Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 25.11.2020, Tallinn 2-20-129029 S. S. hagi E. D. vastu võla nõudes 3020 eurot Hageja: S. S. (isikukood xxx, elukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rainer Kuulme (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, asukoht Pärnu mnt 10, 10148 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: E. D. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt E. D. hageja S. S. kasuks põhivõlgnevus 724 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 358,38 eurot.
3.Mõista kostjalt E. D. hageja S. S. kasuks välja viivis määraga 0,5% päevas põhivõlgnevuselt (724 eurot) alates 09.09.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte enam, kui 365,62 euro ulatuses.
4.Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 768 euro ja viivise 389,07 euro nõudes.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1 Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2-20-129029 Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.S. S. (hageja) esitas 03.08.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E. D.lt (kostja) 1985,65 euro saamiseks. Kohus tegi 14.08.2020 võlgnikule makseettepaneku. E. D. esitas 26.08.2020 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 07.09.2020 määrusega anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 08.09.2020 kohtule hagi kostja vastu võla nõudes. Kohus võttis hagi 10.09.2020 määrusega menetlusse. Kostja esitas 24.09.2020 vastuse hagile ja hageja 08.10.2020 arvamuse hagivastuse kohta. Kohus määras 26.10.2020 kirjaga pooltele tähtajad esitada soovi korral oma lõplikud seisukohad või kompromiss ja menetluskulude nimekirjad hiljemalt 10.11.2020 ning vastaspoole menetluskuludele seisukoha esitamiseks tähtaja hiljemalt 12.11.2020. Kostja esitas 09.11.2020 lõpliku seisukoha. Hageja esitas 04.11.2020 menetluskulude nimekirja.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3.Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 1510 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 747,45 eurot ja viivis arvestusega 0,5% päevas põhivõlgnevuselt (1510 eurot) alates 09.09.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku mitte suuremas summas kui 1510 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Hagiavalduse kohaselt tasus hageja kostja palvel kostja abikaasa sõiduki remondi eest (summas 1510 eurot), millise summa kohustus kostja hagejale hüvitama. Pooled leppisid 09.03.2020 kokku, et kostja võlgneb vastava summa hagejale laenuna, mille kohta allkirjastasid pooled 09.03.2020 ka vastava võlakirja. 09.03.2020 võlakirja kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale 1510 eurot hiljemalt 01.06.2020. Seega on kostja andnud oma kohustuse kohta hagejale 09.03.2020 võlatunnistuse ja hageja ei pea kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks esitama muid tõendeid peale võlatunnistuse ning kostja peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. Tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, kuna pooled on soovinud sellega luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustuse kõrvuti algse kohustusega, millele kostja ei saa seega esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid vastuväiteid. Kostja on rikkunud 09.03.2020 võlakirjast tulenevat kohustust sellega, et on jätnud õigeaegselt hagejale tagastamata laenu summas 1510 eurot. Viivise määraks lepiti kokku 0,5% päevas. Hagi esitamise seisuga on kostja võlgnevus hageja ees kokku summas 2257,45 eurot, s.o põhivõlgnevus 1510 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 747,45 eurot (periood 02.06.2020 - 08.09.2020, ehk 99 päeva, arvestusega 0,5% päevas).
5.Poolte vahel puudub vaidlust selles, et kostja on võlakirja allkirjastanud 09.03.2020. Asjaolu, et võlakirja alusel raha liikumist hagejalt kostjale ei toimunud, ei oma tähtsust, sest hageja ei olegi seda väitnud. Kostja vastusest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et kostja sõiduk läks katki ja sõiduki remondi korraldas ning selle eest tasus hageja. Kostja allkirjastas võlakirja omal vabal tahtel
2-20-129029 põhjusel, et leppida kokku sõiduki remondikulude hagejale hüvitamises hiljemalt 01.06.2020, milline kohustus vormistati poolte kokkuleppel laenuna. Võlakirjas toodud summa osas ei ole pooled tasaarvestusi teostanud. Ka hageja 09.06.2020 SMS-st sellist tasaarvestust ei nähtu – selles sõnumis on hageja vaid avaldanud valmisolekut tasaarvestuse teostamiseks (s.o osaliselt summas 786 eurot) juhul, kui poolte vahel oleks toimunud n-ö lepingu uuendamine, mida aga toimunud ei ole. Eelnev nähtub ka hageja 23.07.2020 ja 25.07.2020 meilisõnumitest. Kostja väited poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu tasu suuruse, kostjale väidetavalt maksmata summade ja kostja poolt teostatud tööde kohta on paljasõnalised.
6.Kõikide kostja teostatud tööde ja kantud kulutuste eest on hageja kostjale kohaselt tasunud ning kostjal on käesoleval ajal jätkuvalt hageja ees täitmata võlakirja kohane rahaline kohustus summas 1510 eurot (millele lisanduvad viivised). Kostja ei ole seega oma tööga võlakirjas kajastatud summat (1510 eurot) n-ö tasa töötanud. Samas ei oma kostja väited poolte vahelise töövõtulepingu kohta asja lahendamisel tähtsust, sest käesoleva vaidluse esemeks on võlakirjast tulenev hageja nõue kostja vastu. Kuna kostja poolt esitatud SMS sõnumid ja kostja pangakonto väljavõte puudutavad poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevaid suhteid, siis ei oma kostja esitatud tõendid asja lahendamiselt tähtsust. Kostja on kinnitanud, et hageja korraldas tema sõiduki remondi ja allkirjastas sel põhjusel võlakirja. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaks alust väita, et kostja poolt antud võlakiri oleks vastuolus kas heade kommetega või tegemist oleks näiliku tehinguga.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostja esitas 24.09.2020 vastuse hagiavaldusele, milles hagi ei tunnista ja taotleb jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
8.Kostjal ei ole hageja ees täitmata kohustusi. 2019. aasta detsembris kutsus hageja kostja tööle, taastamaks hageja suvilat Raplas. Pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu, hageja lasi kostja tööle ja kostja asus töötama 01.12.2019. Tööde maksumus oli määratud poolte kokkuleppega ja moodustas 6000 eurot. Kostja käis tööle Raplasse autoga Volkswagen Touran (registreerimismärgiga nr xxx). Sama autoga käis kostja ka poes remonditööks vajalike materjalide järgi. 2020. aasta jaanuaris läks auto katki, mille tulemusel tekkis probleem tööde teostamise tähtaegadega. Hageja tegi ettepaneku auto ära remontida töövõtulepingu alusel kostja poolt teostatud tööde eest saada oleva töötasu arvel. Hageja saatis auto remonditöökotta. Hageja leppis ise kokku tööde mahus ja maksumuses ning ütles, et vaja oli vahetada mootor ja remondi maksumus moodustab 1510 eurot. Hageja remondi kohta mingit aruannet ei esitanud ja garantiid uuele mootorile ei väljastatud. Hageja ei andnud autot kostja kätte, kuni kostja annab allkirja hageja poolt ettevalmistatud dokumendile. Hageja selgitas, et dokument oli vajalik selleks, et fikseerida auto remonditööde maksumus, töötasu aga tasaarvestatakse ja makstakse välja, arvestades kostja poolt suvilas remondi alal tehtud töid. Kostja allkirjastas auto kättesaamiseks ja tööde jätkamiseks hageja survel 09.03.2020 dokumendi.
9.Raha liikumist hagejalt kostjale ei toimunud (sularahas ega ülekandega). Võlakirjas pole öeldud, et hageja on kostjale raha üle andnud ja kostja selle kätte saanud. Vastavalt kokkuleppele teostatakse auto remondi eest tasumine tasaarvestuse teel, arvestades kostja poolt hageja huvides tehtud töid. Pärast võlakirja allkirjastamist hakkas hageja pidevalt esitama kostja tehtud tööde mahu ja kvaliteedi suhtes pretensioone ning seadus kostjat sõltuvasse olukorda. Poolte dialoogid toimusid SMS-ide vahendusel. Hageja on tunnistanud, et laenusummast 1510 eurot on kostjal jäänud seisuga 09.06.2020 teostada töid veel 724 euro ulatuses, kuna 786 eurot on tööga juba tagastatud. Pärast 09.06.2020 jätkas kostja töötamist hageja objektil ja juuni keskpaigaks oli ta auto remondi maksumuse täielikult n-ö tasa töötanud. Kui töö hakkas lõpule jõudmas, hakkas
2-20-129029 hageja kostjalt nõudma uute tööde teostamist, milles polnud varasemalt kokku lepitud. Hageja lõpetas raha maksmise teostatud tööde eest. Hageja hakkas kostjat šantažeerima, et kui kostja ei jätka töötamist, siis nõuab hageja sisse kogu võlgnevuse koos viivise ja trahvidega, kuigi kostja oli juba täielikult kogu autoremondi maksumuse tasa teeninud.
10.25.07.2020 toimunud konflikti tõttu lõppesid poolte lepingulised suhted. Hageja pidi tasuma kostjale 125,80 eurot, kuid jättis summa tasumata. Töid oli teostatud 6000 euro ulatuses, millest hageja kandis kostjale 4364,20 eurot ja pidas kinni 1510 eurot auto remondi eest. Poolte vahel vahetatud SMS-sid kinnitavad lepingulise suhte olemasolu poolte vahel ja hageja kohustust tasaarvestada kostja poolt teostatud tööd tasuna auto remondi eest. Hagis märgitud tehing laenulepingu alusel on vastuolus heade tavadega. Võlakirja allkirjastamine toimus kostja kogenematuse tõttu ja oli teostatud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsates tingimustes ning hageja teadis, et kostja, allkirjastades võlakirja, oli hagejast sõltuvas olukorras erakorralise vajaduse tõttu. Hageja ei täitnud oma kohustusi kostja ees ega teostanud lõpparvet hageja huvides teostatud tööde eest. Kostja on seisukohal, et hagis nimetatud tehing on kujutletav (näilik) ja ei tekita juriidilisi tagajärgi, st on tühine. Pärast võlgnevuse tagastamise tähtaja möödumist teostas hageja kostjale rahalisi ülekandeid (13.06.2020 kuni 06.07.2020) kokku summas 1546 eurot, mistõttu on üheselt selge, et kostja täitis oma kohustused hageja ees auto remondi eest. Ei ole usutav, et kui võlgnevuse tagastamise tähtaeg on möödunud, kannab hageja kostjale ise raha üle, mitte aga ei pea seda kinni võlgnevuse kustutamiseks. Kostja pole nõus auto remondi maksumusega 1510 eurot, kuna kostjale ei tagastatud vana mootorit ja kostja pole saanud arvet teostatud remondi eest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
12.Vaidlus puudub selles, et kostjale kuuluv sõiduk läks katki ja sõiduki remondi korraldas ning selle eest tasus hageja 1510 eurot. Kostjal tekkis sellest tulenevalt hageja ees võlgnevus summas 1510 eurot. Samuti puudub vaidlus selles, et 09.03.2020 allkirjastasid pooled dokumendi, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 1510 eurot tähtajaga 01.06.2020 ja ettenähtud tähtajaks võlgnevuse mittetasumise korral kohustus kostja tasuma viivist 0,5% päevas (dtl 22; tõlge dtl 23). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on sõlmitud võlatunnistustest tuleneva kohustuse hageja ees osaliselt või tervikuna täitnud. Samuti, kas võlatunnistus on kehtiv, st tehing ei ole näilik, tühine ega vastuolus heade kommetega.
13.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu
2-20-129029 ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
14.Hageja viitas, et poolte vahel on sõlmitud konstitutiivne võlatunnistus. Kostja võlatunnistuse liigi osas selget seisukohta ei võtnud, kuid sisuliselt kinnitas, et võlakirjaga fikseeriti sõiduki remondist tulenev võlgnevus. Kohus selgitab, et seda, kas pooled leppisid kokku konstitutiivse võlatunnistuse andmises ning missuguse sisuga võlatunnistust pooled soovisid sõlmida, tuleb selgitada võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 29 sätestatut. Oluline on tuvastada poolte ühine tegelik tahe võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel. Võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms (Riigikohtu 23.02.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 13; Riigikohtu 24.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, p 16, 18). Hageja on seisukohal, et pooled soovisid võlatunnistusega luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustuse kõrvuti algse kohustusega, millele kostja ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid vastuväiteid. Samuti, et kostja allkirjastas võlakirja omal vabal tahtel põhjusel, et leppida kokku sõiduki remondikulude hagejale hüvitamises hiljemalt 01.06.2020, milline kohustus vormistati poolte kokkuleppel laenuna.
15.Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud kokkulepe deklaratiivne võlatunnistus (VÕS § 30). Poolte tahe luua just konstitutiivne kohustus või senine kohustus asendada uuega peab kokkuleppest selgelt nähtuma ning seda peab tõendama võlausaldaja ehk hageja (vt nt Riigikohtu 02.05.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-34922, p 12.2). Vastasel juhul tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Kohus on seisukohal, et võlatunnistuse tekstist ja selle sõlmimise eesmärgist lähtuvalt kinnitas kostja üksnes olemasolevat võlgnevust. Kohtule ei nähtu hageja esitatud asjaoludest ega asjas esitatud tõenditest, et poolte tahe oleks olnud luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus. Ka Riigikohus on selgitanud, et deklaratiivse võlatunnistuse andmise võimalus sisaldubki esmajoones VÕS § 396 lg-s 2 sätestatud võlgnevuse tunnustamises laenuna (vt Riigikohtu 06.09.2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p 13).
16.Riigikohus on avaldanud seisukoha, et kui kehtivalt on antud deklaratiivne võlatunnistus, on selle tagajärjeks eelduslikult vastuväidetest loobumine nõudele ja tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (vt Riigikohtu 24.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, p-d 20 ja 21). Kohus selgitab, et kuna hageja nõue tugineb võlatunnistusel, ei peagi hageja esitama võla tekkimise asjaolusid ega neid ka tõendama. Seetõttu on kostja viited poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevatele nõuetele, tehtud töödele ja makstud tasule asjakohatud.
17.Kohtul tuleb siiski välja selgitada, millistest vastuväidetest on kostja loobunud. Vastuväidetest loobumist hinnates tuleb lähtuda VÕS §-st 29 ning eelkõige võlatunnistuse andmise põhjusest ja eesmärgist ning lepingueelsete läbirääkimiste asjaoludest. Üldjuhul saab eeldada, et võlgnik on loobunud kohustuse täitmisest keeldumist võimaldavatest vastuväidetest, mida võlgnik võlatunnistuse andmise ajal teadis või pidi teadma. Seetõttu saab võlgniku eeldatavalt lugeda loobunuks eelkõige sellistele asjaoludele põhinevatest vastuväidetest, mis olid võlatunnistuse andmise põhjuseks, st asjaolud, mis olid võlatunnistuse andmisel vaidluse all ning mille alusel võlgnik võlga tunnistas. Selleks, et saaks eeldada loobumist vastuväidetest, mida võlgnik teadis või pidi teadma, peab hageja tõendama, et kostja võlatunnistuse andmise ajal vastuväitest teadis või pidi teadma (vt VÕS § 15 lg 4). Kui hageja ei tõenda võlgniku vastuväitest teadmist või teadma pidamist, siis ei saa vastuväitest loobumist ka eeldada (Riigikohtu 24.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, p 24).
2-20-129029
18.Kohtule nähtuvalt on kostja võlatunnistuse sõlmisega loobunud vähemalt nende vastuväidete esitamisest, mis puudutavad asjaolusid, mille esinemist ta on võlatunnistuses selgelt kinnitanud, sh kohustuse olemasolu, selle suurus, tagastamise tähtaeg ja viivise maksmise kohustus. Asjaolu, et kostja ei nõustu esitatud seisukohtades sõiduki remondi maksumusega 1510 eurot, ei saa käesoleval hetkel enam vaidluse all olla, kuna kostja on nimetatud vastuväitest võlatunnistust allkirjastades loobunud. Samuti ei ole kostja tuginenud vastuväitele, et kohustuse tunnustamine põhines asjaoludel, mille olemasolust kostja võlatunnistuse andmisel ei teadnud ega pidanudki teadma. Üksnes asjaolu, et kostjale ei ole raha laekunud (ülekandega ega sularahas), ei tähenda, et kostjal muud kohustust polnud. Vastupidi, kostja on kohtule esitatud seisukohtades nõustunud, et tal oli 09.03.2020 võlatunnistuse sõlmimisel hageja ees kohtustus summas 1510 eurot.
19.Kostja on esitanud nõudele vastuväite, et kohustus on hagejale n-ö tehtud tööga täidetud. Kostja on esitanud kohtule väljavõtte poolte SMS-dest. 09.06.2020 on hageja saatnud kostjale SMS-i (dtl 36) sisuga: „Raha kütuse ja kõige muu peale, kandsin ma sulle 160€ eest ning 20€ võtame maha sõidu eest akende järgi, kümneka andsin sulle ka sularahas. Tuleb välja, et vähendasid võlgnevust 936-150= 786 euro võrra. Pärast lepingu uuendamist jääb sul veel teostada töid 1510-786=724€ eest.“ Nimetatud tõendist nähtuvalt on hageja kinnitanud 09.06.2020, et kostja on kohustuse osaliselt summas 786 eurot täitnud. Hageja vastuväide, justkui oleks hageja avaldanud valmisolekut tasaarvestuse teostamiseks juhul, kui poolte vahel oleks toimunud n-ö lepingu uuendamine, nimetatud SMS-st ega poolte edasistest SMS-dest ei nähtu. Muuhulgas ei nähtu selliseid asjaolusid ka hageja viidatud 23.07.2020 ja 25.07.2020 SMS-dest (vt dtl 44-47). Samas ei ole kostja tõendanud kohustuse täielikku täitmist. Kostja väited, et pärast 09.06.2020 jätkas kostja töötamist hageja objektil ning juuni keskpaigaks oli ta auto remondi maksumuse täielikult n-ö tasa töötatud, on paljasõnalised ja tõendamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on tõendanud kohustuse täitmise 786 euro osas. Seega jätab kohus hagi põhivõlgnevuse 786 euro osas rahuldamata.
20.Kostja on viidanud, et sõlmis 09.03.2020 võlatunnistuse erakorralisest vajadusest tulenevalt sõltuvussuhtest ja kogenematusest, sest võlatunnistuse sõlmimisel ajal töötas ta hageja objektil ja sai hagejalt tehtud töö eest tasu, samuti ei tagastanud hageja kostjale tema abikaasa sõidukit enne, kui kostja allkirjastas võlatunnistuse. Kostja on seisukohal, et pooltele võlatunnistusest tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 2 järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
21.Riigikohus on selgitanud, et tehingu tühisusele tuginev pool peab tõendama, et tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtused on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, ning tooma välja asjaolud, mis kinnitavad tema sundolukorda (vt Riigikohtu 25.09.2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-13, p 13). Tühisusele tuginev pool peab nimetama ja tõendama vähemalt ühe sundolukorda iseloomustava asjaolu ning et mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas või mida ebasoodsamad on tehingu tingimused, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 17.06.2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-11, p 9). Õiguskirjanduses on selgitatud, et tegemist peab olema erakorralise olukorraga ja erakorraliste vajadustega, kus ohus on eelkõige elu ja tervis, turuolukord ei saa tingida erakorralisi vajadusi lg 2 preambuli tähenduses (vt. P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2010, lk 278). Kohus on seisukohal, et kostja ei ole piisavalt täpselt välja toonud sundolukorda kinnitavad asjaolusid ega oma väiteid kuidagi tõendanud. Kostja on 09.03.2020 dokumendi allkirjastanud vabatahtlikult ja
2-20-129029 asja materjalidest nähtuvalt kattub kostja tegelik tahe sellega, mis võlatunnistuses on märgitud, st eesmärk oli kinnitada hageja ees täitmata kohustust. Kohtul puudub alus kahelda, et tehing oleks tehtud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või vastastikuste kohustuste väärtus oleks kuidagi tasakaalust väljas. Seega ei ole 09.03.2020 võlatunnistus heade kommetega vastuolus TsÜS § 86 lg 2 alusel.
22.TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on tehing näilik, kui pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg 2 järgi on näilik tehing tühine. Tühisel tehingul ei ole aga algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1 esimene lause). Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega tõendeid, millest kohus võiks järeldada, et 09.03.2020 sõlmitud võlakiri oleks näilik, mh et poolte tegelik tahe lepingu sõlmimisel ei olnud suunatud võlatunnistuses märgitud tagajärgede esilekutsumisele (vt ka Riigikohtu 09.10.2007. a otsus nr 3-2-1-87-07, p 17).
23.Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 09.03.2020 võlatunnistuse kohaselt tuli võlg tasuda hiljemalt 01.06.2020. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kohustus muutus seega sissenõutavaks 01.06.2020. Kostja ei ole oma kohustust osaliselt täitnud, samuti ei ole kostja esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kohustuse rikkumine oleks vabandatav. Kohus rahuldab seega hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 724 eurot.
24.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
25.Hageja taotleb TsMS § 376 alusel mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis ja viivis protsendina põhinõudest kuni kohustuse tasumiseni. Kostja hageja viivisenõudele vastuväiteid esitanud ei ole. Arvestades hageja põhinõude osalist rahuldamata jätmist, jääb osaliselt rahuldamata ka hageja viivisenõue. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist perioodil 02.06.2020 kuni 08.09.2020 ehk 99 päeva eest võlatunnistuses kokku lepitud määras (0,5% päevas) kokku summas 747,45 eurot. Kuna kohus jättis hagi põhivõlgnevuse 786 euro ulatuses rahuldamata, on põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmine summalt 724 eurot määraga 0,5% päevas ajavahemiku 02.06.2020 kuni 08.09.2020 eest (99 päeva) summas 358,38 eurot. Seega on sissenõutavaks muutunud viivise nõue põhjendatud summas 358,38 eurot. Samuti on osaliselt põhjendatud hageja lisanduva viivise nõue arvestusega 0,5% päevas põhivõlgnevuselt (summalt 724 eurot) alates 09.09.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte enam kui 365,62 eurot. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.
2-20-129029
26.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 724 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 358,38 eurot. Samuti rahuldab kohus hageja tulevikku suunatud viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise määraga 0,5% päevas põhivõlgnevuse summalt 724 eurot alates 09.09.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte enam kui 365,62 eurot. Hagi jääb rahuldamata põhivõlgnevuse 786 euro ja viivise 389,07 euro nõudes. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas.
27.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu poole (48%) ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda.
28.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.