2-20-136888/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2.Tagastada hagejale pool riigilõivust, s.o 51,10 eurot Renovum OÜ arvelduskontole nr LHV Pangas EE377700771002004100 selgitusega „Renovum OÜ hagi Jxxxxx Vxxxx vastu”. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluse käik Renovum OÜ esitas 05.10.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Jxxxxx Vxxxxxx 2902,35 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 06.10.2020 Jxxxxx Vxxxxxx makseettepaneku. Jxxxxx Vxxx esitas 20.10.2020 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 29.10.2020.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 05.11.2020 esitasid pooled kompromissilepingu kohtule kinnitamiseks. Kohus palus täpsustada viivise nõuet kompromissi punktides 1.1.3 ja 1.4, sest neid punkte polnud võimalik esitatud kujul kinnitada. 09.11.2020 täpsustas hageja kompromissi punkte 1.1.3 ja 1.4 ning märkis, et poolte eesmärk oli kokku leppida intressis. Hageja palus kohtul parandada kompromissis esinev ebatäpsus ja asendada viivis intressiga ning kinnitada kompromiss. 16.11.2020 esitasid pooled uue kompromissilepingu, milles oli intressi asemel kokku lepitud viivis kohustuse rikkumise puhuks. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 486 lg 1 p 3 sätestab: Makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Käesolevalt on maksekäsku menetlev kohus määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetanud ja andnud asja menetluse jätkamiseks üle hagimenetlusse. Pooled on esitanud kompromissilepingu enne hagiavalduse menetlusse võtmist. Kohus, tutvunud tsiviilasja

2-20-136888 materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Vastavalt TsMS § 486 lg 4 menetleb kohus kompromisslepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise õigust 3 päevale. TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik, seega saab määruse peale esitada määruskaebuse 3 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled pole kokku leppinud teisiti, seega määrab kohus, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Hageja taotles poole riigilõivu ehk 51,10 euro tagastamist hageja arveldusarvele. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et hageja on käesolevas tsiviilasjas riigilõivu tasunud 102,20 eurot. Kuna kohus kinnitab kompromissi, tuleb pool riigilõivu ehk 51,10 eurot hagejale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik