Rxxxx Kxxxxx(pankrotis, isikukood nende Võlgnik: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, telefonxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxxxxx) Võlausaldaja I Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia tn 8, 15040 Tallinn, e-post [email protected]) esindaja Einike Veevel ([email protected]) Võlausaldaja II Swedbank Liising AS registrikood 10434248, asukoht Liivalaia tn 8, 15040 Tallinn, e-post [email protected]) esindaja Einike Veevel ([email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
26.11.2020
RESOLUTSIOON
1.Vabastada Rxxxx Kxxxx (ik xxxxxxxxxxx) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded Rxxxx Kxxxx vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
5.Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
MENETLUSE KÄIK
1.Rxxxx Kxxxx esitas 09.04.2014 Tartu Maakohtule pankrotiavalduse. 30.04.2014 määrusega kuulutas kohus välja Rxxxx Kxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Karin Antsovi. Tartu Maakohtu 21.09.2015 määrusega lõpetati Rxxxx Kxxxx pankrotimenetlus raugemisega ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Rxxxx Kxxxx kohustustest vabastamise menetluses nimetati usaldusisikuks võlgnik ise. Määruse kohaselt pidi usaldusisik esitama kohtule aruandeid kaks korda aastas, iga aasta
1.septembril ja 1. märtsil, ning tegema kord aastas võlausaldajatele väljamakseid, iga aasta
1.veebruaril. Pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused moodustasid kokku 3 167,26 eurot (II järgu nõue).
2.Võlgnik on esitanud kohtule usaldusisiku aruandeid järgmistel kuupäevadel: 27.03.2016, 30.08.2016, 01.03.2017, 30.08.2017, 05.03.2018, 07.09.2018, 02.03.2019, 06.09.2019, 28.02.2020, 23.09.2020. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgnikul on tuvastatud osalise töövõime kaotus ning raske puue. Perioodil 21.09.2015-15.05.2016 võlgnik ei töötanud. Võlgniku ainukeseks sissetulekuks oli sotsiaaltoetus ja töövõimetoetus. 16.05.2016 asus võlgnik tööle osalise koormusega ExxxSxxxxxx OÜ-sse sanitaartehniku ametikohale. Võlgnik haigestus ning viibis haiguslehel, mistõttu lõpetas tööandja 15.08.2016 võlgnikuga töölepingu. Võlgnik töötas 01.09.2016-14.06.2017 osalise koormusega autojuht-asjaajajana FIE Txxxxx Rxxx juures. 07.08.2017 asus võlgnik täistööajaga tööle ehitajana Axxx Exxxxx OÜ-sse. 23.11.2017 võttis võlgnik arvele end töötuna. 04.10.2018 ausus võlgnik tööle AS-i Exxxx. 04.02.2019 lõpetas AS Exxxx töölepingu võlgnikuga, sest tervisekontrolli tulemusena selgus, et võlgnik ei ole tööle sobiv. 25.02.2019 asus võlgnik tööle OÜ-sse Bxx Fxxxxxx Sxxxxx. Tööleping lõppes 19.08.2020. Alates 19.08.2020 on võlgnik terviseprobleemide tõttu kodune. Võlgnik on eraldanud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kohustustest vabastamise menetluses vabatahtlikult suuremaid summasid kui oleks pidanud vastavalt oma sissetulekutele. Kokku on võlgnik eelneva viie aasta jooksul rahuldanud võlausaldajate nõudeid 1 793,83 euro ulatuses, mis teeb 56,64% pankrotimenetluses täitamata jäänud nõuetest.
3.16.10.2020 esitas võlgnik kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks, sest menetluse algusest on möödunud 5 aastat.
4.Kohus saatis 20.10.2020 võlausaldajatele päringu Rxxxx Kxxxx kohustustest vabastamise taotluse osas seisukoha saamiseks.
5.Swedbank AS-i ja Swedbank Liising AS-i võlausaldajana leidis, et menetlust tuleks pikendada seitsme aastani. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on menetluse kestel rikkunud pankrotiseadusest (PankrS) tulenevaid kohustusi. Võlausaldaja toob välja, et võlgnik on
AS-le Inbank tasunud korduvalt 111,15 eurot selgitusega „auto laen“. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on võtnud enda kanda täiendavaid laenukohustusi, mis kahjustab võlausaldaja huve. Võlausaldaja toob välja, et võlgniku esitatud aruannetest arusaamatud korduvad väljamaksed saajale 030-DUS-Valka. Võlausaldaja arvates ei ole praegusel ajal põhjendatud menetluse lõpetamine, menetluse pikendamisel suudaks võlgnik rahuldada suure osa võlausaldaja nõudest.
6.Kohus kuulas võlgniku ära 26.11.2020.a. Võlgnik selgitas. et auto ostmiseks võttis laenu tema elukaaslane, kui tasus seda kohustust võlgniku kontolt. Auto on vajalik, et liikuma saada, sest buss käib vaid korra nädalas.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
7.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
8.Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 21.09.2015 kohtumäärusega, mis jõustus 08.10.2015. Kohus on taotluse üle otsustamisel kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
9.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
10.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
11.Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust, võlgniku poolt avaldatust, võlausaldajate seisukohtadest ning võlgniku selgitustest.
12.Kohus on Rxxxx Kxxxx taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
13.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Rxxxx Kxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
14.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
14.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on menetluse kestel töötanud erinevatel töökohtadel. Käesoleval hetkel võlgnik ei tööta tulenevalt oma tervise probleemidest.
14.2.Kohus arvestab ka teiste asjaolude ning omadustega, mis mõjutavad tulutoova tegevusega tegelemise või selle leidmise võimalusi. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnikul tuvastatud raske puue ja osaline töövõimetus ning tulenevalt tema tervisest ei ole võimalik teha igasugust tööd. Võlgnik on töötanud kohustustest vabastamise menetluse alguses ainult osalise koormusega, kuid kohtu hinnangul on
14.3.Kohus leiab, et arvestades asjaolusid on võlgnik tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ning ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustust.
15.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid korralikult. Aruandele on lisatud tema konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.
16.Eeltoodust tulenevalt puuduvad alused, mil peaks kohus keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast.
17.Võlausaldaja leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlust tuleks pikendada seitsme aastani. Võlausaldaja toob välja, et võlgnik on AS-le Inbank tasunud korduvalt 111,15 eurot selgitusega „auto laen“. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on võtnud enda kanda täiendavaid laenukohustusi, mis kahjustab võlausaldaja huve. Võlausaldaja toob välja, et võlgniku esitatud aruannetest arusaamatud korduvad väljamaksed saajale 030-DUS-Valka. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik oma kohustusi rikkunud. PankrS ja TsMS koosmõjus on võlgnikule ettemääratud vabade vahendite piir, mida võlgnik võib kasutada vastavalt enda äranägemisele. Võlgniku võetud kohustus Inbank AS-i ees ei ole takistanud võlgnikul teha eraldi seaduses sätestatud ulatuses ning teha nendest eraldistest väljamakseid võlausaldajatele. Võlgnik on võlausaldaja poolt esile toodud kohustusi täitnud nende vahendite arvel, mis talle on jäetud vabaks kasutamiseks vastavalt PankS §173 lg 3 ja 4. Kohtu hinnangul on võlgnikul õigus otsustada, kuidas ta arestimisele mittekuuluvaid summasid kulutab. Kohus leiab ka, et kohustustest vabastamise menetlus on muuhulgas üheks võimaluseks, et võlgnik õpiks toime tulema piiratud vahenditega tasdudes nii igapäevased jooksvaid kulutusi kui vajadusel rahastades ka oma väiksemaid pikaajalisi kultusi. Arvestades võlgniku elukohta maapiirkonnas, oli auto võlgnikule ja tema perel vajalik, et pääseda liikuma, mh käia tööl, ja kuna võlgnikul puuduvad säästud, et tasuda sõiduki eest koheselt, võis laen olla ainus võimalus, et liikumiseks vajalikku sõidukit omandada. Võlgniku kontolt ei nähtu, et laenusumma oleks temal laekunud, tema kontolt on ainult kohustust täidetud. Seega ilmselt võttis kohustuse tõepoolest võlgniku elukaaslane. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS sätestatud kohustusi ning seetõttu ei ole vajadust menetlust pikendada ainuüksi põhjusel, et selle kahe aasta jooksul saab võlgnik suuremas ulatuses võlausaldaja nõudeid rahuldada. Võlgnik on viie aasta jooksul eraldanud suuremaid summasid, kui seaduses ettenähtud, on esitanud korrektselt aruandeid ning olnud kättesaadav kohtu jaoks.
18.Kohus leiab, et kuivõrd võlgnik on täitnud nõuetekohaselt kõiki temale kohustustest vabastamise menetluses kohalduvaid nõudeid, siis ei pea kohus põhjendatuks pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust seitsme aastani. Võlgniku kohustustest vabastamise taotluse otsustamine ei ole seotud nõuete rahuldamise ulatusega, vaid võlgniku seaduses sätestatud kohustuste täitmisega.
19.Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Rxxxx Kxxxx tuleb PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
20.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
21.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Rxxxx Kxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Rxxxx Kxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
22.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Pxxxx Oxxxx on kohtule 28.04.2020 esitanud aruande ja loeb kohus PankrS § 172 lg 4 toodud kohustuse täidetuks. Kuna kohus lõpetab Rxxxx Kxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Rxxxx Kxxxxxvabastada usaldusisiku kohustustest Rxxxx Kxxxx kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.