Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt pöördus 20.11.2015 korteriühistu xxx Mustamäe Linnaosa Valitsuse poole taotlusega lubada teostada hoolduslõikust Tallinnas xxx kinnistuga piirneval linnamaal aadressiga Tallinn xxx. 16.12.2015 vastas Mustamäe Linnaosa Valitsus korteriühistule xxx, et plaanib teostada xxx ees kasvavate puude hoolduslõikuse järgmise aasta esimeses pooles. 15.06.2016 pöördus korteriühistu xxx Mustamäe Linnaosa Valitsuse poole meeldetuletusega eemaldada nende maja ees kasvavad ohtlikud puuoksad. 18.10.2016 pöördus korteriühistu xxx Mustamäe Linnaosa Valitsuse poole taotlusega taotleda Tallinna Keskkonnaametist xxx kinnistul kasvava viie puu raieks raieluba. 09.11.2016 vastas Mustamäe Linnaosa Valitsus korteriühistule xxx, et Tallinna Keskkonnaamet käis xxx kinnistul kasvavaid puid vaatamas ja leidis, et puude raie ei ole põhjendatud ning raieluba ei väljastata. xxx maja ees olevad puud vajavad hoolduslõikust, mille Mustamäe Linnaosa Valitsus plaanis teostada tuleva eelarve aasta alguses. 19.06.2018 murdus üks kostjale kuuluval Tallinnas xxx kinnistul kasvav puu ja kukkus S Yi sõiduautole xxx, registreerimisnumber xxx. Hageja sõiduki taastamistöödeks kulub xxx teostatud remondikalkulatsiooni kohaselt 5 219,19 eurot. Hagejale on tekkinud varaline kahju põhjusel, et kostjale kuuluval Tallinnas xxx kinnistul kasvanud puu kukkus tema sõiduauto peale. Kui kostja oleks reageerinud aastatel 2015-2018 korteriühistu xxx pöördumistele algselt hoolduslõikust, ent siis raiet vajavast puust, nõuetekohase hoolsusega ja tarvilikud meetmed selleks kasutusele võtnud, ei oleks saanud 19.06.2018 aset leidnud kahju, so puu langemine, aset leida. Hageja hinnangul on tegemist nö õnnetusega, mis lausa hüüdis tulles ning on selge, et kostja vastava kinnistu omanikuna sai ja pidigi võtma tarvitusele meetmed haljasala korrahoiuks ning ohu likvideerimiseks, ent ei teinud seda. Kostja ei ole hagejale tekkinud kahju hüvitanud. Hageja palub mõista välja Tallinna linnalt Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu S Y kasuks õigusvastaselt tekitatud kahjuhüvitis summas 5219,19 eurot kandes see S Y arveldusarvele AS-s Swedbank nr xxx märkides selgituseks „kahjuhüvitis“ ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest, so 01.11.2018, kuni põhinõude nõuetekohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja vastuse kohaselt on kahetsusväärne, et kostja lubas alates 16.12.2015 korteriühistule xxx teostada Tallinnas xxx kinnistul kasvanud puude hoolduslõikuse, kuid jättis lõikuse tegemata, kuid xxx kinnistul kasvav saar ei murdunud ja hagejale ei tekkinud kahju teostamata jäänud hoolduslõikuse pärast. Omanik peab hoidma oma kinnisasja korras, kuid ühestki seadusest ei tulene omanikule kohustust lõigata oma kinnistul kasvavaid puid. Asjaolule, et hagejale ei tekkinud kahju saare teostamata jäänud hoolduslõikuse tõttu, viitab muuhulgas ka see, et hageja sõiduautole kukkus terve puu, mitte selle üksik oks. Puu hoolduslõikuse käigus piiratakse kas puu võra, eemaldatakse oks(ad) või lõigatakse oksi lühemaks. Juhul, kui hageja sõiduautole oleks kukkunud puu oks, võiks väita, et oksa lõikamise ehk hoolduslõikuse teostamisega oleks võinud oksa murdumise ära hoida. Hoolduslõikuse teostamata jätmisel ei murdu aga terve puu, sest juured hoiavad puud püsti ja murduda saaksid üksnes puu üksikud oksad. Käesoleval juhul on hageja viidatud videolt selgelt näha, et puu murdus, sest juured ei hoidnud teda enam püsti. Kostja ei ole oma kohustusi xxx kinnisasja omanikuna ka rikkunud 2016. aastal, kui korteriühistu xxx raieluba soovis ja Tallinna Keskkonnaameti esindaja puid hindamas käis, olid puud terved ja elujõulised ning nende raie ei olnud oma seisundist tulenevalt põhjendatud. Hageja viidatud lingilt kättesaadavalt videolt on näha, et 19.06.2018 murdunud puu oli roheline ja õitses ning väliselt puudusid tunnused, mis oleksid viidanud, et puu juured on vigastada saanud. Korteriühistu xxx 18.10.2016 raieloa taotluse põhjendused, et puud kukuvad elektriliinide, autode ja maja peale, on liialdatud, põhinevad oletusel ja viitavad, et korteriühistu soovis puid raiuda mugavuse, mitte

puude seisukorra tõttu. Tallinna Keskkonnaamet käis puid hindamas ja keeldus raieloa andmisest 2016. aasta oktoobris-novembris. Kui kohus leiab siiski, et kostja rikkus enda seadusest tulenevat kohustust ning hagejale kahju tekkimise ja kostja tegevuse või tegevusetuse vahel esineb põhjuslik seos, ei vastuta kostja hagejale tekkinud kahju eest, sest hagejale tekkis kahju vääramatu jõu, s.o.. väga tugeva tormi ja tuule tõttu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kolmanda isiku seisukohad Iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel kaasatud Tallinn, xxx korteriühistu toetab hageja sisukohti. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle, et 19.06.2018 murdus kostjale kuuluval kinnistul xxx Tallinn kasvav puu ja kukkus kostja kinnistuga piirneval kinnistul xxx Tallinn asuvale hageja sõiduautole xxx, reg nr xxx (xxx, t.l. 41-42, 65). Vaidlust ei ole selle üle, et hageja sõiduauto sai puu kukkumise tõttu kahjustada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega ja p 7 kohaselt, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega ning p 8 kohaselt, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. VÕS § 1045 lg 3 alusel ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. VÕS § 1050 lg 1 alusel ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Kuigi hageja on hagiavalduses tuginenud väitele, et kostja on rikkunud seaduses sätestatud kohustust, siis ei ole hageja välja toonud, missugust konkreetses seaduses sätestatud kohustust on kostja rikkunud, millise eesmärgiks oleks olnud hageja kaitsmine hagiavalduses märgitud kahju tekkimise eest. Hageja, tuginedes aga kostja käitumise õigusvastasusele seoses tahtliku heade kommete vastase käitumisega, ei ole põhistanud, et kostja, jättes ise mahakukkunud puu suhtes teostamata hoolduslõikuse või üleüldse jättes selle puu maha raiumata või lubamata teha eeltoodud toiminguid puu suhtes kolmandal isikul, oleks eelnevaga soovinudki tahtlikult kahjustada hagejat. Kuna aga hageja sõiduk sai kahjustada kostja kinnistult maha kukkunud puu tagajärjel, siis on kahju tekitamine saabunud tagajärge arvestades eelduslikult õigusvastane. Pooled vaidlevad, kas kostja jättes maha raiumata tema kinnistul kasvava puu või selle hooldamata on sellega põhjustanud puu kukkumise hageja autole. Riigikohus on leidnud, et kui kahju tekitajale on etteheidetav tegevusetus, mille tagajärjel saabus väidetavalt kahju, tuleb olukorras, kus puudub vastavat juhtumit reguleeriv kaitsenorm (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3) kontrollida lisaks, kas kahju tekitajal oli kohustus käituda mingil viisil, et kahju tekkimist ära hoida, kuid ta ei käitunud vastavalt, st kas tal lasus selles olukorras käibekohustus, mida ta on rikkunud (vt Riigikohtu 10. juuni 2015 otsus tsiviilasjas 3-2-1-48-15 p 24). Käibekohustus tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttest ning sellest tulenevalt peab isik õigusi teostades ja kohustusi täites tegema üldise käibekohustuse tõttu kõik mõistliku selleks, et teistel isikutel ei tekiks kahju. Kõige üldisemalt tähendab

käibekohustus ohu loonud või ohtlikku olukorda kontrolliva isiku hoolsuskohustust, s.o. kohustust võtta kasutusele kõik mõistlikult vajalikud ja sobilikud abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid ohu realiseerumise eest (vt Riigikohtu 10. juuni 2015 otsus tsiviilasjas 3-2-1-48-15 p 24). Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal on kohustus hoolitseda tema krundil kasvavate puude eest, et need ei kukuks ümber ja ei tekitaks seeläbi teistele isikutele kahju. Seega olukorras, kus hageja nõuab tema omandile tekitatud kahju hüvitamist ja kostjal on kohustus võtta kasutusele kõik abinõud, et tema kinnistult ei kukuks maha puu, et hoida ära selle tagajärjel teisele isikule kahju tekkimine, saab VÕS § 1050 alusel eeldada, et kahju tekitaja jättis oma käibekohustuse täitmata ja vastutab kannatanule käibekohustuse järgimata jätmisega põhjustatud kahju eest, st saab eeldada, et kahju tekitaja tegevusetus on olnud VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi õigusvastane ja väliselt hooletu VÕS § 104 lg 3 ja § 1050 lg 1 järgi (vt Riigikohtu 10. juuni 2015 otsus tsiviilasjas 3-2-148-15 p 24). Pooled ei vaidle, et 20.11.2015 pöördus korteriühistu xxx Mustamäe Linnaosa Valitsuse poole taotlusega lubada teostada hoolduslõikust xxx kinnistuga piirneval linnamaal aadressiga xxx ning 16.12.2015 vastas Mustamäe Linnaosa Valitsus, et plaanib teostada xxx ees kasvavate puude hoolduslõikuse järgmise aasta esimeses pooles (t.l. 8-38). Vaidlust ei ole, et 15.06.2016 pöördus korteriühistu xxx Mustamäe Linnaosa Valitsuse poole meeldetuletusega eemaldada nende maja ees kasvavad ohtlikud puuoksad (t.l. 8-38). Vaidlust ei ole, et korteriühistu xxx 18.10.2018 pöördumisele Mustamäe Linnaosa Valitsuse poole taotleda Tallinna Keskkonnaametist xxx kinnistul kasvava viie puu raieks raieluba vastati, et puude raie ei ole põhjendatud ning raieluba ei väljastata, kuid tõdeti, et xxx maja ees olevad puud vajavad hoolduslõikust, mille Mustamäe Linnaosa Valitsus plaanis teostada tuleva eelarve aasta alguses (t.l. 8-38). Kohus nõustub kostjaga, et hageja etteheide, et kui kostja pole teostanud oma kinnistul puude hoolduslõikust ja seda hoolimata kolmanda isiku nõudmistest ja kostja poolt antud lubadustest (t.l. 8-38, 40), siis ei luba see asjaolu iseenesest järeldada, et hoolduslõikuse tegemata jätmise tagajärjel võis kostja kinnistul asuv puu ilmselgelt kukkuda hageja sõiduautole. Samas on ka veenev hageja väide, et kui aastate jooksul ei ole teostatud puule hoolduslõikust, millise tegevuse vajaduse üle pooled ei vaidle ning vaidlust ei ole, et kostja ei ole teostanud puule vajalikku hoolduslõikust, siis jääb põhjendatud kahtlus, et hoolduslõikuse teostamata jätmine võis koostoimes teiste teguritega siiski põhjustada puu kukkumise hageja autole. Hageja heidab kostjale ette ka tegevusetust olukorras, kus kolmas isik on palunud kostjal puu maha raiuda või lubada seda teha kolmandal isikul. Kahtlemata võib arvata, et kui kostja oleks maha raiunud puu, mis kukkus hageja autole või lubanud seda teha kolmandal isikul, siis ei oleks hageja autole tekkinud kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. VÕS § 1045 lg 2 järgi ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui: 1) kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest; 2) kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega; 3) kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis; 4) kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi. Pooled ei vaidle, et kostja kahju tekitamise õigus ei tulene seadusest, et hageja ei ole nõustunud talle kahju tekitamisega, kostja ei ole tegutsenud ei hädakaitse ega hädaseisundis või et kostja oleks oma õiguse teostamiseks või kaitseks kasutanud omaabi. Pooled vaidlevad selle üle kas kostja on süüdi, s.o. olnud hooletu, hagejale kahju tekitamises. Kuigi pooled vaidlevad, kas puu, mis kukkus hageja autole, sai üldse sellisel moel kukkuda, kui ei oleks kolmanda isiku poolt kahjustatud puu juuri, siis ei pea kohus käesolevas tsiviilasjas vajalikuks tuvastada, kas kolmas isik või kolmanda isiku tellitud parklaeehitustööde käigus töövõtja või keegi teine võis kahjustada kostja kinnistul kasvava puu juuri, sest neil väidetel ei ole

ole asja lahendamisel tähtsust, kuna hageja on pöördunud kohtusse kahju hüvitamise nõudega kostja vastu. Vaidlust ei ole, et 18.10.2016 esitas korteriühistu xxx Tallinna Keskkonnaametile linnamaaga piirneval alal asetsevate puude (5 tk) raieloa taotluse (sh puu, mis kukkus hageja autole) mh juhtides kostja tähelepanu, et „Tugevamate tuulte ja tormide ajal on suur oht, et puud kukuvad elektriliinide, autode ja maja peale“ ning nõustus töid tegema omavahenditest. Vaidlust ei ole, et 09.11.2016 vastas kostja Korteriuhistu xxx pöördumisele, et on käinud koos Tallinna Keskkonnaameti esindajaga kõnealuseid puid üle vaatamas ning Tallinna Keskkonnaamet on asunud seisukohale, et puudele raieloa väljastamine ei ole põhjendatud, mistõttu sellest keeldutakse. Pooled vaidlevad selle üle kas olukorras, kus kolmas isik on eelnevalt palunud kostjal maha raiuda vaidlusalaune puu, mis kukkus hageja autole ning avaldanud nõusolekut ise see puu maha raiuda, juhtides kostja tähelepanu asjaolule, et puu võib kukkuda peale autodele, ja kostja, jättes puu maha raiumata ning mitte lubades seda teha ka kolmandal isikul, on kasutusele võtnud kõik mõistlikud ja vajalikud abinõud, et vältida puu kukkumist hageja autole. Kostja väitest, et ümber kukkunud puu, kui kolmanda klassi väärtuspuud, nagu juba iseenesest ei peaks maha raiutama ja selline oli ka Tallinna linna otsus, kes ei andnud raieluba, ei luba kohtul arvata, et kostja on teinud endast kõikoleneva, et hoida ära kahju teise isiku varale, millise kahju tekkimise ohust kolmas isik kostjat hoiatas. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole mitte midagi teinud oma kinnistul asuvate puude hooldamiseks, s.h. puu hooldamiseks, milline kukkus hageja autole. Asjaolu, et kostja arvates olid kolmanda isiku väited kõikvõimalike ohtude realiseerumiseks liialdatud, ei lükka ümber seda, et nn „liialdatud oht“ realiseeruski. Kohtu arvates on mõistlik järeldada, et kui kolmas isik juhtides naaberkinnistu omaniku tähelepanu seal kasvava puu ohtlikkusele ja otsesõnu hoiatades, et see puu võib tugeva tuule korral kukkuda autodele, siis ei ole kostja võtnud kasutusele kõiki abinõusid ohu ärahoidmiseks (sh tugeva tuule korral teiste isikute varale kahju tekitamise ärahoidmiseks), sest realiseeruski kahju, mille toimumise eest kostjat oli hoiatatud. Seega ei ole kostja tõendanud, et tema ei ole hagejale kahju tekitamises süüdi, et kostja poleks kahju tekitanud hooletusest, et ta oleks järginud käibes vajalikku hoolt, et mitte tekitada teisele isikule kahju, mille võimalikkusest kostjata hoiatati ja milline kahju realiseeruski. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahju hüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja sõiduauto taastamistöödeks kulub 5 219,19 eurot (t.l. 8-38). Seega on hageja tõendanud, et seoses kostja õigusvastase tegevusega hageja omandile on hagejal on tekkinud kahju 5 219,19 eurot. Vaidlust ei ole, et kostja hagejale temal tekkinud kahju 5 219,19 eurot hüvitanud ei ole. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks kahjuhüvitis 5 219,19 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 järgi kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude

puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kostja on olnud kahjuhüvitise tasumisega viivituses, hageja ei ole välja toonud tasumisele kuuluvat viivist kindla summana kuni otsuse tegemiseni, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis väljamõistetavalt kahjusummalt hageja nõudel 5 219,19 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisest, s.o. 01.11.2018, kuni põhinõude täitmiseni. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (t.l. 39, 43-64, 66-73, 114-119, 137138), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik hageja menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.