XX hagi Tallinna linna (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04. novembri 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tallinna linna apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
5637,87 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja: XX (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Katrin Kiisk Kostja: Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, registrikood 75014267), esindaja Kent Märjamaa Kolmas isik hageja poolel: Tallinn, E.Vilde tee 92 korteriühistu (Korteriühistu Tallinn, Vilde 92; registrikood 80157187), seaduslikud esindajad Niina Ljah ja Natalja Golimbijevskaja
Kohtuistungi toimumise aeg
03.11.2020, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 04. novembri 2019 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta Tallinna linna (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX esitas 01.11.2018 Harju Maakohtule hagi Tallinna linna (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) vastu kahjuhüvitise 5219,19 euro ja seaduses sätestatud määras viivise väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt pöördus korteriühistu E. Vilde tee 92 alates 2015.a korduvalt Mustamäe Linnaosa Valitsuse poole taotlustega lubada teostada puude hoolduslõikust enda kinnistuga piirneval linnamaal asukohaga Tallinnas, E. Vilde tee 90a. Kostja vastas, et teostab puude hoolduslõikuse ise, kuid seda lubadust ei täitnud. 18.10.2016 kirjas palus korteriühistu taotleda Tallinna Keskkonnaametilt kinnistul E. Vilde tee 90a Tallinnas kasvava viie puu raieks raieluba põhjendusega, et kaks puud on saanud kahjustada 2013. ja 2014.a tulekahjudes, puude oksad on langenud elektriliinidele ning tugevamate tuulte ja tormide ajal on suur oht, et puud kukuvad elektriliinidele, autode või maja peale. Kostja vastas, et Tallinna Keskkonnaamet käis kinnistul kasvavaid puid vaatamas ja leidis, et puude raie ei ole põhjendatud ning raieluba ei väljastata.
3.19.06.2018 murdus üks kostjale kuuluval kinnistul kasvav puu ja kukkus hageja sõiduautole Toyota Prius (reg nr xxx). Hageja sõiduki taastamistööde maksumus on Amserv Auto AS remondikalkulatsiooni kohaselt 5219,19 eurot. Hagejale tekkis varaline kahju põhjusel, et kostjale kuuluval kinnistul kasvanud puu kukkus tema sõiduauto peale. Kui kostja oleks reageerinud aastatel 2015-2018 korteriühistu pöördumistele nõuetekohase hoolsusega ja võtnud selleks kasutusele tarvilikud meetmed, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Kostja ei ole hagejale kahju hüvitanud. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Kahetsusväärselt on jäänud kinnistul asukohaga E. Vilde tee 90a Tallinnas puude hoolduslõikus teostamata, kuid see ei ole hagejale kahju tekkimise põhjuseks. Puu oli raieloa taotlemise ajal täiesti elujõuline, mistõttu puudus alus selle langetamiseks. Puu hoolduslõikuse käigus piiratakse kas puu võra, eemaldatakse oks(ad) või lõigatakse oksi lühemaks. Juhul, kui hageja sõiduautole oleks kukkunud puu oks, võiks väita, et oksa lõikamise ehk hoolduslõikuse teostamisega oleks võinud oksa murdumise ära hoida. Hoolduslõikuse teostamata jätmisel ei murdu aga terve puu, sest juured hoiavad seda püsti. Praegusel juhul murdus terve puu korteriühistu tegevuse tagajärjel, sest juured ei hoidnud seda enam püsti. Korteriühistu vahetas 2017.a suvel toimunud parkimisala ehitustööde käigus projektis olevast keelust hoolimata välja puu vahetus ümbruses olevad äärekivid.
6.Kui kohus siiski leiab, et kostja rikkus enda seadusest tulenevat kohustust ning hagejale kahju tekkimise ja kostja tegevuse või tegevusetuse vahel esineb põhjuslik seos, ei vastuta
kostja hagejale tekkinud kahju eest, sest kahju tekkis vääramatu jõu, s.o väga tugeva tormi ja tuule tõttu. Kolmanda isiku seisukohad
7.Kolmas isik toetas hageja sisukohti ja palus hagi rahuldada. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.
9.Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle: - kostjal on kohustus hoolitseda tema kinnistul asukohaga E.Vilde tee 90a Tallinnas kasvavate puude eest; - 20.11.2015 pöördus kolmas isik kostja poole taotlusega lubada teostada hoolduslõikust kinnistuga asukohaga E. Vilde tee 92 Tallinnas piirneval linnamaal E. Vilde tee 90a Tallinnas; - 16.12.2015 vastas kostja, et plaanib teostada puude hoolduslõikuse järgmise aasta esimeses pooles; - 15.06.2016 pöördus korteriühistu kostja poole meeldetuletusega eemaldada nende maja ees kasvavate puude ohtlikud oksad; - korteriühistu 18.10.2018 pöördumisele, milles paluti taotleda Tallinna Keskkonnaametilt kostja kinnistul kasvava viie puu raieks raieluba, vastas kostja, et puude raie ei ole põhjendatud ja raieluba ei väljastata, märkides samas, et E. Vilde tee 92 Tallinnas maja ees olevad puud vajavad hoolduslõikust ja kostjal on plaanis see teha tuleva eelarve aasta alguses; - 19.06.2018 murdus kostjale kuuluval kinnistul kasvanud puu ja kukkus kinnistul asukohaga E. Vilde tee 92 Tallinnas asunud hageja sõiduautole Toyota Prius (reg nr xxx), mis sai puu kukkumise tulemusel kahjustada; - hageja sõiduauto taastamistööde maksumus on 5219,19 eurot.
10.Kuigi kostja jättis lubatud puude hoolduslõikuse tegemata, ei luba see asjaolu iseenesest järeldada, et hoolduslõikuse tegemata jätmise tagajärjel võis kostja kinnistul asuv puu kukkuda hageja sõiduautole. Samas aga jääb põhjendatud kahtlus, et hoolduslõikuse teostamata jätmine võis koostoimes teiste teguritega seda siiski põhjustada. Kui kostja oleks puu maha raiunud või lubanud seda teha kolmandal isikul, ei oleks hagejale kahju tekkinud.
11.Korteriühistu juhtis kostja tähelepanu kinnistul E. Vilde tee 90a kasvava puu ohtlikkusele ja hoiatas, et see võib tugeva tuule korral kukkuda autodele. Kostja ei võtnud kasutusele mõistlikke ja vajalikke abinõusid, et seda vältida. Kohtul ei ole alust arvata, et kostja tegi kõik endast oleneva, et hoida ära kahju tekkimist teise isiku varale, kuigi sellisest ohust oli teda teavitatud. Kuna kostja ei võtnud kasutusele abinõusid ohu ärahoidmiseks, rikkus ta oma käibekohustust. Kostja ei tõendanud, et ta ei ole hagejale kahju tekitamises süüdi ja järgis käibes vajalikku hoolt, mistõttu tuleb kahju hüvitamise hagi rahuldada. Alates hagi esitamisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni tuleb kostjal tasuda hagejale ka seaduses sätestatud määras viivist. Apellatsioonkaebus
12.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ja need hagejalt välja mõista.
13.Maakohus rikkus asja lahendamisel oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas valesti materiaalõigust. Maakohtu järeldused tõendite hindamisel on ebaõiged, tuvastamata on asja lahendamise seisukohalt olulised asjaolud, vastamata on kostja vastuväidetele ning otsus on vastuoluline ja põhjendamata.
14.Otsusest jääb arusaamatuks, milles seisneb kostjale etteheidetav käibekohustuse rikkumine. Kohus ei selgitanud, milline on kostja käibekohustuse täpne sisu ja ulatus. Kohus jõudis järeldusele, et kostja käibekohustuse rikkumine seisnes selles, et ta ei raiunud vaidlusalust puud maha ega teostanud sellele ka hoolduslõikust, kuigi oli seda eelnevalt korteriühistule lubanud. Samas möönab kohus, et hoolduslõikuse tegemata jätmisest ei saa teha järeldust, et selle tagajärjel võis kostja kinnistul asunud puu kukkuda hageja sõiduautole. Seega jääb arusaamatuks, kuidas jõudis maakohus järeldusele, et puu kukkumine on kostja poolt puule hoolduslõikuse teostamata jätmise tagajärg.
15.Kohus jättis tuvastamata põhjusliku seose tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel. Kohus leidis, et põhjendatud on kahtlus, et hoolduslõikuse teostamata jätmine võis koostoimes teiste teguritega põhjustada puu kukkumise hageja autole. Kohus ei selgitanud, milliseid teisi tegureid on seejuures silmas peetud. Hoolduslõikuse tegemise võimalikkus viitab juba iseenesest asjaolule, et puu on terve ja elujõuline, väärib säilitamist ning ei saa kukkuda. Puule, mis vajab raiet, ei ole hoolduslõikuse tegemine otstarbekas ega loogiline. Kohus ei võtnud otsuses selget seisukohta, kas hoolduslõikuse tegemata jätmine põhjustas puu ümberkukkumise või mitte.
16.Asjaolule, et hagejale ei tekkinud kahju tegemata jäänud hoolduslõikuse tõttu, viitab see, et sõiduautole kukkus terve puu, mitte selle üksik oks. Videolt on selgelt näha, et puu murdus, sest juured ei hoidnud seda enam püsti. Kohus ei ole sellele hinnangut andnud. Olukorras, kus kostja on esitanud tõendid ja põhistused, et kahju tekkimisel võis olla muu põhjus kui kostja tegevus või tegevusetus, peaks hageja tõendama, et kahju põhjustas just kostja tegevus, mitte mõni muu faktor. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige maakohtu seisukoht, et käesolevas tsiviilasjas ei ole vajalik tuvastada seda, kas korteriühistu tellitud parkla ehitustööde käigus kahjustati kostja kinnistul kasvanud puu juuri. Kui kohus hindab kostja väiteid ja võtab arvesse puu kukkumise viisi, võib kohus jõuda järeldusele, et puu kukkumise ja puule hoolduslõikuse teostamata jätmise vahel puudub põhjuslik seos.
17.Raieloa väljastamata jätmist ei saa kostjale ette heita käibekohustuse rikkumisena. Kohus jättis hindamata tõendid, mille kohaselt oli 19.06.2018 kukkunud puu 2016. aasta novembrikuus elujõuline ja terve. Seetõttu keeldus Tallinna Keskkonnaamet puule raieloa väljastamisest. Ka videolt on näha, et murdunud puu oli roheline ja õitses ning väliselt puudusid tunnused, mis oleks viidanud selle raie vajadusele. Korteriühistu 18.10.2016 raieloa taotluses märgitud põhjendused raie vajaduse kohta on liialdatud, oletuslikud ja viitavad sellele, et ühistu soovis puid raiuda mugavuse, mitte nende seisukorra tõttu. Raieloa taotlus oli tingitud soovist saada autode manööverdamiseks hoovi rohkem ruumi.
18.Raielubade väljastamine on avaliku võimu teostamine. Seega ei saa maakohus kostjale ette heita, et kostja ei lubanud puud raiuda. Hageja ja kolmas isik ei ole raieloa andmisest keeldumist halduskohtus vaidlustanud, mistõttu tuleb lähtuda eeldusest, et tegu oli õiguspärase haldusaktiga. Asjaolu, et avalik võim ei lubanud puud raiuda, ei ole samastatav omaniku tahte ja tema hooletusega. Olukorras, kus raieluba on taotletud, aga selle andmisest on keeldutud, ei saa teha omanikule etteheiteid tema tegevusetuse kohta. Kostja ei teadnud ega pidanud teadma, et puu võib olla ohtlik.
19.Puu juuri kahjustas korteriühistu 2017.a parkla renoveerimise käigus, kui asendas vanad äärekivid uutega, mis oli projekti järgi keelatud. Tööde tegemise käigus lõigati puu juured läbi. Kostjale saaks käibekohustuse rikkumist ette heita üksnes sel juhul, kui ta oleks
teadnud, et puu juured on kahjustunud. Kostja seda ei teadnud. Korteriühistu oleks võinud puudelt kuivanud oksad kõrvaldada kohe, kui sai kostja 16.12.2015 e-kirjast teada, et kostja ei ole tema kinnistul kasvavate puude hoolduslõikuse vastu.
20.Kahju on vähemalt osaliselt põhjustatud vääramatu jõud. 19.06.2018 oli väga tormine ja tuuline ilma, mis on näha ka videolt. Puu kukkumise põhjustasid maapinnaga mittekindlalt ühendatud puujuured koostoimes väga tugeva tormituulega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 lg 1 kohaselt ei vastuta võlgnik kohustuse rikkumise eest, kui rikkumine on vabandatav ja VÕS § 103 lg 2 kohaselt on rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vastus apellatsioonkaebusele
21.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
23.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
24.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordab kostja suures osas maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
25.Maakohus põhjendas piisavas ulatuses, milles seisneb kostja käibekohustuse rikkumine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja rikkus tegevusetusega üldist käibekohustust (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138), kui jättis tarvitusele võtmata mõistlikud ja vajalikud abinõud selleks, et kõrvaldada oma kinnistult lähtuv oht. Naaberkinnistul asuv korteriühistu teavitas kostjat puust lähtuvast ohust juba 2016.aastal. Kostja ei raiunud ohtlikku puud ise maha ja ei lubanud seda teha ka korteriühistul. Oht realiseerus 2018.aastal, kui puu kukkus ja selle tõttu sai hageja vara kahjustusi. Puu asus kostja kinnistul, st tema mõjupiirkonnas ning kostja sai selle kukkumise võimalusega arvestada ja seda vältida, mida ta ei teinud.
26.Maakohus ei teinud otsuses järeldust, et kahju tekkis hoolduslõikuse tegemata jätmise tõttu, nagu kostja ekslikult leiab. Vastupidi, kohus leidis, et hoolduslõikuse tegemata jätmisest ei saa järeldada, et see põhjustas puu kukkumise hageja autole.
27.Ringkonnakohus ei nõustu kostja mõttekäiguga, nagu tähendaks hoolduslõikuse tegemise võimalikkus iseenesest seda, et puu on terve ja elujõuline, väärib säilitamist ning ei saa kukkuda. Ilmselt peab kostja siin silmas seda, et korteriühistu soovis aastatel 2015-2016
teha mh vaidlusalusele puule hoolduslõikust. Korteriühistu juhtis 18.10.2016 kirjas kostja tähelepanu sellele, et puu on tugevate tuulte ja tormide ajal kukkumisohtlik (tlk 15). Kostja 09.11.2016 vastuses korteriühistule märkis kostja, et Tallinna Keskkonnaameti esindaja käis puid kohapeal vaatamas (tlk 15), aga kirjast ei nähtu, et seda oleks tehtud tugeva tuule või tormi tingimustes. Asjaolust, et Tallinna Keskkonnaamet ei väljastanud 2016.a raieluba, ei saa teha järeldust, et puu ei olnud juba sellel ajal ohtlik.
28.Asja lahendamisel ei oma tähtsust 2015.a koostatud maastikuarhitekt Hele Möllitsa hinnang kostja kinnistul kasvavate puude, sh vaidlusaluse puu kohta, mille järgi on tegemist elujõulise puuga, mis tuleb säilitada (tlk 47-50). Samuti ei oma asja lahendamisel tähtsust, et puu oli kukkumise päeval lehes. Arvestades toimunut ei saanud korteriühistu raieloa taotluses märgitud põhjendused raie vajaduse kohta olla liialdatud, oletuslikud ja kantud soovist saada autode manööverdamiseks rohkem ruumi, nagu väidab kostja. Kostja vastutust ei välista see, et korteriühistu ja hageja ei vaidlustanud raieloa andmisest keeldumist halduskohtus. Kostja vastupidine seisukoht on ekslik.
29.Käesoleva asja lahendamisel ei oma tähtsust ka see, kas kolmas isik, tema tellitud töövõtja või muu isik võis parkla ehitustööde käigus kostja kinnistul kasvanud puu juuri kahjustada. Kostja vastupidine seisukoht on ekslik.
30.Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et kahju on vähemalt osaliselt põhjustanud vääramatu jõud. Videost saab järeldada, et ilm oli tuuline, kuid tuulised ilmad on Eesti kliimas tavapärased. Vääramatuks jõuks saaks lugeda erakordselt tugevat tormi, kuid video alusel ei saa teha järeldust, et 19.06.2018 üldse tormi oli.
31.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
32.Kuna maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. Seega kohaldub TsMS § 174 lg 4 ja menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.