Klaaslahendus OÜ hagi Inxan Glass OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
3 289.25 eurot Hageja Klaaslahendus OÜ, rk 14303514, lepinguline esindaja H. P. Kostja Inxan Glass OÜ, rk 12654729, lepinguline esindaja M. P.
Menetlus
kirjalik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Klaaslahendus OÜ hagi Inxan Glass OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks põhivõla jäägi 2 700 euro ja seisuga 6. november 2020 sissenõutavaks muutunud viivise 215.14 euro ulatuses.
2.Välja mõista Inxan Glass OÜ-lt Klaaslahendus OÜ kasuks viivis põhivõlalt (2 700 eurot) alates 7. novembrist 2020 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta rahuldamata Inxan Glass OÜ tasaarvestusavaldus 1 920 euro suuruses summas.
Määrata Klaaslahendus OÜ-le hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1 110 eurot. Hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb Inxan Glass OÜ-l maksta viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses märgitud suuruses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Kohtuotsus toimetada käte pooltele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil Hageja nõue ja põhjendused
1.2019 septembri algul tegi kostja hagejale ettepaneku, et hageja klaasiks alltöövõtu korras XXX asuva kortermaja rõdud, st paigaldaks kortermaja rõdudele kostja poolt toodetud ja kohapeale toimetatud klaasid. Korterelamul oli kokku 30 rõdu, millest kaks olid ülevaatuse tegemise ajaks klaasitud. Klaasimistööde hinnaks lepiti kokku 120 eurot iga rõdu kohta. Lisaks pidi kostja maksma rõduklaaside paigaldamiseks vajalike materjalide (puit, kruvid, kiilud puurid jmt) eest ning klaasimiseks vajaliku materjali objektile toimetamise eest (juhul, kui kostja ise seda ei tee) arvestusega 18 eurot iga selleks kulunud töötunni eest. Kõikidele hindadele lisandub käibemaks. Kokkulepe oli suuline. Töö käigus selgus, et enne eelmärgitud kokkuleppe sõlmimist oli kostja korterelamule paigaldanud kahe rõdu klaasid ebakvaliteetselt. Lepiti kokku, et hageja kõrvaldab paigaldamispuudused lisatööna ja kostja tasub selle eest täiendavalt poole ühe rõdu klaasimise tasust. 26.09.2019 vaatas kostja juhatuse liige A. V. valmistöö üle vähimaidki pretensioone esitamata. Hageja töötaja J. V. saatis 4.10.2019 A. V. elektronkirjaga ülevaate tööde, materjali- ja transpordikulu mahu kohta, mille tasumiseks kavatses hageja kostjale arve esitada. Samal päeval aktsepteeris kostja juhatuse liige I. P. eelmärgitud mahud ja teatas, et kostja saab tasuda arve kahes osas: esimese osana 1000 eurot + käibemaks ja ülejäänud osa siis, kui kostjale laekub raha. 7.10.2019 esitas hageja kostjale arve summas 4 776 eurot (koos käibemaksuga). Kostja tasus järgmisel päeval 1 276 eurot selgitusega, et see on makse I osa. 5. novembril 2019 maksis kostja hagejale vaid 500 eurot selgitusega, et see on makse II osa. Hageja päringule vastas kostja, et ei saanud rohkem tasuda, kuna raha peatöövõtjalt ei ole talle laekunud. Järgmise makse tegi kostja alles 2. märtsil 2020 summas 50 eurot. Kostja võlgneb hagi esitamise päeva seisuga hagejale lepingutasu summas 2 950 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised. Kohtumenetluse ajal, so 29.06. kuni 5.10.2020 on kostja hagejale tasunud 50 euro kaupa veel kokku 250 eurot. 6.11.2020 seisuga on kostja põhivõlg 2 700 eurot.
2.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustu. Vaidlust ei ole selle üle, et tellitud tööde hinnaks lepiti kokku 120 eurot ühe rõdu klaasimise eest. See hind on märkimisväärselt odavam, kui turuhind. Seetõttu ei saanud kostja eeldada, et kokkulepitud tasu eest võiks hageja teha mingeid muid töid peale rõduklaaside paigaldamise. Liikuvate rõduklaaside tihendamine kujutab endast rõduperimeetri ulatuses plekkide paigaldamist. Mingil muul moel niisuguste klaaside tihendamine hagejale teadaolevalt mõistlik ei ole. Plekkide paigaldamise töö turuhind (arvestamata plekkmaterjali hinda) on mõnevõrra kõrgem rõduklaaside paigaldamise hinnast. Kostja ei ole enne hagivastust esitanud hagejale ühtki suulist ega kirjalikku etteheidet selle kohta, et osa kokkulepitud töödest on jäänud tegemata või on tehtud ebakvaliteetselt.
Kostja vastuväited
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Hagis on õige see, et pooled sõlmisid 2019.a. septembris suulise töövõtulepingu selles, et hageja klaasib 28 rõdu ja kostja maksab iga rõdu klaasimise eest hagejale 120 eurot. Kokkuleppe sõlmimise ajal eeldas kostja, et selle hinna sisse kuulub ka rõduklaaside tihendamine. Hiljem selgus, et hageja nii ei arvanud. Mingeid kirjalikke täpsemaid kokkuleppeid ei sõlmitud. Hageja teatas, et töö on tehtud ja saatis kostjale 04.10.2019 teate, kus oli kirjas, mida sisaldab hageja poolt kostjale esitatud arve, ning 07.10.2019 arve summas 4 776 eurot. Teates oli kirjas ainult rõdu 28,5 ja hind. Arve saamise ja tasumise kohta kirjutatud e-kirja saatmise ajal ei teadnud kostja veel, et hageja oli ainult rõdud klaasinud, kuid mitte tihendanud. Peatöövõtja E. F. O. esitas kostjale oktoobris 2019 nõude, milles kirjutas: rõduaknad lasid vett läbi. Seda teatasid majaelanikud hiljem ning rõduklaaside tihendamise töö tegi kostja. Klaaside tihendamise töö on umbes 40 % hagejaga kokkulepitud tööde mahust. Järelikult tuleb kostjal hagejale maksta 60 % kokkulepitud tasust ehk 72 eurot ühe rõdu klaasimise eest. Kostja nõustub tasuma 939.60 eurot igakuulise maksega 100 eurot.
4.Kohtumenetluse kestel esitas kostja hagejale tasaarvestuse avalduse. Hageja oli paigutanud rõduklaasid koos profiilidega selliselt, et klaasid olid kaldu majja sissepoole. Seega ei jooksnud vesi mitte õue, vaid korteri rõdule sisse. Kui rõduklaaside professionaalne paigaldaja ei paigalda profiile ja klaase horisontaalselt, siis saab olla tegemist ainult raske hooletusega. See, et klaasid ei asetse paralleelselt, ei ole silmaga nähtavad. Kostja ei saanud viga avastada. Ka temale oli algselt vee rõdule sissejooksmise põhjus selgusetu. Viga selgus hiljem. Kostja likvideeris ise rõduklaaside vale kalde. Nende tööde maksumus on 64 eurot ühe rõdu klaaside kohta. Kokku on kostja töö maksumus 1 920 eurot (30x64). Kostja teeb selles ulatuses hageja nõudesummaga tasaarvestuse. Peale tasaarvestust võlgneb kostja hagejale 106 eurot. Viiviste väljanõudmine ei ole põhjendatud. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada, kostja tasaarvestuse avaldus tuleb jätta arvesse võtmata.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja tellis hagejalt suulise töövõtulepinguga XXX asuva korterelamu 28 rõdu klaasimise ja kahe rõduklaasi paigaldamise parandamise. Rõduklaasi paigaldamise tasu oli 120 eurot rõdu kohta. Hageja poolt tehtud tööde maht ja kulutuste suurus nähtub J. V. poolt 4.10.2019 saadetud e-kirjast. Kostja on esitatud tööde ja muude kulutuste mahtu aktsepteerinud samal kuupäeval saadetud vastuskirjas, millest nähtuv ainus probleem on see, et kostjal ei ole raha kogu kokkulepitud tasu maksmiseks. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega.
7.VÕS § 643 kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Hageja on väitnud ja kostja ei ole väidet ümber lükanud, et kostja seaduslik esindaja vaatas pärast töö valmimist selle üle ning puuduseid ei tuvastanud. Kostja on kohtule esitanud ehituse töökoosoleku protokolli nr 17, 29.10.2019, kus ehituse peatöövõtja on fikseerinud, et XXX korterelamu rõdudel on probleem, mille
lahendamiseks „Alumistesse profiilidesse puuritakse vee välja juhtimiseks puudu olevad avad“. Töökoosolekul ei osalenud K. O. esindajat ning kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hilisemalt tuvastatud väidetavast puudusest (vihmavee valgumine rõdudele avade puudumise tõttu) oleks hagejat teavitatud. Kohtumenetluse käigus asus kostja seisukohale, et hoopis hageja paigaldatud rõduklaaside kalle oli vale, mistõttu vihmavesi valgus rõdule (puudustega rõduklaaside arvu ei ole ei hagejale ega kohtule teatatud). Ka sellest puudusest ei ole kostja tellijana hagejat kui töövõtjat teavitanud. VÕS § 644 lg 3 esimese lause kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Seega puudub kostjal õiguslik alus keelduda töövõtulepingust tuleneva, sissenõutavaks muutunud tasu maksmise kohustusest, viidates väidetavatele, kuid hagejale teatamata ja kirjeldamata puudustele.
8.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja tasaarvestusavaldus ei ole põhjendatud. Kohtule ei ole tõendatud, millised kostja poolt tehtud tööd olid vajalikud töövõtulepingu täitmisel esinenud väidetavate puuduste kõrvaldamiseks, millises ulatuses kostja hageja tehtud tööd parandas ning milline oli selle maksumus. Kostja ei ole puudustest hagejat teavitanud ning ei ole andnud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Hageja on vaielnud nii kulutuste tegemisele kui nende avaldatud suurusele vastu ning kostja ei ole kohtule asjakohaseid tõendeid esitanud. VÕS § 115 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Sellise nõude võib VÕS § 115 lg 2 järgi esitada üldjuhul alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist ja üksnes erandina VÕS § 115 lg 3 alusel ka tähtaega andmata, kui kahju hüvitamine puuduse kõrvaldamist võimaldamata on mõistlik. VÕS § 114 lg 4 kohaselt kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles.
9.Eeltoodu alusel mõistab kohus Inxan Glass OÜ-lt hageja kasuks välja 6.11.2020 seisuga hageja poolt avaldatud põhivõla 2 700 eurot ning sama kuupäevani sissenõutavaks muutunud viivise summas 215.14 eurot (VÕS § 113 lg 1), vastavalt hageja esitatud arvutustele, millele kostja ei ole esitanud vastuväiteid.
10.Kohus mõistab kostjalt välja lisanduva viivise TsMS § 367 alusel alates 7. novembrist 2020 VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla (7. novembri 2020 seisuga 2 700 eurot) täieliku tasumiseni.
Menetluskulude jaotus ja suuruse kindlaksmääramine
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi ja jätab tasaarvestuse avalduse rahuldamata, mistõttu kõik menetluskulud jäävad kostja kanda. Esitatud taotluse kohaselt on hageja kandnud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kokku 1 403.40 euro suuruses summas. Menetluskulude hulgas on hageja poolt tasutud riigilõiv summas 300 eurot. Hageja kohtumenetluses esindamise kulud on kokku 1 103.40 eurot tunnitasumääraga 90 eurot/h ja ajakuluga 12,26 tundi. Kostja ei ole esitanud seisukohta hageja menetluskulude rahalise suuruse põhjendatuse osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude põhjendatud ja vajalik suurus on 300 eurot riigilõivu katteks ja õigusabi kulu katteks arvestusega 90 eurot/h üheksa tunni eest summas 810 eurot. Tegemist on lihtsa võlanõudega, kuid kostja tasaarvestusavaldus ja kohtuistungi pidamine on põhjenduseks 9-tunnise ajakulu ulatuses õigusabi tasu hüvitamiseks. Kohus määrab hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 110 eurot (käibemaksuta), mis tuleb välja mõista kostjalt. Hageja taotleb väljamõistetud menetluskulult tasumisele kuuluva viivise määramist seaduses sätestatud ulatuses. Taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.