XX kaebus Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku 30. juuli 2019. a otsusele täiteasjas nr 008/2015/683. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 6. oktoobri 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov esindajad ringkonnakohtus Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Mati Kadak, lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 6. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-12063 osas, millega Tallinna kohtutäiturilt Mati Kadakult mõisteti XX kasuks välja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 530 eurot ületavas osas. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud 530 eurot ületavas ulatuses Tallinna kohtutäiturilt Mati Kadakult XX kasuks välja mõistmata.
3.Rahuldada Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku määruskaebus osaliselt.
4.
Lugeda määruse täpsustatud tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:
4.1.Rahuldada XX menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
4.2.Määrata XX menetluskulude suuruseks 530 eurot ning mõista Tallinna kohtutäiturilt Mati Kadakult XX kasuks välja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 530 eurot.
4.3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 530 eurot.
4.4.Määrata kindlaks menetluskulude kohtulahendi täitmise kord: menetluskulud tuleb tasuda Basalt OÜ (registrikood 11543991) pangakontole nr EE507700771000700574 LHV pangas.
5.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põhimenetluses menetlesid kohtud XX (avaldaja) avaldust, milles avaldaja palus kohtutäituri Mati Kadaku (puudutatud isik) 30. juuli 2019 otsuse täiteasjas nr 008/2015/683 pde 1 ja 2 osas tühistada ning kohustada kohtutäiturit uuesti läbi vaatama avaldaja 05. juuli 2019. a kaebuse. Harju Maakohus rahuldas 18. septembri 2019. a määrusega avaldaja kaebuse osaliselt ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27. märtsi 2020. a määrusega Harju Maakohtu 18. septembri 2019. a määruse osaliselt ja tegi uue määruse, millega rahuldas avaldaja kaebuse ja tühistas kohtutäituri otsuse. Ringkonnakohus jättis maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud puudutatud isiku kanda.
2.Avaldaja esitas 28. augustil 2019 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks koos menetluskulude nimekirjaga, millega palus puudutatud isiku poolt hüvitavate menetluskulude suuruseks määrata maakohtus 423 eurot (käibemaksuta). 28. oktoobril 2019 ja 23. märtsil 2020 palus avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldustes puudutatud isiku poolt hüvitavate menetluskulude suuruseks määrata ringkonnakohtus 639 eurot (käibemaksuta). Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas 6. oktoobri 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 1062 eurot, samuti seadusjärgses määras viivise. Kohus määras kindlaks menetluskulude lahendi täitmise korra. Maakohtu hinnangul olid avaldaja lepingulise esindaja kulud 1032 eurot (käibemaksuta) täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Samuti tuli puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista riivilõivud 30 eurot. Maakohus leidis, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu sai selles menetluses olla 120 eurot (käibemaksuta). Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.Puudutatud isik esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub kohustada avaldajat esitama kohtule oma menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid, nende esitamisel tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikult välja menetluskulud 510 eurot ületavas osas. Kui avaldaja ei esita menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente, siis palub puudutatud isik tühistada maakohtu määruse osas, millega mõisteti puudutatud isikult avaldaja kasuks välja muud menetluskulud peale riigilõivude (30 eurot). Määruskaebuse menetlemise kulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole avaldaja kantud lepingulise esindaja kulud täies ulatuses vajalikud ega põhjendatud. Avaldaja ei ole tõendanud 1032 euro ulatuses lepingulise esindaja kulude kandmist. Avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit väidetavate kulude kandmise kohta (sh arveid), millest nähtuks, et avaldajal lasub kohustus väidetud suuruses õigusabikulusid kanda. Avaldaja esitatud suuruses lepingulise esindaja kulude kandmine on ebaproportsionaalne, arvestades, et põhimenetluses vaidlustas avaldaja kohtutäituri tasu summas 18,60 eurot. Avaldaja lepingulise esindaja kulud maakohtus ei ole täies ulatuses vajalikud. Avaldaja konsultatsioon 1 tunni ulatuses kliendiga ei ole vajalik ega põhjendatud, mida saaks teistelt menetlusosalistelt välja nõuda. Täitedokumendiga tutvumise ajakulu on põhjendatud 1 tunni asemel 0,5 tunni ulatuses. Avalduse ettevalmistamiseks, põhjendamiseks, koostamiseks ja 2 (5)
tõendite kogumiseks on 1,2 tunni asemel põhjendatud 0,5 tundi. Maakohtus on avaldaja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 1 tunni ulatuses. Ringkonnakohtus kantud lepingulise esindaja kulud on põhjendamatult kõrged. Avaldaja lepingulisel esindajal kulus koos maakohtu menetluses toodud ajaga maakohtu määrusega tutvumisele ja analüüsile 1,2 tundi. Sellises ulatuses ajakulu on ülepaisutatud ja ebavajalik ning põhjendatud on 0,5 tundi. Kohtutäituri lühikese seisukohaga tutvumiseks on 0,5 tunni asemel põhjendatud 0,25 tundi. Põhjendamatu on 0,5 tundi kohtutäituri seisukohaga tutvumisele ja 0,5 tundi avaldaja seisukoha koostamisele. Ringkonnakohtus on avaldaja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 3 tunni ulatuses. Puudutatud isik leiab, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendamatult kõrge. Tegemist oli lihtsa vaidlusega ning avaldajat esindas menetluses jurist. Riigikohus on võtnud seisukoha, et mõistlik on vandeadvokaadist esindaja tunnitasu summas 120 eurot. Vandeadvokaadist esindajat ei saa samastada juristist esindajaga, mistõttu ei ole põhjendatud juristi tunnitasu samas ulatuses nagu vandeadvokaadi tunnitasu keerulises kohtumenetluses. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasuks on mõistlik lugeda 90 eurot tunnis.
5.Avaldaja oma seisukohta määruskaebusele ei esitanud.
6.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja avaldaja menetluskulud 530 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud 530 eurot ületavas ulatuses puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus vaidlustatud määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 22 koosmõjus TsMS §-ga 659).
8.Kolleegium kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi (koosmõjus TsMS §-ga 659) maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määruse osas, millega maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja lepingulise esindaja kulud 1032 eurot. Seega ei vaidlusta puudutatud isik riigilõivude 30 euro ega nendelt viivise väljamõistmist seadusjärgses ulatuses. Selles osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 466 lg 3).
9.Kolleegium märgib seoses puudutatud isiku taotlusega kohustada avaldajat esitama menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid, et ei pea selliste dokumentide nõudmist avaldajalt põhjendatuks. TsMS § 176 lg 6 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud. Maakohtul ei tekkinud kahtlust avaldaja kohustuses lepingulise esindaja kulusid kanda. Seda kahtlust ei teki ka ringkonnakohtul, sest asja materjalidest nähtuvalt on avaldajat maa- ja ringkonnakohtus esindanud lepinguline esindaja ning ei saa eeldada, et avaldajale on õigusabi osutatud tasuta. Seega on usutav, et avaldajal on tekkinud lepingulise esindaja kulude kandmise kohustus.
10.Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire ning ajakulu ja tunnitasu suuruse kontrollimisel rikkunud TsMS § 175 lg-t 1. Kohus peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud lepingulise esindaja kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab 3 (5)
kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ületanud diskretsiooni piire.
10.1.Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust ei ole avaldaja lepingulise esindaja ajakulu 8,6 tundi ja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) täies ulatuses põhjendatud. Puudutatud isik peab kandma avaldaja lepingulise esindaja kulud üksnes ulatuses, mis on vajalik ja põhjendatud.
10.2.Maakohtus kantud menetluskulude osas heidab puudutatud isik määruskaebuses maakohtule ette seda, et maakohus luges põhjendatuks avaldaja lepingulise esindaja konsultatsiooni kliendiga 1 tunni ulatuses. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole selles osas ületanud diskretsioonipiire ning 1 tund kliendiga konsulteerimiseks, et koostada kohtule menetlusdokument, on põhjendatud. Määruskaebuse väite kohaselt on täitedokumentidega tutvumiseks põhjendatud 0,5 tundi ja avalduse koostamiseks 0,5 tundi. Kolleegium leiab, et 12. augustil 2019 kohtule esitatud avaldus ei olnud õiguslikult keerukas ning sisaldab suuremas osas asjaolude kirjeldamist. Täitedokumentidega tutvumine ja analüüs kuulub avalduse koostamise aja hulka, mistõttu on avalduse koostamiseks põhjendatud 1 tund. Maakohtu menetluses on seega põhjendatud ajakulu 2 tunni ulatuses.
10.3.Puudutatud isik leiab, et ringkonnakohtus on avaldaja lepingulise esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud 3 tunni ulatuses. Kolleegium nõustub puudutatud isiku seisukohaga. Määruskaebuse menetlemisel saab pidada avaldaja lepingulise esindaja ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks 3 tunni ulatuses, mis sisaldab endas määruskaebuse koostamist (2 tundi) ja kohtutäituri seisukohtadele vastamist (1 tund).
10.4.Puudutatud isik leiab, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendamatult kõrge. Kolleegium nõustub puudutatud isiku seisukohaga. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu
11.veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14;
13.novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Esindajaks ei ole advokaat. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60 – 100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu, mahtu ja keerukust, peab ringkonnakohus avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.
11.Eeltoodut arvestades on avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalike toimingute ajakulu kokku 5 tundi. Seega on avaldaja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud maa- ja ringkonnakohtus 500 eurot (käibemaksuta).
12.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
13.Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata 4 (5)
menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.