Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtuniku nimi
Viktor Bome
Määruse tegemise aeg ja koht
24. november 2020, Tallinna Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-13540
Tsiviilasi
S F avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlgnik S F (isikukood xxx), lepinguline esindaja Artur Politanov (e-post xxx) Ajutine pankrotihaldur Eve Selberg (Advokaadibüroo
Parda 12, 10151 Tallinn, e-post [email protected])
Istungi toimumise aeg
18.11.2020
Istungil osalenud isikud
Avaldaja/võlgnik Ajutine pankrotihaldur Eve Selberg
Avaldaja/võlgnik S F esitas 17.09.2020 kohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas 25.10.2020 määrusega ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selbergi. Ajutise halduri aruanne Ajutine haldur nõudis krediidiasutustelt ning riiklikelt registritelt andmeid võlgniku varade, varade koormamise ning võõrandamise kohta, samuti andmeid võlgniku kohustuste ja nõuete kohta. Ajutine haldur esitas võlgnikule teabenõude, millele võlgnik vastas, samuti vastas ta ajutise halduri küsimustele ja esitas täiendavaid andmeid. Võlgniku vara Võlgnik omab arvelduskontot nr x, Swedbank AS. Rahaliste vahendite jääk nimetatud kontol seisuga 16.11.2020. a. on 0,19 eurot. Maanteeameti 10.11.2020 vastusest nähtub, et võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu käesoleval ajal registreeritud ei ole ja ei ole olnud ning ei ole muul viisil seotud liiklusregistrisse kantud liiklusvahenditega. Kinnistusraamatu teabesüsteemi andmetel võlgniku omandisse kinnisvara ei kuulu. Maksu- ja Tolliameti andmetel sai võlgnik Eesti Vabariigis regulaarset maksustatavat tulu viimati 2017.aastal, x OÜ-lt (registrikood x). 2018.aastal sai võlgnik x OÜ-lt maksustatavat tulu mais ja juunis ning x UÜ-lt (registrikood x) novembris ja detsembris. 2019.aastast kuni käesolevaajani võlgnikul maksustatav tulu Eesti Vabariigis puudub. Võlgniku Swedbank AS pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgnikule on 2019.aastal Soome Maksuameti poolt tagastatud üksikisiku tulumaksu 591, 2 eurot ja 2020.aastal 359,23 eurot, millest võib teha järelduse, et võlgnik töötas Soome Vabariigis. 11.11.2020 saadetud vastuse kohaselt võlgnik töötas 2019.aastal 4 kuud Soome Vabariigis lihttöölisena ja sai kätte 4800 eurot. Võlgnikul hetkel sissetulek puudub, ta otsib tööd. Muu vara puudumist on Võlgnik pankrotiavalduses kinnitanud. Võlgniku varaks on rahalised vahendid arvelduskontol 0,19 eurot.
Võlgniku võlad Võlgnik on pankrotiavalduses esitanud alljärgneva võlanimekirja: kohtutäitur Kaire Põlts 10535,78 eurot kohtutäitur Elin Vilippus 1974,37 eurot kohtutäitur Katrin Vellet 1017,22 eurot Kokku on Võlgniku poolt esitatud võlanimekirja kohaselt Võlgnikul kohustusi summas 13 510.54 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel on võlgniku suhtes menetluses järgmised täitemenetlused: Kohtutäitur Kaire Põltsi menetluses on täiteasi nr 025/2019/765, sissenõudja PlusPlus Capital AS, nõue 6 742,76 eurot. Swedbank AS loovutas 16.08.2017 võlgnikuga sõlmitud laenulepingutest tulenevad nõuded PlusPlus Capital AS-ile. Kohtutäitur Kaire Põltsi menetluses on Kohtutäitur Urmas Tärnolt üle tulnud täiteasi nr 052/2017/25 , sissenõudja R F, elatise nõue, nõuete jääk 2 066,20 eurot. Kohtutäitur Kaire Põltsi menetluses on Kohtutäitur Urmas Tärnolt üle tulnud täiteasi nr 052/2017/968 , sissenõudja R F, elatise nõue, nõuete jääk 1 463,20 eurot. Kohtutäitur Kaire Põltsi menetluses on Kohtutäitur Urmas Tärnolt üle tulnud täiteasi nr 052/2017/35 , sissenõudja V F , elatise nõue, nõuete jääk 2 066,20 eurot. Kohtutäitur Kaire Põltsi menetluses on Kohtutäitur Urmas Tärnolt üle tulnud täiteasi nr 052/2017/969 , sissenõudja V F , elatise nõue, nõuete jääk 1 463,20 eurot. Kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses on täiteasi nr 022/2016/6919, sissenõudja x OÜ, nõue 1589,21 eurot. Kohtutäitur Katrin Velleti menetluses on täiteasi nr 031/2017/16795, sissenõudja x OÜ, nõue 962,02 eurot. Ajutine pankrotihaldur lisab aruandele väljavõtte Võlgniku suhtes menetluses olevatest täitemenetlustest, nõuete summa 16 352,79 eurot. Ajutine pankrotihaldur on saatnud kohtutäituritele päringud koos nõudega täitemenetluste peatamiseks, vastuseid tänaseks ei ole saabunud. Võlgniku käesoleval ajal teadaolevad kohustused moodustavad kokku 16 352,79 eurot ning need suurenevad intresside ja viiviste võrra, lisanduvad ka kohtutäituri tasud. Hinnang võlgniku varalisele seisundile Võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgniku teadaolevad võlad moodustavad käesoleval ajal on kokku 16 352,79 eurot ning vara kohustuste katmiseks puudub. Võlgnikul puudub sissetulek. Võlgnikul on kolm alaealist ülalpeetavat E F , isikukood xxx, V F , isikukood xxx ja R F, isikukood xxx. Eeltoodust tulenevalt vajadus täiendavale analüüsile puudub. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
Tuginedes eelpoolnimetatule, hindab ajutine pankrotihaldur S F maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. Arvamus maksejõuetuse põhjuste ja tagasivõitmise võimaluste kohta Võlgnik on pankrotiavalduses välja toonud, et on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgniku seletuse kohaselt võttis ta 2017.aastal Swedbank AS-ilt laenu üürikorteri remondiks, siis oli tal püsiv töökoht. Hiljem ei ole võlgnik leidnud hästi tasuvat tööd, selle puudumise põhjusena toob võlgnik välja hariduse ja elukutse puudumise. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et primaarseks maksejõuetus tekkimise põhjuseks on kergemeelselt võetud laen, mida võlgnik tagasi maksta ei suutnud. Tänaseks on Swedbank AS nõude loovutanud. Ajutine pankrotihaldur leiab, et S F maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi S F pankrotimenetluses. Kokkuvõte PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. S F on maksejõuetu. S Fl ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik on pankrotiavalduses esitanud kohustusest vabastamise avalduse. Lähtudes PankrS § 170 lg 1 võib võlgniku kohustusest vabastamise avalduse esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Juhindudes eeltoodust ja PankrS §-dest 1,31 ja 170 palub ajutine haldur: Kuulutada välja S F (isikukood xxx) pankrot. Ajutise halduri tasu ja kulud Ajutise pankrotihalduri poolt kulutatud tööaja arvestus S F pankrotimenetluses:
Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema
kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik täielikult rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on teadaolevalt vähemalt summas 16 352,79 eurot. Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude olemasolu ja ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Tagasivõitmise ja vara tagasinõudmise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt praegu puuduvad. Võlgnikule kuuluva vara arvelt ei ole võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid, kuid võlgnik on ühes pankrotiavaldusega esitanud kohtule ka avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kuna koos pankrotiavaldusega on võlgnik esitanud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise avalduse ning käesoleval ajal ei ole teada PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, leiab kohus, et tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, tuleb pankrot välja kuulutada. Eve Selberg on andnud nõusoleku enda nimetamiseks S F pankrotihalduriks. Eve Selberg tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi 09.12.2020 kell 14:00 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas (Lubja 4, Tallinn, IV korrus, saal 4016). PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohustab kohus võlgniku ilmuma 09.12.2020 kell 14:00 võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tallinna kohtumajja (Lubja 4, Tallinn, IV korrus, saal 4016). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on
ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks kokku 486 eurot (koos käibemaksuga). PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb Advokaadibüroo CLARUS, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 405 eurot + käibemaks 81 eurot, kokku 486 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 397 eurot tuleb PankrS § 23 lg 4 kohaselt välja mõista riigi vahenditest (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks, mis lisandub välja makstavale summale) ja ülejäänud osas mõista välja võlgnikult.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Bome Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.