Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Määruse tegemise aeg ja koht
26. november 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-104014
Tsiviilasi
Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi M G vastu võla nõudes hagi läbi vaatamata jätmine; kirjalik menetlus
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Era Liisingu Inkassoteenused (registrikood 10625474; asukoht Tartu mnt 24-15, 10115 Tallinn) Hageja esindaja: Kristjan Vahar (e-post [email protected]) Kostja: M G (isikukood xxxx; elukoht xxxx)
Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud välislepingu „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades“ § 21 lg 1 sätestab, et kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et kostja elab Vene Föderatsioonis, siis on kohus seisukohal, et rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi ei ole Eesti Vabariigi kohtutel pädevust antud tsiviilasja arutada, sest kostja elukoht asub Vene Föderatsioonis ning sellisel juhul kuulub rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi tsiviilasja arutamine Venemaa Föderatsiooni kohtute pädevusse. Riigikohtu lahendi 3-2-1-179-14 punktist 10 tulenevalt peab maakohus TsMS § 75 lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. See säte ei välista siiski rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem, kui hagiavalduses ei ole ühtegi viidet sellele, et kostja ei pruugi elada Eestis (nagu praegusel juhul), kuid kostjale ei õnnestu tema Eestis teadaolevate kontaktaadresside kaudu kätte toimetada menetlust algatavat dokumenti. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kontrollimist menetluse kestel ei välista ka see, et kui hagi menetlusse võtmata jätmise alusena eristab TsMS § 371 lg 1 p-des 1 ja 2 kohtupädevuse või kohtualluvuse puudumist, siis TsMS § 423 sätestab hagi läbi vaatamata jätmise alusena sõnaselgelt lg 1 p-s 13 vaid pädevuse puudumise. Pädevuse puudumine TsMS § 423 lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jätta läbi vaatamata. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Seega tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Seetõttu kohus jätab küll menetluskulud hageja kanda, kuid hagejalt välja mõistetavaid menetluskulusid kostjal tekkinud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.