A.A. hagi Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu) vastu tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju 18 000 eurot hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
18 000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 22. mai 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.A. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
3. november 2020
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): A.A. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Robert Sprengk Vastustaja (kostja): Eesti Vabariik (Viru Vangla kaudu), esindaja Agu Rillo
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 22. mai 2020 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus A.A. kanda. A.A.le riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu jätta riigi kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.A. (hageja) esitas 09.10.2018 maakohtule Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu) (kostja/vangla) vastu hagi tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju 18 000 eurot hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt kannab hageja vanglakaristust alates 21.06.2015, alates 02.02.2016 Viru Vanglas. Karistuse kandmise lõpp on juunis 2022. 14.02.2017 diagnoositi hagejal Viru Vanglas X ning sellega kaasnev X ja X. Arst otsustas, et X parandab X koos X. Hageja on korduvalt pöördunud vangla poole, et saada teada, millal X teostatakse. 26.06.2017 vastas vangla, et kuna hageja terviseprobleem ei ole eluohtlik, siis pole teada, millal operatsioon toimub. 18.10.2017 teatas vangla, et kuna ravijärjekorrad on pikad, siis pole teada, millal operatsioon toimub. 13.08.2018 vastas vangla, et ravivajaduse otsustab nina-kõrva-kurguarst, kelle juurde on hageja suunatud septembris 2018. Vastuseks hageja kahju hüvitamise ettepanekule vastas vangla 05.09.2018, et vangla ei ole viivitanud operatsiooni teostamisega, kuna arst ei ole märkinud, et operatsioon on vajalik viivitamatult, ning on määratud medikamentoosne ravi. Hagejal on X takistusest ja pikaajalisest medikamentoossest ravist X, X- ja X. Hageja elukvaliteet on oluliselt langenud. Hagejale tekitatud tervisekahjustus (X) on jääv. Hageja ravi ei ole olnud piisav ja vastav arstiteaduse üldisele tasemele. Kostja on põhjendamatult jätnud operatsiooni teostamata. Põhjendamatult pikaajaliselt on manustatud ninarohtusid, mis ei ole õige ravivõte. Kostja tegevus tervishoiuteenuse lepingu rikkumisel on süüline, kuna kostja sai mõjutada hageja ravi. Hageja on korduvalt taotlenud õiget ravi, kuid sellest on keeldutud.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt kannab hageja praegust vanglakaristust alates 21.06.2015. Ei ole eluliselt usutav, et kui varasemalt X hageja tavapärast elu ei seganud, siis vanglas peale diagnoosi saamist halvenes seisund sedavõrd, et tõi kaasa mittevaralise kahju tekkimise. Hagejale oli tagatud medikamentoosne ravi. Operatsioon teostati hagejale aprillis 2019.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 22. mai 2020 otsusega hagi rahuldamata ja poolte menetluskulud hageja kanda ning hageja riigi õigusabi korras esindaja ja ekspertiisikulud Eesti Vabariigi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja meditsiinikaardis kanne X, mis takistab hingamist, tehtud esmakordselt 28.11.2016. 15.12.2016 on hageja ise pöördunud vangla meditsiiniosakonda X operatsiooni sooviga, lisatud kanne – vajalik LOR arsti konsultatsioon. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 621 lg 1 teisest lausest ei saa patsient arstile ette kirjutada, millist ravi tuleks kohaldada (RKTKo 2-15-123028, p 21.3).
LOR arsti 14.02.2017 sissekandest, et X parendab ninahingamist, ei tekkinud vanglale kohustust tagada operatsioon kiiremas korras ja vältimatult. Kinnipeetaval tuleb arvestada plaanilise ravi järjekordadega. Hageja ütlustega kohtuistungil on tõendatud, et X ei tekkinud 2015. aastal, vaid oli olemas aastaid varem, ning vanglas osutatud medikamentoosne ravi kergendas vaevusi. Kohtuarstliku komisjoniekspertiisi akti nr X kohaselt vastab hagejale Viru Vangla osutatud tervishoiuteenus arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja on osutatud tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Ravimisel ei ole tehtud raviviga. X võib põhjustada üksnes tugevalt väljendunud X, mida ei ole tuvastatud. Pikaajaline X võib selle äärmusliku väljendatuse korral põhjustada organismi hapnikuvaeguse tingimustes X, kuid praegusel juhul puudub objektiivne alus seostada hageja X X kõverdumisega. X kõverdumisel ning hagejal diagnoositud X- ja X põhjuslikku seost ei ole. Kohtul puudub alus kahelda ekspertide pädevuses või hinnangute objektiivsuses. Tõendatud ei ole hageja väide, et X ja X oleksid seotud ravimi X ületarbimisega. Meditsiinikaardis on 14.09.2016 diagnoosina märgitud X, sama 28.02.2017 ja 02.08.2017. 28.12.2017 tung X järgi, X. 13.11.2018 pöördus hageja SA Ahtme Haigla psühhiaatri vastuvõtule, kus on diagnoositud X, X. Arvestades eeltoodut ja ekspertide järeldust, et hageja ravimisel Viru Vanglas ei ole tehtud raviviga, ei ole tõendamist leidnud hageja X- ja X põhjuslik seos X, X ja kostja osutatud medikamentoosse raviga. Alusetu on ka hageja väide, et kostja on operatsiooni teostamisega ebamõistlikult viivitanud. Sarnases tsiviilasjas nr 2-18-1174 (A. A. hagi EV vastu) teostatud ekspertiisi aktis nr X on ekspertkomisjoni kuulunud SA TÜ kõrvakliiniku juhataja doktor P. Kasenõmm märkinud, et X operatsioone teostatakse Eesti Haigekassa kindlustatule kas plaanilises korras (järjekord üldjuhul 2 aastat), aga väga sageli tasulise operatsioonina erakliinikus riiklikus süsteemis pädevate kirurgide ebapiisavuse tõttu. 14.02.2017 märgiti hageja meditsiinikaardile, et X parendab X, saatekiri anti 28.12.2017 ja 09.08.2018, operatsioon teostati märtsis 2019. Kuivõrd ravikindlustatud tavapatsient peab sarnase (plaanilise) operatsiooni ootejärjekorras olema ca 2 aastat, ei saa kinnipeetaval 1,5–2-aastast ooteaega lugeda ebamõistlikult pikaks. Seega hagiavalduses esitatud asjaolud ei leidnud kohtumenetluses tõendamist. Ükski tõend ei viita sellele, et hageja kaebuseid ei oleks fikseeritud või vaevuste leevendamiseks vajalikku abi osutatud. Objektiivset alust arvamaks, nagu oleks hageja ravimisega viivitatud või tervishoiuteenuse osutamisel pandud toime raviviga, ei ole. Puudub igasugune alus väita, et kostja oli oma kohustuste täitmisel hooletu või osutatud tervishoiuteenus ei vastanud arstiteaduse üldisele tasemele ning et hageja ise ei mõjutanud ega saanud ebasoodsalt mõjutada oma tervislikku seisundit. Hageja kinnitas kohtuistungil, et vabaduses ei ole ta arstil käinud. Tervishoiuteenuse osutamisel tehtud diagnoosi- või raviviga peab olema põhjustanud patsiendile kahju. Kostjale kohustuste rikkumist ja hagejale süülist kahju tekitamist ette heita ei saa, seega ei ole põhjendatud ka hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.A.A. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 22. mai 2020 otsuse tühistamist (v.a osas, millega ekspertiisikulud ja riigi õigusabi kulud jäeti riigi kanda) ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja mõista Eesti Vabariigilt A.A. kasuks välja tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisega tekitatud mittevaraline kahju 18 000 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:
1) jättis kohus põhjendamatult rahuldamata hageja taotluse eksperdi kutsumiseks kohtuistungile ja ei võimaldanud hagejal eksperte küsitleda. Hageja selgitas, et üheks põhjuseks on see, et ekspert pole andnud vastust, kas operatsiooni teostamise aeg oli mõistlik. Hageja taotleb 10.02.2020 ekspertiisakti teinud ekspertide küsitlemiseks nende kohtuistungile kutsumist; 2) on kohus põhjendamatult kogunud oma algatusel tõendeid (tsiviilasja nr 2-18-1174 ekspertiisiakt) ja teinud selle põhjal hagejale üllatava otsuse; 3) on hageja tõendanud ravimi (X) liigse manustamise ja sellest tingitud kõrvalmõjud, s.o X ja X, oma tervisekaardi väljavõtetega ning ravimi infolehega ravimi kõrvaltoimete kohta.
5.Eesti Vabariik (Viru Vangla kaudu) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on ekspertiisi järeldused selged ja vastuoludeta ning taotlus eksperdi ülekuulamiseks ei ole põhjendatud. Hageja ei ole rahul tema enda taotlusel korraldatud ekspertiisi mitteõigusliku järeldusotsusega. Kui hageja soovis eksperdi otsust kahtluse alla seada, oleks ta pidanud esitama vähemalt sama kvaliteediga konkureeriva arvamuse. Hageja ei ole ühtegi hagi komponenti tõendanud; 2) ei rikkunud kohus menetlusõigust, kui viitas analoogses asjas avaldatud tunnustatud arsti arvamusele. Kohus ei jätnud hagi rahuldamata antud seisukoha tõttu – tegemist oli täiendava selgitusega, miks hagi on põhjendamatu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 22. mai 2020 otsus muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid kõiki oma otsuses.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata.
7.1.Hageja on apellatsioonkaebuses heitnud maakohtule ette tema taotluse rahuldamata jätmist seoses eksperdi (ekspertide) kohtuistungile kutsumisega. Apellatsioonkaebuse põhjenduse kohaselt oli vastava taotluse esitamise peamiseks põhjuseks see, et ekspert pole andnud vastust küsimusele, kas operatsiooni tegemise aeg oli mõistlik. Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohus esitas 06.11.2019 määruses eksperdile need küsimused (I kd, tl 185-186), millised hageja soovis (I kd, tl 118-119) ning hageja ei esitanud küsimust, milline on operatsiooni tegemise mõistlik aeg. Ekspertiisiakti arvamusest (I kd, tl 190-196) nähtuvalt vastasid eksperdid kõikidele esitatud küsimustele. Seetõttu oli põhjendamatu hageja maakohtule 18.02.2020 esitatud taotluses märgitu, mille kohaselt pole ekspert andnud vastust küsimusele, milline oli operatsiooni tegemise mõistlik aeg ning seetõttu soovib hageja eksperti kohtuistungil küsitleda. TsMS § 293 lg 1 esimese lause kohaselt on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude väljaselgitamiseks. Ringkonnakohus leiab, et vastamine küsimusele, kui pikk on plaanilises korras X operatsiooni ootejärjekord Eesti haigekassa kindlustatule, ei nõua meditsiinilisi eriteadmisi ning seetõttu oli hageja taotlus eksperdi kohtuistungile kutsumiseks ja tema küsitlemiseks põhjendamatu.
Lisaks märgib ringkonnakohus, et ekspertidel oli arvamuse andmiseks võimalik tutvuda kõikide hagejat puudutavate meditsiiniliste dokumentidega ning asja materjalidest ei nähtu, et ekspertidele esitatud dokumendid olid arvamuse andmiseks puudulikud. Arvestades ülaltoodut jättis maakohus põhjendatult rahuldamata hageja taotluse eksperdi (ekspertide) kohtuistungile kutsumiseks.
7.2.TsMS § 293 lg 3 esimese lause kohaselt kohus võib ekspertiisi määramise asemel kasutada teises kohtumenetluses kohtu korraldusel esitatud või kriminaal- või väärteomenetluses menetleja korraldusel koostatud eksperdiarvamust, kui see võimaldab menetlust lihtsustada ja võib eeldada, et kohus saab eksperdiarvamust vajalikule määral hinnata ka uut ekspertiisi korraldamata. KIS-i andmete kohaselt oli maakohus enne käesolevas asjas otsuse tegemist teinud analoogses asjas (tsiviilasi nr 2-18-1174) otsuse. Nimetatud tsiviilasjas määras maakohus ekspertiisi tegemise ning ekspertkomisjoni kuulunud SA Tartu Ülikooli Kliinikum kõrvakliiniku juhataja P. Kasenõmm on muu hulgas kinnitanud, et X operatsioone teostatakse Eesti Haigekassa kindlustatule kas plaanilises korras (ootejärjekord üldjuhul 2 aastat) või tasulise operatsioonina erakliinikutes riiklikus süsteemis pädevate kirurgide ebapiisavuse tõttu. Riigikohus on lahendis nr 2-15-18182 asunud seisukohale, et hinnangu andmisel sellele, milline peab olema mõistlik aeg patsiendile operatsiooni tagamiseks, ei ole oluline lähtuda mitte niivõrd ajast, mille jooksul ei ole operatsiooni võimaldatud, vaid andmetest, mis võimaldavad võrrelda kõnealuse operatsiooni kättesaadavuse aega operatsioonijärjekorra alusel nii vanglas kui vabaduses. Samuti tuleb arvestada, et võrreldes tervishoiuteenuse osutamisega tavapatsiendile, on vangla võimalused osutada tervishoiuteenust kinnipeetavale piiratumad. Kuna hagejale võimaldati plaaniline operatsioon (X) 2 aasta ja 2 kuu möödudes pärast raviarsti 14.02.2017 otsust, on maakohus õigesti leidnud, et hageja operatsiooni ootejärjekord ei olnud ebamõistlik. Sellest järelduvalt on ekslik hageja väide, et kostja rikkus tervishoiuteenuse osutamise lepingut ja põhjustas sellega hagejale mittevaralist kahju. Oluline on siinkohal rõhutada, et 03.11.2020 kohtuistungil andis ringkonnakohus hagejale võimaluse esitada omapoolseid tõendeid, millest nähtuks sarnaste operatsioonide ootejärjekord. Hageja oli nõus esitama vastavad tõendid hiljemalt 09.11.2020, kuid vastavaid tõendeid ta ringkonnakohtule ei esitanud.
7.3.Ekspertide arvamuse kohaselt vastas kostja poolt hagejale osutatud tervishoiuteenus arstiteaduse üldisele tasemele osutamise ajal ning oli osutatud tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Hageja ravimisel Viru Vanglas ei ole tehtud raviviga. Lisaks tõendab ekspertide arvamus, et hagejal esinenud raskendatud ninahingamine ei põhjustanud talle X ja X ega ole põhjuslikus seoses hagejal diagnoositud X- ja X. Hageja väidetavad vaevused on suure tõenäosusega tingitud tema üldisest tervislikust seisundist ja/või varasemast X tarvitamisest. Seega kummutab ekspertide arvamus hageja apellatsioonkaebuses esitatud väite, et temal esinenud X ja X on tingitud ravimi X liigsest manustamisest.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Hageja riigi õigusabi kulud jäävad riigi kanda. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.