A. L.i hagi OÜ Ragoza vastu kulutuste hüvitamise ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
15 997,82 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: A. L. (isikukood xxxx)
esindajad
Hageja esindaja: vandeadvokaat Karin Marosov ja advokaat Jana Tudelep, e-post: [email protected] Kostja: OÜ Ragoza (registrikood 10709946) Kostja esindaja: Jaanus Silm, e-post: [email protected]
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele
Kohtuistung 02.12.2019
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt Ragoza kahju summas 12 355,52 eurot A. L.i kasuks.
3.Välja
mõista
OÜ-lt
Ragoza
viivis
põhinõudelt
(s.o
12 355,52
eurolt)
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 14.01.2019 kuni põhinõude tasumiseni A. L.i kasuks.
4.Menetluskulud jätta 83 % ulatuses OÜ Ragoza kanda ning 17 % ulatuses A. L.i kanda.
5.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 14.01.2019 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid A. L. (hageja) ja OÜ Ragoza (kostja) 26.03.2014 lepingu, mille alusel kohustus kostja püstitama xxxx asuvale kinnistule hoone ja kinnistu jagamisel tekkiva korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu. Vastavalt lepingu punktile 3 kohustus kostja ehitama valmis hoone 3. ja 4. korrusel paikneva elu- ja mitteeluruumi nr 6. Tulenevalt lepingu punktist 3.1 ja 4.1 müüs kostja hagejale korteri, mis tuli valmis ehitada vastavalt ehitusloa saanud ehitusprojektile ning lepingu lisas 2 (baas-viimistluse spetsifikatsioon) toodud spetsifikatsioonile. Korter ei vastanud lepingu tingimustele. Täpsemalt esinesid korteril järgmised puudused: 1) aurusauna nõuetele mittevastav ventilatsioonisüsteem - ehitatud ventilatsioonisüsteem ei taganud piisavat õhuvahetust, mistõttu ei kuivanud aurusaun pärast kasutamist ära. Puudulik ventilatsioonisüsteem tõi kaasa tervisele ohtliku ja korterit kahjustava hallituse tekkimise ohu. Eksperthinnangu kohaselt oli juba projektdokumentatsioonist nähtuvalt korterisse projekteeritud mittesobiv ventilatsiooni lahendus ning õhuvahetus oli selgelt liiga väike; 2) valesti ehitatud väliterrass-katus – korteri 4. korrusel asuvalt terrassilt lekkis korteri 3. korrusel asuvatesse tubadesse vihmavett. Selle tagajärjel tekkisid korteri 3. korruse laste magamistoa seintele ja esiku lakke laevalgusti kõrvale korduvalt niiskuskahjustused. Eksperthinnangu kohaselt tekkisid niiskuskahjustused, sest 4. korruse terrass-katuse ehitamisel kasutati antud hoone jaoks mittesobivat ehituslikku lahendust. Hageja on korduvalt teavitanud kostjat korteris esinevatest puudustest ning andnud mitmel korral täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja teavitas kostjat terrassiga seotud puudusest esmakordselt juba 07.07.2015 ning aurusauna puudulikust ventilatsioonisüsteemist 24.08.2016. 01.02.2018 esitas hageja puuduste kõrvaldamise nõude ning andis kostjale puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja kuni 02.03.2018. Kostja ei kõrvaldanud puuduseid täiendava tähtaja jooksul ning ei andnud ka teada, millal ta kavatseb vastavad ehitustööd teostada.
Hageja on teinud korteris esinevate puuduste kõrvaldamiseks kulutusi summas 8 773,92 eurot. Täpsemalt on hageja teinud järgmisi kulutusi: E OÜ ekspertarvamus ehitusvigade kohta maksumusega 816 eurot; aurusauna ventilatsioonisüsteemi puhastustööd maksumusega 576 eurot; aurusauna ventilatsioonisüsteemi reguleerimis- ja mõõtmistööd maksumusega 288 eurot; aurusauna ventilatsioonisüsteemi ümberehitustööd maksumusega 1 070,40 eurot; terrassi ja katuse parandustööd maksumusega 6 023,52 eurot. Hageja on proovinud vaidlust lahendada kohtuväliselt. 2015. 2016. ja 2017. aasta jooksul pidas hageja kostjaga läbirääkimisi otse. Kahjuks ei õnnestunud hagejal saavutada kostjaga kokkulepet ning kostja jätkas omapoolsete kohustuste täitmisega viivitamist ehk ei kõrvaldanud ehitustööde puudusi mõistliku aja jooksul. Seetõttu otsustas hageja pöörduda advokaadi poole lootes, et advokaadi kaasamine läbirääkimistele aitab kaasa kokkuleppe saavutamisele ning kostja kõrvaldab korteri puudused. Eeltooduga seoses on hageja teinud kulutusi summas 6 038,88 eurot (koos käibemaksuga). Kui kostja oleks täitnud oma kohustusi, s.o kõrvaldanud ehitustööde puudused mõistliku aja jooksul, ei oleks hageja pidanud professionaalse õigusabi saamiseks advokaadi poole pöörduma ning vastavaid kulusid kandma. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 14 812,80 eurot ning viivise põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastus Kostja oma vastuses hageja nõudeid ei tunnistanud ega hagi õigeks ei võtnud. Kostja palub jätta rahuldamata hageja nõude puuduste kõrvaldamise kulude hüvitamiseks vastavalt VÕS § 222 lg-le
5.Hageja ei ole avaldanud soovi, ega leppinud kokku müüjaga täiendava ventilatsiooni ehitamiseks. Hageja sooviks oli paigaldada korterisse tavakasutuseks aurusaun, kuid ventilatsioonisüsteemi ümberehitust ei ole hageja kostjalt ega kostja alltöövõtjatelt tellinud. Hageja poolt esitatud eksperthinnangust ei nähtu, et ekspert oleks teostanud konkreetses aurusauna ventilatsiooni mõõtmisi vms, mille põhjal oleks tuvastatud faktiline olukord s.h. see milline on ruumi kuivamisega tavaventilatsiooniga. Hinnangut andes on lähtutud kontrollimatust seisukohast, et “aurusauna ebapiisav õhuvahetus ei võimalda ruumil kuivada”. Ühtegi tõendit antud eelduse kohta ei ole. Tegemist on eelduslikult hageja subjektiivse arvamusega, mida aga seoses teostatud ehitustöödega ei ole enam ka võimalik kontrollida. Samuti ei ole pooled arvamuses viidatud standardi CEN/TR 14788:2006 kohaldamises kokku leppinud ning eksperdid on segamini ajanud arvamust andes sauna ja aurusauna. Kõik viited on tehtud sauna ventilatsioonile, mitte aurusauna ventilatsioonile. Oma olemuselt on aga aurusaun ja saun erinevad. Isegi, kui kostja oleks rikkunud oma kohustusi hageja ees, mida kostja ei mööna, siis hüvitamiseks esitatud kulud ei ole põhjendatud ega seondu kostja väidetava rikkumisega. E OÜ poolt väljastatud arve “ekspertarvamuse” koostamise eest summas 816,00 eurot ei ole puuduse kõrvaldamiseks tehtud kulutus, mille hüvitamist saaks nõuda VÕS § 222 lg 5 kohaselt. Tegemist on kolmanda isiku arvamusega, mille saamiseks tehtud kulutusi ei pea kostja hüvitama. AS H on teostanud ventilatsioonisüsteemi hoolduse ja kanalite sisepesu maksumusega 576,00 eurot. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas antud jooksev hooldusteenus on seotud kostjale etteheidetava lepingu
rikkumisega. Kostja ei ole võtnud kohustust teostada ventilatsioonisüsteemi hooldust hagejale. A OÜ poolt on teostatud ventilatsioonisüsteemi reguleerimine, mõõtmine ja dokumenteerimine summas 288,00 eurot. Ka nimetatud teenuse puhul ei nähtu selle seos aurusaunaga ega sellise kulu vajalikkus kostjale etteheidetava rikkumise kõrvaldamiseks. OÜ T poolt on esitatud arve summas 1070,40 eurot selgitusega “ventilatsioonitööd, lagede avamine ja taastamine”. Ka nimetatud teenuse puhul ei nähtu selle seos aurusaunaga ega sellise kulu vajalikkus kostjale etteheidetava rikkumise kõrvaldamiseks. Puudub mistahes info, et nimetatud töö oleks olnud vajalik kostja rikkumise kõrvaldamiseks. Teiseks ei nõustu kostja väliterassi-katuse parandamise kuludega summas 6023,52 eurot. Kostja on avaldanud 15.11.2018 hagejale, et kostja alltöövõtja asub teostama parandustöid. Nimetatud tegevus oli hagejale teadaolevalt eelnevalt kooskõlastatud nii ehitaja, hageja kui ka kostjaga. Ehitaja poolt kostjale 28.12.2018 edastatud info põhjal oli 04.10.2018 toimunud kõigi osapoolte juuresolekul võimaliku veelekke ülevaatus ning lepitud kokku, et veeleke parandatakse hiljemalt 30.11.2018 ja detsembri kuu on järelkontrollimiseks. Samuti avaldas hageja ise 18.09.2018, et veeleke peab olema kõrvaldatud aasta lõpuks ja 09.10.2018 kostja nõustus sellega. Kostja poolt 15.11.2018 puudusi kõrvaldama asudes on hageja poolt teatatud, et tööd on juba teostatud ehk kostjale ega tema alltöövõtjale ei ole antud võimalust puuduste kõrvaldamiseks poolte vahel eelnevalt kokkulepitud tähtaja jooksul. Sellise käitumisega on A. L. minetanud õiguse VÕS § 222 lg 5 alusel nõude esitamiseks. Isegi, kui hageja ei ole minetanud VÕS § 222 lg 5 tulenevat nõudeõigust ei ole kulutused summas 6023,52 eurot täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Nimetatud töö põhjendatud ja vajalik maksumus on vähemalt poole odavam. Kostja vaidleb vastu ka hageja nõudele kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 ja 128 lg 3 alusel summas 6038,88 eurot. Tegemist ei ole kahjuga, mida kostja oleks saanud ette näha võimaliku kohutuse rikkumise korral. Lisaks on kulutused lepingulisele esindajale tunnihinnaga 190,80 eurot tunnis põhjendamatud ja ebavajalikud. Tegemist oli tavapärase garantiisuhtlusega, mille raames sellises mahus ja suuruses lepingulise esindaja kulude kandmine ei ole mõistlik ega ettenähtav. Kokku on hageja lepinguline esindaja kulutanud aega antud kaasuses 30,9 töötundi, mille tulemusena on valminud 07.02.2018, 20.03.2018, 23.08.2018 ja 11.12.2018 sisuliselt ühe leheküljelised ja samu seisukohti kordavad kirjad kostjale. Sellises mahus ajakulu ei saa pidada mõistlikuks ega vajalikuks, et koostada hageja nimelt esitatud 4 kirja. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja
tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja 26.03.2014 lepingu, mille alusel kohustus kostja püstitama xxxx asuvale kinnistule hoone ja kinnistu jagamisel tekkiva korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu (kd I lk 5-14). Vastavalt lepingu punktile 3 kohustus kostja ehitama valmis hoone 3. ja 4. korrusel paikneva elu- ja mitteeluruumi nr 6. Nimetatud asjaoludes pooltel vaidlus puudub. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et korterisse tuli kostja poolt paigaldada aurusaun (24.09.2019 eelistungi protokoll, kd I lk 124 pöördel). Hagiavalduses tugineb hageja sellele, et nimetatud korter ei vastanud järgmistele lepingutingimustele: aurusauna ventilatsioonisüsteem ei vastanud nõuetele, välisterrasskatus on ehitatud valesti.
4.Hageja nõude lahendamiseks tuleb kohtul seega esmalt hinnata, kas müügiese vastas lepingutingimustele ehk kas kostja on lepingut rikkunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg 2 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi või kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Kohus selgitab täiendavalt, et teistsuguse kokkuleppeta peab müüja tagama ostjale üldjuhul vähemasti keskmise kvaliteediga müügieseme. Erikokkuleppe puudumise korral peab müüdud asi olema vähemalt keskmise kvaliteediga ehk vastama samale kvaliteedile, mida tavaliselt omavad samasse kaubagruppi kuuluvad sarnased asjad. Eristada tuleb asja tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi ning varjatud puudusi. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Müügilepingu tingimustele mittevastava (s.o puudustega) müügieseme suhtes nõuete esitamisel kehtivad ka VÕS §‐de 217-227 erireeglid. Kui ostetud eluruum elementaarsetele tingimustele ei vasta, tuleb seda pidada lepingueseme mittevastavuseks lepingutingimustele, kui pooled ei ole lepingueseme omadusi detailselt kokku leppinud või on eraldi kokku leppinud, et eluruum ei pea mõnele elementaarsele elutingimusele vastama. Pooled on müügilepingu punktis 3.7 kokku leppinud, et korteri ehitustööde, materjalide ja korterisse paigaldatud seadmed peavad vastama Eesti Vabariigis tunnustatud kvaliteedinormidele, kusjuures kvaliteedi hindamise aluseks võetakse Ehitustööde Üldistes Kvaliteedinõuetes (RYL 2000) sätestatut. Konkreetseid siseviimistlusmaterjale on kirjeldatud lepingu lisas 2 (kd I lk 139). Muude konkreetsemate kokkulepete olemasolu (s.h korteri tehniline seisukord, aurusauna ventilatsioonisüsteemi nõuded) ei ole kohus tuvastanud ega pooled kohtule esile toonud, s.h ei ole pooled välja toonud, et RYL-s 2000 oleks eraldi käsitletud aurusaunade ventilatsiooni nõudeid. Kohtu hinnangul võib seega eeldada, et korteri tehniline seisukord ja aurusauna ventilatsioonisüsteemi kvaliteet pidid
vastama vähemalt keskmisele kvaliteedile. Kohus selgitab, et juhul kui kvaliteedinõudeid ei ole lepingus määratud ja need ei tulene ka seadusest tuleb lähtuda VÕS § 77 lg 1 teisest lausest, mille kohaselt tuleb kohustus täita vähemalt keskmise kvaliteediga. Keskmine kvaliteet väljendab neid omadusi, mis vastaval asjal või töö tulemusel tavaliselt on. Asjaoludeks, mida keskmise kvaliteedi määramisel tuleb arvestada, on eelkõige vastavate standardite ja normide olemasolu, tavad ja praktika. Täitmise kvaliteedi vastavust keskmisele kvaliteedile peab otsustama vaidluse korral ekspertarvamuse alusel.
5.Hageja on leidnud, et aurusauna ventilatsioonisüsteem ei vastanud keskmisele kvaliteedile. Hageja on selgitanud, et pärast aurusauna kasutamist ei kuivanud ruum ära ning niiskus levis edasi vannituppa ja sealt edasi eluruumidesse. Kostja on olnud seisukohal, et temalt ei olegi eriventilatsiooni tellitud. Kohtu hinnangul ei vastanud aurusauna ventilatsioonisüsteem keskmisele kvaliteedile, sest sellel puudus täiendav ventilatsioon, mis oleks taganud aurusauna kuivamiseks piisava õhuvahetuse. Hageja poolt esitatud eksperthinnangust (kd I lk 23-28) nähtub, et aurusauna ebapiisav õhuvahetus ei võimalda ruumil kuivada pärast kasutamist, mis toob omakorda kaasa ohu hallituse tekkele. Hallitusseened mõjuvad inimese hingamisteedele kahjulikult ning rikuvad seina välimuse. Eksperthinnangu kohaselt oli ebapiisav õhuvahetus juba projekteerimise faasis ventilatsioonilahendusse sisse projekteeritud. Eksperthinnangu kohaselt kasutatakse aurusaunade puhul tavapäraselt lahendust, kus sissepuhkeõhk antakse ruumi laest/ülemisest tsoonist ning väljatõmbeks on 2 väljatõmbeplafooni – 1 ruumi allosas ja teine ruumi laes (vt eksperthinnangu p 1). Antud juhul ei paigaldatud aurusauna täiendavat ventilatsiooniseadet ega ehitatud ventilatsioonisüsteemi aurusauna eripära arvestades ümber. Ekspertiisis on leitud, et tegemist on tõsise puudusega, mis vajavad meetmeid probleemi lahendamiseks. Aurusauna ebapiisav ventilatsioon on võimalik lahendada kui korteri ventilatsioonisüsteem ümber häälestada nii, et ruumi õhuvahetus suureneb. Väljatõmmatav õhukogus peaks olema vähemalt 6 l/s, võimalusel suurem kuna puudub kuivatuseks mõeldud lisatuulutuse võimalus. Kohtul puudub alus kahelda nimetatud ekspertiisi asjakohasuses. Ekspertiisis on ventilatsiooni nõuetekohasuse ja keskmisele kvaliteedile vastavuse hindamisel tuginetud nii oma töö teostajate erialasele kogemusele kui ka vastava valdkonna standardile CEN/TR 14788:2006. CEN/TR 14788:2006 standardi puhul on tegemist Euroopa standardimisorganisatsiooni (The European Committee for Standardization) poolt koostatud standardiga, mis on EL liikmeriikidele kohustuslik. Nimetatud standart on tõlgitud ja avaldatud Eesti standardikeskuse poolt ning selle on heaks kiitnud tehniline komitee EVS/TK 27 „Küte ja ventilatsioon“. Kuigi tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid selle standardi kohaldamises eraldi kokku leppinud, on antud standard oluline just keskmise kvaliteedi väljaselgitamisel. Ekspertiisis on märgitud, et CEN/TR 14788:2006 standardi kohaselt peab saunas olema tagatud õhuvahetus +/- 2 liitrit/sekundis ruutmeetri kohta (minimaalselt 6 liitrit/sekundis), kuid tegelikkuses oli tagatud vaid õhuvahetus võimsusega – 3 liitrit/ sekundis, mis ekspertiisi kohaselt oli selgelt liiga väike. Seega ei vastanud aurusauna ventilatsioon standardi nõuetele ja sellest tulenevalt ka keskmisele kvaliteedile. Kuigi saun ja aurusaun on erinevad, siis puudub kohtul alus kahelda ekspertiisi lõppjärelduses. Kohtu hinnangul on ka eluliselt usutav, et aurusaunas
peab olema tagatud õhuvahetus vähemalt samaväärses ulatuses kui tavalises saunas. Hageja on täiendavalt esitanud ka väljavõtted kahe teise tootja aurusauna paigaldus- ja kasutusjuhendist, kust nähtub, et ka teiste aurusaunade puhul tuleb kasutada täiendavat õhuvahetust võimaldavaid seadmeid ja lahendusi (kd I lk 154-182). Nimetatud tõendid kinnitavad kohtu hinnangul täiendavalt, et aurusaunades tuleb kindlustada piisav ventileerimine, milleks tootjad näevad ette täiendavate ventilaatorite paigaldamise. Samuti ei soovitata aurusauna ühendada kesksete ventilatsiooniseadmetega, kuna sellisel juhul tekib aurusauna kondensaat. Samuti märgib kohus, et ekspertiisi läbiviinud E. K. on diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener tasemega 7 (kd I lk 183). E. S. on volitatud ehitusinsener tasemega 8, s.o kõrgeima võimaliku kutsetasemega insener (kd I lk 184). Seejuures on E. S.il pädevus teha omanikujärelevalvet, viia läbi ehitise auditeid ning koolitusi inseneridele. Seega olid ekspertiisi teostajatel kohtu hinnangul olemas vajalikud erialateadmised ja kogemused ekspertarvamuse andmiseks ka ventilatsioonisüsteemide koha. Kostja poolt kohtule esitatud K. G.i hinnang ekspertiisile ei lükka ekspertiisis märgitut ümber (kd I lk 133-134). Tegemist on üksnes asjatundja hinnanguga teiste asjatundjate poolt esitatule, ilma et K. G. oleks kohapeal ise käinud. Ekspertiisist nähtub, et E. K. ning E. S. on käinud kohapeal ning tutvunud ka ehitusprojektiga ja ventilatsiooniprojektiga. Antud juhul puudub vaidlus, et aurusaunas puudus täiendav ventilatsioon. Kostja on eeltooduga nõustunud ning väitnud, et aurusaun ei vajanudki täiendavat ventilatsiooni ning esitanud oma väite tõendamiseks Sisustusweb portaalis avaldatud artikli „Aurusaun korteris?“ (kd I lk 77). Kohtu hinnangul ei saa aga käesoleval juhul nimetatud artiklit võrdsustada ekspertiisis antud hinnanguga. Artiklis on üldsõnaliselt kirjeldatud aurusaunade erinevaid variante, kuid ei ole käsitletud konkreetseid aurusauna lahendusi. Artikkel ei lükka ümber eksperthinnangus toodud seisukohta, et aurusaunas polnud tagatud piisav õhuvahetus ja korterisse ehitatud ventilatsioonilahendus polnud aurusauna jaoks sobiv. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud hagejale hinnapakkumise seoses aurusauna ehitustööde teostamisega, millest nähtuvalt tuli hagejal aurusauna ehitustööde eest maksta täiendavat tasu (kd I lk 140, 141). Pakkumises ei ole eraldi märgitud, et pakkumine ei sisalda aurusauna ventilatsioonisüsteemi ümbertegemise või täiendava ventilatsiooni paigaldamise kulu. Märgitud on üksnes, et pakkumine ei sisalda aurusauna ukse ja duši vaheseina maksumust ja paigaldust. Kui hageja tellis kostjalt aurusauna, siis võis ta tarbijana kohtu hinnangul eeldada, et kostja teab, milline peab olema korterisse paigaldatav ventilatsioonisüsteem, et aurusauna oleks võimalik kasutada, s.h võis hageja eeldada, et kostja pakkumine hõlmab kõiki nõuetekohase ja toimiva aurusauna paigaldamiseks vajalikke töid ja kulutusi. Seega on kohus seisukohal, et aurusauna paigaldamise kokkulepe hõlmas ka kokkulepet aurusauna toimimiseks vajalike süsteemide tagamise kohta. Isegi kui asuda seisukohale, et ventilatsioonisüsteemi ümberehitamise kohta kokkulepe puudus, siis vastutab kostja lepingu tingimustele mittevastavuse eest. VÕS § 217 lg 2 p 2 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele ka siis, kui asi ei sobi otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Kohtu hinnangul on nõuetele vastav ja piisava õhuvahetusega ventilatsioonisüsteem aurusauna puhul elementaarne
tingimus. Ekspertiisiga on tuvastatud, et antud juhul ei olnud piisav õhuvahetus tagatud. Seega polnud aurusauna võimalik vastavalt selle otstarbele kasutada ilma, et sellega oleks kaasnenud oht kahjustada korterit ja selle elanike tervist. Eeltoodust tulenevalt on kohus on seisukohal, et aurusauna puhul on piisava õhuvahetusega ventilatsioonisüsteem elementaarseks tingimuseks, millele peaks lepinguese VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi vastama. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et ehitatud ventilatsioonisüsteem ei taganud aga käesoleval juhul piisavat õhuvahetust, mistõttu on usutav, et aurusaun ei kuivanud pärast kasutamist ära. Puudulik ventilatsioonisüsteem toob kaasa hallituse tekkimise ohu, mis võib olla tervisele ohtlik. Seega on tegemist lepingueseme puudusega ning lepinguese ei saa olla vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 teise lause mõttes. Tegemist oli ka varjatud puudusega, kuna piisava õhuvahetuse olemasolu või selle puudumine ei saanud selguda enne aurusauna kasutamist ehk ei olnud tavalise ülevaatuse käigus tuvastatav.
6.Hageja on tuginenud hagis ka sellele, et terrass-katus ei vastanud lepingu nõuetele. Kostja ei ole nimetatule vastuväiteid esitanud. Seega ei pea kohus vajalikuks eraldi hinnata, kas terrass-katus vastas nõuetele ning loeb, et kostja on nimetatu omaksvõtnud. Kohus märgib üksnes, et ka see oli varjatud puudus, kuna ei olnud tuvastav tavalise ülevaatuse käigus.
7.VÕS § 218 lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kohus on eelnevalt leidnud, et hageja poolt väljatoodud puudused on varjatud puudused. Seega ei saanud hageja lepingu sõlmimisel nendest puudustest teada. Kohus selgitab, et isegi majandustegevuses tegutsev ostja ei pea eeldama, et talle antakse üle lepingutingimustele mittevastav asi, ega üldjuhul rakendama erakorralisi meetmeid asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks, mh palkama selleks nt asjatundja. Teistsuguse kokkuleppeta peab müüja tagama ostjale üldjuhul vähemasti keskmise kvaliteediga müügieseme ja vastutab kõigi selle puuduste eest, isegi kui ta neist ei teadnud. Kohtu hinnangul saab seega eeldada, et puudused olid olemas ka juba korteri ülemineku ajal ostjale.
8.VÕS § 220 lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 220 lg 3 järgi, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. VÕS § 222 lg 1 sätestab, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga.
Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on kostjat korduvalt teavitanud korteris esinevatest puudustest ning andnud mitmel korral täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 07.07.2015 e-kirjaga on hageja kostjat informeerinud sellest, et korteri 3. korrusel paiknevalt terrass-katuselt lekkis korteri 3. korruse tubadesse vett (kd I lk 15). 24.08.2016 edastas hageja kostjale detailse ülevaate korteris esinevatest puudustest, s.h on välja toodud nii aurusauna nõuetele mittevastavus ventilatsioonisüsteemile kui ka valesti ehitatud väliterrass-katus (kd I lk 16-22). Puudub vaidlus, et osaliselt kõrvaldati korteri puudused 2017. aasta sügisel teostatud garantiitööde käigus. 18.01.2018 edastas hageja kostjale eksperthinnangu ning puuduste kõrvaldamise nõude (kd I lk 29). Nimetatud kirjas andis hageja kostjale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kuni 02.03.2018 ning andis teada, et kui puudusi ei kõrvaldata täiendava tähtaja jooksul, siis tellib hageja vajalikud tööd kolmandatelt isikutelt. 26.02.2018 kirjas on kostja nõustunud kõrvaldama niiskuskahjustusi põhjustava terrassi puuduse, kuid on keeldunud ülejäänud puuduste kõrvaldamisest (kd I lk 33). Täiendavalt on kostja nimetatut kinnitanud ka 03.04.2018 kirjas (kd I lk 38). 23.08.2018 on hageja kostjat teavitanud, et on tellinud ventilatsioonisüsteemi ümberehitamistööd kolmandalt isikult ning on palunud kostjal hiljemalt 31.08.2018 teada anda, millal kostja kavatseb kõrvaldada terrassiga seotud puudused (kd I lk 60). Puuduvad tõendid, et kostja oleks nimetatud kirjale vastanud. 11.12.2018 saatis hageja kostjale kulutuste hüvitamise nõude (kd I lk 62) . Eelviidatud kirjavahetusest nähtub, et puudustest on kostjat teavitatud mõistliku aja jooksul ning hageja on andnud kostjale ka täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Täiendava tähtaja jooksul ei ole kostja puuduseid kõrvaldanud.
9.Kostja on menetluses asunud seisukohale, et käesoleval juhul ei ole täidetud VÕS § 222 lg 5 sätestatud eeldused. VÕS § 222 lg 5 sätestab, et kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kostja tugineb sellele, et pooled ei ole kokku leppinud täiendava ventilatsiooni ehitamist. Hageja sooviks oli paigaldada korterisse tavakasutuseks aurusaun, kuid ventilatsioonisüsteemi ümberehitust ei ole tellitud. Kohus on eelnevalt leidnud, et kokkulepe aurusauna paigaldamiseks hõlmas ka kokkulepet aurusauna toimimiseks vajalike süsteemide tagamise kohta. Lepingu kohaselt kohustus kostja teostama korteri ehitustööd ning tagama kõigi seadmete paigaldamise ja nõuetelevastavuse ( p 3.3.2). Seega paigaldades hagejale aurusauna, pidi kostja arvestama, et aurusauna toimimiseks on vaja tagada ka nõuetelevastava ventilatsiooni olemasolu. Kohus peab eluliselt usutavaks, et piisava õhuvahetuse puudumisel pole võimalik aurusauna kasutada. Seega väide, et kostja ei pidanudki lisaventilatsiooni paigaldama, ei ole asjakohane. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja eitanud probleemi vee läbijooksuga ning on välja pakkunud hagejale, et teostab nimetatud tööd hiljemalt aasta lõpuks. Kohus ei nõustu kostja väitega, et kostjale ei antud võimalust puuduste kõrvaldamiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja puuduseid kõrvaldanud 2015 aastast alates,
mil hageja teavitas kostjat esimest korda terrassiga seotud puudusest. Hageja on andnud korduvalt täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Pooled ei vaidle, et 04.10.2018 toimus korteris kohtumine seoses puuduste kõrvaldamisega. Samas ei ole tõendatud, et pooled oleksid konkreetselt kokku leppinud, et kostjal tuleb puudused kõrvaldada 2018 aasta lõpuks. Tunnistaja V. M. ütlustest (kd I lk 196) ei nähtu, et pooled oleksid saanud kokkuleppele, et kostja teostab tööd aasta lõpuks. Tunnistaja kinnitas, et konkreetsest kuupäevast juttu ei olnud ning konkreetset vastust hageja ei andnud. Tunnistaja selgitas, et 04.10.2018 kohtumisel vaadati üle, mis toimub, kostja soovis aasta lõpuks puudused kõrvaldada, aga hageja oma nõustumist ei väljendanud. Nimetatut kinnitab ka kirjavahetus, et kokkulepe sõltus sellest, kas kostja esitab ajagraafiku ja ehitustööde nimekirja (kd I lk 101-106). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et ajagraafikut oleks esitatud. Kuna kokkulepe poolte vahel puudus ning kostja ei kõrvaldanud puuduseid, siis oli hageja õigustatud tellima tööd kolmandalt isikult.
10.Hageja on palunud kostjalt välja mõista kokku kahju summas 14 812,80 eurot, mis koosneb puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutustest summas 8773,92 eurot ning kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamisest summas 6038,88 eurot. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Samuti tuleb VÕS § 127 lg 4 järgi hüvitada üksnes selline kahju, mis on kahju tekitaja käitumise tagajärg. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 222 lg 5 sätestab, et kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
11.Tsiviilasjas esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja teinud puuduste kõrvaldamisega seotud järgnevaid kulutusi: E OÜ ekspertarvamus ehitusvigade kohta maksumusega 816 eurot (arve kd I lk 35); aurusauna ventilatsioonisüsteemi puhastustööd maksumusega 576 eurot (arve ja akt kd I lk 36, maksekorraldus kd I lk 37); aurusauna ventilatsioonisüsteemi reguleerimis- ja mõõtmistööd maksumusega 288 eurot (arve kd I lk 39, maksekorraldus kd I lk 40); aurusauna ventilatsioonisüsteemi ümberehitustööd maksumusega 1 070,40 eurot (arve kd I lk 41, maksekorraldus kd I lk 43); terrassi ja katuse parandustööd maksumusega 6 023,52 eurot (arve kd I lk 44, maksekorraldus kd I lk 46).
Kuna kostja on kulude suurusele vastu vaielnud, siis tuleb kohtul hinnata osutatud teenuste ja kulude suuruse põhjendatust.
12.Kohus selgitab, et kui menetlusosaline on eksperdi või muu asjatundja poole pöördunud enne menetluse algust ja on selle arvamuse kohtule esitanud, siis sellise kulu hüvitamist saab nõuda VÕS § 128 lg 3 järgi kahju hüvitamise sätete alusel. Riigikohus on oma lahendi 3-2-1-56-02 p-s 19 märkinud, et asjatundja arvamuse võtmine teise lepingupoole (või ka näiteks lepinguvälise kahju tekitaja) kohustuste rikkumise või kahju suuruse määramiseks on tsiviilkäibes loomulik ja arvestades õigussuhete keerukust, paljudel juhtudel paratamatu. Kui hiljem tuvastatakse kohustuse rikkumine, siis tuleb põhjendatud kulutused sellistele arvamustele kohustuse rikkujal ka hüvitada, kui muud kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul ekspertarvamuse kulu põhjendatud. Hageja on vajanud nimetatud hinnangut, et saada aru, kas tegemist on korteri puudustega. Kui nimetatud kahtlust ei oleks esinenud, siis ei oleks hagejal tarvis olnud ka ekspertiisi tellida. Kostja ei ole esitanud menetluses ka vastuväiteid ega tõendeid, et ekspertiisi oleks saanud läbi viia odavamalt. Seega on E OÜ ekspertarvamus ehitusvigade kohta maksumusega 816 eurot põhjendatud.
13.26.04.2018 on teostatud ventilatsioonisüsteemi hooldus ja kanalite sisepuhastus (kd I lk 36 pöördel). Kohtu hinnangul ei ole nimetatud hooldusteenus seotud kostjale etteheidetava lepingu rikkumisega. Tõendamata on, et kostjal oleks olnud kohustus teostada ventilatsioonisüsteemi hooldust. Samuti ei olnud kohtu hinnangul vajalik ventilatsioonisüsteemide hooldus ja kantud täiendavad kulud, kuna ekspertiisis on juba selgitatud, et ventilatsioonisüsteem tuleb ümberhäälestada (hooldus teostatud pärast ekspertiisi). Seega ei ole kohtu hinnangul aurusauna ventilatsioonisüsteemi puhastustööd maksumusega 576 eurot põhjuslikus seoses kostja lepingu rikkumisega. Tegemist oli hooldustööde, mitte parandamiskuludega.
14.Ventilatsiooni reguleerimist, mõõtmist ja dokumenteerimist saab pidada vajalikuks summas 240 eurot ning samuti olid kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud ventilatsioonitööd ja lagede avamine ja taastamine on summas 1070,40 eurot. Nimetatud tööd on kohtu hinnangul seotud ventilatsiooni ümberehitamisega. Teostatud on m.h aurusauna lae avamine, seintesse avade puurimine, uue ventilaatori, ventilatsioonitoru ja summuti paigaldamine, samuti ventilatsiooni, elektri- ja maalritööd (kd I lk 144). Nimetatud töid ei oleks olnud vaja teha juhul, kui aurusauna ventilatsioonisüsteem oleks vastanud nõuetele. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud töid oleks saanud teha odavamalt.
15.Kohtu hinnangul ei saa ebavajalikuks pidada ka terassiga seotud töid summas 6023,52 eurot. Esitatud arvest nähtuvad järgmised tööd: terrassilaua eemaldus, piirete eemaldus, parapeti- ja liiteplekkide eemaldus; bituumeni kleepimine (1 kiht) tõstetega; piirete ja plekkide paigaldus (ol.olevate); terrassi ehitus, pruunimmutatud lauast 28x; ajutise varikatuse ehitamine; transport, tõstuk, prügivedu (sh tänava osaline sulgemine). Kohus selgitab, et parandamise kulude hulka kuuluvad lisaks parandamise enda (töö- ja materjalikulud) ka parandatava asja veo jms kulud ning ka demonteerimise kulud. Kostja
vastuväide, et nimetatud tööd oleksid pidanud olema vähemalt poole odavamad on tõendamata. Kostja poolt esitatud Osaühing M hinnapakkumisest nähtuvalt võib vastav pakkumine muutuda vastavalt tegelikule objekti olukorrale (kd I lk 135). T OÜ pakkumine oli teostatud vastavalt tegelikule olukorrale ning kajastab kohtu hinnangul tegelikus mahus toestatud töid. Hageja on ka veenvalt selgitanud, et Osaühing M ei ole arvestanud pakkumises asjaoluga, et vanade terrassilaudasid polnud võimalik tagasi panna, vaid need tuli asendada uutega. Kuna terrassilaudasid oli juba korduvalt lahti võetud ja tagasi pandud, olid terrassilauad kulunud ning kahjustunud. Samuti ei ole Osaühing M pidanud vajalikuks variaktuse ehitamist, mille vajadust on rõhutanud E OÜ eksperdid. Kuna katusetöid pole võimalik nö lageda taeva all vihmase ilmaga teostada, oleks tööde teostamine varikatuseta sõltunud oluliselt ilmastikuoludest ning seadnud ohtu tööde kiire ja tähtaegse teostamise. Muude tööde puhul ei erine töö maksumus aga märkimisväärselt ning need ei ületa kohtu hinnangul seega keskmisi vastavate ehitustöödega seotud kulutusi. Seetõttu ei nõustu kohus kostjaga, et terrass-katuse parandamisega seotud kulutused on ebamõistlikult suured. Hageja on ka kohtule välja toonud, et lisaks T OÜ-le küsis hageja ehitustööde pakkumisi veel ligi kümnelt erinevalt ehitusettevõttelt, sh näiteks OÜ-lt H (kd I lk 185), E OÜ-lt (kd I lk 186) ja E OÜ-lt (kd I lk 188). Ehitajad kas ei vastanud üldse hagejale või vastasid eitavalt. Ainuke ehitaja, kes oli valmis kiiremas korras terrass-katuse ehitustööd teostama oli T OÜ, seega tegemist oli antud ajahetkel ainuvõimaliku lahendusega ning hagejal polnud võimalik töid väiksemate kuludega teostada.
16.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 6038,88 eurot (käibemaksuga). Käesoleval juhul on hagejale tekkinud otsene varaline kahju kohtueelsete õigusabikulude näol, mida hageja kandis seoses läbirääkimiste pidamisega. Kui kostja ei oleks keeldunud osaliselt puuduste kõrvaldamisest, ei oleks hageja pidanud professionaalse õigusabi saamiseks advokaadi poole pöörduma ning vastavaid kulusid kandma. Ka Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-84-14 p 24 kinnitanud, et kohtueelsed õigusabikulud on otsese varalise kahjuna hüvitatavad. Seega ei saa õigusteenuse osutamist enne hagi esitamist pidada täielikult ebavajalikuks, kuna hageja ja kostja läbirääkimised ei andnud tulemust ning pöördumine professionaalse õigusteenuse osutaja poole oli seega vajalik. Hageja on kulude tõendamiseks esitanud õigusteenuse osutaja arved koos tööaruannetega (kd I lk 53-57, kd I lk 145-147). Nimetatust nähtub, et hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusteenust kokku 30,9 tundi. Lisaks on tasutud 8 eurot registri väljavõtte eest. Lepinguline esindaja on kostjale esitanud 4 kirja, milles korratakse sisuliselt ka samu seisukohti. Samas eeldab õigusabi osutamine, s.h ka viidatud kirjade koostamine, konsultatsioone ja suhtlemist kliendiga, õigusliku positsiooni kujundamist ja dokumentide analüüsimist. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et hageja emakeeleks ei ole eesti keel, mistõttu on usutav, et täiendav ajakulu võis esindajal kuluda ka dokumentide tõlkimisel. Arvestades, et tegemist ei olnud aga õiguslikult keskmiselt keerukamate dokumentidega ega keskmiselt keerukama õigusliku probleemiga, siis ei ole kohtu hinnangul sellises mahus ja suuruses lepingulise esindaja kulude kandmine mõistlik ega ka ettenähtav
kostjale. Kohtu hinnangul ei ole seega osutatud teenused oma olemasolult kuigi ajakulukad. Arvestades eeltooduga peab kohus põhjendatuks õigusteenust kokku 22 tunni ulatuses. Nimetatud ajaga on kohtu hinnangul võimalik koostada dokumente, suhelda kliendiga ja kujundada oma õiguslikku positsiooni. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määraks oli 4 arve kohaselt 159 eurot (käibemaksuta) ning 1 arve kohaselt 179,24 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on tunnitasu 159 eurot mõistlik ja põhjendatud ning ei ületa käesoleval ajal advokaatide keskmist tunnitasu. Kohtu hinnangul on aga põhjendatud kõigi osutatud teenuste eest lugeda tunnitasuks 159 eurot (käibemaksuta). Arvest nr 38300984 ei nähtu, et oleks osutatud teistsuguseid teenuseid, mis võiksid olla tavapärasest tunnihinnast kallimad. Seega on põhjendatud esindaja tasu suuruseks kokku 3498 eurot, millele lisandub käibemaks summas 699,60 eurot ning äriregistri väljavõtte kulu 8 eurot, kokku 4205,60 eurot.
17.Seega on kokku hageja nõue põhjendatud 12 355,52 euro ulatuses ning hagi kuulub põhinõude osas rahuldamisele osaliselt.
18.Samuti on hageja palunud välja mõista viivise kahjult lähtudes VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäärast alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. VÕS § 101 lg 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kostja ei ole hagejale kahju hüvitanud, siis on põhjendatud viivise välja mõistmine alates hagiavalduse esitamisest summalt 12 355,52 eurot kuni nõude täitmiseni seaduses sätestatud määras.
19.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kahju summas 12 355,52 eurot ning viivis nimetatud summalt alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni seaduses sätestatud määras. Menetluskulud
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota
menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta 83 % ulatuses kostja kanda ning 17 % ulatuses hageja kanda. Kohus arvestab hagi rahuldamise ulatusega.
21.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.