3.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata seoses Eesti Energia Aktsiaseltsil menetluskulude puudumisega.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Eesti Energia Aktsiaselts (hageja) esitas 16.07.2019 maakohtule Veiko Rõõmuse (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 2258 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 165,79 eurot ja seadusjärgses määras viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa. Hagiavalduse kohaselt teostas Elektrilevi OÜ 19.12.2017 mõõteseadme korrasoleku kontrolli tarbimiskohal X. Õhuliini mastilt eramusse suunduval toitekaablil mõõdeti voolud faaside kaupa L1 – 15,4 A, L2 – 0 A ja L3 – 0 A, mis ei vastanud kaugloetava mõõtearvestiga nr X mõõdetud vooludele – kõigis kolmes faasis 0 amprit. Elektrienergia tarbimine faasil L1 toimus seega arvestit läbimata. Kuna tegemist on elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega, sest tarbimine toimus ebaseadusliku otseühenduse teel mõõtmata ahelast, esitati kostjale selle eest arve. 31.07.2018 arve nr X summas 2258 eurot on tasumata. Elektrilevi OÜ loovutas tasunõude hagejale, väljastades sellekohase kinnituskirja. Pärast kontrolli teostamist suurenes tarbimiskohal elektrienergia tarbimine ning korrastus alajaama ebabilanss.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt on hagi tõendamata. Hageja ei ole kostja majapidamises mõõtmata ahela olemasolu tuvastanud. Lisaks tugineb hagi põhiseadusega vastuolus olevale majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määrusele nr 34 „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise kord“ (Kord). Hagejal tuleks tõendada tegelik kahju. Juurde arvestatud 1484 kWh kuus tähendab seda, nagu oleks kostja majapidamises 365 päeva jooksul pidevalt töös olnud 30 televiisorit või 10 külmkappi. Olukorras, kus kinnistul asuvad abihoone ja katusekorrusega elamu, mida köetakse puiduga ning kus elab kolm pereliiget ja elektri tarbimine on seotud olmega, on Korra järgi määratu näol tegemist rahalise karistusega. Rahaliste karistuste ja ka rahaliste kohustuste kehtestamise õigus on seadusandjal.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 18. augusti 2020 otsusega hagi ning mõistis V. Rõõmuselt välja Eesti Energia Aktsiaseltsi kasuks 2423,79 eurot, millest 2258 eurot on põhinõue ja 165,79 eurot 15. juuli 2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis, ning viivise protsendina põhinõudelt 2258 eurot alates 16. juulist 2019 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam kui 2092,21 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 275 eurot (riigilõiv) ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 275 eurot. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleneb hageja nõue elektrituruseaduse (ELTS) § 68 lg 1 p 4 rikkumisest. Mõõtesüsteemi kontrollimisel 19.12.2017 avastati, et kostja tarbimiskohas
kasutatakse elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult, mõõtmata ahela kaudu. Eeltoodut tõendab 19.12.2017 olukorra fikseerimise akt nr X. Aktist nähtub, et kui sisestuselt mõõdetud koormus oli L1 – 15,4 A (kinnitab 19.12.2017 foto), L2 – 0 A ja L3 - 0 A, siis samaaegselt „Voyager“ andmebaasis tehtud päring näitas L1, L2 ja L3 koormusteks 0 amprit. Arvesti juurde pääsedes oli liinilt mõõdetud koormuseks faasis L1 – 8,18 A, samal ajal arvesti kuvas tarbimise puudumist. Arvesti korrasolekut kontrolliti 2 kW soojapuhuri koormusega. Arvesti vastas nõuetele. Lisaks mõõteerinevuste fikseerimisele kontrollaktis kinnitavad mõõtmata ahela kasutamist ka alajaama bilansiarvestiga mõõdetud kogused. Peale mõõtesüsteemi kontrollimist 19.12.2017 suurenes tarbimiskohas elektrienergia tarbimine kolm korda võrreldes aasta varasema sarnase perioodi tarbimisega ning korrastus alajaama ebabilanss (piirkonna kadu vähenes 5,7%-lt 2%-le). Võrguettevõtja paigaldas 28.01.2018 liitumiskilbi õhuliini mastile, kus asub kostja võrguühenduse liitumispunkt. Seega saab võrguettevõtja arvestada tarbimist liitumiskilbis oleva arvestiga. Hageja on vajaliku põhjalikkusega selgitanud tarbimise suurenemist ja alajaama bilansiarvesti kao vähenemist muu hulgas 04.06.2020 menetlusdokumendis. Samasugused selgitused on võrguettevõtja andnud konkurentsiametile. Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud kostja tarbimiskohas elektrienergia ja võrguteenuste ebaseadusliku tarbimise otseühenduse teel mõõtmata ahelast, mille kaudu tarbimise mõõtmiseks puudus nõuetekohane mõõteseade. Seisukohta ei muuda asjaolu, et mõõtmata ahela ühenduskohta ei tuvastatud. Hageja on selgitanud, et toitekaabel liitumispunktist peakaitsmeni ei olnud visuaalselt jälgitav. Hoone konstruktsioone avamata ja kaevetöid tegemata ei saa enamasti mõõtmata ahela ühenduskohta tuvastada. Siinjuures omab tähtsust vaid asjaolu, et Elektrilevi OÜ tuvastas erinevuse arvesti mõõdetava ning majja tegelikult sisenenud koormuse vahel. Oluline ei ole ka kostja teadmine mõõtmata ahela olemasolust. Kuigi konkurentsiameti 14.08.2018 otsus ei ole kohtule siduv, nõustub kohus konkurentsiameti tuvastatuga, et ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning maksumuse määramisel ning 31.07.2018 arve nr X väljastamisel on Elektrilevi OÜ järginud Korra §-de 4 ja 5 nõudeid. Korra § 4 lg 1 p 1 kohaselt arvutab võrguettevõtja ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia kogused ja võrguteenuste mahu teostatud mõõtmiste tulemuste alusel. 19.12.2017 aktis on fikseeritud mõõtmistulemuseks 15,4 amprit. Arve koostamisel on kasutatud sama näitu. Kalkulatsioonist (tl 34) nähtub, et tarbimiskoha elektrilise iseloomustuse ja arvestuse valiku aluseks on tegelik mõõdetud koormus. See on vastavuses Korra § 4 lg 1 pga 1. Arvestuse perioodiks on vastavuses Korra § 4 lg-ga 4 365 päeva ning kasutustundide arvuks ööpäevas vastavuses Korra § 4 lg-ga 5 14,4. Kord ei ole vastuolus põhiseaduse (PS) või muu seadusega. Kuivõrd Korra alusel juurdearvestatud elektrienergia kogus ei ületa kostja tarbimist tavapärases leibkondlikus majapidamises ning kalkulatsioon on tehtud kostja jaoks kõige soodsamal viisil (Korra § 4 lg 1 p-de 5 ja 3 alusel kuuluks tasumisele vastavalt 6171,13 eurot ja 10 966,61 eurot), on Korra metoodika seaduse ja õiguse üldpõhimõtetega kooskõlas ning selles puudub karistuslik element. Nii seaduses kui Korras sätestatakse ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuste eest maksmine võrguettevõtjale elektrienergia tarbimise eest, mis ei läbinud arvestit. ELTS § 68 lg-te 2 ja 3 alusel makstav hüvitis ei ole riiklik maks, koormis, lõiv, trahv ega sundkindlustuse makse PS § 113 mõttes. Kohtupraktikast ei tulene, et tegelikult tarbitud elektrienergia kogus tuleb alati tuvastada. Korra järgi leitav arvestuslik tarbimine ongi eelduslikult ligilähedane tegelikule tarbimisele. Kuna lisaahela kaudu tarbitud elektrienergia kogused ei läbinud arvestit, ei ole põhjendatult arvesse võetud kostja tasutud arveid. Kohtu tuvastatu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuste maksumus 2258 eurot (põhinõue) ning taotletud viivis.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.V. Rõõmus esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 18. augusti 2020 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole hageja tõendanud kostja tarbimiskohas elektrienergia ja võrguteenuste ebaseaduslikku kasutamist mõõtmata ahelast. Hageja ei ole selgitanud, kuidas ebaseaduslik tarbimine oli võimalik ning mida Elektrilevi OÜ tegi selleks, et anomaalia sai kõrvaldatud. Kostjat süüdistatakse elektrienergia varguses, kuid kostja peab ise oma süütust tõendama. Samas hagejal on vahendid ahela tuvastamiseks (seadmed, mis on suutelised tuvastama maa-aluseid kaablidefekte). Kui hageja nõustuks hüvitama kaevamise, lammutamise ja taastamise kulud, oleks kostja nõus kaabli ekspertiisiks maast üles kaevama ja seinast välja lammutama, et kõik võiksid veenduda, et mingit ebaseaduslikku ahelat postist endise kaugloetava arvesti asukohani ei ole ega pole olnud. Ainuüksi ettekujutuse, et kontrollimisel ei mõõtnud arvesti majja sisenevat voolu, alusel ei tohiks väita, et majapidamises tarbiti elektrienergiat ebaseaduslikult; 2) on ELTS § 68 lg 3 ja selle alusel kehtestatud Kord vastuolus PS §-dega 12 ja 13. Kord lähtub ebaõiglasest loogikast: kogu elektrienergia, mida peakaitse võimaldab 14,4 tunni jooksul päevas aasta jooksul tarbida, loetakse tarbitud koguseks sõltumata alajaamas mõõdetud vahest ja/või keskmise sellise majapidamise maksimaalsest tarbimisvajadusest. Ühele turuosalisele on antud õigus nõuda raha sõltumata tegelikust kahjust ning vabastatud ta tegeliku kahju tõendamise kohustusest. Kord kehtestati ajal, mil sellest kasusaaja oli Eesti Vabariik läbi temale 100%-liselt kuuluva hageja. Seni, kuni Kord ei ole suunatud ainult kahju hüvitamisele ja selles on karistuslik element, tuleb sellest tulenevat kohustust pidada trahviks. Maksu- ja/või karistusnormi loomise õigus on üksnes seadusandjal. Arusaamatuks jääb, millel põhineb väide, et Korra alusel juurdearvestatud elektrienergia kogus ei ületa kostja tarbimist tavapärases leibkondlikus majapidamises. Kostja tarbimine kasvas järgmisel aastal 2646 KwH, mitte 17 807 KwH. Sealjuures 2018. a alguses asus kostja abikaasa tööle kodukontoris. Juurdearvestatud 17 807 kWh tähendab seda, nagu kostja majapidamises oleks 365 päeva jooksul pidevalt töötanud 30 televiisorit või 10 külmkappi. Ühe majapidamise ebaseaduslik tarbimine ei saa olla suurem kui alajaama ja tarbijate näitude vahe, arvestades liinikadusid. Selliseid andmeid pole hageja esitanud. Väide, et kohus ei pea tegelikult tarbitud elektrienergia koguseid tuvastama, ei ole kooskõlas tsiviilõiguse põhimõtetega.
5.Eesti Energia Aktsiaselts vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) kinnitavad mõõtmistulemused üheselt mõõtmata voolu ahela kasutamist. Kontrollimisel arvesti ei mõõtnud mastist majja sisenevat voolu. Mastist maa alla suunduv toitekaabel on kostja vastutusala. Toitekaabel liitumispunktist kuni peakaitsmeni ei olnud visuaalselt jälgitav. Võrguettevõtjal puudub õigus ebaseadusliku elektrienergia tarbimise korral teostada isiku valduses läbiotsimist. Seinu avamata ja kaevetöid tegemata ei saa kaabli korrasolekut tuvastada. Hageja on vajaliku põhjalikkusega selgitanud tarbimise suurenemist ja alajaama bilansiarvesti kao vähenemist. 09.08.2019 menetlusdokumendis on kostja kirjutanud: „Püsivalt elab meil kolm pereliiget ning elektritarbimine on seotud olmega – kolm A+ külmikut, pesumasin, tolmuimeja, kahesüsteemne (tahkeküte ja elekter) boiler, peamiselt LED-valgustid jms“. Külmikud tarbivad elektrit püsivalt. Kontrollimise hetkel ükski seade arvesti järgi elektrienergiat ei tarbinud;
2) on elektrienergia ebaseaduslikult tarbitud tegeliku mahu arvutamine võimatu, kuna tarbimise mahu mõõtmiseks puudus võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade. Kord kaitseb elektrienergiat ebaseaduslikult kasutanud isikut suurema kui 12-kuulise arvestusperioodi eest. Hageja nõue on võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p-st 3; § 115 lg-st 1; § 127 lg-st 1 ja ELTS § 68 lg-st 2 tulenev kahju hüvitamise nõue, mille ulatus arvestatakse Korra § 4 lg 2 järgi. Korra alusel on koostatud kalkulatsioon kostjale kõige soodsamal viisil. Kohtu hinnang, kas juurdearvestatud kogus on ligilähedane kostja tegelikule tarbimisele või mitte, ei oma tähtsust. Nõue põhineb seadusel ning juurdearvestatud elektrienergia aluseks on Kord.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
18.augusti 2020 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi.
7.1.Hageja on tõendanud kostja tarbimiskohas elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise eelkõige 19.12.2017 aktiga nr X ning kostja vastupidine väide on paljasõnaline. Aktist nähtuvalt ei mõõtnud arvesti mastist elamusse sisenevat voolu ning kostja ei ole esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust, miks näitas arvesti kõigis kolmes faasis koormuseks 0 amprit. Muu hulgas tuvastas hageja arvesti töökorras oleku. Maakohus on põhjendatult lugenud hageja esitatud tõendid usaldusväärseteks. Mastist maa alla suunduv toitekaabel on kostja vastutusalas ning põhjendamatu on kostja väide, et kui hageja nõustuks talle hüvitama kaevamise, lammutamise ja taastamise kulud, oleks tal võimalik tõendada ebaseadusliku ahela puudumist mastist endise kaugloetava arvesti asukohani.
7.2.Hageja on määranud kostja poolt ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuste maksumuse ELTS § 68 lg 3 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määruse nr 34 „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise kord“ §-de 4 ja 5 alusel. Apellatsioonkaebuses on kostja jätkuvalt seisukohal, et ELTS § 68 lg 3 ja selle alusel kehtestatud Kord on vastuolus põhiseadusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et ELTS § 68 lg 3 ega selle alusel kehtestatud kord ei ole vastuolus põhiseaduse, sh kostja viidatud põhiseaduse §-dega 12 ja 13. Samuti ei ole ELTS § 68 lg-te 2 ja 3 alusel makstav hüvitis riiklik maks, koormis, lõiv, trahv ega sundkindlustuse makse põhiseaduse § 113 mõttes.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra seoses hagejal rahaliselt hüvitatavate menetluskulude puudumisega. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.