XX hagi OÜ Ragoza vastu kulutuste hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. jaanuari 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Ragoza apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
13 343,96 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Jana Tudelep esindajad ringkonnakohtus Kostja OÜ Ragoza (registrikood lepinguline esindaja Jaanus Silm Menetluse liik
10709946),
02. november 2020, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 17. jaanuari 2020 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta OÜ Ragoza kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb
kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 14.01.2019 Harju Maakohtule hagi OÜ Ragoza (kostja) vastu, milles palus välja mõista kahjuhüvitise 14 812,80 eurot ja seadusjärgse viivise alates hagi esitamisest kuni täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 26.03.2014 lepingu, mille p 3 alusel kohustus kostja ehitama hagejale valmis Tallinnas F. R. Faehlmanni kinnistul asuva hoone elu- ja mitteeluruumi nr 6. Pärast korteri üleandmist 12.03.2015 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel, tuvastas hageja korteris mitmeid puudusi. Näiteks ilmnes 2015. a suvel, et korteri 3. korrusel paiknevalt terrass-katuselt lekib korteri 3. korruse tubadesse vett. Hageja teavitas kostjat nimetatud asjaolust koheselt 07.07.2015. Lisaks ilmnes, et korteri aurusauna ventilatsioonisüsteem ei taga piisavalt tugevat õhuvahetust, mistõttu kaasnes aurusauna kasutamisega liigniiskus ning selle kasutamine oli takistatud. 24.08.2016 edastas hageja kostjale detailse ülevaate korteris esinevatest puudustest.
3.Korteri puudused kõrvaldati osaliselt 2017. a sügisel teostatud garantiitööde käigus, kuid 2018. a jaanuari seisuga polnud mitmeid olulisi puuduseid endiselt kõrvaldatud. Hageja tellis ERMEESIA OÜ-lt korteri puuduste kohta eksperthinnangu, mille kohaselt eelnevalt nimetatud puuduste tõttu võis korteris tekkida ohtlik hallitus ning oluliselt väheneda korteri väärtus. 18.01.2018 edastas hageja kostjale eksperthinnangu ning andis puuduste kõrvaldamise täiendavaks tähtajaks 02.03.2018. 26.02.2018 nõustus kostja kõrvaldama terrassi puuduse, kuid keeldus ülejäänud puuduste kõrvaldamisest. 20.03.2018 andis hageja kostjale teada, et kuna kostja pole asunud puudusi kõrvaldama täiendava tähtaja jooksul ning on keeldunud enamike puuduste kõrvaldamisest, siis tellib hageja ehitustööd kolmandalt isikult. 03.04.2018 teavitas kostja hagejat, et on valmis kõrvaldama korteri esiku lae niiskuskahjustused ning parandama terrassilaudised ja lubas hagejaga kokku leppida tööde teostamise tähtajas. Järgnenud perioodil ei võtnud kostja hagejaga tööde teostamise kokku leppimiseks ühendust. 23.08.2018 palus hageja kostjal hiljemalt 31.08.2018 teatada, millal ta kavatseb kõrvaldada terassiga seotud puudused. Kostja ei vastanud hagejale nimetatud tähtpäevaks.
4.Hageja lasi kõrvaldada korteri puudused ning esitas 11.12.2018 kostjale kulutuste hüvitamise nõude, milles palus hüvitada kulud summas 8773,92 eurot hiljemalt 28.12.2018. 28.12.2018 teavitas kostja hagejale, et ei ole nõus kulutusi hüvitama. Hagiavalduses väljatoodud nõue 14 812,80 eurot koosneb ekspertarvamuse saamise kulust summas 816 eurot, aurusauna ventilatsioonisüsteemi puhastustöödest 576 eurot, aurusauna ventilatsioonisüsteemi reguleerimis- ja mõõtmistöödest 288 eurot, aurusauna ventilatsioonisüsteemi ümberehitustöödest 1070,40 eurot, terrass-katuse parandustööde maksumusest 6023,52 eurot ning kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitisest 6038,88 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja ei nõustu hageja käsitlusega selle kohta, et korterisse ehitatud aurusauna ventilatsioon ei vasta nõuetele. Hageja soovis paigaldada korterisse aurusauna, kuid ventilatsioonisüsteemi ümberehitust ei ole hageja tellinud. Eksperthinnangus on segamini aetud saun ja aurusaun ning pooled ei ole kokku leppinud arvamuses viidatud standardis nr CEN/TR 14788:2006. Kokkuvõttes vastab aurusaun keskmisele kvaliteedile.
7.Ekspertarvamus summas 816 eurot ei ole puuduse kõrvaldamiseks tehtud kulutus ning seda ei pea kostja hüvitama. Ventilatsioonisüsteemi hoolduse ja kanalite sisepesu maksumus 576 eurot on jooksev hooldusteenus ning pole seotud kostjale etteheidetava lepingu rikkumisega. Ventilatsioonisüsteemi reguleerimine, mõõtmine ja dokumenteerimine 288 eurot ning ventilatsioonitööde, lagede avamise ja taastamisega seotud kulu 1070,40 eurot pole seotud kostjale etteheidetava rikkumise kõrvaldamiseks tehtud vajalike kulutustega. Kostja ei nõustu terrass-katuse parandamise kuludega, kuna pooled leppisid puuduste kõrvaldamise tähtajaks 30.11.2018 ning järelkontrolli ajaks 31.12.2018. Seega leppisid pooled kokku täiendavas tähtajas ja hageja ei tohtinud omaalgatuslikult asuda töid enne nimetatud tähtaja lõppemist teostama. Samuti oleks nimetatud tööde teostamine poole odavam kui 6023,52 eurot.
8.Kostja vaidleb vastu ka hageja õigusabikuludele. Tegemist ei ole kahjuga, mida kostja oleks saanud ette näha seoses võimaliku kohustuse rikkumisega. Lisaks on kulutused lepingulisele esindajale tunnihinnaga 190,80 eurot tunnis põhjendamatud ja ebavajalikud. Samuti pole ajakulu 30,90 tundi mõislik ega vajalik hageja nimelt esitatud 4 kirja eest. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 12 355,52 eurot ning viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates 14.01.2019 kuni täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus 83% ulatuses kostja kanda ning 17% ulatuses hageja kanda. Maakohus määras, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
10.Maakohus märkis, et pooled on müügilepingu punktis 3.7 kokku leppinud, et korteri ehitustööd, materjalid ja korterisse paigaldatud seadmed peavad vastama Eesti Vabariigis tunnustatud kvaliteedinormidele, kusjuures kvaliteedi hindamise aluseks võetakse Ehitustööde Üldistes Kvaliteedinõuetes (RYL 2000) sätestatut. Konkreetseid siseviimistlusmaterjale on kirjeldatud lepingu lisas 2. Muude konkreetsemate kokkulepete olemasolu (s.h korteri tehniline seisukord, aurusauna ventilatsioonisüsteemi nõuded) kohus ei tuvastanud. Sealhulgas ei ole pooled esile toonud, et RYL-s 2000 oleks eraldi käsitletud aurusaunade ventilatsiooni nõudeid. Seega pidi korteri tehniline seisukord ja aurusauna ventilatsioonisüsteemi kvaliteet vastama vähemalt keskmisele kvaliteedile (VÕS § 77 lg 1 teine lause).
11.Maakohtu hinnangul ei vastanud aurusauna ventilatsioonisüsteem keskmisele kvaliteedile, sest sellel puudus täiendav ventilatsioon, mis oleks taganud aurusauna kuivamiseks piisava õhuvahetuse. Hageja poolt esitatud eksperthinnangust nähtub, et aurusauna ebapiisav õhuvahetus ei võimalda ruumil kuivada pärast kasutamist, mis toob omakorda kaasa ohu hallituse tekkele. Eksperthinnangu kohaselt oli ebapiisav õhuvahetus juba projekteerimise faasis ventilatsioonilahendusse sisse projekteeritud. Antud juhul ei paigaldatud aurusauna täiendavat ventilatsiooniseadet ega ehitatud ventilatsioonisüsteemi aurusauna eripära arvestades ümber, samuti ei vastanud aurusauna ventilatsioon standardi nr CEN/TR 14788:2006 nõuetele. Kuigi tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid nimetatud standardi kohaldamises eraldi kokku leppinud, on antud standard oluline just keskmise kvaliteedi väljaselgitamisel. Kohtu hinnangul on ka eluliselt usutav, et aurusaunas peab olema
tagatud õhuvahetus vähemalt samaväärses ulatuses kui tavalises saunas. Hageja on täiendavalt esitanud ka väljavõtted kahe teise tootja aurusauna paigaldus- ja kasutusjuhendist, kust nähtub, et ka teiste aurusaunade puhul tuleb kasutada täiendavat õhuvahetust võimaldavaid seadmeid ja lahendusi. Kostja poolt kohtule esitatud KG hinnang ekspertiisile ei lükka ekspertiisis märgitut ümber. Kostja poolt kohtule esitatud artikkel aurusaunade kohta korterites ei ole võrdsustatav ekspertiisis antud hinnanguga. Artiklis on üldsõnaliselt kirjeldatud aurusaunade erinevaid variante, kuid ei ole käsitletud konkreetseid aurusauna lahendusi.
12.Kui hageja tellis kostjalt aurusauna, siis võis ta tarbijana kohtu hinnangul eeldada, et kostja teab, milline peab olema korterisse paigaldatav ventilatsioonisüsteem, et aurusauna oleks võimalik kasutada, sh võis hageja eeldada, et kostja pakkumine hõlmab kõiki nõuetekohase ja toimiva aurusauna paigaldamiseks vajalikke töid ja kulutusi. Seega on kohus seisukohal, et aurusauna paigaldamise kokkulepe hõlmas ka kokkulepet aurusauna toimimiseks vajalike süsteemide tagamise kohta. Isegi kui asuda seisukohale, et ventilatsioonisüsteemi ümberehitamise kohta kokkulepe puudus, siis vastutab kostja lepingu tingimustele mittevastavuse eest VÕS § 217 lg 2 p 2 kohaselt. Tegemist oli ka varjatud puudusega, kuna piisava õhuvahetuse olemasolu või selle puudumine ei saanud selguda enne aurusauna kasutamist ehk ei olnud tavalise ülevaatuse käigus tuvastatav.
13.Maakohtu hinnangul oli ka terrass-katusega seotud puudus varjatud puudus. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on kostjat korduvalt teavitanud korteris esinevatest puudustest ning andnud mitmel korral tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mille jooksul kostja ei ole puuduseid kõrvaldanud. Tunnistaja YY ütlustest ei nähtu, et pooled oleksid saanud kokkuleppele, et kostja teostab tööd aasta lõpuks. Nimetatut kinnitab ka kirjavahetus, et kokkulepe sõltus sellest, kas kostja esitab ajagraafiku ja ehitustööde nimekirja. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et ajagraafikut oleks esitatud. Kuna kokkulepe poolte vahel puudus ning kostja ei kõrvaldanud puuduseid, siis oli hageja õigustatud tellima tööd kolmandalt isikult.
14.Maakohtu hinnangul on käesoleval juhul ekspertarvamuse kulu põhjendatud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-56-02 p 19). Hageja on vajanud nimetatud hinnangut, et saada aru, kas tegemist on korteri puudustega. Kostja ei ole esitanud menetluses ka vastuväiteid ega tõendeid, et ekspertiisi oleks saanud läbi viia odavamalt. Seega on ekspertarvamuse kulu summas 816 eurot põhjendatud. Maakohtu hinnangul ei ole ventilatsioonisüsteemi hooldus ja kanalite sisepuhastus summas 576 eurot seotud kostjale etteheidetava lepingu rikkumisega. Tegemist oli hooldustööde, mitte parandamiskuludega. Ventilatsiooni reguleerimist, mõõtmist ja dokumenteerimist saab pidada vajalikuks summas 240 eurot ning samuti olid kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud ventilatsioonitööd ja lagede avamine ja taastamine summas 1070,40 eurot. Nimetatud tööd on kohtu hinnangul seotud ventilatsiooni ümberehitamisega. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud töid oleks saanud teha odavamalt. Samuti on põhjendatud terrassiga seotud tööd summas 6023,52 eurot. Kostja vastuväide, et nimetatud tööd oleksid pidanud olema vähemalt poole odavamad, on tõendamata.
15.Maakohus oli seisukohal, et kohtueelsete õigusabikuludega on hagejale tekkinud otsene varaline kahju, mida hageja kandis seoses läbirääkimiste pidamisega (Riigikohtu lahend nr 32-1-84-14 p 24). 30,90 töötunni puhul tuleb arvestada, et hageja emakeeleks ei ole eesti keel, mistõttu on usutav, et täiendav ajakulu võis esindajal kuluda ka dokumentide tõlkimisel. Arvestades, et tegemist ei olnud aga õiguslikult keskmiselt keerukamate dokumentidega ega keskmiselt keerukama õigusliku probleemiga, siis ei ole sellises mahus ja suuruses lepingulise esindaja kulude kandmine mõistlik ega ka ettenähtav kostjale. Maakohus pidas õigusteenust põhjendatuks kokku 22 tunni ulatuses. Maakohus luges hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 159 eurot käibemaksuta. Seega on põhjendatud esindaja tasu suuruseks kokku 3498
eurot (22*159), millele lisandub käibemaks summas 699,60 eurot ning äriregistri väljavõtte kulu 8 eurot, kokku 4205,60 eurot (3498+699,60+8). Kokku luges maakohus hageja põhjendatud nõudeks 12 355,52 eurot (816+240+1070,40+6023,52+4205,60), millele lisandub seadusjärgne viivis alates hagi esitamisest kuni täitmiseni. Apellatsioonkaebus
16.Kostja esitas maakohtu otsuse peale 17.02.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jäetakse hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
17.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jõudnud ebaõigele järeldusele, et aurusauna ventilatsioon ei vastanud keskmisele kvaliteedile. Hageja ei ole tõendanud lepingutingimustele mittevastavust aurusauna ventilatsioonis. Kohus ei saa lugeda asjaolu usutavaks, kui pooled selle asjaolu üle vaidlevad.
18.Samuti on maakohus hageja poolt esitatud ekspertarvamusele omistanud liialt suure kaalu. Ekspertarvamuse andmisel ei ole vahetult olemasolevat ventilatsioonisüsteemi ja aurusauna uuritud, mõõdetud väljatõmmet ega ka kuivamiskiirust. Arvamus on antud üksnes hoone projektdokumentatsiooni põhjal. Kostja on juhtinud maakohtu tähelepanu sellele, et ekspertarvamus on vastuoluline, mh ei ole saunale kehtestatud nõuded aurusaunale kohaldatavad. Lisaks on hinnangus märgitud, et sauna õhuvahetus peab olema 2 l/s ruutmeetri kohta. Hageja aurusaunas on see aga sama hinnangu kohaselt 3 l/s ehk suurem, kui standardis on nõutav saunale. Maakohus on vääralt järeldanud, et tsiviilasjades esitatud teiste aurusaunade kasutusjuhenditest tuleneb, et nendes on nõutud täiendavat õhuvahetust võimaldavaid seadmeid. Pigem tõendavad kasutusjuhendid seda, et ventilatsioon on piisav. Maakohus on põhjendamatult jätnud kõrvale kostja tõendi ajakirjanduses avaldatud asjatundja arvamuse kohta. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, miks valiti maakohtu poolt võrdluseks just standard nr CEN/TR 14788:2006.
19.Terrassiga seotud puuduste osas on hageja minetanud VÕS § 222 lg-s 5 sätestatud nõudeõiguse, kuna kostja avaldas hagejale, et teostab vajalikud tööd hiljemalt 2018. a lõpuks, kuid hageja teostas tööd ise omaalgatuslikult. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et ekspertiisiakti koostamise kulu ning kohtuvälised õigusabikulud on põhjendatud, vajalikud ja ettenähtavad. Vastus apellatsioonkaebusele
Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Selles osas ringkonnakohus maakohtu otsust ei kontrolli.
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
23.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et aurusauna ventilatsioon ei vastanud keskmisele kvaliteedile (VÕS § 77 lg 1). Eriteadmistega isikute EK ja ES 05.02.2018 arvamuse kohaselt ei võimalda aurusauna ebapiisav õhuvahetus ruumil kuivada pärast kasutamist, mis toob omakorda kaasa ohu hallituse tekkele. Aurusauna ebapiisav õhuvahetus on projekteerimise faasis ventilatsiooni lahendusse sisse projekteeritud. CEN/TR 14788:2006 standardi järgi on ette nähtud sauna õhuvahetus minimaalselt 6 l/s, kuid käesolevas lahenduses on kasutatud väljatõmbe õhuvahetuseks vaid 3 l/s. Õhuvahetus on selgelt liiga väike. Saunade puhul kasutatakse lahendust, kus sissepuhkeõhk antakse ruumi laest/ülemisest tsoonist ning väljatõmbeks on kaks väljatõmbeplafooni – üks ruumi allosas ja teine ruumi laes. Kusjuures ruumi laes olev väljatõmbeplafoon avatakse ruumi kuivatuseks (I kd tl 23-28). Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et ventilatsioonisüsteemi puudust saanuks tuvastada üksnes mõõtes aurusauna kuivamise kiirust. Eriteadmistega isikute EK ja ES arvamuse kohaselt tulenes puudus sellest, et ventilatsioonisüsteem oli juba projekteeritud ebapiisava õhuvahetusega. Seetõttu on ebaõige kostja seisukoht, et ebapiisavat õhuvahetust sai tuvastada üksnes konkreetse mõõtmisega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et CEN/TR 14788:2006 standardit saab kasutada ventilatsiooni keskmise kvaliteedi väljaselgitamisel. Kostja on väitnud, et standardis märgitud õhuvahetuse nõuded kohalduvad saunale, mitte aga aurusaunale. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja oma väidet tõendanud. Eriteadmistega isikud kui vastava valdkonna asjatundjad on lähtunud nimetatud standardist tulenevatest õhuvahetuse nõuetest ning kostja ei ole esitanud tõendeid, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et nimetatud õhuvahetuse nõuded aurusaunale ei kohaldu. Kostja poolt esitatud Sisustuswebi portaalis avaldatud artikkel (I kd tl 77), mille kohaselt aurusaun ei vaja lisaventilatsiooni, ei lükka ümber eriteadmistega isikute EK ja ES arvamust. Sisustuswebi portaali artiklist ei saa teha järeldusi konkreetse (käesolevas tsiviilasjas vaidluse all oleva) aurusauna ventilatsiooni kohta. Samuti ei lükka eriteadmistega isikute EK ja ES arvamust ümber kostja esitatud KG arvamus (I kd tl 133-134). Selles arvamuses ei hinnata aurusauna ventilatsiooni, vaid EK ja ES arvamust. KG hinnang ei anna alust seada EK ja ES arvamuses esitatut kahtluse alla. Kostja on viidanud, et aurusauna tootja TYLO kasutusjuhendist nähtuvalt oli olemasolev ventilatsioon aurusaunale piisav. Ringkonnakohus märgib, et vaidlus puudub, et hageja aurusaun ei ole TYLO poolt toodetud. Käesoleval juhul on eriteadmistega isikud EK ja ES käinud asjaoludega kohapeal tutvumas ning oma eriteadmistest lähtuvalt asunud seisukohale, et õhuvahetus hageja korteris olevas aurusaunas ei ole piisav. Ülaltoodule tuginedes ei ole alust muuta maakohtu otsust osas, milles maakohus pidas põhjendatuks ventilatsiooni ümberehitamisega seonduvaid kulusid summades 1070,40 eurot ja 240 eurot.
24.Kostja ei vaidlustanud apellatsioonkaebuses puuduse olemasolu terrass-katusel. Samuti ei esitanud kostja apellatsioonkaebuses vastuväiteid puuduse kõrvaldamise maksumuse suurusele. Kostja leiab, et hageja on minetanud õiguse nõuda VÕS § 222 lg 5 alusel puuduste kõrvaldamiseks kantud kulutuste hüvitamist, kuna ta ei andnud eelnevalt kostjale võimalust puudust kõrvaldada. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et tal ei olnud võimalust puudust kõrvaldada. Maakohus on tuvastanud, et hageja on mitme aasta jooksul juhtinud kostja tähelepanu läbijooksu probleemile ja andnud tähtaegu puuduse kõrvaldamiseks. Tunnistaja YY ütluste kohaselt lubas ehitaja katuse 2018.a lõpuks korda teha, samuti lubas ehitaja saata hagejale tööde teostamise graafiku. Tsiviilasjast nähtuvalt on hageja saatnud 13.09.2018 e-kirja sooviga saada tegevuskava. 09.10.2018 e-kirjas hagejale on YY avaldanud, et ta ei saa ajagraafiku kohta midagi konkreetselt kirjutada, kuid plaan on teha sellel aastal. 15.10.2018 ekirjas on YY teatanud, et on olemas tööde teostaja, kuid veel ei ole ajagraafikut (I kd tl 78 pöördel). Kolleegium märgib, et tõendatud ei ole, et kostja saatis hagejale tööde teostamise ajagraafiku. Ringkonnakohtu hinnangul andis hageja kostjale võimaluse ise puudus kõrvaldada,
kuid kostja ei esitanud hagejale konkreetset ajakava, millal ta seda teha kavatseb. Eeltoodust tulenevalt oli hagejal õigus lasta kolmandal isikul puudus kõrvaldada ning maakohus on põhjendatult rahuldanud terrass–katuse parandamise kulude hüvitamise nõude.
25.Maakohus on kostjalt mõistnud välja ka eriteadmistega isikute EK ja ES arvamuse saamise kulu summas 816 eurot. Kuna eriteadmistega isikute poole pöörduti enne kohtumenetluse algust puuduste kindlakstegemiseks ja vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks, siis saab nimetatud kulu nõuda kahju hüvitisena. Kostja leidis, et see kulu ei ole põhjendatud, kuna ta on terrass-katuse puuduse olemasolu kogu aeg tunnistanud. Ringkonnakohus märgib, et kostja ei suutnud mitme aasta jooksul terrass-katuse puudust kõrvaldada, mistõttu ei saa pidada terrass-katuse osas eriteadmistega isikute poole pöördumist ebavajalikuks. Samuti on eriteadmistega isikute arvamusega tuvastatud puudus aurusauna ventilatsioonisüsteemis. Seega mõistis maakohus põhjendatult nimetatud kulu välja.
26.Maakohus mõistis kostjalt välja ka kohtueelsed õigusabikulud summas 3498 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja leiab, et maakohus mõistis kohtueelsed õigusabikulud välja liiga suures summas. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kohtueelne ajakulu õigusabile 22 tundi on käesoleval juhul põhjendamatult suur. Õigusabikulud ei koosne üksnes 07.02.2018, 20.03.2018, 23.08.2018 ja 11.12.2018 kirjade koostamisest kostjale. Hageja esindajad on saatnud vaidluse kohtuvälise lahendamisega seoses kostjale ka e-kirju, samuti teinud toiminguid eriteadmistega isikute arvamuse saamiseks. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et õigusabi osutamine eeldab ka konsultatsioone ja suhtlemist kliendiga, õigusliku positsiooni kujundamist ja dokumentide analüüsimist. Lisaks on maakohus oluliselt hageja poolt esiletoodud ajakulu (30,9 h) vähendanud. Õigusabi tunnihind 159 eurot, millele lisandub käibemaks, jääb advokaatide keskmise tunnitasu piiridesse. Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust muuta maakohtu otsust ka kohtueelseete õigusabikuludega seonduvalt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Imbi Sidok-Toomsalu, Helina Luksepp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.