Franko Loomade Kogumiskeskus OÜ hagi Osaühing Isotalo vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
Apellatsioonkaebuse hind 13 309 eurot 98 senti Vastuapellatsioonkaebuse hind 0 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 22. juuni 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Franko Loomade Kogumiskeskus apellatsioonkaebus ja Osaühing Isotalo vastuapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Franko Loomade Kogumiskeskus OÜ (registrikood 12860104), esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik Apellant (kostja): Osaühing Isotalo (registrikood 10865403), esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 22. juuni 2020 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Franko Loomade Kogumiskeskus OÜ (hageja) esitas 24. juulil 2020 hagi Osaühing Isotalo (kostja) vastu võlgnevuse 10 090 eurot, viiviste 2409 eurot 61 senti ja VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise kuni põhivõlgnevuse tasumiseni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis UAB „Best Company LT“ (edaspidi UAB) kostjaga lepingu 163-pealise veisekarja ostmiseks. Kostja väljastas UAB-le 15. juunil 2016 ettemaksuarve nr 2016058 summas 30 000 eurot, mille UAB tasus. Vastavalt poolte kokkuleppele anti UAB-le
15.juunil 2016 üle 70 looma ning kostja väljastas UAB-le arved nr 2016059 ja nr 2016060. Pooled leppisid kokku, et ülejäänud 93 looma üleandmine toimub 27. juulil 2016. Kostja väljastas UAB-le arve nr 20160643. Kostja loomi üle ei andnud. UAB saatis 29. juulil 2016 kostjale teate palvega tagastada ettemaks osas, milles UAB-le loomi üle ei antud ning soovis pooltevahelised lepingulised suhted lõpetada. UAB ja hageja sõlmisid 15. mail 2019 võlanõude õiguse müügiostulepingu, mille alusel hageja omandas UAB-lt kostja ja UAB vahel sõlmitud loomade müügilepingust tulenevad nõuded. Kostjat on nõude loovutamisest teavitatud. Kostja ei ole võlgnevust tasunud. Lisaks on hagejal õigus nõuda viiviseid VÕS § 113 lg 1 alusel. Hagiavalduse esitamise seisuga moodustab viivis 2 409 eurot 61 senti.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja soovis 2016. a esimeses pooles võõrandada temale kuuluvat 163-pealist veisekarja. Kostja leidis oma veisekarjale mitu potentsiaalset ostjat. Üheks huvitatud isikuks oli hageja õiguseellane UAB, kelle pakkumine ei olnud hinna poolest parim, kuid kes lubas ainsana lepingu sõlmimise korral loomad koheselt osta ning kostja farmist ära transportida. Kostja ja UAB vaatasid koos loomad üle ning sõlmisid 15. juunil 2016 suulise kokkuleppe 163-pealise veisekarja võõrandamiseks hinnaga 48 000 eurot. Hageja viis 15. juunil 2016 ära üksnes 70 looma. Pärast loomade äraviimist koostas ja saatis kostja hagejale arved äraviidud loomade eest. Kuivõrd hageja oli teinud ettemaksu summas 30 000 eurot ja ära viinud ainult osa karjast (arvestusliku maksumusega 19 910 eurot), siis jäi ettemaksuna kätte 10 090 eurot. Juulis 2016 tuli hageja kostja juurde loomi taaskord üle vaatama. Hageja lubas, et tuleb loomadele järgi
27.juulil 2016. Kostja väljastas arve ülejäänud loomade eest, kuid paraku hageja arvet ei tasunud ega tulnud ka loomadele järgi. Kostja pöördus täiendava kahju vältimiseks tapamajja ning võõrandas järelejäänud 93 looma 2016 augustis tapamajja.
Kostja leidis, et hageja on rikkunud oma lepingust tulenevaid kohustusi ning tekitanud seeläbi kostjale kahju. Kostja on teinud kulutusi loomasöödale summas 5748 eurot. Lisaks on kostja pidanud 93-pealise loomakarja pidamiseks tööl hoidma töötajaid ning maksma neile palka ning riigile tööjõumakse kokku 5 353 eurot 84 senti. Kostja esitas oma kahjunõude ning tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas oma kahjunõude haginõudega kattuvas ulatuses. Kostja leidis ka, et hageja ei ole tõendanud nõude omandamist loovutamise teel.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 22. juuni 2020 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 10 090 eurot põhivõla katteks. Maakohus jättis rahuldamata hageja viivisenõude. Maakohus rahuldas kostja tasaarvestusavalduse 11 101 eurot 84 sendi ulatuses, tasaarvestas poolte nõuded ja luges hageja nõude täidetuks täies ulatuses. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kostja on algselt vaidlustanud ka nõude loovutuse. Pärast hageja ja UAB vahel 28. mai 2019 sõlmitud tasaarvestukokkuleppe ja tagasimakse taotluse esitamist leidis kostja 21. veebruari 2020 istungil, et esitatu „pigem tõendab nõude loovutust“. Maakohus leidis, et puudub selline lepingulise suhte sisu kajastav kirjalik dokument, mis fikseeriks loomade äraviimise korraldusliku poole kohta tehtud kokkulepped. Küll aga on tunnistaja A.A. ja kostja seadusliku esindaja Antti Isotalo vande all antud ütlustega tõendatud, et kokkuleppe sisuks oli 163 looma võõrandamine ja nende kohene, st hiljemalt 16. juunil 2016, äraviimine. Kohus nõustus kostjaga, et hageja seadusliku esindaja Gianfranco Depetrise ütlused selles osas, et lepingu sõlmimisel ei räägitudki loomade äraviimisest, on ebausaldusväärsed. Hageja ei ole tõendanud, et loomade äraviimiseks kokkulepet ei olnud. Kohtu hinnangul on pooled olnud ühtsel seisukohal, et pärast seda, kui selgus, et nn teise partii loomade äraviimist ei toimu, lepiti kokku uue tähtajana 27. juuli 2016 (hagi p 1.3. ja e-kirjavahetus (tl 18), mis fikseerib 27. juuli 2016 transporditavate loomade kohta arve saatmise). Hageja ei vaidle selle üle, et kostjal oli alus tasaarvestusavaldus esitada ning ei vaidlusta ka tasaarvestusavalduse kättesaamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 nõuetele vastavalt on täidetud tasaarvestuse kaks eeldust - kahe isiku vahel eksisteerivad samaliigilised suhted, mille täitmist on õigus nõuda ja tasaarvestaja on teinud (kohtumenetluse raames) tasaarvestusavalduse. Kohus leidis, et kostja esitatud tõendid tasaarvestusnõude aluseks oleva kahjunõude suuruse kohta on asjakohased ja usaldusväärsed. Hageja väide, et 15. augustil 2016 ei olnud farmis enam ühtegi looma, on vastuolus tõenditega, mis kinnitavad, et viimased loomad võõrandati alles 26. augustil 2016. Väide, et hageja ei tulnud loomadele järgi seetõttu, et pidas nende ülalpidamiskulude nõuet liiga suureks, on aga vastuolus hageja hilisemate ütlustega, mille järgi on ta loomade kohest mitteäraviimist põhjendanud hoopis transpordiraskustega. Ettevõtjana ei saanud hageja arvata, et loomade ülalpidamise aja pideval pikenemisel võiks selle eest arvestatud summa mingil põhjusel väheneda. Kohus nõustus kostjaga selles, et igal juhul tulnuks hagejal loomad ära viia mõistliku aja jooksul ning müügilepingu objektiks ehk kaubaks olnud elusloomi arvestades oli mõistlik aeg äärmisel juhul mõned päevad või nädal. Hageja väidetav transpordiprobleem ei ole tõendatud. Kostja väidab, et loomasööda maksumuse arvestus on 1 eurot päev ning see põhineb B.B. bakalaureuse töös esitatud järeldustele. Hageja ei ole põhistanud enda väidet, et kulu võiks olla väiksem. Hageja pole ka tõendanud, et loomi söödeti vaid rulooheinaga.
Kostja väidet loomakarja ülalpidamiseks tööl hoitud töötajatega seotud kulude suuruse kohta ei ole hageja ümber lükanud. Kohus pidas kostja arvestust asjakohaseks ja luges selle kooskõlas olevaks ka kostja tunnistaja C.C. ütlustega. Maakohus nõustus kostja seisukohaga, et hageja viivise nõue on alusetu, kuna kostja tasaarvestuslik nõue oli juba suvel 2016 suurem hageja nõudest. Maakohus ei rahuldanud hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõuet ega ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel esitatud viivise nõuet. Hageja rahuldatud nõue on 10 090 eurot. Kostja tasaarvestuse nõue on 11 101 eurot 84 senti. Tasaarvestuse kohaselt ei tule kostjal hagejale midagi tasuda. Kuna tasaarvestuse tegemisega ei tule kostjal hagejale midagi tasuda, siis ei kuulu rahuldamisele ka TsMS § 367 alusel esitatud viivise nõue.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja selles osas uue otsuse tegemist, millega rahuldada hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 2409 eurot 61 senti ja TsMS § 367 alusel esitatud viivise nõue; jätta rahuldamata kostja tasaarvestusavaldus 11 101 euro 84 sendi ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus tõendeid hinnates teinud vastandlikke järeldusi loomade äraviimise kokkuleppe olemasolu ja aja kohta. Kohus on eksinud tõendite hindamisel, leides, et kostja on tõendanud, et loomasööda maksumus on 1 euro päevas looma kohta. Kohus on jätnud arvestamata, et bakalaureusetöö on koostatud ühe konkreetse veisefarmi andmete põhjal ning ei ole representatiivne. Kuivõrd kostja ei ole esitanud ühtki tõendit loomasööda maksumuse ja loomasöödale tehtud kulutuste kohta, ei ole loomasöödale tehtud kulutused tõendatud. Samuti on kohus jätnud arvestamata asjaoluga, et kostja on algselt välja pakkunud kompromissi, mille kohaselt kostja oleks tasunud hagejale 5045 eurot. Hilisemas kohtumenetluses on kostja nõustunud kompromissiga summas 6500 eurot. Arvestades, et kompromissina pakutud summad ja väidetavalt loomasöödale kulunud summad on samas suurusjärgus, siis on kostja kompromissi pakkudes ning kohtu tehtud kompromissettepanekule nõusoleku andmisega täiendavalt möönnud, et kostja kulutused loomade söötmisele ei ole tõendatud ning on alusetu esitada tasaarvestusavaldus vastavas summas. Loomasööda maksumuse ning loomasöödale tehtud kulutuste ebaõigesti hindamine on viinud kohtu ebaõigesti hageja viivisenõude rahuldamata jätmiseni. Samuti on kohus andnud asjas tähtsust omavatele asjaoludele vastandlikke hinnanguid ning seetõttu jõudnud valedele järeldustele. Maakohus on asunud seisukohale, et hageja on 29. juuli 2016 e-kirjaga lepingust taganenud. Samas on kohus võtnud kostja tasaarvestusnõude määramisel aluseks perioodi 15. juuni 2016 kuni 15. august 2016 ning tähelepanuta jätnud hagejapoolse lepingust taganemise ning asjaolu, et kohtuotsuses on kohus asunud seisukohale, et loomade äraviimises oli kokku lepitud 27. juuli 2016. Kõiki asjaolusid arvesse võttes oleks kohus pidanud sedastama, et kostja tasaarvestusavalduse aluseks olev periood saab olla 28. juuli 2016 kuni 29. juuli 2016 ehk periood, mis jääb kokku lepitud loomade äraviimise tähtaja ja lepingust taganemise vahele. Kui maakohus oleks tõendeid õigesti hinnanud, oleks maakohus pidanud jätma menetluskulud kostja kanda.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.
6.Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude jaotuse osas ja selles osas uue otsuse tegemist, millega jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja on seisukohal, et kohus on jätnud menetluskulud alusetult poolte endi kanda. Kuigi kohus on formaalselt hageja nõude rahuldanud, ei saavutanud hageja oma hagiavaldusega taotletud eesmärki ehk sisuliselt jäi tema nõue rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja on käesolevas asjas pakkunud korduvalt kompromissi oluliselt suuremas ulatuses, kui hagi rahuldati. Arvestades eeltoodut tuleb TsMS § 163 lg 2 alusel jätta menetluskulud hageja kanda.
7.Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. TsMS § 163 lg 2 ei kuulu kohaldamisele, sest hagi ei rahuldatud osaliselt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Viru Maakohtu 22. juuni 2020 otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kuna Viru Maakohtu 22. juuni 2020 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses ja vastuapellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
9.Hageja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude TsMS § 367 alusel esitatud viivise ja sissenõutavaks muutunud viivise 2409 eurot 61 senti väljamõistmiseks ning rahuldas kostja tasaarvestusavalduse 11 101 euro 84 sendi ulatuses. Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.1.Maakohus on õigesti hinnanud loomasööda maksumust ning sellest tulenevalt loomasöödale tehtud kulutusi ja hageja vastupidine väide on alusetu. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse p-des 8.5. ja 8.6., ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid. Kostja seisukoha kohaselt oli loomasööda maksumus 1 euro/päev ning loomasööda maksumus on arvestatud nähtuvalt kostja kirjalikust vastusest (tl 48-56) lähtudes B.B. bakalaureuse tööst. Loomasööda maksumust 1 euro/päev on kinnitanud ka tunnistaja C.C. oma ütlustega (tl 108) ning kostja seaduslik esindaja Antti Antero Isotalo vande all ülekuulamisel (tl 111). Hageja vastuväite kohaselt on bakalaureusetöö koostatud ühe konkreetse veisefarmi andmete põhjal ja ei ole representatiivne ning loomasöödale tehtud kulutused ei ole tõendatud. Ringkonnakohus leiab, et hageja vastuväide loomasöödale tehtud kulutuste suuruse kohta on jäänud paljasõnaliseks, samas on kostja tõendanud tema poolt väidetud kulutuste suurust (B.B. bakalaureuse töö, tunnistaja C.C. ütlused, kostja seadusliku esindaja Antti Antero Isotalo ütlused). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole ümber lükanud kostja arvestust, kui kaua mingit arvu loomi üleval peeti ning loomade arvu muutumine on tõendatud arvetega (tl 58-62).
9.2.Ebaõige on hageja seisukoht, et kostja kulutused loomade söötmisele ei ole tõendatud seetõttu, et kostja on algselt välja pakkunud kompromissi, mille kohaselt ta oleks tasunud hagejale 5045 eurot ning hilisema menetluses on nõustunud kompromissiga summas 6500 eurot. Kompromissilepingu mõiste kohaselt (VÕS § 579) on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel ning eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Lähtudes kompromissilepingu mõistest on alusetu hageja väide, et kostja kulutused loomade söötmisele ei ole tõendatud, sest selline järeldus ei saa tuleneda asjaolust, et kostja oli nõus sõlmima teatud summas asjas kompromissi.
9.3.Maakohus on õigesti hinnanud loomasööda maksumust ja loomasöödale tehtud kulutuste suurust ning jätnud hageja viivisenõude rahuldamata ning hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Maakohus on võtnud seisukoha seoses hageja viivisenõudega vaidlustatud otsuse p-s 9, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid.
9.4.Hageja väitel on maakohus andnud asjas tähtsust omavatele asjaoludele vastandlikke hinnanguid ning seetõttu jõudnud valedele järeldustele. Hageja hinnangul on vastuolu selles, et maakohus on asunud seisukohale, et UAB on 29. juuli 2016 e-kirjaga lepingust taganenud, samas aga võtnud kostja tasaarvestusnõude määramisel aluseks perioodi 15. juuni 2016 kuni 15. august 2016 ning tähelepanuta jätnud UAB poolse lepingust taganemise. Hageja seisukoha kohaselt taganes UAB loomade müügilepingust 29.07.2016, mil UBA nõudis summa 10 090 eurot tagastamist (tõlge tl 94). Ringkonnakohtu arvates on viidatud tagasimakse taotlust raske pidada müügilepingust taganemise avalduseks. Lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele (VÕS § 188 lg 1). Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (VÕS § 116 lg 1). Antud juhul ei ole tagasimakse taotluses märgitud, kas ja millist lepingust tulenevat kohustust on kostja rikkunud. Tagasimakse taotlusest nähtub UAB soov ettemaksu tagasi saada, kuid ei nähtu tahet leping üles öelda kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu. Siinkohal on õige maakohtu seisukoht (vaidlustatud otsuse p-s 7.5), et hageja käitumine on olnud mitmeti mõistetav, sest 29.07.2016 on UAB soovinud ettemaksu tagasi, samas on hageja väitnud, et UAB oleks pidanud looma kätte saama 15.08.2016, s.o hageja seisukoha kohaselt on UAB soovinud saada tagasi nii ettemaksuna tasutud raha kui ka müügilepingu järgi saamata loomi. Kuna hageja ei ole kehtivalt müügilepingust taganenud, siis on maakohus õigustatult võtnud tasaarvestusnõude määramisel aluseks perioodi 15.06.2016 kuni 15.08.2016.
10.Kostja vastuapellatsioonkaebuses on vaidlustanud maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas. Kostja seisukoha kohaselt tuleb jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 või TsMS § 163 lg 2 alusel hageja kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et üldreeglina kannab TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis peaks menetluskulud jääma kostja kanda. Samas on asjas esitatud ka tasaarvestusavaldus, mis samuti kuulub rahuldamisele. Sellest tulenevalt on mõistlik ja õiglane jätta TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda.
11.Kuna nii apellatsioonkaebus kui vastuapellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, siis jätab ringkonnakohus menetluskulud ringkonnakohtus samuti TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.
Kostja on vaidlustanud vastuapellatsioonkaebuses üksnes menetluskulude jaotust ja oleks pidanud tasuma riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 16), aga on tasunud 300 eurot. Kostjal on õigus esitada TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel avaldus ettenähtust rohkem tasutud riigilõivu tagastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.