XX kaebus Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku 30.07.2019 otsusele täiteasjas nr 008/2015/683
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.09.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse XX määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood esindajad XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov (e-post:XXX) Puudutatud isik (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Mati Kadak (aadress Kaupmehe 14-40, 10114 Tallinn, epost:XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.XX määruskaebus rahuldada.
2.Tühistada Harju Maakohtu 18.09.2019 määrus osas, milles maakohus jättis avaldaja kaebuse ülejäänud osas rahuldamata (resolutsiooni punkt 3) ning teha selles osas uus määrus, millega tühistada Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku 30.07.2019 otsus täiteasjas nr 008/2015/683 osas, millega jäeti rahuldamata XX 05.07.2019 kaebus täitekulude summas 3,08 eurot tasumise nõude tühistamise osas ja kohustada kohtutäitur Mati Kadakut XX 05.07.2019 kaebust selles osas uuesti läbi vaatama.
3.Muuta Harju Maakohtu 18.09.2019 määruse resolutsiooni punkti 1 ja määrata rahuldada XX kaebus Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku 30.07.2019 otsusele täiteasjas nr 008/2015/683.
1.Rahuldada XX kaebus Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku 30.07.2019 otsusele täiteasjas nr 008/2015/683.
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-19-12063
2.Tühistada Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku 30.07.2019 otsus täiteasjas nr 008/2015/683 osas, millega jäeti rahuldamata avaldaja 05.07.2019 kaebus põhitasu vähendamise osas ja osas, millega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus täitekulude summas 3,08 eurot tasumise nõude tühistamise osas ning kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebust selles osas uuesti läbi vaatama.
5.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kohtutäitur Mati Kadaku kanda.
6.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
7.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Selgitused Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.12.08.2019 esitas XX (avaldaja, võlgnik) Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku (kohtutäitur) 30.07.2019 otsusele täiteasjas nr 008/2015/683, milles palub kohtutäituri otsuse p 1 ja 2 osas tühistada ning kohustada kohtutäiturit uuesti läbi vaatama 05.07.2019 kaebust.
2.Avaldaja märgib, et kohtutäitur tegi 06.05.2019 täitemenetluse lõpetamise osaotsuse, millega lõpetas täitemenetluse seoses nõude aegumisega ja otsustas, et võlgnik peab tasuma kohtutäiturile kohtutäituri põhitasu 18,60 eurot, täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot ja täitekulud 3,08 eurot.
3.Kohtutäitur saatis võlgnikule otsuse 25.06.2019 e-kirjaga. Võlgnik leidis, et kohtutäituri 06.05.2019 osaotsus on osaliselt õigusvastane ja esitas kohtutäiturile 05.07.2019 kaebuse osaotsuse peale, milles palus: vähendada kohtutäituri põhitasu nõude vähemalt 50% ulatuses, tühistada otsus kohtutäituri täitekulude 3,08 eurot tasumise nõude kohta ja väljastada kohtutäituri täitekulude aruande.
4.Kohtutäitur lahendas võlgniku 05.07.2019 kaebuse ja tegi 30.07.2019 otsuse, millega jättis rahuldamata võlgniku kaebuse nõude p.1. vähendada kohtutäituri põhitasu nõude vähemalt 50% ulatuses ning p.2. tühistada otsus kohtutäituri täitekulude 3,08 eurot tasumise nõude kohta. Kohtutäitur saatis võlgnikule otsuse 01.08.2019 e-kirjaga.
5.Avaldaja leiab, et kuna kohtutäitur tegi täitemenetluses ainult ühe toimingu – saatis võlgnikule täitmisteate, katab need täitekulud täitemenetluse alustamise tasu KTS § 34 kohaselt. Õigusvastane on kohtutäituri osaotsus nõuda võlgnikult täitekulu 3,08 eurot. Kuna kohtutäitur lõpetas täitemenetluse seoses nõude aegumisega ja ei ole sisse nõudnud ühtegi eurot, puudub kohtutäituril õigus nõuda 100% ulatuses kohtutäituri põhitasu.
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-19-12063 Selline järeldus tuleneb KTS §-st 32. Õigusvastane on kohtutäituri osaotsus nõuda võlgnikult põhitasu täies määras 18,60 eurot. Puudutatud isiku (kohtutäituri) seisukoht
6.Kohtutäitur leidis, et kaebuse rahuldamiseks alus puudub. Täiesti arusaamatu on kaebaja taotlus vähendada kohtutäituri põhitasu nõuet vähemalt 50 % ulatuses ning tühistada otsus kohtutäituri täitekulude 3,08 euro tasumise nõude kohta.
7.Võlgniku suhtes on alustatud täitemenetlust Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 25.02.2015 koostatud kohtuvälise menetleja otsuse üldmenetluses nr 410115003468 ning Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) täitmisavalduse alusel. Kohtutäitur lõpetas 06.05.2019 koostatud täitemenetluse lõpetamise osaotsuse, rahatrahvi ja rahaliste ning varaliste karistuste ning nendega seotud muude rahaliste sissenõuete, täitmise aegumise tõttu ning jätkas menetlust kohtutäituri põhitasu (18,60 eurot), täitemenetluse alustamise tasu (19,16 eurot) ja täitekulude (3,08 eurot) sissenõudmiseks.
8.TMS § 2 lg 1 p 16 järgi kuulub TMS alusel täitmisele kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta. Täitekulude, s.h kohtutäituri tasu nõuded ei allu karistusseadustiku (KarS) §-s 82 ning TMS § 202 lg-s 1 sätestatud regulatsioonile, kuna nimetatud normid reguleerivad kriminaalasjas või väärteoasjas tehtud kohtuotsuse või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi ja rahaliste ning varaliste karistuste sissenõuete täitmise aegumist, mitte aga täitemenetluse toimingute tegemisest tulenevate rahaliste nõuete (täitekulud, sh kohtutäituri tasu) täitmise aegumist.
9.TMS § 37 lg 1 kohaselt on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Kohtutäituri ametitoiming on tasuline (KTS § 28 lg 1). Täitekulud kannab võlgnik (TMS § 38 lg 1). Võlgnikul lasub kohustus maksta täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu KTS § 30 järgi. Kohtutäitur alustas täitemenetlust kehtivate täitedokumentide alusel. Seega on kohtutäituril õigus saada tasu täitemenetluse alustamise eest, samuti kohtutäituri põhitasu kuni täitemenetluse lõpetamiseni tehtud toimingute eest.
10.Riigikohus on 02.11.2011 lahendis nr 3-2-1-79-11 asunud seisukohale, et täitemenetluse kulud on täitedokumendi täitmise menetluse kulud, sh väärteomenetluses määratud rahatrahvi sissenõudmiseks tehtud täitetoimingute tegemise kulud. Täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsus on TMS § 1 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 157 lg 1 järgi 10 aastat. Riigikohtu hinnangul pärast KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaja möödumist lõpetada aegumise tõttu väärteoasjas määratud rahatrahvi või väärteomenetluses tekkinud menetluskulude või muude väärteoasjas määratud avalik-õiguslike rahaliste nõuete täitemenetluse, kuid täitemenetluse kui iseseisva menetluse kulud tuleb võlgnikul kanda hoolimata väärteomenetluse nõuete aegumisest. Maakohtu määrus
11.Harju Maakohus rahuldas 18.09.2019 määrusega avaldaja kaebuse Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku 30.07.2019 otsusele täiteasjas nr 008/2015/683 osaliselt (resolutsiooni punkt 1); tühistas Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku 30.07.2019 otsuse täiteasjas nr 008/2015/683 osas, millega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus põhitasu vähendamise osas ja kohustas kohtutäiturit avaldaja kaebust selles osas uuesti läbi vaatama (resolutsiooni punkt 2); jättis avaldaja kaebuse ülejäänud osas rahuldamata (resolutsiooni punkt 3) ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja kindlaks määramata (resolutsiooni punkt 4).
12.Määruse põhjenduste kohaselt on TMS § 37 lg 1 tulenevalt täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-19-12063 täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. TMS 38 lg 1 kohaselt kannab täitekulud võlgnik.
13.Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et täitemenetluse alustamise tasu katab täitemenetluse kulu juhul kui kohtutäitur teeb ainult ühe toimingu – saadab võlgnikule täitmisteate.
14.Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. KTS § 29 lg 1 sätestab, et kohtutäituri tasu võib koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. KTS § 32 lg 1 kohaselt muutub täitemenetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega.
15.Seega on seadusandja ette näinud lisaks menetluse alustamise tasule ka võimaluse võlgnikult nõuda kohtutäituri vajalike kulutuste hüvitamist ning menetluse alustamise tasuga ei ole hõlmatud täitemenetluse kulud, isegi kui tegemist on üheainsa toiminguga. Kohtutäituril on õigus tasule ja kulude hüvitamisele juba pärast esimese täitetoimingu tegemist, st pärast täitekutse võlgnikule üleandmist või selle üleantuks lugemist (vt Riigikohtu 10.06.2003 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-03, p 14). Antud Riigikohtu seisukohast tuleneb, et pärast esimest menetlustoimingut tekib kohtutäituril õigus nii kohtutäituri tasule, sealhulgas alustamise tasule, kui ka kulude hüvitamisele.
16.Avaldaja ei ole käesolevas asjas vaidlustanud täitekulu suurust sisuliselt. Seega on kohtu hinnangul kohtutäitur õigesti 06.05.2019 otsusega määranud võlgniku poolt tasumisele kuuluvaks täitekulu summas 3,08 eurot.
17.Kohtu hinnangul tuleb kaebuse osalise rahuldamise tõttu menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, mistõttu kohus menetluskulusid kindlaks ei määra. Määruskaebus
18.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub: maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse tühistada kohtutäituri 30.07.2019 otsus kohtutäituri täitekulude 3,08 eurot tasumise nõude kohta; tühistada kohtutäituri 30.07.2019 otsus täiteasjas nr 008/2015/683 osas, millega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus kohtutäituri täitekulude 3,08 eurot tasumise nõude tühistamise osas ning kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebus selles osas uuesti läbi vaatama; menetluskulud jätta kohtutäituri kanda.
19.Määruskaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti TMS § 37 lg 1 ja TMS 38 lg 1 ja Riigikohtu praktikat. Avaldaja leiab, et kuna kohtutäitur tegi täitemenetluses ainult ühe toimingu – täitmisteate saatmise, siis need täitekulud katab täitemenetluse alustamise tasu KTS § 34 kohaselt. Seega on kohtutäituri otsus nõuda võlgnikult täitekulu 3,08 eurot, õigusvastane.
20.Selline järeldus tuleneb ka Riigikohtu 13.10.2009 otsusest kohtuasjas 3-2-1-88-09 (p 14), milles selgitati, et kui täitemenetlus piirdub ainult täitmisteate kättetoimetamisega, siis katab täitekulud täitemenetluse alustamise tasu.
21.KTS § 34 lg 1 kohaselt sõltub täitemenetluse alustamise tasu varaliste nõuete puhul nõude summast ning kulutustest, mida tehakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamiseks. Seega KTS § 34 lg-s 1 on sätestatud, et täitemenetluse alustamise tasu katab kohtutäituri täitekulud täitmisteate võlgnikule kättetoimetamiseks. Avaldaja leiab, et maakohus jättis põhjendamatult määruses KTS § 34 lg 1 kohaldamata, kuigi avaldaja viitas sellele.
22.Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, jättes avaldaja väited tähelepanuta ja põhjendamata, miks kohus ei nõustu nendega. Menetluse edasine käik
23.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus kohtutäituril sellele esitada seisukoht.
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-19-12063
24.Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. 06.05.2015 kohtutäituri poolt koostatud täitekulu väljamõistmise otsuse järgi on täitekulu välja mõistetud mitte täitmisteate kättetoimetamise eest, nagu kaebaja määruskaebuses ekslikult väidab, vaid sissetuleku arestimise akti ja arvelduskonto arestimise akti saatmise eest võlgnikule. 06.05.2015 on kohtutäitur arestinud nii võlgniku arvelduskontod pankades kui töötasu VIVAL Meistrid OÜ-s. Muus osas jäi kohtutäitur varasemalt esitatud seisukoha juurde.
25.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
26.Avaldaja esitas ringkonnakohtule seisukoha kohtutäituri vastusele, milles palub jätta tähelepanuta kohtutäituri uue väite selle kohta, et „täitekulu on välja mõistetud mitte täitmisteate kättetoimetamise eest, nagu kaebaja määruskaebuses ekslikult väidab, vaid sissetuleku arestimise akti ja arvelduskonto arestimise akti saatmise eest võlgnikule.“ Kohtutäituri väide on esitatud esimest korda ringkonnakohtu menetluses ja seda ei ole esitatud maakohtus ega kohtutäituri otsuses. TMS § 218 lg 1 teises lauses on sätestatud, et enne kaebuse esitamist kohtule tuleb läbida kohustuslik kaebemenetlus kohtutäituri juures. Seega oli kohtutäitur kohustatud esitama põhjendusi ja menetlema oma väite asjaolusid otsuses. Kohtumenetluses sellise uue väite esitamisega on oluliselt rikutud TMS § 218 lg 1 teises lauses sätestatut. Selline järeldus tuleneb ka Riigikohtu 16.12.2015 lahendist tsiviilasjas 3-2-1-108-15.
27.Tallinna Ringkonnakohus määras kohtutäiturile tähtaja põhistamaks väidet, et täitekulu on välja mõistetud sissetuleku arestimise akti ja arvelduskonto arestimise akti saatmise eest võlgnikule. Kohtutäitur vastas kohtunõudele. Ringkonnakohus määras võlgnikule tähtaja kohtutäituri menetlusdokumendile vastamiseks. Vastuses leidis võlgnik, et kohtutäituri esitatud dokumendid ei tõenda täitekulude kandmist. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
28.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada, vaidlustatud Harju Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659 ja § 667 lg 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning menetlusõigusnormide olulise rikkumise tõttu osas, milles maakohus jättis avaldaja kaebuse ülejäänud osas rahuldamata (resolutsiooni punkt 3). Tuginedes TsMS § 667 lg 2 saab ringkonnakohus asjas ise teha uue määruse, millega rahuldab avaldaja poolt maakohtule esitatud kaebuse osas, milles avaldaja palub tühistada kohtutäituri 30.07.2019 otsuse osas, millega jäeti rahuldamata avaldaja 05.07.2019 kaebus täitekulude summas 3,08 eurot tasumise nõude tühistamise osas ja kohustab kohtutäiturit avaldaja 05.07.2019 kaebust selles osas uuesti läbi vaatama. Seoses eeltooduga jaotab ringkonnakohus maakohtu poolt määratust erinevalt ka menetluskulud. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
29.Käesoleval juhul vaieldakse selle üle, kas kohtutäituril on õigus nõuda võlgnikult 06.05.2019 osaotsuses märgitud täitekulude summas 3,08 eurot tasumist. Võlgnik on seisukohal, et nimetatud täitekulude summa on hõlmatud täitemenetluse alustamise tasuga, kohtutäituri arvamuse kohaselt tuleneb võlgniku tasumiskohustus üleüldisest põhimõttest kanda täitekulud.
30.Ringkonnakohtu hinnangul on iseenesest õige määruskaebuse esitaja seisukoht sellest, et juhul kui täitemenetlus piirdub ainult täitmisteate kättetoimetamisega, siis katab täitekulud täitemenetluse alustamise tasu.
31.Nimetatud seisukohta ei väära kohtutäituri poolt viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.11.2011 kohtumääruses nr 3-2-1-79-11 avaldatu. Viidatud kohtuasjas vaieldi selle üle, kas täitekulude, s.h kohtutäituri tasu nõuded alluvad KarS §-s 82 ning TMS § 202 lg-s 1
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-19-12063 sätestatud aegumise regulatsioonile või on kohtutäituril õigus jätkata täitemenetlust väärteoasjades määratud rahaliste karistuste täitmisega tekkinud täitekulude osas ka pärast seda, kui väärteoasjades määratud rahatrahvi nõuded olid KarS § 82 järgi aegunud. Kuigi nimetatud kohtuasjas asuti seisukohale, et täitemenetluse kui iseseisva menetluse kulud tuleb võlgnikul kanda hoolimata väärteomenetluse nõuete aegumisest, ei muutnud Riigikohus oma varasemaid seisukohti. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.10.2009 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09 sedastati, et kui täitemenetlus piirdub ainult täitmisteate kättetoimetamisega, siis katab täitekulud täitemenetluse alustamise tasu (vt p 14).
32.Viimati nimetatud põhimõte tuleneb ringkonnakohtu hinnangul ka kohtutäituri 06.05.2019 osaotsuse tegemise ajal kehtinud kui käesoleva vaidluse lahendamise ajal kehtivatest õigusaktidest. KTS § 34 lg 1 kohaselt sõltub täitemenetluse alustamise tasu varaliste nõuete puhul nõude summast ning kulutustest, mida tehakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamiseks. TMS § 37 lg 1 kohaselt on täitekuludeks kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused.
33.Arvestades, et maakohus on õigesti tuvastanud, et vaidlust ei ole selles, et kohtutäitur tegi täitemenetluses ainult ühe toimingu (saatis võlgnikule täitmisteate), on õiged ka määruskaebuse esitaja etteheited maakohtule KTS § 34 lg 1 kohaldamata jätmise ning TMS § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 väära kohaldamise osas. Maakohus oleks pidanud märkama, et võlgniku seisukoha kohaselt ei ole kohtutäitur teinud täiendavaid toiminguid, milles eest saaks täitekulude tasu nõuda ja kuna kohtutäitur ei ole vastupidist väitnud, on täitemenetlus koosnenud vaid täitmisteate võlgnikule kättetoimetamises, millise toimingu kulu katab seadusest tulenevalt täitemenetluse algatamise tasu ja millist tasu võlgnik maakohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt vaidlustanud ei ole.
34.Eelnevat arvestades on maakohus ringkonnakohtu hinnangul ebaõigesti jätnud avaldaja kaebuse täitekuludega seonduvas osas rahuldamata, samuti rikkunud ka põhjendamiskohustust, kuna vaidlustatud määrusest ei nähtu, millistel põhjendustel kohus avaldaja väidetega KTS § 34 lg 1 kohaldamise osas ei nõustunud.
35.Vastuses määruskaebusele on kohtutäitur oma õiguslikku positsiooni muutnud, asudes väitma, et täitekulud summas 3,08 eurot seonduvad hoopiski võlgnikule sissetuleku arestimise akti ja arvelduskonto arestimise akti saatmisega, mitte täitmisteate kättetoimetamisega.
36.Kuigi võlgnik on taotlenud selle väite tähelepanuta jätmist, võttis ringkonnakohus väidet siiski arvesse ning nõudis kohtutäiturilt väite põhistamist. Ringkonnakohus lähtus sealjuures hagita menetluses kehtivast uurimispõhimõttest ja menetlusosaliste üldisest põhjendamiskohustusest. Samuti sellest, et nii kohtutäituri 06.05.2019 osaotsuse tegemise ajal kehtinud kui käesoleva vaidluse lahendamise ajal kehtivast TMS §-st 39 tulenevalt peab kohtutäitur võlgniku nõudel esitama täitekulude kohta dokumentaalsed tõendid ning avaldaja on palunud kohtutäituril esitada täitekulude aruanne (lk 2, 5), mida maakohus tähele ei pannud, asudes ekslikult seisukohale, et võlgnik ei ole täitekulude suurust sisuliselt vaidlustanud.
37.Ringkonnakohus on seisukohal, et avaldaja määruskaebus kuulub rahuldamisele ka vaatamata kohtutäituri poolt 06.03.2020 esitatud sissetuleku arestimise akti, vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti ja arvega saadetava posti saatekirjale (tlk 58-60).
38.Kuigi kahest esimesena mainitud tõendist nähtub, et need on adresseeritud võlgnikule, ei ole arvega saadetava posti saatekirjast (tlk 60) otseselt väljaloetav ega ka kaudselt tuletatav, et mõni selles märgitud neljast lihtkirjast Eestis oleks võlgnikule saadetud. Postiasutuse vastavat tõendit lihtkirja(de) saatmise kohta võlgnikule, samuti võlgniku kinnitust lihtkirjade kättesaamise kohta, kohtutäitur aga esitanud ei ole.
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-19-12063
39.Kuna arvega saadetava posti saatekirjas viidatud lihtkirjade saatmine ei ole ringkonnakohtu hinnangul võlgnikuga seostatav, on kohtutäituri poolt määruskaebusmenetluses esitatud väite, et täitekulud summas 3,08 eurot seonduvad hoopiski võlgnikule sissetuleku arestimise akti ja arvelduskonto arestimise akti saatmisega, põhistamine ebaõnnestunud.
40.Võttes arvesse, et esitatud tõendite alusel ei ole võimalik nimetatud aktide võlgnikule saatmist tuvastada, võlgnikule täitmisteate edastamisega seotud kulud on seadusest ja Riigikohtu praktikast tulenevalt kaetud täitemenetluse algatamise tasuga, nõustub ringkonnakohus võlgniku seisukohaga, et temalt täitekulu nõudmine summas 3,08 eurot on õigusvastane.
41.Eeltoodust tulenevalt on avaldaja kaebus kohtutäituri 30.07.2019 otsusele täitekuludega seonduvas osa olnud põhjendatud ning kohtutäituril tuleb avaldaja 05.07.2019 kaebus nõude p 2 osas uuesti läbi vaadata. Menetluskulude jaotus
42.Arvestades, et määruskaebus rahuldatakse ning ringkonnakohus muudab maakohtu määrust, tuleb TsMS § 173 lg 3 alusel muuta ka menetluskulude jaotust. Kuivõrd kohtutäituri 30.07.2019 otsus kuulub ülalnimetatud osas tühistamisele, jätab ringkonnakohus nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel kohtutäituri kanda.
43.Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuses juhindub ringkonnakohus Riigikohtu poolt 20.04.2016 tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 tehtud kohtuotsuse p-des 19-22 TsMS § 174 lg-tele 3 ja 5 antud tõlgendusest ning menetlusosaliste menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.
44.Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Edasikaebeõigus
45.TMS § 218 lg 3 teisest lausest tulenevalt võib määrusele esitada määruskaebuse. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik