Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Hageja nõue Eesti Energia Aktsiaselts (hageja) esitas 16.07.2019 Tartu Maakohtule hagi V. R. (kostja) vastu 2423,79 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt teostas Elektrilevi OÜ 19.12.2017 mõõteseadme korrasoleku kontrolli tarbimiskohal XXX. Kontrollimise käigus mõõdeti õhuliini mastilt eramusse suunduval toitekaablil voolud faaside kaupa L1-15,4 A, L2-0 A ja L3-0 A, mis aga ei vastanud samal ajal kauglugemisel oleva mõõtearvestiga nr XXXmõõdetud vooludele – kõigis kolmes faasis 0 amprit. Arvesti juurde pääsedes oli liinilt mõõdetud koormuseks faasis XXX. Samal ajal arvesti, mis vastas nõuetele, kuvas tarbimise puudumist ja arvesti erinevate faaside vool oli 0 amprit. Kuivõrd liinilt mõõtes oli koormatud üks faas, aga arvesti näitas kõigis kolmes faasis koormuseks 0 amprit, toimus elektrienergia tarbimine faasil L1 seega arvestit läbimata. Kuna tegemist on elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega, sest tarbimine toimus ebaseadusliku otseühenduse teel mõõtmata ahelast, mille kaudu tarbimise mõõtmiseks puudus võrguettevõtja poolt paigaldatud nõuetekohane mõõteseade, esitati kostjale selle eest arve, mis on käesoleva ajani tasumata. Enne arve esitamist tegi Elektrilevi OÜ omapoolse täiendava tarbimisanalüüsi, mille tulemusel tuvastati, et pärast kontrolli teostamist suurenes tarbimiskohal elektrienergia tarbimine ning korrastus alajaama ebabilanss. Elektrilevi OÜ loovutas tasunõude hagejale, väljastades sellekohase kinnituskirja. Kostja põhivõlgnevus on 2258 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 165,79 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt lisanduva viivise väljamõistmist, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa. Hageja palub hagiavalduse rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuse osas märgib hageja, et võrguettevõtjal ei ole ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu määramisel õigust ega kohustust hinnata tarbija teadlikkust, tahtlikkust vms. Arve on kostjale esitatud tema poolt tarbitud elektrienergia koguste, mida arvesti ei lugenud, eest. Tegemist ei ole sanktsiooni rakendamisega, vaid tarbitud elektrienergia kogusega, mille eest ei ole tasutud. Hoone elektripaigaldises lihtviisilise vaatlusega lisaahela ühenduskohta ei tuvastatud, sest toitekaabel liitumispunktist kuni peakaitsmeni ei olnud visuaalselt jälgitav. Hoone seinu avamata ning pinnases kaevetöid tegemata ei saa enamasti mõõtmata voolu ahela ühenduskohta tuvastada. Hageja selgitab, et elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku tarbimise kalkulatsioon on tehtud õhuliini mastilt eramusse suunduval toitekaablil XXX alusel. Eelnimetatud kogus on mõõtmata põhjusel, et ei läbinud Elektrilevi OÜ mõõtearvestit. Kostja poolt tasutud arved põhinevad aga tarbitud elektrikogusel, mis reaalselt läbis arvestit. Hageja hinnangul on majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määrus nr 34 kooskõlas põhiseadusega. Hageja on esitanud kohtule oma nõude põhjendamiseks 19.12.2017 olukorra fikseerimise akti ja foto, arve nr XXX, Konkurentsiameti 12.06.2018 kirja ja Elektrilevi OÜ 28.06.2018 selgituse, Konkurentsiameti 14.08.2018 otsuse, kreeditarved nr XXX ja XXX, arve nr XXX, elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku tarbimise kalkulatsiooni, foto ebabilansi korrastusest alates 20.12.2017, ebabilansi korrastumise tabeli, 29.08.2001 võrgulepingu nr XXX, Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A, Elektrilevi OÜ kinnituse nõuete loovutamise kohta, kostja kuutarbimised ja erinevad kalkulatsioonid (tl 5-50, 71, 89-95). Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt on tõendamata hageja väide, et kostja majas toimus tarbimine ebaseadusliku otseühenduse teel mõõtmata ahelast, mille kaudu tarbimise mõõtmiseks puudus võrguettevõtja poolt paigaldatud nõuetekohane mõõteseade. Kostja ei ole loonud niinimetatud mõõtmata ahelat ega olnud teadlik selle olemasolust. Samuti ei ole kostja midagi teinud väidetava anomaalia kõrvaldamiseks. Kostjale teadaolevalt on olemas seadmed ilma kaeve- ja lammutustöid tegemata selliste anomaaliate põhjuste selgitamiseks. Isegi juhul, kui hageja väide mõõtmata ahelast vääriks tähelepanu, on hageja nõue põhjendamatu ja ebaseaduslik, kuivõrd tuginetakse põhiseadusega vastuolus olevale majandus2(6)

ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määrusele nr 34 „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise kord“ (Kord). Korra näol on tegemist meelevaldse ja kontrollimatu õigusaktiga, mis on kehtestatud enne elektrituru avanemist ning millega määratakse rahalisi kohustusi riigivõimu kasuks. Hagejal tuleks tõendada tegelik kahju, mitte meelevaldse Korra alusel põhjendamatult rikastuda ja eeldada, et väidetav anomaalia kestis aasta. Piltlikult tähendab juurde arvestatud 1484kWh kuus seda, et kostja majapidamises oleks 24 tundi 365 päeva jooksul pidevalt töös ca 30 keskmist televiisorit või 10 külmkappi. Olukorras, kus kinnistul asub abihoone ja üks katusekorrusega elamu, mida köetakse puiduga ja kus elab püsivalt kolm pereliiget ning elektri tarbimine on seotud olmega, on Korra järgi määratu näol tegemist rahalise karistusega. Isegi kui eeldada, et tegemist ei ole rahalise karistusega, on rahalise kohustuse kehtestamise õigus seadusandjal. Isegi kui Kord oleks põhiseadusega kooskõlas, ei ole hageja maha arvestanud juba kostja poolt tasutut. Kohtu põhjendused

liitumiskilbi õhuliini mastile, kus asub kostja võrguühenduse liitumispunkt (tl 95). Õhuliini mastil olev liitumiskilp tähendab seda, et õhuliinilt tulev toitekaabel on suunatud otse liitumiskilpi. Seega saab võrguettevõtja arvestada kogu tarbimist liitumiskilbis oleva arvestiga. Hageja on vajaliku põhjalikkusega selgitanud tarbimise suurenemist ja alajaama bilansiarvesti kao vähenemist muu hulgas 04.06.2020 menetlusdokumendis (tl 81-88). Samasugused selgitused ELTS § 68 lg 1 p 4 rikkumise kohta on võrguettevõtja andnud ka Konkurentsiametile (tl 14-16). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on tõendanud kostja tarbimiskohas elektrienergia ja võrguteenuste ebaseadusliku tarbimise otseühenduse teel mõõtmata ahelast, mille kaudu tarbimise mõõtmiseks puudus võrguettevõtja poolt paigaldatud nõuetekohane mõõteseade. Kohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et tegelikkuses mõõtmata voolu ahela ühenduskohta ei tuvastatud. Hageja on selgitanud, et toitekaabel liitumispunktist kuni peakaitsmeni ei olnud visuaalselt jälgitav. Hoone konstruktsioone avamata ning pinnases kaevetöid tegemata ei saa enamasti mõõtmata voolu ahela ühenduskohta (harundit) tuvastada. Kohtu hinnangul omab siinjuures tähtsust vaid asjaolu, et Elektrilevi OÜ tuvastas erinevuse arvesti poolt mõõdetava ning majja tegelikult sisenenud koormuse vahel. Oluline ei ole ka kostja teadmine või mitteteadmine mõõtmata ahela olemasolust.

ELTS § 68 lg-te 2 ja 3 alusel makstav hüvitis ei ole riiklik maks, koormis, lõiv, trahv ega sundkindlustuse makse põhiseaduse (PS) § 113 mõttes. Kohus märgib siinjuures, et kehtivast kohtupraktikast ei tulene, et tegelikult tarbitud elektrienergia kogus tuleb alati tuvastada. Kohus on seisukohal, et Korras sätestatud arvestusmetoodikat kasutades ongi leitav arvestuslik tarbimine eelduslikult ligilähedane tegelikule tarbimisele. Kuna lisaahela kaudu tarbitud elektrienergia kogused ei läbinud arvestit (arvesti näitas koormuse kontrollimisel kõigis kolmes faasis koormuseks 0 amprit), ei ole põhjendatult arvestuse koostamisel arvesse võetud kostja poolt juba tasutud arveid.

kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.