Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. november 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-10666
Tsiviilasi
Eesti Energia Aktsiaseltsi hagi Veiko Rõõmuse vastu 2423,79 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
2604,43 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. augusti 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Veiko Rõõmuse apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Veiko Rõõmus (ik: XXXXXXXXXXX) Vastustaja (hageja): Eesti Energia Aktsiaselts (rk: 10421629), esindaja Aleksandr Tikka
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
kasutatakse elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult, mõõtmata ahela kaudu. Eeltoodut tõendab 19.12.2017 olukorra fikseerimise akt nr X. Aktist nähtub, et kui sisestuselt mõõdetud koormus oli L1 – 15,4 A (kinnitab 19.12.2017 foto), L2 – 0 A ja L3 - 0 A, siis samaaegselt „Voyager“ andmebaasis tehtud päring näitas L1, L2 ja L3 koormusteks 0 amprit. Arvesti juurde pääsedes oli liinilt mõõdetud koormuseks faasis L1 – 8,18 A, samal ajal arvesti kuvas tarbimise puudumist. Arvesti korrasolekut kontrolliti 2 kW soojapuhuri koormusega. Arvesti vastas nõuetele. Lisaks mõõteerinevuste fikseerimisele kontrollaktis kinnitavad mõõtmata ahela kasutamist ka alajaama bilansiarvestiga mõõdetud kogused. Peale mõõtesüsteemi kontrollimist 19.12.2017 suurenes tarbimiskohas elektrienergia tarbimine kolm korda võrreldes aasta varasema sarnase perioodi tarbimisega ning korrastus alajaama ebabilanss (piirkonna kadu vähenes 5,7%-lt 2%-le). Võrguettevõtja paigaldas 28.01.2018 liitumiskilbi õhuliini mastile, kus asub kostja võrguühenduse liitumispunkt. Seega saab võrguettevõtja arvestada tarbimist liitumiskilbis oleva arvestiga. Hageja on vajaliku põhjalikkusega selgitanud tarbimise suurenemist ja alajaama bilansiarvesti kao vähenemist muu hulgas 04.06.2020 menetlusdokumendis. Samasugused selgitused on võrguettevõtja andnud konkurentsiametile. Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud kostja tarbimiskohas elektrienergia ja võrguteenuste ebaseadusliku tarbimise otseühenduse teel mõõtmata ahelast, mille kaudu tarbimise mõõtmiseks puudus nõuetekohane mõõteseade. Seisukohta ei muuda asjaolu, et mõõtmata ahela ühenduskohta ei tuvastatud. Hageja on selgitanud, et toitekaabel liitumispunktist peakaitsmeni ei olnud visuaalselt jälgitav. Hoone konstruktsioone avamata ja kaevetöid tegemata ei saa enamasti mõõtmata ahela ühenduskohta tuvastada. Siinjuures omab tähtsust vaid asjaolu, et Elektrilevi OÜ tuvastas erinevuse arvesti mõõdetava ning majja tegelikult sisenenud koormuse vahel. Oluline ei ole ka kostja teadmine mõõtmata ahela olemasolust. Kuigi konkurentsiameti 14.08.2018 otsus ei ole kohtule siduv, nõustub kohus konkurentsiameti tuvastatuga, et ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning maksumuse määramisel ning 31.07.2018 arve nr X väljastamisel on Elektrilevi OÜ järginud Korra §-de 4 ja 5 nõudeid. Korra § 4 lg 1 p 1 kohaselt arvutab võrguettevõtja ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia kogused ja võrguteenuste mahu teostatud mõõtmiste tulemuste alusel. 19.12.2017 aktis on fikseeritud mõõtmistulemuseks 15,4 amprit. Arve koostamisel on kasutatud sama näitu. Kalkulatsioonist (tl 34) nähtub, et tarbimiskoha elektrilise iseloomustuse ja arvestuse valiku aluseks on tegelik mõõdetud koormus. See on vastavuses Korra § 4 lg 1 pga 1. Arvestuse perioodiks on vastavuses Korra § 4 lg-ga 4 365 päeva ning kasutustundide arvuks ööpäevas vastavuses Korra § 4 lg-ga 5 14,4. Kord ei ole vastuolus põhiseaduse (PS) või muu seadusega. Kuivõrd Korra alusel juurdearvestatud elektrienergia kogus ei ületa kostja tarbimist tavapärases leibkondlikus majapidamises ning kalkulatsioon on tehtud kostja jaoks kõige soodsamal viisil (Korra § 4 lg 1 p-de 5 ja 3 alusel kuuluks tasumisele vastavalt 6171,13 eurot ja 10 966,61 eurot), on Korra metoodika seaduse ja õiguse üldpõhimõtetega kooskõlas ning selles puudub karistuslik element. Nii seaduses kui Korras sätestatakse ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuste eest maksmine võrguettevõtjale elektrienergia tarbimise eest, mis ei läbinud arvestit. ELTS § 68 lg-te 2 ja 3 alusel makstav hüvitis ei ole riiklik maks, koormis, lõiv, trahv ega sundkindlustuse makse PS § 113 mõttes. Kohtupraktikast ei tulene, et tegelikult tarbitud elektrienergia kogus tuleb alati tuvastada. Korra järgi leitav arvestuslik tarbimine ongi eelduslikult ligilähedane tegelikule tarbimisele. Kuna lisaahela kaudu tarbitud elektrienergia kogused ei läbinud arvestit, ei ole põhjendatult arvesse võetud kostja tasutud arveid. Kohtu tuvastatu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuste maksumus 2258 eurot (põhinõue) ning taotletud viivis.
2) on elektrienergia ebaseaduslikult tarbitud tegeliku mahu arvutamine võimatu, kuna tarbimise mahu mõõtmiseks puudus võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade. Kord kaitseb elektrienergiat ebaseaduslikult kasutanud isikut suurema kui 12-kuulise arvestusperioodi eest. Hageja nõue on võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p-st 3; § 115 lg-st 1; § 127 lg-st 1 ja ELTS § 68 lg-st 2 tulenev kahju hüvitamise nõue, mille ulatus arvestatakse Korra § 4 lg 2 järgi. Korra alusel on koostatud kalkulatsioon kostjale kõige soodsamal viisil. Kohtu hinnang, kas juurdearvestatud kogus on ligilähedane kostja tegelikule tarbimisele või mitte, ei oma tähtsust. Nõue põhineb seadusel ning juurdearvestatud elektrienergia aluseks on Kord.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.