagejale maksegraafikus kokkulepitud võlgnevust.
15.VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb VÕS 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 142 lg 1 alusel hagejale tasuda põhivõlgnevus ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 15 800,38 eurot.
16.Seoses kostja vastuväitega, et kostja on käenduslepingule antud allkirja tagasi võtnud, märgib kohus järgmist. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kostja on käenduslepingu allkirjastanud, on kostjal kooskõlas VÕS § 101 lg 2 p-ga 4 õigus lepingust taganeda või leping üles öelda juhul, kui hageja on lepingut rikkunud. Antud juhul ei ole kostja toonud kohtu ette asjaolusid või tõendeid, millest ilmneks, et hageja
oleks kostjaga sõlmitud käenduslepingut rikkunud, seega puudub kohtul alus asuda seisukohale, et kostja on 05.02.2020 käenduslepingust kehtivalt taganenud.
17.Täiendavalt on kostja esitanud vastuväite, et 05.02.2020 leping ei ole kehtiv, kuna kostja sõlmis käenduslepingu pettuse mõjul ning on lepingu tühistanud. Kohus märgib, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 1 kohaselt võib tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 94 lg-st 1 tulenevalt on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema.
18.Kostja selgituste kohaselt sõlmis ta OÜ Baltkilp nimel maksegraafiku, andis kinnituse saldokinnitusele ja sõlmis käenduslepingu vaid seetõttu, et hageja esindaja L. K. oli eelnevalt lubanud konkreetselt nende dokumentides sõlmimise vastu jätkata OÜ-le Baltkilp kauba müüki järelmaksuga. Samas kui pärast dokumentide sõlmimist pöördus kostja hageja poole kauba müügi kooskõlastamiseks hageja esindaja L. K. poole, siis ilmnes, et tegelikult oli hageja kostjat ja läbi kostja OÜ-d Baltkilp petnud.
19.Kohus on leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul asuda seisukohale, et kostja sõlmis käenduslepingu TsÜS § 94 lg 1 mõttes pettuse mõjul ning kostjal esineks TsÜS § 90 lg-st 1 tulenevalt alus käenduslepingu tühistamiseks. Nimelt ilmneb hageja ja kostja vahel enne käenduslepingu sõlmimist vahetatud e-kirjadest, et hageja on 04.02.2020 e-kirjas (dtl 100) selgitanud, et tarnete jätkamise eeldus on kostja poolt vastavate lepingute sõlmimine. Samas ei ole hageja kostjale lubanud, et hageja võimaldab kostjal täiendavalt kaupu krediiti osta olukorras, kus kostja võlgnevus hageja ees oli niigi enam kui 15 800 eurot. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ei ole viinud kostjat enne käenduslepingu sõlmimist tahtlikult eksimusse ning kostjal puudub alus lepingu tühistamiseks. Seega on 05.02.2020 käendusleping kehtiv ning kostjal tuleb hageja ees täita lepingust tulenevad kohustused.
20.Alternatiivselt on kostja esitanud hageja suhtes tasaarvestuse avalduse. Kostja leiab, et juhul, kui hageja ei oleks teda teadlikult eksitanud (lubades saldokinnituse, maksegraafiku ja Käenduslepingu sõlmimise vastu järelmaksuga kauba müügi jätkamist OÜ-le Baltkilp) kallutamaks kostjat neid tehinguid sõlmima, siis ei oleks kostja käenduslepingut sõlminud. Sellest tulenevalt ei oleks kostja vastu ka käenduslepingu pinnalt nõudeid tekkinud.
21.Kohus leiab, et kostja tasaarvestuse avaldus on kunstlikult konstrueeritud ja põhjendamatu ning tuleb rahuldamata jätta. Kostja tugineb tasaarvestuse esitamisel TsÜS § 101 lõikele 1, mille kohaselt isik, kes on tehingu käesolevas jaos sätestatud alustel ja korras tühistanud, võib nõuda teiselt poolelt kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärk on tehingu tühistanud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks tehingut teinud. Kohus märgib, et kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja kostja vahel sõlmitud leping on kehtiv, seega ei ole TsÜS § 101 lg 1 kohaldamise eeldused täidetud. Samuti ei ole kostja kohtu ette toonud muid asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul asuda seisukohale, et kostjal on mõnel muul alusel hageja suhtes kehtiv nõue. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus kostja tasaarvestuse avalduse ja sellega seotud vastuväited põhjendamatuteks.
22.Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude. Hageja nõuab kostjalt viiviseid põhivõlgnevuselt 15 800,38 eurot käenduslepingu punktis 5 sätestatud viivisemääras (dlt 15), mis on 0,015% päevas. Hageja palub sissenõutavaks muutnud viivised välja mõista perioodil 10.02.2020, kui kostja jäi võlgnevuse tasumisega viivitusse, kuni hagiavalduse esitamiseni 03.08.2020. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda viivist lepingus sätestatud määras, mis on 0,015% päevas. Viivise kujunemine on kajastatud hageja esitatud viivisearvestuses (dtl 29). Kostja ei ole viivisearvestusele vastu vaielnud. Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista 03.08.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 278,46 eurot.
23.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 15 800,38 eurot määraga 0,015% päevas alates 04.08.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
24.Kohus on käesolevas asjas kohaldanud 04.08.2020 määrusega hagi tagamist. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb kooskõlas TsMS § 386 lõikega 4 jätta jõusse 04.08.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega kanti kinnistusraamatusse kinnistu asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx, A. M.i ühisomandi osale esimesele vabale järjekohale Elit OÜ kasuks keelumärge, millega keelati A. M.il kinnisasja käsutamine.
25.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 16 943,90 eurot. Menetluskulud
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
27.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus
menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.