Otsuse tegemise aeg ja koht 27.11.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-1550
Tsiviilasi
AS Esvika Elekter hagi Purbasha Sarbojanin OÜ ja R. M. vastu võla ja viivise nõudes hagi hind 15 099,58 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: AS Esvika Elekter (registrikood 10166316, Karjavälja tn esindajad 6, Tallinn 12918); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Kristjan Tamm, vandeadvokaat Heili Püümann (Estonia pst 9, Tallinn 10143, telefon 6108010, e-post: [email protected], [email protected]); Kostja 1: Purbasha Sarbojanin OÜ (registrikood 12027010, Ringtee 10, Tartu linn, Tartu 51013); Kostja 2: R. M. (isikukood xxxx, xxxx); Kostja 2 lepinguline esindaja: Sergei Desjatnikov (FIE Sergei Desjatnikov, Mõisavahe 21, 50707 Tartu, e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjatelt Purbasha Sarbojanin OÜ-lt (registrikood 12027010) ja R. M.lt (isikukood xxxx) solidaarselt hageja AS Esvika Elekter (registrikood 10166316) kasuks välja 12 783,80 (kaksteist tuhat seitsesada kaheksakümmend kolm eurot ja 80 senti) eurot, millest 12 689,21 eurot on põhivõlg ja 94,59 eurot on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjatelt Purbasha Sarbojanin OÜ-lt (registrikood 12027010) ja R. M.lt (isikukood xxxx) solidaarselt hageja AS Esvika Elekter (registrikood 10166316) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis määraga 0,05% päevas põhinõudelt 12 689,21 eurolt alates hagi esitamisele järgnevast päevast (30.01.2020) kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 12 689,21 eurot.
2.Mõista kostjatelt Purbasha Sarbojanin OÜ-lt (registrikood 12027010) ja R. M.lt (isikukood xxxx) solidaarselt hageja AS Esvika Elekter (registrikood 10166316) kasuks menetluskuludena välja 3197 (kolm tuhat ükssada üheksakümmend seitse) eurot, millest 2497 eurot on hageja õigusabikulud ja 700 eurot on tasutud riigilõiv.
3.Mõista kostjatelt Purbasha Sarbojanin OÜ-lt (registrikood 12027010) ja R. M.lt (isikukood xxxx) solidaarselt hageja AS Esvika Elekter (registrikood 10166316) kasuks välja viivis menetluskuludelt 3197 eurolt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus mõista kostjatelt Purbasha Sarbojanin OÜ-lt ja R. M.lt solidaarselt välja põhivõla 12 689,21 eurot ning hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 94,59 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja sissenõutavaks muutuva viivise alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni määras 0,05% päevas põhinõude summalt 12 689,21 eurot, kuid mitte rohkem kui 12 689,21 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja Purbasha Sarbojanin OÜ (endise ärinimega Evitel OÜ) 28.08.2017 elektrimaterjalide müügi raamlepingu nr xxxx. Müügilepingu punktis 2.1 võttis hageja endale kohustuse müüa kostjale tellimuste alusel erinevaid elektrimaterjale. Praktikas toimus koostöö selliselt, et kostja I esitas hagejale tellimuse, mille alusel hageja väljastas kostjale I tellitud kauba ja saatelehe. Saatelehe põhjal väljastati kostjale I arve. Kostjal I oli kohustus tasuda kauba eest arve alusel 30 kalendripäeva jooksul.
3.20.06.2019 sõlmitud müügilepingu lisaks 4 oleva muudatuse järgi oli kostja I krediidipiiriks hageja juures 10 000 eurot. Koos müügilepinguga sõlmisid hageja ja kostja I juhatuse liige R. M. füüsilise isikuna 28.08.2017 müügilepingu alusel võetavate kohustuste tagamiseks käenduslepingu nr xxxx. Käenduslepingu punkti 1.1.1 alusel on kostja R. M. võtnud endale hageja ees kohustuse täita isiklikult kõik müügilepingust tulenevad sellised nõuded, mida kostja I ei ole nõuetekohaselt täitnud. Käenduslepingu punkti 6.6. kohaselt on käendaja vastutuse piirmääraks 90 000 eurot. Käenduslepingu punkti 3.2. kohaselt kohustus kostja R. M. täitma kostja I täitmata jäänud kohustused 14 kalendripäeva jooksul arvates hagejalt sellekohase teate saamisest.
4.2019. aasta mai kuus tekkisid kostjal I probleemid ostetud kauba eest esitatud arvete tasumisel. 2019. aasta juuli kuu lõpuks oli kostja I võlgnevus hageja ees 13 842,78 eurot. Hageja vastutulekuna sõlmisid hageja ja kostja I 07.10.2019 võlgnevuse likvideerimiseks maksegraafiku. Maksegraafiku sõlmimisel ning sõlmimisele eelnenud läbirääkimisel ei esitanud kostja I vastuväited seoses sellega, et kaup on müügilepingu alusel üle antud ning vastas müügilepingus kokkulepitud kvaliteedile. Maksegraafiku kohaselt kohustus kostja I tasuma tekkinud võlgnevuse kogusummas 13 842,78 eurot 12 osamaksena. Iga osamakse suuruseks oli 1153,57 eurot. Maksegraafiku kohaselt tuli kostjal I teha esimene osamakse 2019. aasta oktoobris ning viimane jaanuaris 2020.
5.Kostja I tegi kokkulepitud maksegraafiku alusel hagejale üksnes esimese osamakse summas 1153,57 eurot. Kostjal I on kuni tänaseni hageja ees tasumata põhivõlgnevus 12 689,21 eurot. Novembris 2019, pärast teise osamakse tasumata jätmist, võõrandas kostja R. M. talle kuulunud ainuosaluse kostjas I nö „tankistiteenust“ pakkuvale ühingule Mint Contract OÜ (12782734). Pärast kostjale II kuulunud ainuosaluse võõrandamist sai kostja I juhatuse ainukeseks liikmeks tuntud „tankist“ R. P.. Uueks osanikuks saanud ühing Mint Contract OÜ kuulub omakorda ühingule Aaretz Law OÜ, mille ainuosanikuks on A. R.. A. R. ja R. P. on tuntud ühingute „likvideerijad“, opereerides veebiportaali www.likvidaator.com. Seega otsustas kostja II jätta teadlikult võlgnevuse hageja ees täitmata.
6.Kui hagejale sai selgeks, et kostja I ei pea kokkulepitud maksegraafikust kinni, kostja II on võõrandanud oma ainuosaluse ega kavatsegi võlgnevust tasuda, pöördus hageja nõude sissenõudmiseks inkassoteenust pakkuva ettevõtte OK Incure OÜ poole. Viimane esitas hageja nimel kostjatele nõude võlgnevuse tasumiseks. Kumbki kostja võlgnevust ei tasunud. Kostja II vaidles nõudele vastu.
7.Hageja ja kostja I leppisid pärast põhinõude sissenõutavaks muutumist kokku, et kostja tasub võlgnevuse maksegraafiku alusel. Kostja kohustusi ei täitnud, mistõttu esitab hageja avalduse maksegraafiku lõpetamiseks. Hageja viitas VÕS §-le 116. Kostja I rikkus oluliselt maksegraafikus kokkulepitud tingimusi. Kostja I rikkus osamaksete tähtaegse tasumise kohustust, mis oli ainukeseks kohustuseks, mille vastu hagejal kokkuleppe sõlmimisel huvi oli. Teiseks võõrandas kostja II 25.10.2019 ainuosaluse kostjas I likvideerimisteenust pakkuvale ühingule. Pärast kostja II ainuosaluse võõrandamist likvideerimisteenust osutavale ühingule on ebatõenäoline, et kostjad maksegraafikus võetud kohustusi edaspidi täidavad. Kuna kostjad rikkusid oluliselt oma kohustusi, on hagejal õigus lepingust taganeda.
8.Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste tekkimist. Taganemine ei lõpeta kohustusi tagasiulatuvalt ega vabasta pooli selliste kohustuste täitmisest, mis on juba tekkinud. Põhivõlgnevus selles osas, mis ei ole maksegraafiku kohaselt sissenõutavaks muutunud, muutub sissenõutavaks hagi ehk taganemisavalduse esitamisel.
9.Hagejal on õigus nõuda kostjalt I põhinõude täitmist VÕS § 208 lg 1, VÕS § 108 lg 1 ja müügilepingu punkti 4.2. ning maksegraafiku alusel. Antud juhul on kostja I põhikohustus hageja ees tekkinud nii müügilepingu kui ka maksegraafiku alusel. Kostja I on müügilepingus ja maksegraafikus võetud kohustusi rikkunud, jättes tähtaegselt tasumata hageja esitatud arved ning jättes tasumata maksegraafikus märgitud osamaksed. Seega on rahalise kohustuse nõude täitmise eeldused täidetud.
10.Kostja I on maksegraafiku allkirjastamisega andnud hagejale deklaratiivse võlatunnistuse. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on deklaratiivne võlatunnistus dokument, millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Riigikohus on selgitanud, et võlatunnistus on deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada
selle sissenõudmist. Maksegraafikust nähtub selline kostja tahteavaldus. Võla tunnistamine nähtub ka maksegraafiku faktilisest täitma asumisest.
11.Kostja II vastutab põhinõude täitmise eest kostjaga I solidaarselt käenduslepingu alusel. Hagejal on õigus nõuda müügilepingust tuleneva kohustuse täitmist solidaarselt kostjalt II käenduslepingu punkti 1.1.1. ja punktide 3.1. ja 3.2., VÕS § 142 lg 1, VÕS § 145 lg 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja ja kostja II on leppinud käenduslepingus kokku, et käendaja kohustub täitma müügilepingust tulenevad nõuded oma vara ja/või vahendite arvelt kokkulepitud tähtaja jooksul täies ulatuses, kohustudes tasuma võlausaldajale krediidisumma, intressid, viivised, kahju ja sissenõudmisega seotud kulud. Kostja II ja hageja on käenduslepingus leppinud punktis
1.5.kokku, et kui ostja ja müüja sõlmivad tulevikus müügilepingu tingimuste osas muudatusi, mis puudutavad krediidipiiri või maksetähtaegasid, laieneb käendusleping ka nendele muudatustele.
12.Käenduslepingu punkti 1.1.2. kohaselt vastutab käendaja müügilepingust tulenevate kohustuste eest põhivõlgnikuga solidaarselt. Osapooled on käenduslepingu punktis 6.6. leppinud kokku käendaja vastutuse maksimaalse piirmäära suuruses, milleks on 90 000 eurot. Seega nõuab hageja kostjalt II müügilepingu alusel tekkinud põhivõlgnevuse tasumist summas 12 689,21 eurot.
13.Hageja nõudis kostjatelt ka viivist. Antud juhul on pooled leppinud müügilepingu punktis 5.4 kokku, et kui ostja ei tasu kauba eest tähtaegselt, maksab ostja viivist 0,05% päevas tasumisele kuuluvast summast. Hageja ja kostja II on leppinud käenduslepingu punktis 1.1.1. kokku, et kostja II vastutab käendajana ka müügilepingu alusel tekkinud viiviste, intresside, kahju ning sissenõudmisega soetud kulude eest. Seega on hagejal õigus esitada müügilepingus ja maksegraafikus võetud kohustuste rikkumise tõttu tekkinud viivisenõude tasumist nõuda kostjalt II.
14.Kuna kostja I ja hageja on sõlminud maksegraafiku, mille hageja on käesoleva menetlusdokumendiga lõpetanud, tuleb viivist arvestada järgmiselt. Osamaksetelt, mis olid maksegraafiku lõpetamise ajahetkeks muutunud sissenõutavaks ning on tasumata, tuleb arvestada viivist alates osamakse sissenõutavaks muutumise päevast. Põhisumma osa, mis ei olnud taganemisavalduse esitamise seisuga muutunud sissenõutavaks, muutub sissenõutavaks taganemisavalduse esitamisega ehk hagiavalduse esitamisest. Seega arvestab hageja taganemisavalduse tulemusena sissenõutavaks muutunud nõudelt viivist TsMS § 367 alusel summas 0,05% päevas alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täieliku rahuldamiseni.
15.Taganemisavalduse esitamise seisuks on muutunud hageja vastu põhinõudest sissenõutavaks neli esimest osamakset, millest kostja I on tasunud ühe osamakse. Maksegraafiku alusel on taganemisavalduse esitamise seisuga muutunud sissenõutavaks ning on tasumata kokku 3460,71 eurot. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis on 94,59 eurot.
16.Hagiavalduse esitamisega muutub sissenõutavaks põhinõue ülejäänud osas ehk summas 9228,50 eurot. Nii kõnealuselt summalt kui juba sissenõutavaks muutunud põhisummalt palus hageja mõista TsMS § 367 alusel viivise välja suuruses 0,05%, arvutatuna põhisummast 12 689,21 eurolt alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni.
17.Hagi täienduses täpsustas hageja oma nõuet ja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks viivise protsendina põhinõudest suurusega 0,05% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni nõude kohase täitmiseni arvestatuna summast 12 689,21 eurot, kuid mitte rohkem kui 12 689,21 eurot.
18.Kostja R. M. vastuväidetega hageja ei nõustunud. Ebaõige on kostja R. M. väide, et käenduslepingu pooleks on kostja I. Käendusleping kujutab endast õiguslikus mõttes isiklikku aktsessoorset tagatist, mille eesmärgiks on tagada põhivõlgniku võetud kohustuse nõuetekohast täitmist. VÕS § 142 lg 1 sisustab käenduse kui tagatisinstituudi sisu ning näeb ette, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku ehk põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Seega peab käendusõigussuhtel alati olema kolm osapoolt – põhivõlgnik, käendaja ja võlausaldaja. Põhivõlgnik ja käendaja ei saa põhimõtteliselt olla üks ja sama isik. Käenduslepingu pooleks saab olla üksnes kostja II.
19.Seda, et kostja II on käenduslepingu pooleks, saab järeldada käenduslepingu tekstist. Käenduslepingu esilehel on käenduslepingu poolena märgitud Evitel OÜ juhatuse liige R. M. (isikukoodiga xxxx), elukoht Xxxx. Täiendavalt on käenduslepingu punktis 1.1. toodud, et juhul, kui Evitel OÜ ei täida 25.08.2017 sõlmitud müügilepingust nr xxxx tulenevaid juba tekkinud või tekkivaid kohustusi võlausaldaja ees, kohustub neid täitma käendaja. Viidatud käenduslepingu punktidest nähtub üheselt, et käendajaks on kostja II.
20.Kostjat II saab lugeda käenduslepingu pooleks ka tuginedes lepingu tõlgendamise reeglitele. Edukaks ei saaks pidada väidet, et kostja II ei saanud aru, et tema tahteavalduse sisuks on käsunduslepingu sõlmimine. Olukorras, kus lepingupoolte ühist tahet ei ole võimalik kindlaks teha, tuleb VÕS § 29 lg 1 kohaselt tõlgendada lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Ükski mõistlik isik ei soovi sõlmida käenduslepingut põhivõlgniku kohustuste tagamiseks põhivõlgniku endaga, sest sellisel tehingul puuduks igasugune mõistlik sisu.
21.Hageja pidas arusaamatuks ja ebaõigeks ka kostja II väidet, et hageja ei ole tõendanud kaupade üleandmist kostjale I. Ebaõige on kostja väide, et hageja ei ole esile toonud võlasuhte tekkimise eeldusi. Hageja ja kostja I vahel oli sõlmitud kirjalik müügileping ja pooled olid lepingu olulistes tingimustes kokkuleppe saavutanud. Hageja ja kostja II on sõlminud kirjaliku käenduslepingu. Hageja on seega välja toonud võlasuhete tekkimise eeldused ja on kohtule esitanud võlaõiguslikud lepingud.
22.Kui kostja II soovis väita, et hageja ei ole tõendanud nõude tekkimist ja sissenõutavaks muutumist, on ka see väide ebaõige. Pärast seda, kui kostjal I tekkisid probleemid ostetud kauba eest esitatud arvete tasumisel, sõlmisid kostja I ja hageja võlgnevuse likvideerimiseks maksegraafiku. Maksegraafikuga võttis kostja I endale kohustuse tasuda tekkinud võlgnevus graafiku alusel 12. osamaksena.
23.Kostja I allkirjastatud maksegraafik kujutab endast õiguslikus mõttes deklaratiivset võlatunnistust. Maksegraafikust nähtub kostja I tahteavaldus ja võla tunnistamine nähtub maksegraafiku faktilisest täitma asumisest. Kuna kostja I on võlga tunnustanud ja sõlminud deklaratiivse võlatunnistuse, ei ole hageja kohustuseks tõendada nõude olemasolu, vaid kostja II kohustuseks on tõendada nõude puudumist.
24.Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt esitab hageja siiski arvete koondväljavõttel kajastuvad arved ning saatelehed. Kaup väljastati hagejale kuuluvast laost/poest kliendile ehk kostjale I saatelehe alusel. Saateleht allkirjastatakse kauba väljastamisel kohapeal. Hageja koostas saatelehtede põhjal arve ning arve edastati hiljem kliendile e-posti teel. Seega ei ole kostjale I esitatud arveid allkirjastatud. Allkirjastatud on kauba saatelehed, mis tõendavad kauba ostmist ja kättesaamist. Seoses sellega, et kostja I on kätte saanud kokku lepitud kauba, on sissenõutavaks muutunud hageja tasunõue.
25.Hageja ei nõustunud kostja II väitega, et käendusleping on vastuolus heade kommetega ja tühine, kuna kostja vastutuse ülempiir on liiga suur. Kostja II väide on ebaõige ja tõendamata. Hageja viitas TsÜS §-le 86. Kostja II ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid tehingut tühiseks pidada. Kuna hageja nõue kostja vastu on 13 000 eurot, jääb arusaamatuks, kuidas saab suur vastutuse piirmäär tuua kostjale II kaasa iseseisvaid negatiivseid tagajärgi. Kostja II oli kostja I juhatuse liikmena vaba otsustama, kui suures ulatuses ta hagejalt järelmaksuvõimalust soovib, millega seondus kostja II antava tagatise suurus. Ehitustegevuses, millega kostja I tegeles, ei ole juhatuse liikme käendus summas 90 000 eurot tavapäratu. Seega puudub käenduslepingu vastutuse piirmäära osas vastuolu heade kommetega, sest tegemist on ehitusvaldkonna tavalistel tingimustel sõlmitud lepinguga.
26.Tõendamata on kostja II väide, et müügileping ja käendusleping olid mõlemad tüüptingimustel sõlmitud lepingud ja seetõttu VÕS § 42 lg 1 ja lg 2 kohaselt tühised. Lepingud ei olnud sõlmitud tüüptingimustel. Kostja II ei ole tõendanud, et tal ei olnud võimalust lepingu sisu mõjutada ja tingimusi läbirääkida. Kostja II ei ole välja toonud ega tõendanud, milles seisneb käenduslepingu tingimuse ebamõistlik kahjustamine. Kostja II ei ole esitanud ühtegi tõendit.
27.Isegi kui lepingud olid sõlmitud tüüptingimustel, ei vabasta see kostjat II kohustuste täitmisest. Üldreeglina saab tüüptingimuste regulatsiooni alusel olla tühine mõni konkreetne lepingu säte, mis lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult. Tüüptingimusena ei saa käsitleda lepingut kui tervikut. Antud juhul ei ole kostja II toonud kohtu ette ega põhistanud, milline konkreetne käenduslepingu punkt või müügilepingu punkt on sellisel viisil ebamõistlikult kahjustav, et see toob kaasa antud lepingupunkti tühisuse ning toob seejuures kaasa olukorra, kus kostja II vabaneb täielikult käenduslepingus võetud kohustuste täitmisest. Teisisõnu, isegi kui kohus peaks jõudma järeldusele, et mõni käenduslepingus ettenähtud säte on tüüptingimusena tühine, ei vabasta see kostjat II käenduslepingu täitmisest terviklikult.
28.Kostja II ilmselt peab enda suhtes ebamõistlikult kahjustavaks käenduslepingus sisalduvat kokkulepet, mille kohaselt käendaja vastutab põhivõlgniku kohustuste täitmise eest juhul, kui põhivõlgnik enda kohustusi nõuetekohaselt ei täida. Seega peab kostja II ebamõistlikuks käenduslepingu põhilist funktsiooni ja eesmärki. Lepingu olemus ise ei saa olla ebamõistlikult kahjustav. Hageja viitas VÕS § 42 lg 2 punktile 2. Kostja II suhtes ei saa ebamõistlikuks pidada ainuüksi asjaolu, et käendaja oli kohustatud käenduslepingu alusel põhivõlgniku täitmata kohustuste eest vastutama.
29.Kostja I osas palus hageja rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Hageja on kandnud seoses hagiavalduse koostamisega menetluskulusid õigusabile summas 1605 eurot ilma käibemaksuta (10h 30m tunnihinnaga 152,90 eurot) ning on tasunud riigilõivu summas 700 eurot. Kantud menetluskulu suurus on 2305 eurot. Kuivõrd hageja on käibemaksukohuslane, palus ta kostjalt I õigusabikulude hüvitamist ilma käibemaksuta.
30.Kogumis palus aga hageja kostjatelt menetluskuludena välja mõista 3 876,25 eurot ja viivise seadusjärgses määras. Hageja on tasunud riigilõivu 700 eurot ja õigusabikulud 3 176,25 eurot. Hageja õigusabikulud on ilma käibemaksuta. Hageja esindajate tunnitasu suurus on 165 eurot. Hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamisele kulus 9 h 45 minutit ehk 1608,75 eurot. 13.04.2020 vastuse koostamisele kulus 7 h ja 1155 eurot. Istungiks valmistumiseks kulus 1 tund ehk 165 eurot. Istungil osalemiseks ja selleks valmistumiseks kulus 23.09.2020 veel 1 h 30 min ehk 247,50 eurot. Hageja palus kostjatelt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt.
KOSTJA R. M. VASTUVÄITED
31.Kostja R. M. vaidles hagile vastu. Kostja II ei ole käenduslepingu pool. Käendajaks on endine Evitel OÜ. Kui kohus leiab, et kostja II on käenduslepingu pool, tuleb hagejal tõendada ja esitada võlasuhte kvalifitseerimiseks vajalikud eeldused, näidates ära, kas kohustus üldse eksisteerib, kas kohustus oli võlasuhte poolele täitmiseks kohustuslik ja nõue on muutnud sissenõutavaks.
32.Hagiavalduse lisaks olev ostu-müügileping nr. xxxx on tüüptingimustel sõlmitud leping. Kostjatel puudus võimalus mõjutada lepingus ettenähtud tingimuste sisu. Kostja viitas lepingu punktile 3.3. ja leidis, et hagejal saaks tekkida kostja I vastu nõue müügilepingu täpse täitmise tulemusena. Hageja ei ole esitanud tõendeid kauba üleandmise ja vastuvõtmise kohta, mille tõttu ei saa veenduda, et kostja I võlgneb hagejale 12689,21 eurot.
33.Käendusleping on tühine ja heade kommetega vastuolus. R. M. on füüsiline isik. Seega on tegemist tarbijakäendusega. Olukorras, kus hageja on nõudnud kostja II-lt tüüptingimustel käendust, mida kostja II ei ole tüüptingimuste tõttu võimeline mõjutama, tuleb kontrollida käenduse tühisuse aluseid. Käenduslepingu tühisusele viitab asjaolu, et käendaja vastutuse maksimumsumma 90 000 eurot on ebaproportsionaalne krediidipiiri 3000 eurot suhtes. Käendajal puudus võimalus selle läbirääkimiseks. Hageja ei ole kontrollinud lepingu sõlmimise ajal, kas käendusriisiko realiseerumisel suudab käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita. Hageja ei teavitanud kostjat II, et tema suhtes on kehtestatud maksimumsumma 90 000 eurot. Kostja II viitas VÕS § 42 lõikele 1.
34.Täiendavates seisukohtades jäi kostja II varasemate väidete juurde. Ka käenduse kehtivuse puhul ei ole hagi käendaja suhtes põhjendatud, sest müügilepingust tulenev võlgnevus ei ole sissenõutavaks muutunud. Hageja ei suutnud tõendada lepingust tuleneva võlgnevuse olemasolu. Ostu-müügilepingu p. 3.2 kohaselt määrab ostja oma esindajad vastavalt lisale 1. Lisast 1 tulenevalt on volitatud isikuks A. S.. Kõik arved, mis on väljastatud tundmatute isikute allkirjastatud saatelehtede alusel, ei ole sissenõutavad. Kauba üleandmine on tõendamata. Käendaja, vastavalt käenduslepingu punktile 1.1 vastutab ainult ostu-müügilepingust nr xxxx tulenevate kohustuste eest. Seega hagejal tuleb tõendada arvetest tuleva võlgnevuse olemasolu, eelkõige kauba vastuvõtmist volitatud isikute poolt.
35.Menetluskuludena palus kostja II mõista hagejalt välja õigusabikulud 600 eurot ilma käibemaksuta. Kostja II tasus õigusabi osutajale kokku lepitud hinna alusel, milleks on 120 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Kostja II ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada. Hagiga tutvumiseks ja vastuse koostamiseks kulus 3 tundi. Istungil osalemiseks ja selle ette valmistamiseks kulus 2 tundi.
KOHTU PÕHJENDUSED
42.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
43.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja Purbasha Sarbojanin OÜ (endise ärinimega Evitel OÜ) sõlmisid 28.08.2017 elektrimaterjalide müügilepingu, mille alusel pidi hageja müüma kostjale elektrimaterjale; 2) hageja müüs kostjale elektrimaterjale ja esitas nende eest arved, millised jäid tasumata; 3) 07.10.2019 allkirjastas kostja R. M. kostja Purbasha Sarbojanin OÜ esindajana
maksegraafiku, milles olid märgitud tasumata arved ja nendest tulenev võlgnevus ning kostja kohustus tasuda võlgnetav summa igakuiste osamaksete teel; 4) kostja Purbasha Sarbojanin OÜ tasus maksegraafiku alusel esimese osamakse summas 1153,57 eurot ning jättis ülejäänud maksed tasumata.
44.Kostjale Purbasha Sarbojanin OÜ-le oli hagiavaldus kätte toimetatud, kuid tähtaegselt ega hiljem kostja hagile ei vastanud. Hagile vaidles vastu kostja R. M., kes leidis, et käendusleping oli tühine ja vastuolus heade kommetega ning kaupade üleandmine ostu-müügi lepingu alusel ei ole tõendatud.
45.Hageja taotles kostja Purbasha Sarbojanin OÜ suhtes hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seega ei ole kohus kohustatud hagi tagaseljaotsusega rahuldama. Kohus võib vaatamata kostja vastuse puudumisele lahendada asja sisuliselt. Käesolevas asjas on hageja esitanud solidaarse nõude kahe kostja vastu, kellest üks on nõudele vastu vaielnud. Kuna nõue on esitatud solidaarselt kahe kostja vastu, on kohtu hinnangul võimalik ja otstarbekas teha mõlema kostja osas sisuline lahend.
46.Hageja leidis, et tema nõude aluseks oli kaupade- ostu müügileping, mille alusel ta andis kostjale Purbasha Sarbojanin OÜ-le üle kaupu. Kostja tunnistas võlgnevuse olemasolu 07.10.2019 allkirjastatud maksegraafikus, mida saab pidada deklaratiivseks võlatunnistuseks. Kuna kostja allkirjastas võlatunnistuse, on kostjale üle läinud tõendamiskoormus. Kostja R. M. leidis põhinõudele vastu vaieldes, et kauba üleandmine ei ole tõendatud, sest saatelehtedele kauba kättesaamise kohta on allkirju andnud ka isikud, kes ei olnud ostu-müügilepingus märgitud kostja esindajateks. Lisaks on ostu-müügi leping sõlmitud tüüptingimustel.
47.Kohus leiab, et kostja R. M. vastuväited ostu-müügi lepingu alusel tekkinud kohustusele ei ole põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohus nõustub siinkohal hageja väitega, et isegi juhul, kui leping on sõlmitud tüüptingimustel, tuleb sellest tulenevat kohustust täita.
48.VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kostja ei ole käesolevas asjas põhistanud ega tõendanud, miks peaks kohus lugema ostu-müügi lepingut ja käenduslepingut tüüptingimustel sõlmitud lepinguteks. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et tal ei olnud võimalik lepingu tingimusi muuta. Seetõttu on asjakohatud kostja viited tüüptingimustel sõlmitud lepinguid puudutavatele õigusnormidele.
49.VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 209 lg 1 näeb ette, et kui asi tuleb ostjale üle anda määratud kohas, peab müüja asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis panema ja ostjale valmispanekust teatama. Kui lepingu esemeks on liigitunnustega asjad, ei loeta neid ostja käsutusse andmiseks valmispanduks enne, kuni neid ei ole lepingu järgi üleandmiseks tähistusega, veodokumentidega või muul viisil selgelt eristatud. Seega muutub müüja tasunõue ostulepingu alusel sissenõutavaks reeglina alates ajast, mil ostetud asjad on ostjale üle antud.
50.VÕS § 30 lg 1 näeb ette, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 30 lg 3 samas sätestab, et võlatunnistus ei pea olema kirjalikus vormis, kui see antakse jooksva arve alusel, samuti, kui võlgnik tunnistab võlga, mis on tekkinud tema majandus- või kutsetegevuses.
51.Riigikohus on selgitanud, et võlatunnistus võib olla konstitutiivne või deklaratiivne ning viimasega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (RK TKo 3-2-1-21-06, p 15, 3-2-1-149-11, p 20, 2-13-34922, p 12.2). Deklaratiivse võlatunnistuse andmise menetlusõiguslikuks tagajärjeks on tõendamiskoormise ümberpööramine ehk võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ja võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (RK TKo 3-2-1-124-14, p 23, 3-2-1-149-11, p 21, 3-2-1-103-1 p 20, 2-13-34922, p 13.1). Samuti on Riigikohus leidnud, et deklaratiivse võlatunnistuse andmine võib nähtuda ka saldokinnitusest (RK TKo 2-17-1722, p 16).
52.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja (endise nimega Evitel OÜ) sõlmisid ostumüügi lepingu nr xxxx (toimiku lk 6-8, lisad toimiku lk 12-15). Kostjat Purbasha Sarbojanin OÜ esindas lepingu sõlmimisel kostja R. M.. Lepingu kohaselt pidi hageja kostjale müüma elektrimaterjale. Lepingu punkt 2.2. nägi ette, et kauba nimetus, komplektsus, kogus ja hind määratakse iga kord kindlaks arvega, mille aluseks pidi olema lepingu punkti 2.3. järgi ostja tellimus. Lepingu punkti 3.3. järgi pidi kauba üleandmine toimuma kauba müügi arve või saatelehe üleandmisega müüjalt ostjale ja mõlemapoolse allkirjastamisega. Lepingu punkt 1.2 järgi oli lepingule lisatud volitatud isikute nimekiri. Vastavas nimekirjas (toimiku lk 8) järgi oli volitatud isikuks A. S..
53.Täiendavalt esitas hageja kohtule võlgnetavad arved ja nende aluseks olevad saatelehed (toimiku lk 75-137). Arvetele lisatud saatelehed on valdavas ulatuses kostja esindajana allkirjastanud A. S.. Samas on kostja esindajana kaupu vastu võtnud ka teised isikud, kelle nimed on saatelehtedele märgitud. Kohtu hinnangul tõendavad saatelehed iseenesest kauba üleandmist.
54.07.10.2019 allkirjastas kostja R. M. dokumendi, milles olid märgitud hageja esitatud arved Evitel OÜ-le, nende arvete tasumise tähtajad ja arvetest tulenevad võlgnevuste summad. Samas dokumendis allkirjastas ta maksegraafiku, mille kohaselt pidi Evitel OÜ tasuma võlgnevuse kogusummas 13 842,78 eurot igakuiste maksetega ning iga makse suuruseks oli 1153,57 eurot. Hageja esitas kohtule ka oma raamatupidamise koostatud ülevaate tasumata arvetest (toimiku lk 18).
55.Kohus leiab, et kostja R. M. 07.10.2019 allkirjastatud dokumenti saab hinnata deklaratiivse võlatunnistusena, milles on tunnistatud Purbasha Sarbojanin OÜ võlgnevust hageja ees tulenevalt dokumendis märgitud arvetest. Kuna kostja R. M. on kostja Purbasha Sarbojanin OÜ seadusliku esindajana allkirjastanud võlatunnistuse, pöördus tõendamiskoormus ümber ning kostjal oleks tulnud tõendada, miks või millises osas ei ole hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud ja tõendatud. 23.09.2020 eelistungil (toimiku lk 139-140) selgitas kohus kostjale vajadust põhistada, miks ei pööranud tõendamiskoormust ümber tema allkirjastatud võlatunnistus. Vaatamata kohtu selgitustele ei põhistanud ega tõendanud kostja täiendavalt, miks ei ole hagejal hagiavalduses märgitud suuruses nõuet ostu-müügi lepingu alusel.
56.Ühtlasi leiab kohus, et ainuüksi osade saatelehtede allkirjastamine teiste isikute, mitte lepingus märgitud kostja esindajaks oleva isiku poolt, ei too automaatselt kaasa hageja nõude
alusetust. VÕS § 79 lg 1 näeb ette, et kui kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja, või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist vastu võtma, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustus sellele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul või kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks. Kohustus loetakse samuti täidetuks VÕS § 169 lõikes 1 nimetatud juhul.
57.Kohus leiab, et ka juhul, kui saatelehtedel kostja esindajana kaupu vastu võtnud isikutel puudus ostu-müügi lepingu alusel kostja esindamise õigus, on kostja seaduslik esindaja 07.10.2019 võlatunnistuse allkirjastamisega kiitnud sellisel viisil lepingu täitmise heaks ja tunnistanud lepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse olemasolu nimelt vaidlusaluste arvete alusel. Seega on kokkuvõttes alusetud kostja väited, et hageja ei ole tõendanud lepingust tuleneva tasunõude olemasolu ja selle sissenõutavaks muutumist.
58.Käenduslepingu osas leidis kostja R. M., et see on tühine ja vastuolus heade kommetega ning kostja ei ole lepingut füüsilise isikuna üldse sõlminudki. Kuna käenduse maksimumsumma on ebaproportsionaalne ja hageja ei kontrollinud lepingu sõlmimisel, kas kostja suudab selliseid kohustusi täita, on leping tühine ja heade kommetega vastuolus. Lisaks ei teavitanud hageja kostjat käenduse maksimumsummast.
59.Kohus nõustub hageja väidetega, et kostja R. M. vastuväited on alusetud. 23.09.2020 eelistungil (toimiku lk 139-140) selgitas kohus kostjale vajadust põhistada, miks ei ole ta käenduslepingu pooleks. Kohus selgitas, et kostja väited käenduslepingu tühisuse kohta on põhistamata ning käenduslepingu tühisus ei saa tuleneda ainuüksi käendatava summa suurusest. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
60.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 25.08.2017 allkirjastasid hageja ja kostja R. M. käenduslepingu nr xxxx (toimiku lk 9-11). Käendajaks oli lepingu kohaselt Evitel OÜ juhatuse liige R. M., kelle isikukoodile ja aadressile oli lepingus viidatud. Kohus leiab, et ainuüksi sellest, et käenduslepingus tehtud viite kohaselt oli kostja R. M. teise kostja juhatuse liige ja sõlmis sellelt positsioonilt lähtuvalt käenduslepingu, ei saa järeldada, et käendajaks ning lepingu teiseks pooleks oli juriidiline isik Evitel OÜ. Lepingu punktis 1.1. oli täiendavalt viidatud, et Evitel OÜ oli ise mitte käendaja, vaid põhivõlgnik.
61.VÕS § 29 lg 1 näeb ette, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kostja ei ole põhistanud, miks vaatamata lepingus selgelt kirjas olevale oli poolte ühiseks tahteks sõlmida hoopis selline leping, kus käendajaks ja põhivõlgnikuks oleks olnud üks ja sama isik.
62.VÕS § 142 lg 1 näeb ette, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohus nõustub hageja väitega, et käendusleping on oma olemuselt selline õigussuhe, kus põhivõlgniku kohustuse eest vastutab alati teine isik, mitte põhivõlgnik ise ning ükski mõistlik isik ei oleks soovinud sõlmida sisutut käenduslepingut. Riigikohus on leidnud, et kui isik on füüsilise isikuna lepingu allkirjastanud, on olemas tema tahteavaldus lepingu sõlmimiseks ka siis, kui teda pole füüsilise isikuna lepingus endas poolena märgitud (RK TKo 3-2-1-8-06, p 11, 3-2-1-177-10, p 11). Antud juhul oli aga lepingus selgelt märgitud, et selle pooleks ehk käendajaks on kostja R. M. füüsilise isikuna.
63.Käenduslepingu (toimiku lk 9-11) punkt 1.1. nägi ette, et kui Evitel OÜ ei täida 25.08.2017 sõlmitud ostu-müügi lepingust tulenevaid juba tekkinud või tulevikus tekkivaid kohustusi võlausaldaja ees tähtaegselt ja nõuetekohaselt, kohustub käendaja lepingu punkti 1.1.2 järgi
vastutama temaga koos kui solidaarne võlgnik. Lepingu punktis 1.6. kinnitas kostja käendajana, et ta oma täielikku ülevaadet käendatavatest kohustustest ja sellest tulenevalt on talle käendatava kohustuse suurus mõistetav ja selge. Lepingu punktis 6.6. leppisid pooled kokku käendaja vastutuse maksimaalses piirmääras, milleks oli 90 000 eurot.
64.Kuna kostja vastutuse maksimaalne piirmäär on lepingus selgelt märgitud, on alusetud kostja väited, et sellest piirmäärast hageja teda ei teavitanud. VÕS § 143 lg 1 näeb ette, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. VÕS § 143 lg 2 sätestab, et tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Kuna antud juhul oli kokku lepitud kostja rahalise vastutuse maksimumsummas, oli käendusleping kehtiv. Kostja ei ole põhistanud, millest tulenes hageja kohustus kontrollida, kas kostjal oli lepingu sõlmimise ajal võimalik täita kohustusi maksimaalses summas 90 000 eurot. Hageja näol ei ole tegemist krediidiasutusega.
65.Kohus nõustub hageja väidetega, et kostja ei ole sisuliselt põhistanud, milles seisnes käenduslepingu tühisus vastuolu tõttu heade kommetega. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Kostja ei ole isegi üldsõnaliselt selgitanud, milliste heade kommetega käendusleping vastuolus oli. Kohus nõustub hageja väitega, et käenduslepingu sõlmimine iseenesest ei saa olla vastuolus heade kommetega, sest tegemist on seaduses lubatava tehinguga.
66.TsÜS § 86 lg 2 näeb ette, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Ka neid asjaolusid ei ole kostja põhistanud ega tõendanud. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et ta oleks käenduslepingu sõlminud erakorralise vajaduse, sõltuvussuhte, kogenematuse või muu säärase asjaolu tõttu ning tehing oli tema jaoks äärmisel ebasoodus. Käenduslepingu tühisus ei saa kohtu hinnangul tuleneda ainuüksi käendaja maksimaalsest vastutuse summast. Lisaks on kostja jätnud tähelepanuta, et hagiavalduses ei nõudnud hageja kostjalt mitte maksimaalses summas nõude hüvitamist, vaid mitu korda väiksemas summas.
67.Kuigi kostja väited käenduslepingu sõlmimisest tüüptingimustel jäid põhistamata ja tõendamata, ei oleks kostja väited ka tüüptingimuse tühisusest olla põhistatud. Kostja ei ole välja toonud, milline käenduslepingu tingimus ja millisel põhjusel tühine on. Kostja ei ole põhistanud, miks juhul, kui mõni käenduslepingu tingimus on tühine, puudub tal mistahes ulatuses kohustus käenduslepingut täita. VÕS § 42 lg 2 sätestab, et tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Seega ei saa käenduslepingu kui terviku või mõne selle tingimuse tühisus tuleneda ainuüksi käendaja maksimaalse vastutuse piirsummast.
68.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja R. M. vastuväited hageja nõudele on põhistamata ja tõendamata. Kostjad vastutavad hageja ees solidaarselt. Kostjatelt tuleb hageja kasuks põhivõlgnevusena solidaarselt välja mõista 12 689,21 eurot.
69.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjatelt välja mõista viivise lepingujärgse määra 0,05% päevas alusel. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 94,59 eurot ja alates hagi esitamise päevale järgnevast päevast sissenõutavaks muutuva viivise määraga 0,05% päevas põhinõudelt 12 689,21 eurolt kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 12 689,21 eurot.
70.Hageja ja kostja vahel sõlmitud ostu-müügilepingu (toimiku lk 6-8) punkt 5.4 nägi ette, et kui ostja ei tasu punktis 4.2. toodud summat õigeaegselt müüja osutatud pangaarvele, maksab ostja viivist 0,05% päevas tasumisele kuuluvast summast. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
71.Kuna kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Kostja R. M. hageja viivisenõudele ja selle arvestusele iseseisvaid vastuväiteid ei esitanud. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 94,59 eurot ja alates hagi esitamise päevale järgnevast päevast sissenõutavaks muutuv viivis määraga 0,05% päevas põhinõudelt 12 689,21 eurolt kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 12 689,21 eurot.
72.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
73.Hageja palus kostjatelt menetluskuludena välja mõista 3 876,25 eurot ja viivise seadusjärgses määras. Hageja on tasunud riigilõivu 700 eurot ja kandis õigusabikulusid 3 176,25 eurot. Hageja õigusabikulud on ilma käibemaksuta. Hageja esindajate tunnitasu suurus on 165 eurot.
74.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik, arvestades vaidluse sisu ja keerukust. Küll aga leiab kohus, et õigusabikulud on osaliselt ülepaisutatud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hagejal hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamiseks kokku aega 9 h 45 min. 1/3 hageja hagiavaldusest sisaldab hagi tagamise taotlust, mis jäi rahuldamata. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud on üksnes hagiavalduse enda koostamise kulud 6 h 30 min ulatuses. 23.09.2020 eelistung kestis 38 minutit ning sellel ei esitatud uusi taotlusi ega tõendeid. Kohus leiab, et põhjendatud aeg istungil osalemiseks ja selle ettevalmistamiseks on kokku 1 h 38 min. Muus osas loeb kohus hageja esindaja menetluskulusid kooskõlas olevaks kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga.
75.Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud õigusabi osutamise aega 6 h 30 min + 7 h + 1 h 38 min = 15 h 08 min, on õigusabikulud põhjendatud summas 2497 eurot ilma käibemaksuta. Kogumis on hageja menetluskulud põhjendatud summas 2497 eurot (õigusabikulud) + 700 eurot (tasutud riigilõiv) = 3197 eurot. Kostjatelt tuleb hageja kasuks menetluskuludena solidaarselt välja mõista 3197 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis menetluskuludelt 3197 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.