Otsuse tegemise aeg ja koht 24. november 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-11481
Tsiviilasi
Avalanche Laboratory OÜ hagi Eesti Vabariigi vastu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu lepingust taganemise tühisuse ja leppetrahvi maksmise kohustuse puudumise tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
7000 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Avalanche Laboratory OÜ (registrikood 14175080, Toompuiestee 33a, Tallinn); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ronald Riistan (Advokaadibüroo Syndicate Legal, Toompuiestee 33a, Tallinn, epost: [email protected]); Kostja: Eesti Vabariik Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu (registrikood 70003158, Suur-Ameerika 1, Tallinn, e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 19.10.2020 Hageja seaduslik esindaja: Rain Kirjanen Kohtuistungil osalesid Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ronald Riistan Kostja lepingulised esindajad: Mari Mägi, Ivar Siska
Jätta rahuldamata hageja nõue tuvastada töövõtulepingu 24.7-3/19-004-1 alusel Avalanche Laboratory OÜ leppetrahvi maksmise kohustuse puudumine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.
4.Jätta rahuldamata hageja alternatiivne nõue vähendada leppetrahvi.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja Avalanche Laboratory OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Tuvastada palus hagis tuvastada, et kostja 10.07.2019 taganemine töövõtulepingust nr 24.7-3 on tühine ning hagejal puudub sama lepingu alusel kostjale leppetrahvi maksmise kohustus. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 31.01.2019 töövõtulepingu nr 24.7-3/19-004-1, mille esemeks oli kinnisvara sündmusteenuste pakkumise ärianalüüs. 10.07.2019 taganes kostja lepingust ning esitas leppetrahvi nõude. Hageja pidas lepingust taganemist hea usu põhimõtte vastaseks.
2.Hageja viitas, et kostja põhjendas lepingust taganemist sellega, et töö esimese etapi tulemi esitamise tähtpäev oli 09.05.2019. Kuna hageja selleks ajaks tulemit ei esitanud, pöördus kostja 15.05.2019 hageja poole ja andis talle täiendava viie päevase tähtaja 22.05.2019. Hageja eeltooduga ei nõustunud. Hageja nõustus küll sellega, et ta ei esitanud lõplikku tulemit tähtaegselt ehk 09.05.2019. Enne tähtaja saabumist ehk 08.05.2019 esitas hageja kostjale ülevaate projekti seisust ja mahust ning taotles tähtaja pikendamist. Taotlusele hageja sisulist vastust ei saanud.
3.Vaidlusaluse lepingu p 8.4. nägi ette, et tellijal on õigus esitada nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. 15.05.2019 ekirjas andis kostja hagejale täiendava tähtaja vigade kõrvaldamiseks, milleks oli 5 päeva. Hageja oli selgitanud kostjale vigade kõrvaldamiseks vajalikku tegelikku aega, mis oli kindlasti pikem kui 5 päeva. Seega ei olnud kostja antud täiendav tähtaeg 5 päeva mõistlik tähtaeg vaidlusaluse lepingu p 8.4. mõistes.
4.Kostja viitas lepingust taganemise avalduses, et hageja ei kasutanud riigihankes nõutud ning riigihanke pakkumuses nimetatud meeskonda. Täpsemalt heitis kostja hagejale ette töötaja X kasutamist projektis. Hageja leidis, et see alus oli otsitud. Kostja oli projekti alustamisest peale teadlik, et projekti kaasatakse X. Momendist, kui kostjal tekkisid etteheited X töö kvaliteedi osas, jõudsid pooled kokkuleppele, et projekti kaasatakse X juhendama hageja juhatuse liige Tarmo Renter. Kostja oli sellise lahendusega nõus. Eeltoodust nähtub, et kostja oli teadlik ning nõustus X osalemisega projektis. Kostja lepingust taganemine ning leppetrahvi nõudmine X projektis osalemise tõttu on otsitud.
5.Kostja käitus pahauskselt lepingust taganemisel. Kostja peamised kaks argumenti lepingust
taganemisel ja leppetrahvi nõudmisel olid mittekõrvaldamine tähtaja jooksul ning isiku kaasamine projekti, kellel puudus õigus täita lepingut. Mõlemad kostja viidatud alused ei anna õigust lepingust taganeda, sest kostja antud täiendavad tähtajad ei ole olnud mõistlikud ning kostjale oli selgitatud, milline on tegelik reaalne ajakulu vigade kõrvaldamiseks. Kostja on oma käitumisega heaks kiitnud X projektis osalemise, mistõttu ei saanud sellele asjaolule tuginedes enam lepingust taganeda.
6.Kuna kostjal puudus alus lepingust taganeda, ei saanud ta ka leppetrahvi nõuda. Kostja nodis leppetrahvi lepingu p 8.3. alusel. Leppetrahvi nõude esitamisel viitas kostja, et hageja ei ole tähtajaks esitanud tellitud tulemit. Hageja selgitas kostjale tegelikku vigade parandamiseks vajalikku aega, kuid kostja määras hagejale vigade parandamiseks ebamõistlikult lühikese ning seega seadusega ning lepinguga vastuolus oleva tähtaja. Arvestades, et vigade paranduseks määratud tähtaeg oli ebamõistlikult lühike ning vastuolus hea usu põhimõttega ning lepinguga, tuleb tuvastada leppetrahvi kohustuse maksmise puudumine.
7.Hagiavalduses esitas hageja ise lepingust taganemise avalduse. Sisuliselt taganes kostja lepingust otsitud põhjustel ning pahatahtlikel alustel ning on lepingu lõppfaasis käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Hea usu põhimõtte üheks funktsiooniks on takistada õiguste kuritarvitamist. Ei saa olla kooskõlas hea usu põhimõttega, et riigiasutus esitab leppetrahvi nõude ning taganeb lepingust otsitud põhjustel ning vääradel alustel. Kuna kostja on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud lepingu p 2.2., taganeb hageja lepingust. Hageja viitas TsÜS § 138 lõikele 1 ja VÕS § 6 lõikele 1.
8.Hagiavalduse täienduses selgitas hageja, et tema õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks seisneb selles, et hageja kohta on riigihangete registrisse kantud märge lepingu rikkumisest ja leppetrahvi nõudest. RHS § 95 lg 4 p 8 sätestab, et hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevat sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi.
9.Kui riigihangete registrisse jääb märge, et hagejaga on leping lõpetatud rikkumise tulemusena ning hagejalt on nõutud leppetrahvi, on hagejal märkimisväärselt keerulisem osaleda tulevikus riigihangetes, sest lepingust rikkumise tõttu taganemine ning leppetrahvi nõudmine on RHS § 95 lg 4 p 8 järgi aluseks hageja tulevastest hankemenetlustest kõrvaldamiseks. Kuna hageja ei soovi, et tema kohta selline märge riigihangete registris oleks, on tal õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks.
10.Hageja on Eesti üks suurimaid IT ettevõteid, mis tegeleb igapäevaselt väga paljude riigihangetega. Märge riigihangete registris, et hageja suhtes on lepingust taganetud ning leppetrahvi nõutud, tähendab hageja jaoks märkimisväärset potentsiaalset käibe ning tulude vähenemise võimalust põhjusel, et ta võidakse tulevastest riigihangetest kõrvaldada ülalnimetatud märgete tõttu riigihangete registris.
11.04.10.2019 seisukohtades ei nõustunud hageja kostja seisukohaga, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja osas on riigihangete registrisse sisse kantud vaidlusalusest lepingust tulenev rikkumise märge, milles on märgitud, et hageja puhul esinevad rikkumised: maksti leppetrahvi, taganeti lepingust.
12.Riigihangetel osalemisel vaatavad hankijad riigihangete registrisse ning kui näevad seal rikkumise märget, on hankijatel RHS § 95 lg 4 p 8 alusel õigus pakkuja või taotleja menetlusest kõrvaldada. Hageja on ise taganenud lepingust hagiavalduses. Hageja lepingust taganemist rikkumisena riigihangete registrisse ei kanta. Kui hageja saavutab enda soovitud tulemi hagimenetluses, ei esine alust RHS § 95 lg 4 p 8 hageja kohta riigihangete registrisse märget teha
ning olemasolev märge tuleb kustutada. Hageja ei nõustunud kostja väidetega, et tema käitumine on vastuoluline, sest hageja on ise soovinud lepingust taganeda.
13.Kostja on möönnud, et lepingu pikendamine 8 nädala või suurema perioodi osas ei olnud võimalik. Väiksema aja võrra, mida hageja 08.05.2019 e-kirjas palus, ei olnud lepingu pikendamine RHS reeglite vastane ega kostjale vastuvõetamatu. Kostja tõlgendus hageja 13.06.2019 e-kirjast on ebaõiged. Hageja on 13.06.2019 e-kirjas selgitanud, et hageja jäkab edasise tööga ja viie nädala jooksul on kostja nõuetele vastav analüüs lõpetatud. Töö valmimine ja lepingu pikendamine ei oleks olnud seega olnud 14+5 nädalat, vaid kuni 18.07.2019 ehk 2,5 nädalat võrreldes esialgse lepinguga.
14.Hageja palus 13.06.2019 e-kirjas täiendavaks tähtajaks 5 nädalat ajapikendust, mis oleks olnud mõistlik tähtaeg tööde lõpetamiseks. Arvestades töö mahtu, oli selge, et kostja antud 5 päevane täiendav tähtaeg tööde lõpetamiseks ei olnud mõistlik lepingu p 8.4. mõistes. Kostja oli teadlik projekti keerukusest ning oli teadlik hageja probleemidest projekti läbiviimisel. Hageja oli kostja vastu läbivalt aus ning esitas lepingu täitmisega seotud informatsiooni läbipaistvalt, muu hulgas selgelt enda vigu tunnistades ning tehes kõik endast võimaliku, et lepingut täita. Kostja, olles eelnevast teadlik, käitus täiendava tähtaja andmisel ning lepingust taganemisel pahauskselt.
15.Kostja on asunud eitama, et ta kiitis heaks X osalemise projektis. Kostja on otseselt kirjavahetuses hagejale väljendanud, et neile sobib X osalemine projektis. Arvestades, et kostja oli projekti käigus aktsepteerinud X osalemist projektis, ei ole enam asjakohane kostja viide X kvalifikatsioonile või selle puudumisele lepingu lõpetamise momendil. Kostja oli enda nõusoleku andmisega X projektis osalemisele käitumuslikult lepingu tingimusi muutnud. Kostja poolt on pahauskne toetuda väitele, et X ei vastanud lepingu tingimusele lepingu täitjana, kui kostja on ise selgesõnaliselt heaks kiitnud X projektis osalemise mitmeid kuid enne lepingust taganemist.
16.Mõlemad kostja lepingust taganemise alused ei anna tegelikult alust lepingust taganeda, sest kostja antud täiendavad tähtajad ei ole olnud mõistlikud. Kostja leppetrahvi nõudmise alus oli, et hageja ei ole tähtaegselt esitanud lepingus kokku lepitud tulemit. Hageja leidis, et leppetrahvi nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja on käitunud lepingut täites läbivalt heauskselt ning läbipaistvalt ning selgitanud kostjale lepingu täitmisega seotud probleeme ning avaldanud kostjale reaalse ajakava, mille käigus on võimalik lepingu olemuslike nõudeid täita, st ettenähtud tööd teostada.
17.Kostja, olles teadlik, kui kaua läheb aega tegelikult lepingu täitmiseks, määras tahtlikult ning pahauskselt hagejale lepingu täitmiseks ebamõistlikult lühikese tähtaja ning nõudis selle ebamõistlikult lühikese tähtaja möödumisel hagejalt maksimaalse võimaliku suurusega leppetrahvi. Pooltevahelisele suhtele ei tohi rakendada leppetrahvi nõuet, kuivõrd nõue on selgelt hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.
18.Alternatiivselt palus hageja leppetrahvi suurust vähendada, kui kohtu arvates on hagejal kohustus leppetrahvi maksta. Leppetrahv on ebamõistlikult suur ning seda tuleks vähendada arvestades mh hageja poolset heauskset ning läbipaistvat käitumist kostja suhtes, sh pidevat kontaktis olemist ning probleemide tunnistamist ning aktiivset probleemidele lahenduse otsimist. VÕS § 162 lg 1 nimetatud loetelu ei ole lõplik ning hageja hinnangul on tema heauskne käitumine asjaolu, mida leppetrahvi suuruse vähendamisel hinnata.
19.Lõplikes seisukohtades pidas hageja kostja käitumist vastuoluliseks. Kostja väitis, et lepingut ei saanud muuta ehk hagejale pikemat tähtaega võimaldada. Tegelikult on kostja aga korduvalt hagejale pikemat tähtaega võimaldanud ning seda vastuolus lepingus kokkulepituga. Kuivõrd
kostja on korduvalt riigihankest tulenevat lepingut muutnud hagejale täiendavaid tähtaegu andes ning lepingu täitja muutmist aktsepteerides, on kostja sisuliselt riigihanke alusel sõlmitud lepingut ühepoolselt muutnud. Seega on vastuoluline kostja väide, et lepingut ei saa muuta ja täiendava 2,5 nädala andmine hagejale ei olnud võimalik. Menetluskulude rahalise hüvitamise taotlust hageja ei esitanud.
KOSTJA VASTUVÄITED
20.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et see tuleks jätta läbi vaatamata. Kostja nõustus, et ta esitas 10.07.2019 hagejale leppetrahvi nõude ja taganes alates 11.07.2019 hagejaga riigihanke nr 200563 alusel 31.01.2019 sõlmitud töövõtulepingust nr 24.7-3/19-004-1.
21.Hageja on esitanud tuvastusnõude. Tuvastusnõude esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta hagiga saavutada üritab. Selle nõude rahuldamise tulemuseks peaks olema lepingu kehtivuse jätkumine. Leppetrahvi puudutav tuvastusnõue on lepingu taganemist puudutavast nõudest sõltumatu, kuid hagist ei selgu, miks on hageja soovinud leppetrahvi tasumise kohustuse puudumise tuvastamist. Kostja leidis, et selle nõude esitamiseks puudub hagejal õiguslik huvi.
22.Kostja pidas hageja käitumist vastuoluliseks. Olukorras, kus hageja palus tuvastada lepingust taganemise tühisuse, on hageja ise esitanud lepingust taganemise avalduse. Hageja väidetud eesmärki ehk riigihangete registrist märke eemaldamist ei ole võimalik hagiga saavutada, sest leping on lõppenud ja märge riigihangete registrisse on tehtud õiguspäraselt. Leppetrahvi nõude osas ei ole hageja toonud esile ühtegi asjaolu, seisukohta ega viidanud tõenditele, millega põhjendaks või tõendaks leppetrahvi nõude õigusvastasust.
23.Kostja leidis, et ta taganes lepingust õiguspäraselt. Vastavalt lepingule oli I etapi tulemi esitamise tähtpäev 09.05.2019 ning I ja II etapi tulemite üle andmise tähtaeg hiljemalt 5 kuud arvates lepingu allkirjastamisest ehk 01.07.2019. Hageja ei esitanud lepingutingimustele vastavat I etapi tulemit ka korduvalt antud täiendavateks tähtaegadeks ehk 22.05.2019 ja 13.06.2019. Hageja esitas 22.05.2019 osalise töö, mis ei vastanud olulises osas hanketingimustele ega hageja pakkumusele. Kostja teavitas 06.06.2019 hagejat, et 22.05.2019 esitatud töö ei vasta lepingutingimustele.
24.Kostja andis 06.06.2019 hagejale veel kord täiendava tähtaja 5 tööpäeva I etapi tulemi nõuetekohaseks esitamiseks kuni 13.06.2019. Seisuga 13.06.2019 oli hageja hilinenud I etapi tulemi esitamisega juba enam kui 1 kuu, täpsemalt 1 kuu ja 4 päeva. 13.06.2019 teavitas hageja kostjat, et „antud 5 tööpäevaga ei ole me kindlasti soovitud tulemust saavutanud, kuna eelnevalt tehtud töö ei ole kasutuskõlblik“ ja et „X ning Tarmo Renter ei ole selle projektiga enam seotud, et projekti vedamise on võtnud üle vanemanalüütik O A“ ning „olen jõudnud järeldusele, et minu juhitud ettevõte Avalanche Laboratory OÜ on teinud silmnähtavalt ebakvaliteetset tööd antud projektis“.
25.Seega oli hageja seisuga 13.06.2019 esitatud kostjale kasutuskõlbmatu töö, I etapi tulemi esitamise tähtpäevast (09.05.2019) oli möödunud enam kui 1 kuu ning 04.03.2019 lepingu täitmisesse kaasatud Tarmo Renter oli lepingu täitmiselt eemaldatud koos X. Hageja nimetas 13.06.2019 eelnimetatud isikute asemele analüütiku O A.
26.Hageja töötaja O A edastas kostjale 10.06.2019 arvamuse avaldamiseks I etapi aluseks oleva töö (intervjuude küsimused valideerimiseks) läbiviimise kontseptsiooni. Nimetatud osa tööst oleks tulnud esitada kostjale I etapi algfaasis, mitte 1 kuu pärast I etapi tulemi esitamise tähtpäeva. Hageja on oma pakkumuses esitatud projektiplaanis määranud I etapi pikkuseks 14
nädalat. Seega soovis hageja seisuga 10.06.2019 alustada sisuliselt uuesti töö teostamisega, kuna esitatud töö ei olnud kasutuskõlblik. Järelikult oleks olnud vaja pikendada lepingut 14 nädala võrra, millele lisandub veel 5 nädalat, sest nimetatud tähtaja võrra on juba hilinenud I etapi tulemi esitamine kostjale.
27.Hageja soovis lepingu täitmise tähtaega pikendada juba 08.05.2019 e-kirjaga, kus ta tõdes, et „näeme reaalseks projekti lõppajaks augusti keskpaika-lõppu, võttes arvesse ka puhkusi, aga siis vaid 2 kuu (ca 40% lepingu kestvusest) võrra. Seisuga 13.06.2019 tõdes hageja vajadust alustada I etapi tööga otsast peale. Lepingu tähtaja pikendamine 8 nädalat või sellest pikema perioodi võrra ei olnud aktsepteeritav.
28.Riigihanke tulemusena sõlmitud lepingut saab muuta vaid kooskõlas riigihangete seaduse (RHS) §-s 123 toodud reeglitega. Lepingu täitmise tähtaja pikendamine kostjast mitteolenevatel põhjustel on vaieldamatult oluline muudatus, kuna pikem tähtaeg oleks tõenäoliselt laiendanud riigihankes osalejate pakkumuste arvu, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud (RHS § 123 lg 2 punkt 1).
29.Kuna lepingu täitmise tähtaeg 5 kuud oli märgitud hanketingimusena, siis nimetatud tähtajast pikema tähtajaga pakkumust ei oleks kostja saanud vastavaks tunnistada. Seega oleks hageja pakkumus, milles oleks olnud märgitud lepingu täitmise tähtajaks 7 kuud või pikem tähtaeg, tagasi lükatud ja mitte edukaks tunnistatud. Selline muudatus tingiks lepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise hageja kui pakkuja kasuks lepingus sätestamata viisil (RHS § 123 lg 2 punkt 2), järelikult põhjustaks see pakkujate võrdse kohtlemise printsiibi rikkumist.
30.Hageja ei ole informeerinud kostjat, et ta ei kasuta 01.10.2018 allkirjastatud pakkumuses nimetatud isikuid lepingu täitmisel. Pakkumuses nimetatud töötajate CV-dega tõendas hageja oma meeskonna juhtivliikmete vastavust hanketingimustele. Pakkumuses esitas hageja projektimeeskonna liikmetena graafilise disaineri M L, ekspert/disaineri L R ja analüütiku S T CV-d.
31.Hageja on hagiavalduses viidanud väljavõttele töörühma 22.02.2019 koosoleku protokollist. Nimetatud väljavõte tõendab vaid seda, et hageja töörühmas osales X, kes protokollis töörühma 22.02.2019 koosolekut. Nimetatud töörühma protokollist ei tulene, et hageja on asendanud oma pakkumuses nimetatud analüütiku S T X.
32.Lepingu punktis 2.8 kinnitas pakkuja, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused täita leping professionaalselt ja nõuetekohaselt. Vastavalt lepingu punktile 10.1 oli hageja kohustatud teavitama kostjat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. Ilmselgelt mõjutab lepingu täitmist lepingu täitjate professionaalsus, kuna hageja on muutnud lepingu täitmisele kaasatud isikuid kahel korral 04.03.2019 ja 13.06.2019. Järelikult jättis hageja täitmata hanketingimuse, mille kohaselt pidi hageja tagama projekti läbiviimiseks ja selle tulemite saavutamiseks vajaliku projektimeeskonna koosseisu.
33.Vastavalt lepingu punktile 6.4 oli hageja kohustatud andma kostjale üle I etapi tulemi kokkulepitud ajal 09.05.2019 või hiljemalt 5 tööpäeva jooksul arvates kostja kirjaliku põhjenduse esitamisest I etapi tulemis esinevate puuduste kohta. Tegemist on riigihanke nr 200563 tingimusega, mida oli võimalik vaidlustada kuni pakkumuste esitamise tähtajani. Hageja ei ole hanketingimusi vaidlustanud.
34.Kostja esitas 10.07.2019 hagejale leppetrahvi nõude ja lepingust taganemise avalduse, millega teavitas hagejat, et taganeb lepingust alates 11.07.2019. Kuigi poolte vahel puudus
kehtiv leping, märkis hageja hagiavalduses, et taganeb ise kostjaga sõlmitud lepingust. Seega on hageja ise enda hinnangul kehtivalt ja õiguspäraselt lepingust taganenud. Hageja nõustub kostja avaldusega, et leping on lõppenud. Olukorras, kus pooled on üksmeelel, et nende vaheline leping on lõppenud, saab teoreetiliselt vaidlus olla vaid leppetrahviga seonduvates küsimustes. Alusetu ning tõendamata on hageja väide, et kostja on heaks kiitnud X osalemise projektis.
35.Esmalt nõudis kostja hagejalt leppetrahvi ja alles seejärel taganes lepingust. Hageja seisukohtadest jääb vastupidine arusaam. Kostja esitas hagejale 10.07.2019 leppetrahvi nõude ja lepingust taganemise toimus alates 11.07.2019. Seega ei ole kostja esmalt taganenud lepingust ja esitanud seejärel kehtetu leppetrahvi nõude. Kostjale ei olnud mõistetav, miks oli leppetrahvi nõude esitamine pärast täiendava tähtaja andmist õigusvastane.
36.Hageja ei ole tõendanud, et talle kahel korral antud täiendavad tähtajad olid ebamõistlikud. Hageja on seda üksnes väitnud, mitte põhistanud ega tõendanud. Hageja on eksitavalt väitnud, et kostja andis täiendavaks tähtajaks 5 päeva. Tegelikult andis kostja täiendavalt aega 5 tööpäeva.
37.03.04.2020 seisukohtades pidas kostja hageja täiendavaid väiteid ebaselgeteks. Hageja on väitnud, et tal oleks lepingu täitmiseks vaja olnud täiendavalt 2,5 nädalat ehk kuni 18.07.2019. Kostja taganes lepingust nimelt seetõttu, et hageja rikkus kokku lepitud tähtaega. Hageja väide täiendava 2,5 nädala kohta on spekulatiivne. Alles tagantjärgi oleks saanud hinnata, kas hageja oleks lepingut täitnud või ei. Menetluse käigus on hageja tunnistanud, et ta tähtpäevaks kokku lepitud tööd ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
38.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
39.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid riigihanke tulemusena 31.01.2019 töövõtulepingu nr 24.7-3/19-0041, mille alusel pidi hageja koostama lepingus toodud tähtajaks kinnisvara sündmusteenuste pakkumise ärianalüüsi; 2) hageja tööd tähtaegselt valmis ei teinud ja soovis kostjalt saada täiendavat tähtaega; 3) 10.07.2019 taganes kostja lepingust ning esitas hagejale leppetrahvi nõude.
40.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostjal oli õigus leppetrahvi nõuet esitada ja lepingust taganeda. Hageja esitas hagis kaks nõuet, millistes palus tuvastada kostja lepingust taganemise tühisuse ja leppetrahvi maksmise kohustuse puudumise. Hageja selgitas, et tema õiguslikuks huviks tuvastuslike nõuete esitamisel on saavutada edaspidi riigihangete registrist märke eemaldamine leppetrahvi nõude esitamise ja lepingust taganemise kohta, sest sellise märke tõttu võidakse hageja edaspidi hankemenetlustest kõrvaldada.
41.Kostja esitas taotluse jätta hagi läbi vaatamata, sest kostja arvates ei olnud hageja esile toonud tuvastushagi esitamiseks vajalikku õiguslikku huvi. Hageja esimese nõude rahuldamise tulemuseks oleks olnud see, et leping oleks kehtiv, kuid hageja on ise esitanud lepingust taganemise avalduse. Leppetrahvi tasumise kohustuse puudumise nõude puhul ei ole hageja õiguslikku huvi põhistanud. Kohus nende väidetega ei nõustu.
42.TsMS § 368 lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja on põhistanud õigusliku huvi olemasolu sellega, et nii lepingust taganemise kui ka leppetrahvi kohta märke olemasolu riigihangete registris võib omada olulist negatiivset mõju hageja osalemisele riigihangetes
tulevikus. RHS § 95 lg 4 p 8 sätestab, et hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi.
43.Hageja esitas kohtule väljavõtte riigihangete registrist (toimiku lk 54), millest nähtub töövõtulepingu nr 24.7-3/19-004 kohta tehtud märge, et lepingust on taganetud ja on makstud leppetrahvi. Kuna riigihangete registris on märge, millest tulenevalt on kostja lepingust taganenud ja hageja on tasunud leppetrahvi, võivad hankijad edaspidi hageja hankemenetlusest kõrvaldada. Seega on hageja kohtu hinnangul põhistanud ja tõendanud mõlema tuvastusliku nõude esitamiseks õigusliku huvi olemasolu. Kostja taotlus jätta hagi läbi vaatamata ei kuulu rahuldamisele.
44.Vaatamata sellele leiab kohus, et hageja kumbki nõue ei kuulu sisuliselt rahuldamisele. Hageja leidis, et kostja lepingust taganemine ei olnud kooskõlas hea usu põhimõttega, sest kuigi hageja ei teinud tööd tähtaegselt valmis, andis kostja hagejale tööde lõpetamiseks ebamõistlikult lühikese viiepäevase tähtaja. Hageja soovis saada pikemat 2,5 nädalast tähtaega. Lisaks oli alusetu taganemise avalduses toodud viide, et hageja kasutas projektis X, keda pakkumises märgitud ei olnud. Kui tekkisid probleemid X tööde kvaliteediga, leppisid pooled kokku, et teda hakkab juhendama hageja juhatuse liige. Seega oli kostja nõus X osalemisega projektis.
45.Kostja leidis, et ta taganes lepingust õiguspäraselt. Töö tuli lepingu alusel üle anda 5 kuu möödumisel lepingu sõlmimisest ehk 01.07.2019. Esimese etapi tulemit hageja tähtaegselt ega täiendavalt antud tähtaegadeks 22.05.2019 a 13.06.2019 üle ei andnud. Hageja 22.05.2019 esitatud esimese etapi tulem ei vastanud nõuetele. 13.06.2019 oli hageja ületanud esimese etapi tulemi üleandmise tähtaega 1 kuu ja 4 päeva võrra. 13.06.2019 saadetud kirjas nõustus hageja ise, et töö ei olnud nõuetekohane ning kõrvaldas X projektist. Hageja soovis sisuliselt tööd uuesti alustada, kuid kostja ei saanud sellega nõustuda, sest tegemist oleks olnud lubamatul viisil riigihanke raames sõlmitud lepingu muutmisega. Seda, et nõuetekohane töö oleks saanud valmis täiendava 2,5 nädalaga, ei ole hageja tõendanud.
46.Kohus nõustub kostja väidetega ja leiab, et kostjal oli õigus lepingust taganeda ja nõuda hagejalt leppetrahvi. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastalt lepingule või seadusele. Seega tuleb kohustuse täitmisel järgida lepingus kokku lepitud tähtaegu.
47.VÕS § 114 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. VÕS § 114 lõikest 2 tuleneb, et täiendava tähtaja andmine ei vabasta võlgnikku vastutusest kohustuse rikkumise eest. VÕS § 114 lg 4 näeb ette, et kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles.
48.VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 2 p 5 kohaselt on olulise lepingu rikkumisega muuhulgas tegemist siis, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.
49.Eeltoodud sätetest tuleneb, et kui võlgnik kohustust lepingus märgitud tähtajaks ei täida,
võlausaldaja annab talle täitmiseks täiendava tähtaja ning kohustus jääb endiselt täitmata, on võlausaldajal õigus lepingust taganeda. Seadus ei reguleeri, kui pikk peaks olema täpselt võlausaldaja poolt täiendavalt antav tähtaeg. Seaduse kohaselt peab tähtaeg olema mõistlik, mis kohtu hinnangul tähendab, et see peab muuhulgas arvestama lepingus kokku lepitut, samuti lepingu sisu ja eesmärki.
50.RHS § 123 reguleerib seda, mida saab pidada hankelepingu muutmiseks. RHS § 123 lg 2 p 1 näeb ette, et muudatus on oluline, kui sellega muudetakse hankelepingu üldist olemust märkimisväärselt, eeskätt juhtudel, kui muudatusega lisatakse tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavakt tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud. Kohus nõustub kostja väidetega, et kui hankelepingu üheks oluliseks tingimuseks on tööde valmimise tähtaeg, võib kokku lepitud tähtaja oluline muutumine olla oluliseks hankelepingu muudatuseks, milles riigihangete seaduse kohaselt pärast lepingu sõlmimist enam kokku leppida ei saa.
51.Kohus selgitas hagejale 03.02.2020 eelistungil (toimiku lk 139-140), et viimane ei ole põhistanud, millisel õiguslikul alusel oli tal õigus nõuda kostjalt sellist täiendavat tähtaega, nagu ta nõudis. Kohus osundas, et kostja oli juba hagejale enne lepingust taganemist mitu korda andnud täiendava tähtaja, kuid hageja nõuetekohast tööd üle ei andnud.
52.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 03.01.2019 riigihanke tulemusena töövõtulepingu nr 24.7-3/19-004-1 (toimiku lk 5-10), mille kohaselt pidi hageja koostama kinnisvara sündmusteenuste pakkumise ärianalüüsi. Lepingu punkt 1.2. nägi ette, et töövõtja teostab töö ja annab I ja II etapi teostatud töö tellijale üle hiljemalt 5 kuu möödumisel lepingu allkirjastamisest. Lepingu osaks oleva ajagraafiku (toimiku lk 82) järgi pidid esimese etapi tööd olema seejuures valmis 14. nädala lõpus.
53.Lepingu punktis 2.3 oli märgitud, et see sõlmitakse tellija läbiviidud lihthanke „Kinnisvara sündmusteenuste pakkumise ärianalüüs“ (riigihanke viitenumber 200563) tulemusena ning vastavalt hanke alusdokumentidele ja töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. Lepingu punktis 2.8 kinnitas hageja, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused täita leping professionaalselt ja nõuetekohaselt. Lepingu punkti 2.10 kohaselt olid hanke alusdokumendid ja hageja esitatud pakkumus lepingu osadeks.
54.Lepingu punkti 3.1.1. järgi oli kostjal tellijana õigus nõuda hagejalt vastavalt lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset töö teostamist ning I etapi tulemuse ja II etapi tulemi üleandmist. Lepingu punkti 3.1.4 järgi oli kostjal õigus kasutada õiguskaitsevahendeid, samuti nõuda lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui töövõtja ei pea kinni lepingus või selle lisades sätestatud tähtaegadest. Lepingu punkt 4.2. nägi ette, et töövõtja on kohustatud teostama töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt lepingu tingimustele ja tellija antud lähteandmetele ning andma I etapi tulemu ja II etapi tulemi üle lepingus sätestatud tähtajaks ja korras.
55.Lepingu punkti 6.1. järgi oli töö jaotatud kahte etappi. Esimene etapp oli eelanalüüs ja teine etapp arendus ning testimine. Lepingu punkt 6.2. nägi ette, et I etapi tulem antakse üle pärast selle teostamist pakkumuses esitatud ajagraafikust tulenevatel tähtaegadel ja II etapi tulem punktis 1.2. sätestatud tähtajaks (5 kuud pärast lepingu allkirjastamist). Seega oli hagejal kohustus anda esimese etapi tööd üle vastavalt ajagraafikule hiljemalt 14. nädala lõpuks ja kogu valmis töö hiljemalt 01.07.2019.
56.Lepingu punkt 6.4. nägi ette, et kui tellija tuvastab töövõtja esitatud I etapi tulemus või II etapi tulemis puudusi, võib ta akti allkirjastamisest ja tulemi vastuvõtmisest keelduda. Vastuvõtmisest keeldumisel esitab tellija kirjaliku põhjenduse akti mitteallkirjastamise kohta,
näidates ära tulemis esinevad puudused, puuduste olemuse ja puuduste kõrvaldamise tähtaja. Töövõtja pidi sama punkti kohaselt kõrvaldama aktis kirjeldatud puudused ja andma tulemi tellijale üle kokkulepitud ajal või hiljemalt viie tööpäeva jooksul tellija kirjaliku põhjenduse esitamisest I etapi tulemis või II etapi tulemis esinevatest puudustest. Seega tulenes lepingust endast, et täiendavalt antav mõistlik aeg puuduste kõrvaldamiseks oli teistsuguse kokkuleppe puudumisel viis tööpäeva. Alusetud on kohtu hinnangul hageja väited, et hea usu põhimõttest lähtuvalt oleks kostja pidanud andma oluliselt pikema tähtaja. Pooled olid lepingu sõlmimisel kokku leppinud täiendavalt antava tähtaja pikkuses.
57.Lepingu punkt 8.4 nägi ette, et kui töövõtja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on tellijal õigus esitada nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Kui töövõtja ei täida nõuet mõistliku tähtaja jooksul, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,5% päevas lepingu maksumusest, kuid mitte rohkem kui 10% vastuvõtmisest keeldutud töö kogumaksumusest.
58.Kostja esitatud ja lepingu juurde kuuluva tööde tehnilise kirjelduse (toimiku lk 118-125) punktist 6 nähtub, et hangitavate tööde teostamise tähtaeg oli 5 kuud alates lepingu sõlmimisele järgnevast tööpäevast. Punkti 7.2. järgi tuli tööd üle anda etappida kaupa. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et tööd tuli valmis teha ja üle anda lepingus kokku lepitud tähtaegadeks ning tähtaegselt hageja kostjale töid üle ei andnud.
59.Poolte e-kirjadest mais 2019 (toimiku lk 14-15) nähtub, et kostja esindaja saatis hagejale 07.05.2019 e-kirja, milles leidis, et kostjale esitatud töö oli puudustega ja kohati sedavõrd arusamatu, ebaloogiline, vasturääkiv ja vigu täis, et enamiku märkusi jättis kostja sootuks tegemata. Kostja leidis, et talle saadetud töö oli pigem mustand. Kostja loetles üles töö osad, mis olid tegemata ehk puudu. 08.05.2019 saatis hageja kostjale e-kirja, milles teatas, et tegemist ei olnudki esimese etapi tulemiga, vaid vahetööga, millele hageja ootas kiiret tagasisidet. Hageja teatas, et on ajakavas püsimisega hädas, sest alahindas projekti mahtu. Hageja teatas, et saab 20.05.2019 esitada esimese etapi sisu sellisena, nagu see oli projekti plaanis ette nähtud. Hageja teatas, et kuna ta on graafikust maas, on reaalne projekti lõppaeg augusti keskpaigas või lõpus ja hageja küsis, kas see on kostjale sobiv. Seega nähtub esitatud tõenditest, et hageja ei esitanud esimese etapi tulemit kostjale nõuetekohaselt ja tähtaegselt ning soovis lepingulise tähtaja olulist ning mitmenädalast pikendamist.
60.Kostja saatis hagejale 15.05.2019 e-kirja (toimiku lk 16), milles selgitas, et esimese etapi tulemi tähtaeg oli 09.05.2019 ja see oli kirja saatmise ajaks esitamata. Kostja andis hagejale täiendava tähtaja 5 tööpäeva I etapi tulemi esitamiseks ja palus selle esitada nõuetekohaselt 22.05.2019. Samuti teatas kostja, et kui esimese etapi tulemit ei ole esitatud 22.05.2019, kohaldab kostja leppetrahvi. Kohus leiab, et kostja ei andnud hagejale esimese etapi tulemuse esitamiseks ebamõistlikult lühikest tähtaega. Esimese etapi tulemi esitamise aeg oli kostja 15.05.2019 e-kirja saatmise ajaks juba ületatud ning täiendava viie tööpäeva pikkuse tähtaja andmine oli kooskõlas poolte vahel sõlmitud lepinguga. Pooled ei vaidle selle üle, et nõuetekohast esimese etapi tulemit ei andnud hageja kostjale üle ka 22.05.2019.
61.06.06.2019 saatis kostja hagejale e-kirja (koos lisaga toimiku lk 89-93), milles leidis, et hageja on taas esitanud osalise ja lepingu tingimustele mittevastava töö. Kostja andis veel kord täiendava tähtaja esimese etapi tulemi puuduste kõrvaldamiseks ja nõudis I etapi tulemi üleandmist nõuetekohaselt 13.06.2019. Kostja hoiatas, et nõuab leppetrahvi, kui hageja täiendavaks tähtajaks nõuetekohast tööd ei esita. Kostja kirjeldas e-kirjale lisatud dokumendis põhjalikult üle antud esimese etapi tulemi puudusi. Seega andis hageja kostjale teistkordselt täiendava tähtaja. E-kirja saatmise ajaks oli lepingus toodud esimese etapi tulemi üleandmise tähtaeg juba olulisel määral ületatud.
62.13.06.2019 saatis hageja kostjale e-kirja (koos lisadega toimiku lk 94-105), milles nõustus, et ta on teinud silmapaistavalt ebakvaliteetset tööd. Hageja teatas, et on X asendanud projektis O A. Viimane koostas ettepaneku, kuidas ta projekti edaspidi läbi viima hakkab. Hageja nõustus, et täiendava 5 tööpäevaga ei ole ta tulemust saavutanud, sest eelnev töö ei olnud kasutuskõlblik. Hageja teatas, et ta suudab nõuetele vastava töö üle anda alles järgmise 5 nädala jooksul. Vaidlus puudub selle üle, et kostja hageja ettepanekuga ei nõustunud. Kohus leiab, et hageja soovis lepingulise tähtaja olulist pikendamist, mis oleks kaasa toonud lepingu olulise muutmise. Kui riigihankes osalejad oleksid teadnud, et lepingulise töö üleandmise tähtaeg on oluliselt pikem, oleks ilmselt olnud riigihankes rohkem osalejaid ning seetõttu on tegemist riigihanke seaduse alusel olulise ja lubamatu lepingu muudatusega.
63.10.07.2019 saatis kostja hagejale kirja (toimiku lk 11-13), milles esitas leppetrahvi nõude ja teatas lepingust taganemisest. Kirjas märgitu kohaselt oli esimese etapi tulemise esitamise tähtpäev 09.05.2019. Kuna hageja selleks ajaks tulemit ei esitanud, pöördus tellija töövõtja poole ja andis talle täiendava tähtaja 5 tööpäeva ehk 22.05.2019. Teistkordselt andis kostja täiendava tähtaja 06.06.2019, kuid ka täiendavaks tähtajaks 13.06.2019 hageja nõuetekohast esimese etapi tulemit üle ei andnud. Kohus leiab, et kuna kostja andis hagejale korduvalt täiendava tähtaja ning hageja ei teinud töid valmis ka korduvalt antud täiendavateks tähtaegadeks, oli kostjal seaduslik õigus lepingust taganeda. Kuna lepingust endast tulenes kostjale õigus anda täiendav 5 tööpäeva pikkune tähtaeg ning kostja andis hagejale täiendavaid tähtaegu korduvalt, ei olnud kostja tegevus ebamõistlik ega vastuolus hea usu põhimõttega.
64.Lepingust taganemisel ja leppetrahvi nõude esitamisel viitas kostja ka sellele, et nõuetele mittevastava töö koostas X, kes ei kuulunud hageja edukaks osutunud pakkumises märgitud meeskonda. Kostja esitas kohtule hanke alusdokumendi (toimiku lk 108-117), mille punktis 16.3.1 olid kirjeldatud meeskonnale esitatavad nõuded. Hageja pakkumusest (toimiku lk 68-88) nähtub, et ta esitas koos pakkumusega nende isikute elulookirjeldused, kelle kvalifikatsiooni olemasolule ta pakkumuse esitamisel tugines ja kelle kvalifikatsioon vastas hanketingimustele. X nende isikute hulgas ei olnud. Hageja ei ole tõendanud, et X oleks olnud töö tegemiseks hanketingimustele vastav kvalifikatsioon.
65.Hageja esitas kohtule väljavõte töörühma koosoleku kohta tehtud kandest elektroonilises keskkonnas (toimiku lk 17), millest nähtuvalt oli koosolekut protokollinud X hageja esindajana. Koosoleku teemaks oli ülevaate andmine projekti seisust. Esitatud tõendist ei saa järeldada, et kostja oleks andnud hagejale heakskiitu X osalemiseks projekti meeskonnas või üksnes temaga kogu meeskonna asendamiseks. Hageja ja kostja e-kirjadest märtsis 2019 (toimiku lk 18) nähtub, et hageja teatas kostjale, et alates kirja saatmise päevast toetab ja juhendab Marki tööd hageja juhatuse liige Tarmo Renter, millega kostja nõustus. Kohus leiab, et ka sellest e-kirjast ei saa järeldada kostja nõustumist sellega, et tööd koostab üksnes X. Seda, et töid oleksid teinud tegelikult pakkumises viidatud isikud, ei ole hageja väitnud ega tõendanud.
66.Hageja esindaja 13.06.2019 e-kirjas (toimiku lk 94-105) on märgitud, et projekti vastutavad isikud olidki X ja hageja juhatuse liige Tarmo Renter. Teiste isikute kaasatusele e-kirjas viidatud ei ole. Kuna kaasatud isikute töö osutus ebakvaliteetseks, teatas hageja, et kõrvaldab need isikud projektist ja tegi ettepaneku kaasata O A, kelle CV saatis hageja kostjale. Ka selle isiku elulookirjeldust ei esitanud hageja koos algse pakkumisega kostjale. Seega võib kokkuvõttes esitatud tõenditest järeldada, et hageja kasutas lepingulise töö tegemisel mitte neid kvalifitseeritud isikuid, kellele viidates ta hanke võitis, vaid teisi isikuid. Kohus nõustub, et kvalifitseerimata isikute kasutamisel rikkus hageja hankelepingu tingimusi. Kvalifitseerimata isikute kasutamine tõi kaasa olukorra, kus töö ei vastanud lepingu tingimustele.
67.VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS
§ 158 lg 2 näeb ette, et leppetrahvi kohta sätestatut kohaldatakse ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. Kohus leiab, et kostjal oli õigus nõuda hagejalt lepingu rikkumiste eest leppetrahvi. Leppetrahvi nõudmise õigus tulenes lepingust. Asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et hageja rikkus lepingulisi kohustusi ehk kohustust kasutada hanke pakkumises märgitud kvalifitseeritud isikuid ja koostada tähtaegselt nõuetekohane töö.
68.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue tuvastada töövõtulepingu nr 24.7-3/19004-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumine poolne 10.07.2019 taganemise tühisus, tuleb jätta rahuldamata. Samuti tuleb jätta rahuldamata hageja nõue tuvastada töövõtulepingu 24.7-3/19-004-1 alusel Avalanche Laboratory OÜ leppetrahvi maksmise kohustuse puudumine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.
69.Alternatiivselt palus hageja leppetrahvi suurust vähendada. Hageja leidis, et leppetrahv on ebamõistlikult suur ning seda tuleks vähendada arvestades mh hageja poolset heauskset ning läbipaistvat käitumist kostja suhtes, sh pidevat kontaktis olemist ning probleemide tunnistamist ning aktiivset probleemidele lahenduse otsimist. VÕS § 162 lg 1 nimetatud loetelu ei ole lõplik ning hageja hinnangul on tema heauskne käitumine asjaolu, mida leppetrahvi suuruse vähendamisel hinnata. Kohus leiab, et ka leppetrahvi suuruse vähendamiseks alus puudub.
70.VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid leppetrahvi vähendada. Ainuüksi see, et hageja vastas kostja pöördumistele ja teatas ausalt, et ta ei ole olnud suuteline lepingule vastavat tööd lepingus toodud tähtajaks üle andma, ei saa olla aluseks leppetrahvi vähendamisele. Hageja otsustas ise asendada pakkumuses toodud kvalifitseeritud isikud kvalifitseerimata isikuga, kes nõuetekohast tööd tähtaegselt valmis ei saanudki. Mitmekordselt täiendavalt antud tähtaegadeks hageja nõuetekohaseid töid üle ei andnud ega teinud pingutusi selleks, et töid nõuetekohaselt ja tähtaegselt üle anda saaks. Kostja ei saanud hageja lepingu rikkumiste tõttu kokku lepitud tulemust mistahes määras, mistõttu ei saa väita, et tal oleks puudunud õigustatud huvi leppetrahvi täies määras nõuda.
71.Hageja viidetest heausksele ja läbipaistvale käitumisele võib järeldada, et hageja pidas enda lepinguliste kohustuste rikkumist sisuliselt vabandatavaks, kuid kohtu hinnangul ei saa ainuüksi aus teatamine lepinguliste kohustuste täitmata jätmisest muuta rikkumist vabandatavaks VÕS § 103 lg 1 mõistes. Seega ei kuulu rahuldamisele ka hageja alternatiivne nõue leppetrahvi vähendamiseks.
72.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Käesolevas asjas ei esitanud kostja rahaliselt kindlaksmääratavate menetluskulude hüvitamise taotlust, mistõttu ei määra kohus otsuses kindlaks rahaliselt hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/
Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.