Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hagi LKT OÜ vastu arvetest nr. 2806114 ja 2806130 tuleneva põhivõlgnevuse 834,56 euro, sissenõudekulu 20 euro, viivise 42,41 euro ja täiendava viivise nõudes 965,33 eurot
Tsiviilasja hind
esindajad
Hageja: Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ (registrikood 14529431, asukoht Parda 8, Tallinn 10151), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus;
Menetluse liik
Kostja: LKT OÜ (registrikood 12471242, asukoht Lastekodu 15-72, Tallinn 10113), seaduslik esindaja T T. Kirjalik lihtmenetlus
Menetlusosalised ja nende
RESOLUTSIOON
1.Mitte arvestada Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ 16.10.2020 esitatud lõplikus seisukohas arvel nr 2806114 toodud toimingutega seotud asjaolusid osas, mis seondusid 28.05.2018 toimunud korteriühistu koosolekuga (I Ke poolt xxxx koosolekult liikumine xxxx; sõiduauto parkimise alustamine ja lõpetamine) ja jätta eeltoodud asjaolud koos 16.10.2020 esitatud tõenditega (I Ke parkimise sõnumid 28.05.2018, parkimistsoon EP70 asukoht, teekond xxxx kuni xxxx ja I Ke kinnitus) tähelepanuta.
2.Mitte arvestada LKT OÜ 16.10.2020 esitatud lõplikus seisukohas esitanud uute asjaoludega, mis seondusid sellega, et hageja on esindanud ennast ise (16.10.2020 seisukoha punkt 4), vandeadvokaat Robert Sarv on advokatuuri kõrgendatud tähelepanu all (16.10.2020 seisukoha punkt 5) ja kostja pöördus konkreetselt vandeadvokaat Robert Sarve poole, kes suunas asja sujuvalt I Kele (16.10.2020 seisukoha punkt 9) ning jätta eeltoodud asjaolud tähelepanuta.
4.Välja mõista kostjalt LKT OÜ-lt hageja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kasuks võlgnevus 575,64 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 29,54 eurot.
5.Mõista LKT OÜ-lt välja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kasuks viivis alates 05.02.2019 kuni põhinõude summas 575,64 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Jätta rahuldamata Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ nõue mõista LKT OÜ-lt välja võlgnevus summas 313,98 eurot. Menetluskulude jaotus
7.Jätta Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ menetluskuludest 67 % LKT OÜ kanda ja LKT OÜ menetluskuludest 33 % Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kanda.
8.Kohus määrab poolte menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Menetlusabi taotlemise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ (hageja) esitas 05.02.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse LKT OÜ (kostja) vastu arvetest nr. 2806114 ja 2806130 tuleneva põhivõlgnevuse 834,56 euro, sissenõudekulu 20 euro, viivise 42,41 euro ja täiendava viivise nõudes. Hagi (kd I, tl 1-5) kohaselt on OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA ja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise leping, millega OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA kui nõude loovutaja loovutas tervikuna nõude kostja vastu loovutuse saajalehagejale. Nõude aluseks on kostja poolt tasumata arved nr 2806114 ja 2806130.
22.märtsil 2018 pöördus kostja esindaja T T hageja õiguseelneja poole konsultatsiooni saamise sooviga. Kostja saatis asja kokkuvõtte ja oma küsimused kirjalikult ette ning pooled kohtusid nõupidamiseks 26. märtsil 2018. Kohtumine kestis tund aega ning teenuse osutamine kajastub arve nr 2806114 spetsifikatsioonis. 04. aprillil 2018 saatis kostja e-kirjavahetuse notariga ning soovis lahendust notari nõudmisele, et tehingu tõestamisele peab järgnema osanike otsus. Kostjat nõustati suuliselt. 17. aprillil 2018 saatis kostja hageja õiguseelnejale teate, et ta sai tehingu edukalt tehtud, kuid soovib konsultatsiooni ettevõttele kasutusvalduse seadmisega, ettevõtte omandamise või likvideerimise ja äriregistri poolt saadetud kustutamishoiatuse küsimuses. Järgmisel päeval saatis vandeadvokaat Robert Sarv kostjale vastuse, milles selgitas ettevõtte äriregistris kustutamisega seonduvat. 19. aprillil 2018 saatis kostja pikema ülevaate korteriühistuga seotud vaidluses ning palus Robert Sarve selles asjas enda esindajaks. Järgmise päeva hommikul saatis kostja uue kirja küsimustega, millal sobib esindajale kohtumine läbirääkimisteks, kas esindajal on soov enne kohapeal olukord üle vaadata ning kas oleks vajalik paika panna strateegia, mille põhjal asi kõige efektiivsemalt ära lahendada ning otsustada, millised nõuded jätta ja millised mitte. 20. aprillil 2018 saatis kostja teate ja selgituse, et tema juhatuse liikmel on alates 07. detsembrist 2017 õigusabikulude kindlustus. Kostja palus advokaadil anda õiguslik hinnang kindlustuse osas. Robert Sarv edastas 23. aprillil 2018 vastuse, milles palus esitada kindlustuspoliisi ning selgitas olemasoleva info põhjalt õiguslikku olukorda. Kirjadega tutvumisele ja kindlustusküsimuste esialgsele analüüsile kulus 1 tund ja 10 minutit, mis
kajastub arve nr 2805028 spetsifikatsioonis. 23. aprillil 2018 saatis Robert Sarv kostjale ajad, millal talle sobiks kohtuda ning lisas töövõtulepingu põhja. Samal päeval saatis kostja kirja oma nõuetega koos korteriühistu kirja ning hinnapakkumisega. 24. aprillil 2018 saatis kostja kindlustuspoliiside asemel kindlustuslepingu sõlmimise avalduse ning täiendavad selgitused ja küsimused. 26. aprillil 2018 saatis kostja kompromissettepaneku teksti (koos joonistega neljal lehel), mida palus parandada, täiendada ja sobivalt vormistada. Samal päeval saatis Robert Sarv kostjale teate, et viimane saatis kindlustusavaldused, mitte poliisid ning lisas hinnangu kindlustuskatte osas ning koostas kompromissettepaneku. Kliendi e-kirjadega tutvumise, kompromissiettepaneku koostamisele ja õigusabikindlustuse analüüsile kulus hageja õiguseelnejal 55 minutit, mis kajastub arve nr 2805028 spetsifikatsioonis.
27.aprillil 2018 edastas kostja korteriühistuga kompromissi läbirääkimistena peetud kirjavahetuse. Samal päeval teatas kostja, et soovib hagiavalduse koostamist ja töövõtulepingu näidist, mida ta saaks ise vajadusel muuta. 28. aprillil 2018 saatis Robert Sarv kostjale töövõtulepingu projekti ja loetelu tõenditest, mida on hagi koostamiseks vaja. 08. mail 2018 edastas kostja korteriühistu seisukoha kostja
26.aprilli 2018 kompromissiettepanekule. 20. mail 2018 edastas kostja korteriühistu koosoleku kutse ning soovis teada, kas tal oleks võimalik koosolekule kaasata esindajat, kes valdab vene keelt. Järgmisel päeval vastas Robert Sarv kostjale, et ta ei saa isiklikult koosolekul teiste menetlustoimingute tõttu osaleda, kuid kui kostjale sobib, saab ta rääkida mõne kolleegiga, kes saaks teda asendada. Kostja vastas samal päeval ja rõhutas, et tal on vaja kedagi, kes oleks hea läbirääkija ja kes valdab vene keelt. Järgmisel päeval vastas Robert Sarv kostjale, et koosolekule saab kaasa tulla I K ning mõistlik oleks enne koosolekut kohtuda ja asi läbi arutada. 24. mail 2018 saatis kostja koosoleku materjalid, so KÜ majandusaasta aruande, majanduskava ja kostja nõudega seotud dokumendid. Korteriühistu 08. mai 2018 vastusega, 20. mai 2018 kutse, 24. mai 2018 üldkoosoleku materjalidega tutvumisele, analüüsimisele ja seisukoha kujundamisele kulus hageja õiguseelnejal 1 tund ja 40 minutit, kulu kajastub arve nr 2806114 spetsifikatsioonis. Kostja ja advokaat I K leppisid 28. maiks 2018 kohtumise enne koosoleku toimumist kokku, teostati paikvaatlus kostja ruumides xxxx ning advokaat esindas kostjat korteriühistu koosolekul. Koosolekul selgitas I K majaelanikele ja korteriühistu juhatusele nii eesti kui ka vene keeles kostja seisukohti ja nõudeid. Peale koosolekut tegi I K kostjale ettepaneku, et kompromissipakkumist võiks lihtsustada selliselt, et seda oleks korduval koosolekul paremini võimalik korteriomanikele ja korteriühistu juhatusele selgitada. Ettepaneku lihtsustamine võib kaasa aidata kokkuleppe saavutamisele ja vältida sellega kohtukulude tekkimist. Kostja lubas nõude üle vaadata ja selle kohta oma seisukoha kujundada.
28.mail 2018 toimunud paikvaatluse ja KÜ koosolekul esindamisele kulus 1 tund ja 50 minutit, kulu kajastub arve nr 2806114 spetsifikatsioonis.
05.juunil 2018 edastas kostja korteriühistu arvamuse kompromissiettepaneku kohta, korduskoosoleku kutse ja uue kompromissiettepaneku projekti, millega kostja ei muutnud sisuliselt ettepanekut selliseks, et seda oleks lihtsam koosolekul arutada. Eeltoodud põhjusel puudus vajadus uue kompromissiettepaneku vormistamiseks, kuivõrd kostja saab korduskoosolekul tugineda 26. aprilli 2018 ettepanekule ja kokkuleppe sõlmimise võimalusel läbirääkimistel oma nõuetest osaliselt loobuda. I K püüdis kostja esindaja T Tiga telefoni teel kontakteeruda, et nõude lihtsustamise asjaolusid täpsustada, kuid tal ei õnnestunud ühendust saada- kostja esindaja ei vastanud ei kõnedele ega ka tekstisõnumitele. Korduvkoosoleku kutsega ja uue kompromissiettepaneku tutvumisele, võrdlusele ja analüüsile (osaliselt) kulus 1 tund ja 50 minutit, kulu kajastub arve nr 2806114 spetsifikatsioonis.
12.mail 2018 läks I K korteriühistu korduvale koosolekule kohale, kus kostja esindaja T T teatas, et ta hindab I Ke tegevust ja panust ning on tehtuga rahul, kuid OÜ-ga Advokaadibüroo MERCATORIA ei soovi kostja enam tegemist teha. 05. juuni 2018 ettepaneku täiendavale analüüsile ja 12. mai 2018 korduvkoosolekuks ettevalmistusele kulus kokku 48 minutit (33 + 15), kulu kajastub arve nr 2806130 spetsifikatsioonis. OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA ja kostja vahel on sõlmitud suuline kliendileping, mille kohaselt kohustub kostja tasuma advokaadibüroo poolt osutatud õigusabi eest tasu.
Kostja on tasunud arve nr 2805028 summas 242,74 eurot ja on arve nr 2806114 summas 839,80 eurot ja arve nr 2806130 summas 124,80 eurot jätnud tasumata. Advokaadibüroo edastas kostjale mitmeid meeldetuletusi, kuid vaatamata sellele on arved senini tasumata. Kostjale on võlgnevuse loovutamise kohta teade edastatud 04. veebruaril 2019. Kostja võlgneb hagejale kokku põhivõla 964,60 (839,80 + 124,80) eurot ning hagejal on õigus nõuda kostjalt nimetatud summa tasumist. Hageja tuleb kostjale vastu ja on nõus vähendama osutatud õigusabiteenuse hinda 97,50 euroni ilma käibemaksuta. Hageja on kostjale osutanud õigusabiteenust 7 tundi ja 8 minutit, mille eest on kostja jätnud hagejale tasumata. Seega nõuab hageja kostjalt 834,56 euro tasumist (7 h 8 min x 97,50 eurot + käibemaks). Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõla 834,56 eurot tasumist. Hageja nõuded kostja vastu on muutunud sissenõutavaks vastavalt arvetel märgitud tähtaegadele, so arve nr 2806114 summas 740,96 eurot alates 14. juunist 2018 ja arve nr 2806130 summas 93,60 eurot alates
21.juulist 2018. Hagiavalduse esitamise hetkeks on sissenõutavaks muutunud viivised kokku summas 42,41 eurot. Hageja nõuab kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid viiviseid seadusest tulenevas määras kuni põhivõla summas 834,56 eurot täieliku tasumiseni kostja poolt. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 834,56 eurot, sissenõudekulu 20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 42,41 eurot ja edasiulatuva viivise seadusest tulenevas määras alates 05.02.2019 kuni põhivõla summas 834,56 eurot täieliku tasumiseni kostja poolt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuse (kd I, tl 142-143, pöördel) kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selles, kas õigusabileping on sõlmitud või mitte. Poolte vahel on vaidlus advokaaditasu nõude põhjendatuses- selles, kas nõue on olemas ning kui nõue on olemas, siis milline oli väidetav kokkuleppe sisu, millest tuleb tasu arvutamisel lähtuda ja mis on tasu arvestamise aluseks. Kostja on seisukohal, et pooled ei ole kokkulepet advokaaditeenuse osutamise tasu suuruses ning tunnitasu arvutamise tingimustes saavutanud. Seda ilmestab üheselt OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA (likvideerimisel) soovimatus kostjaga kirjalikku õigusabilepingut sõlmimast, mis välistanuks käesoleva vaidluse. Kostja on selles osas esitanud ka omapoolse pretensiooni, milles väljendab arusaamatust põhimõtetes, millest lähtuvalt on OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA esimese arve õigusteenuse osutamise eest esitanud. Kostja on palunud, et tulevikus esitavate arvete osas segadust vältida, et temaga sõlmitaks kliendisuhte fikseerimiseks õigusabileping. Selle jättis OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA kas teadlikult või raskest hooletusest tulenevalt sõlmimata, mis on põhjustanud ka käesoleva vaidluse. Lisaks õigusabi osutamise lepingu sõlmimata jätmisele on kostjal olnud etteheited osutatud kvaliteedi osas, mis välistab OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA tasunõude. Kostja ei ole rahul osutatud teenuse kvaliteediga, arusaamatu on arvestuse pidamise põhimõtted ning arvetel esitatud teenuste loetelu koos nende mahuga ei vasta tegelikkusele. Kõik asjakohased ja vajalikud asjad arutati läbi OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA ja kostja esimesel kohtumisel. Seega tuli kostjale sealt edasi üllatusena OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA poolt esitatud järgnev arve, mis on esitatud väidetavalt järgnevalt osustatud teenuste eest ja mahus: nõue KÜ xxxx vastu 5 h ja 20 min arvestusega 130 eur/h; õigusnõustamine 1 h arvestusega 130 eur/h. OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA ei koostanud nõuet xxxx KÜ vastu, selle koostas kostja ise. OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA edastas kostja poolt koostatud nõude 1:1 edasi oma blanketil. Tõsi, vajalike asjaolude kontrollimiseks võis teatav aeg kuluda, kuid arvestades advokaaditöö professionaalsust ja kompetentsi, on arusaamatu, kuidas sai sellele kuluda 5 h ja 20 min, millele osas on lisatud täiendavalt veel 30.06.2018 arve mahus 48 min. Seega on väidetavalt kostja poolt OÜ-le Advokaadibüroo MERCATORIA edastatud nõude koostamiseks kulunud kokku 6 h ja 8 min. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et nõude teksti koostas kostja ise. Nõude teksti edastas kostja OÜ-le Advokaadibüroo MERCATORIA 26.04.2018. Nõue edastati OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA poolt 26.04.2018 kell 17.56 xxxx KÜ-le. Seega on vahe nõude teksti saamise ja selle edastamise vahel 2 h 32 min, mis näitab juba üheselt, et arvel esitatu ei saa kuidagi vastata tõele. Ka
hilisemalt ei ole OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA poolt valminud ühtegi vastavasisulist dokumenti, mis seda põhjendaks. Siinjuures tuleb arvestada asjaoluga, et pole teada, millal OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA kirja tegelikult luges, kuid kuidagi ei saa selle koostamiseks olla kulunud arvetel näidatud mahus töötunde. Isegi kui kostja edastatud nõude tekstiga hakanuks kostja kohe tegelema ning saatnuks vahetult pärast valmimist selle xxxx KÜ-le, siis on vahe väidetu ja tegelikkuse vahel 3 h ja 36 min kostja kahjuks enam arvutatud mahus. Lisaks segadusele advokaaditasu arvutamise põhimõtetele on kostja selgesõnaliselt väljendanud ka OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA juhatuse liikmele rahulolematust advokaaditöö kvaliteedi ning kostja huvide esindamata jätmise osas advokaadile Robert Sarvele, kuna teda asendanud advokaat I K jättis pärast xxxx KÜ toimumist poolte kostja konkretiseeritud kompromissettepaneku esitamata. Samas jääb ebaselgeks, miks OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA ei teinud nõuet ega saatnud seda kostjale heakskiitmiseks. Kas hageja eeldab, et ka seda pidanuks kostja tegema ja edastama ehk siis kostja pidanuks kogu töö OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA eest tegema ning viimasele jäänuks lihtsalt oma nimi alla kirjutada. Kostja ei vajaks õigusabiteenuse sisseostmist, kui saanuks enda esindamisega ise hakkama. Hageja ei ole esitanud ka mitte ühtegi tõendit, et oleks seda teinud ja kuidagi vastavale tegevusele täiendavalt aega kulutanud, kuigi arve on väidetava tegevuse osas esitatud, arvestamata asjaoluga, et kostja huvid jäeti esindamata. Kostja leiab, et lihtsalt e-kirjade lugemise eest ta ei ole kokku leppinud vastava tasu maksmises. Kostja ootas tulemust, mille hageja jättis tegemata. Kostja tugineb ühe asjaoluna OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA esitatud arvete tasunõude keeldumise alusena internetileheküljel www.mercatoria.ee toodud avalikult lubatud õigusabiteenuse lepingu tingimusele. Kuna kostja leiab, et ta saab tugineda OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA lubadusele, mis seisneb tehtud töö (või siis tegemata jäetud töös) sellele, et rahulolematuse korral saab raha tagasi. Kuna kostja avaldas rahulolematust juba enne raha tasumist, siis leiab kostja, et põhjendamatu olnuks esmalt raha ära tasuda ning seejärel see tagasi nõuda, kuna pole teada, kas OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA oleks ka seda teinud. Seda ilmestab üheselt asjaolu, et vahetult arvete esitamisele ilmus OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA äriregistri kaartile märge „likvideerimisel“. Kostja leiab, et tasunõude maksmapanekuks oleks pidanud konkretiseerima avalikult lubatud tasu tagasinõudmise tingimusi, kui väidab, et kostja ei saa nendele tugineda. OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA on võtnud sellega endale äririski ning peab sellest lubadusest kinni pidama. Vastavat lubadust tuleb käsitleda kostja hinnangul poolte vahel sõlmitud kokkuleppe siduva tingimusena. Ühtlasi leiab kostja, et asjakohatu on hageja väide Advokatuuri aukohtu otsusele tuginedes, nagu oleks advokaadi töötasu puudutav advokatuuri otsusega tuvastatud. Advokatuur viitas oma otsuses selgesõnaliselt, et tasu küsimuses vaidluse otsustamine kuulub maakohtu pädevusse. Aukohus ei ole arvestanud oma otsuse tegemisel kostja poolt viidatud vastuoludele tasu arvutamise küsimuses. Advokatuur on asunud seisukohale, et poolte vahel eksisteerib tuvastamata tingimustel sõlmitud õigusabiteenuse osutamise leping, täpsustamata selle sisu, sh kas ja mis tingimustel on pooled kokku leppinud arvestuse aluseks oleva tunnitasu arvestamise põhimõtetes. Kostja jääb seisukoha juurde, et hageja ei ole täitnud seadusest tulenevat kohtueelse teavitamise nõuet, mis seisnenuks väidetava nõude loovutamises. See on oluline asjaolu, arvestades nt kõrvalnõuete maksmapanemise asjaolu või sedagi, et kostjale ei ole edastatud teavet kuhu ja kellele ning mis asjaoludel pidanuks ta nõude täitma. Asjakohatuks tuleb ka pidada hageja väiteid selle kohta, mis puudutab hagiavalduses toodud täiendavaid põhjendusi arvete põhjendamiseks toodud asjaolude osas muudes küsimustes, kui seda arvetel ning selle lisades toodud spetsifikatsioonidena esitatuga väljatoodu. Kui hageja soovinuks vastavasisulisi nõudeid maksma panna, pidanuks ka arved vastavaid nõudeid konkreetselt kajastama. Seda puudust ilmestab üheselt OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA esitatud arvete läbinähtavatus, mille järgi pole aru saada, kuidas ja mille eest on arved esitatud. Seetõttu palub kostja kohtul mitte arvesse võtta hageja poolt esitatud viiteid arvetel mitte kajastatud asjaolude kohta hagiavalduse punktides 4, 5, 7, 8, 9, 10, 11 (2 lause), 12 (2 lause) jne. Punktis 17 on tegelikkusele mittevastavad väited- advokaat I K ei ole koostanud lihtsustatud kompromisspakkumist xxxx KÜ
üldkoosolekul esitamiseks. Hageja ei ole selle kohta ka mitte ühtegi tõendit lisanud, samas on OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA esitanud selle kohta kolmanda arve arvestusega 48 min. Kui hageja on teisugusel seisukohal, siis ta peaks oma seisukoha tõendamiseks esitama vastavasisulise tõendi, vastasel juhul jääb väidetu paljasõnaliseks ning tõendamatuks. Ühtlasi ei vasta xxxx KÜ üldkoosolekul esindamise ajakulu hagiavalduses väidetule. Sellekohase vastuväite on kostja esitanud ka OÜ-le Advokaadibüroo MERCATORIA. Koosolek koos pakvaatlusega sai kesta maksimaalselt 1 h 15 min, millest 15 min paikvaatlus ja 1 h koosolek. Koosoleku kestuse ning seal esitatud esindaja poolt esitatud ebakohaste väidete tõendamiseks (nt advokaadi professioonile mittevastavate väljendite osas ühistu veevarustuse ja kanalisatsioonita jätta) võib tõendada koosoleku läbiviinud juhataja Juta Müürsep ja protokollija H N. See viitab taaskord segadusele OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA tasunõude arvestuse pidamisel, olles iga nurga alt üle paisutatud. Kostja rõhutab, et kõik olulised asjaolud said poolte vahel peetud kohtumisel detailideni läbi räägitud, millele hageja ka ise vastu ei vaidle ning kõik e-posti teel edastatud selgitused ja materjalid pidi olema toetavaks materjaliks nõude koostamiseks, mille OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA jättis tegemata. Arusaamatu on ka arvetel esitatud tasu arvutamise tunnihinne, mis on algselt 97,5 eurot/h, siis järgneval arvel tõusnud 130 eurot/h, mis korrigeeritud 110 eurot/h. Hagiavalduses tuuakse välja, et teatud osa nõudest jäätakse heatahtlikkusest sisse nõudmata. Samas jääb tõendamata, milline siis oli kokkuleppe tunnitasu osas. Kostja on eeldanud teenuse osutamisel kõrgetasemist kvaliteedi saamist, mida aga OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA ei ole suutnud pakkuda. Seetõttu on see ka põhjus, millest lähtuvalt saab tugineda www.mercatoria.ee toodud lubadusele raha tagasimaksmise kohta. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse käik
3.09.10.2020 määrusega määras kohus menetleda Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hagi LKT OÜ vastu arvetest nr. 2806114 ja 2806130 tuleneva põhivõlgnevuse 834,56 euro, sissenõudekulu 20 euro, viivise 42,41 euro ja täiendava viivise nõudes kirjalikus menetluses. Kohus teatas, et kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus etoimikus 20. novembril 2020. Kohtuotsuse põhjendused
4.09.10.2020 määrusega andis kohus muuhulgas pooltele tähtaja (so 16.10.2020) lõplike seisukohtade esitamiseks ja teatas kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja. 16.10.2020 esitas hageja kohtule lõplikud seisukohad, millega esitas uued seisukohad arvel nr 2806114 toodud toimingute osas, mis seondusid 28.05.2018 toimunud korteriühistu koosolekuga (I Ke poolt xxxx koosolekult liikumine xxxx; sõiduauto parkimise alustamine ja lõpetamine). Lisaks esitas hageja kohtule neli uut tõendit: I Ke parkimise sõnumid 28.05.2018, parkimistsoon EP70 asukoht, teekond xxxx kuni xxxx ja I Ke kinnitus. Eeltoodud uued seisukohad ja tõendid esitati kohtule põhjusel, et kuigi kohus määras 09.10.2020 asja menetleda kirjalikus menetluses, oli eelmenetluse lõppemine selgelt piiritlemata. Lisaks ei olnud hagejal võimalik tõendeid varem esitada, kuna need ei olnud hagejale kättesaadavad. Samuti on kostja 16.10.2020 esitatud lõplikes seisukohtades esitanud uued asjaolud, mis seondusid sellega, et hageja on esindanud ennast ise (16.10.2020 seisukoha punkt 4), vandeadvokaat Robert Sarv on advokatuuri kõrgendatud tähelepanu all (16.10.2020 seisukoha punkt 5) ja kostja pöördus konkreetselt vandeadvokaat Robert Sarve poole, kes suunas asja sujuvalt I Kele (16.10.2020 seisukoha punkt 9). Lisaks on kostja teinud viite internetilingile Eesti Ekspressi 12.10.2020 artikli osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on
võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Kohus leiab, et tegemist on uute seisukohtade ja tõendite esitamisega olukorras, kus kohus on pooltele määranud lõplike seisukohtade esitamise aja ja otsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Kohus selgitab, et kirjalikus menetluses avalduste ja dokumentide esitamiseks määratud lõplik tähtaeg on samaväärne suulises menetluses asja arutamise lõpetamisega. Pärast lõpptähtaja möödumist peab kohus nö minema otsust tegema ning poolte hilinemisega esitatud avaldused tuleks TsMS § 331 lg 1 järgi eelduslikult tagasi lükata (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Kõve. V, Järvekülg. I, Ots. J, Torga. M. Tallinn 2017, lk 787). Lisaks ei ole hageja piisavalt selgitanud, miks tal ei olnud võimalik ülamärgitud seisukohti ja tõendeid varem esitada. Hinnates hageja uusi seisukohti ja tõendeid, ei nähtu nendest, et antud seisukohti ja tõendeid ei oleks saanud varem esitada. Lähtudes eeltoodust ja arvestades asjaolu, et kohus on pooltele teatanud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja, ei menetle kohus TsMS § 331 lg-st 1 tulenevalt hageja 16.10.2020 esitatud lõplikus seisukohas arvel nr 2806114 toodud toimingutega seotud asjaolusid osas, mis seondusid 28.05.2018 toimunud korteriühistu koosolekuga (I Ke poolt xxxx koosolekult liikumine xxxx; sõiduauto parkimise alustamine ja lõpetamine) ja jätab eeltoodud asjaolud koos 16.10.2020 esitatud tõenditega tähelepanuta. Samuti ei ole kostja põhjendanud, miks ta on esitanud 16.10.2020 lõplikes seisukohtades uued asjaolud (punktid 4, 5 ja 9), millest tulenevalt jätab kohus eeltoodud punktides toodud seisukohad tähelepanuta tulenevalt TsMS § 331 lg-st 1. Mis puudutab kostja 16.10.2020 seisukohas tehtud viidet internetilingile ajalehe artikli osas, märgib kohus, et kostja viidatud artikkel ei ole kohtule esitatud seaduses sätestatud protsessivormis ning ei tõendada kostja väiteid. Lisaks on eeltoodud viide esitatud ka hilinemisega. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 56 lg-s 2 sätestatust tulenevalt peab kohus toimikut kirjalike dokumentide kogumina. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohtule edastatud või kohtu koostatud elektroonilist dokumenti säilitatakse toimikus väljatrükina koos andmetega dokumendi koostaja ja väljatrüki tegija ning dokumendi koostamise ja kohtule edastamise ja väljatrüki tegemise aja kohta. Elektroonilise dokumendi võib toimiku juurde võtta ka salvestisena kohtu infosüsteemis või digitaalsel andmekandjal, kui on tagatud dokumendi koopia säilimine kohtute infosüsteemis. Kostja oleks saanud eeltoodud artikli välja printida ning kohtule esitada kas paberkandjal või elektrooniliselt pdf-failina. Kostja eeltoodut teinud ei ole.
5.Kohus leiab, et TsMS § 405 lg 1 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses, kuna hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, koos kõrvalnõuetega ei ületa summat, mis vastab 4000 eurole.
6.Pooled enda ärakuulamist ei taotlenud.
7.Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: • kostja pöördus õigusabiteenuse saamiseks OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA poole, et viimane esindaks kostjat vaidluses xxxx korteriühistuga (KÜ) ja esitas advokaadile teenuse osutamiseks materjale; • poolte vahel oli teenuse osutamiseks sõlmitud suuline leping ning • OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA esitas kostjale arved nr 2806114 ja 2806130 (kd I, tl 89, pöördel, 146, pöördel, 163, pöördel), mis on kostja poolt tasumata. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
9.TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 3-2-1-8004).
10.Poolte vahel on vaidlus selle üle, milline oli teenuse kokkulepitud hind, kas tasu materjalide läbivaatamise ja analüüsi eest on põhjendatud, kas advokaat on jätnud teenuse kokkulepitud mahus osutamata ja on osutamata jäänud teenuse eest esitanud kostjale arveid.
11.Advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg 1 kohaselt sõlmib advokaadibüroo õigusteenuse osutamiseks pidaja isikuga kliendilepingu, milles lepitakse kokku õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või määr. Sama paragrahvi lõike 4 esimese ja teise lause kohaselt peab suulise lepingu sõlmimisest advokaat teatama advokaadibüroo pidajale. Suulist lepingut ei või sõlmida kliendi kaitseks kriminaalmenetluses või kliendi esindamiseks kohtus või muus ametiasutuses. Tulenevalt AdvS § 55 lg-st 4 on suulise kliendilepingu sõlmimise keeld üksnes kriminaal- ja kohtumenetluses või muus ametiasutuses esindamisel. Seega aktsepteerib advokatuuriseadus ka suulist kliendilepingu vormi. Poolte vahel puudub vaidlus, et OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA ja kostja vahel oli sõlmitud suuline kliendileping. Lisaks on aukohus 10.01.2019 otsuses leidnud, et advokaadid ei ole kirjaliku lepingu sõlmimata jätmisega seadust ega kutse-eetika nõudeid rikkunud (kd I, tl 137, pöördel, ülevalt 4. lõik).
12.Hageja on märkinud, et kuna OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA ja kostja vahel oli sõlmitud suuline kliendileping, kohustus kostja tasuma advokaadibüroo poolt osutatud õigusabi eest tasu. Kostja on arve nr 2806114 summas 839,80 eurot ja arve nr 2806130 summas 124,80 eurot jätnud tasumata. OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA edastas kostjale mitmeid meeldetuletusi, kuid vaatamata sellele on arved senini tasumata. Kostjale on võlgnevuse loovutamise kohta teade edastatud 04. veebruaril 2019. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole täitnud seadusest tulenevat kohtueelse teavitamise nõuet, mis seisnenuks väidetava nõude loovutamises. See on oluline asjaolu, arvestades näiteks kõrvalnõuete maksma panemise asjaolu või sedagi, et kostjale ei ole edastatud teavet, kuhu ja kellele ning mis asjaoludel pidanuks ta nõude täitma. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamine on käsutustehing TsÜS § 6 lg 3 tähenduses, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Nõude loovutamise põhiliseks õiguslikuks tagajärjeks on uue võlausaldaja astumine võlasuhtesse eelmise asemele (vt Riigikohtu 23. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-15, p 18). Nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 27; Riigikohtu 6. juuni 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-07, p 12). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA (hageja õiguseelneja) ja hageja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise leping, millega OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA kui nõude loovutaja loovutas tervikuna nõude kostja vastu hagejale (kd I, tl 6-7). 16.07.2018 on edastatud kostjale e-kiri, milles hageja on teavitanud kostjat asjaolust, et advokaadid Robet Sarv, Katrin Paulus, I K ja Priit Kala jätkvavad tegevust uues advokaadibüroos (kd I, tl 99-100). Samuti on koostatud teade OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA poolt nõude loovutamise kohta hagejale, mis on allkirjastatud hageja juhatuse liikme Robert Sarve
poolt 05.02.2019 ja mis on adresseeritud kostjale (kd I, tl 6-7). VÕS § 170 esimese lause kohaselt loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et ta on nõude loovutanud uuele võlausaldajale. Selle sätte eesmärgina näeb kohus võlgniku kaitset. Kui nõude loovutamisest on võlgnikule teatatud, võib ta põhimõtteliselt täita kohustuse uuele võlausaldajale. Sel juhul ei saa nõude loovutanud võlausaldaja enam tema vastu täitmise nõuet esitada. VÕS § 169 lg 1 järgi, kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule. Kohus leiab, et isegi juhul, kui kostja sai nõude loovutamisest teadlikuks alles käesolevas kohtumenetluses, oleks kostja poolt enne käesoleva kohtumenetluse algust kohustuse täitmine endisele võlausaldajale OÜ-le Advokaadibüroo MERCATORIA loetud sellisel juhul kohaseks täitmiseks. Samas ei ole kostja arvetest nr 2806114 ja nr 2806130 tulenevaid kohustusi täitnud, millest tulenevalt ei saanud kostjal ka tekkida küsimust, kummale võlausaldajale tuleks kohustus täita. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et ta oleks enne hagi kohtusse esitamist küsinud infot selle kohta, kellele ja kuidas tuleks kohustus täita. Käesolevas tsiviilasjas on hagejaks Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ, kes nõuab kostjalt võlgnevuse tasumist. Kostja pidi arvestama sellega, et arvetest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisel võivad hagejal kui uuel võlausaldajal tekkida täiendavad kõrvalnõuded. Kohus selgitab lisaks, et viivist arvestatakse arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega algab viivise arvestamine sõltumata tegelikust nõude esitamisest, oluline on vaid kohustuse sissenõutavus. Viivisenõude eeldus ei ole seega näiteks täiendava tähtaja andmine maksmiseks, hagi esitamine, nõudest teatamine vms.
13.Hageja nõue tasumata õigusabiarvetest nr 2806114 ja nr 2806130 on kokku summas 964,60 eurot (839,80 + 124,80). Õigusabiarvetest nähtuvalt osutati kostjale õigusabiteenust 7 tunni ja 8 minuti ulatuses. Kohtumenetluses on hageja teenuse tunnihinda vähendanud 97,50 euroni (ilma käibemaksuta) ning nõuab kostjalt võlgnevust summas 834,56 eurot (7 h 8 min x 97,50 eurot/h + käibemaks).
14.Kuna hageja nõuab kostjalt õigusabiarvetest nr 2806114 ja nr 2806130 tuleneva võlgnevuse tasumist, jätab kohus tähelepanuta ja käesolevas otsuses käsitlemata hageja hagiavalduse punktides 411 toodud faktiväited. Eeltoodud faktiväited ei seondu õigusabiarvetel nr 2806114 ja nr 2806130 esiletoodud õigusabitoimingutega, vaid seonduvad õigusabiarvega nr 2805028, mis on kostja poolt tasutud.
15.Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja VÕS § 619 alusel. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 ning VÕS § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-ist 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
16.Kostja on märkinud, et pooled ei ole saavutanud kokkulepet advokaaditeenuse osutamise tunnitasu arvutamise tingimustes. Arusaamatu on arvetel esitatud tasu arvutamise tunnihind, mis algselt oli 97,50 eurot/h, siis järgnevalt tõusis 130 euroni/h, mis korrigeeriti 110 euroni/h. Hageja on selgitanud, et kuna hageja soovis asja võimalikult kiiresti lahendada, lähtus hageja 97,50 eurosest tunnihinnast.
Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli arvel nr 2806114 märgitud tunnihinnaks 110,50 eurot (ilma käibemaksuta) ja arvel nr 2806130 130 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kohtule tõendeid selle kohta esitatud ei ole, et pooltel oleks kokkulepe olnud tunnihinna suuruse osas. Kohtumenetluses on hageja õigusabiteenuse tunnihinda vähendanud 97,50 euroni (ilma käibemaksuta). Kuigi hageja on kohtule esitanud ka varasemalt kostjale esitatud arve nr 2805028 (kd I, tl 98, pöördel, 145, pöördel), millel tunnitasu suuruseks oli 97,50 eurot, ning kostja on eeltoodud arve tasunud, ei saa ainuüksi eeltoodud arvest järeldada, et pooltel oli kokkulepe tunnitasu suuruse osas, mis seondus ka arvetega nr 2806114 ja nr 2806130. Arvetel nr 2806114 ja nr 2806130 on märgitud erinevad tunnihinna suurused. VÕS § 28 lg 1 kohaselt eeldatakse majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul, et need on tasulised. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind. VÕS § 28 lg 2 kohta on Riigikohus märkinud, et see kohaldub hinna määramisel üksnes juhul, kui pooled ei ole hinnas selgelt kokku leppinud, kuid on kokku lepitud kauba müük või teenuse osutamine selliselt, et teisele poolele pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka maksta (Riigikohtu 19. septembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-12, p 24). Lisaks on õiguskirjanduses selgitatud, et kui lepingus puuduvad kokkulepped nii hinna kui selle määramise viisi kohta, tuleb kontrollida, kas hind või hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest või muudest asjaoludest (Võlaõigusseaduse I. Kommenteeritud väljaanne. Varul. P, Kull. I, Kõve. V, Käerdi. M, Sein. K. Tallinn 2016, lk 152). Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks mh vandeadvokaadi tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15). Arvestada tuleb mh asjaoluga, et ajakirjanduses avaldatu kohaselt 2008.a advokaadi keskmine tunnitasu 127,82 eurot on aastatega eelduslikult tõusnud (vt RK lahend nr. 3-2-1-115-14). Kohtumenetluses on hageja ise tunnihinnaks lugenud 97,50 eurot. Arvestades asjaolu, et hageja on õigusabiteenuse tunnihinda vähendanud, ei kahjusta see kostja olukorda. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja õiguseelneja oli käibemaksukohustuslane, millest tulenevalt lisandus hageja õiguseelneja poolt pakutavale õigusabiteenuse tunnihinnale ka käibemaks. Kohus on seisukohal, et hageja õiguseelneja õigusabiteenuse tunnihinna suuruseks on 97,50 eurot, millele lisandub käibemaks.
17.Lisaks on kostja esitanud vastuväited ka õigusabiteenuse kvaliteedi osas. Kostja ei ole rahul osutatud teenuse kvaliteediga. Arusaamatu on arvestuse pidamise põhimõtted ning arvetel esitatud teenuste loetelu koos nende mahuga ei vasta tegelikkusele.
17.1.Õigusabiarve nr 2806114 ja selle spetsifikatsiooni kohaselt osutati kostjale järgmiseid õigusabiteenuseid: Õigusnõustamine: - 26.03.2018 nõupidamine- kestus 1 h. Nõue KÜ xxxx vastu: − 28.05.2018 asja materjalidega tutvumine, analüüs- kestus 1 h 40 min; − 28.05.2018 paikvaatlus ja esindamine KÜ koosolekul- kestus 1 h 50 min; − 05.06.2018 asja materjalidega tutvumine, analüüs- kestus 1 h 50 min. Hageja on selgitanud, et 22. märtsil 2018 pöördus kostja esindaja T T hageja õiguseelneja poole konsultatsiooni saamise sooviga (kd I, tl 10). Kostja saatis asja kokkuvõtte ja oma küsimused kirjalikult ette (kd I, tl 11-12) ning pooled kohtusid nõupidamiseks 26. märtsil 2018. Kohtumine kestis tund aega ning teenuse osutamine kajastub arve nr 2806114 spetsifikatsioonis.
Kostja kohtumenetluses 26.03.2018 sooritatud õigusabitoimingu ja selle kestuse osas vastuväiteid esitanud ei ole. Seega loeb kohus eeltoodud õigusabitoimingu 1 tunni ulatuses põhjendatuks. Ülejäänud toimingute osas (5 h 20 min) on kostja märkinud, et vajalike asjaolude kontrollimiseks võis teatav aeg kuluda, kuid arvestades advokaaditöö professionaalsust ja kompetentsi, on arusaamatu, kuidas sai sellele kuluda 5 h 20 min (kd I, tl 147-150, 151, pöördel, 152-154). Lisaks koostas kostja nõude teksti ise. Kostja edastas OÜ-le Advokaadibüroo MERCATORIA 26.04.2018 nõude teksti, mille viimane saatis samal kuupäeval kell 15.56 KÜ-le. Seega vahe nõude teksti saamise ja selle edastamise vahel 2 h 32 min näitab juba üheselt, et arvel esitatu ei saa kuidagi vastata tõele. Hilisemalt ei ole OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA poolt valminud ühtegi vastavasisulist dokumenti. Hageja on seisukohal, et osutatud teenuse kirjeldus ja maht on arvetele lisatud spetsifikatsioonidel õige ning kostja poolt hageja õiguseelnejale saadetud materjalidega tutvumine oli advokaadi kohustuseks ning ei ole advokaadile etteheidetav. Õigusabiarvest nr 2806114 nähtuvalt on hageja õiguseelneja 28.05.2018 tutvunud asja materjalidega ja neid analüüsinud. Kokku oli antud toimingute kestuseks 1 h 40 min. Eeltoodud toimingutest ei nähtu, et hageja õiguseelneja oleks kostja eest koostanud nõudeteksti ja selle KÜ-le edastanud. Lisaks on hageja täiendavalt selgitanud, et arve spetsifikatsioonis märgitud „Nõue KÜ xxxx vastu“ oli töös oleva kaasuse, mitte töö nimetus. KÜ 08. mai 2018 vastusega, 20. mai 2018 kutse, 24. mai 2018 üldkoosoleku materjalidega tutvumisele, analüüsimisele ja seisukoha kujundamisele kulus hageja õiguseelnejal 1 tund ja 40 minutit, mis kajastub arve nr 2806114 spetsifikatsioonis. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt edastas kostja Robert Sarvele 27. aprillil 2018 KÜ-ga kompromissi läbirääkimistena peetud kirjavahetuse (kd I, tl 45-48). Samal päeval teatas kostja, et ta soovib hagiavalduse koostamist ja töövõtulepingu näidist, mida ta saaks ise vajadusel muuta (kd I, tl 49). 28. aprillil 2018 saatis Robert Sarv kostjale töövõtulepingu projekti ja loetelu tõenditest, mida on hagi koostamiseks vaja (kd I, tl 50-56). 08. mail 2018 edastas kostja KÜ seisukoha kostja 26. aprilli 2018 kompromissiettepanekule (kd I, tl 57-65). 20. mail 2018 edastas kostja KÜ koosoleku kutse Robert Sarvele ning soovis teada, kas tal oleks võimalik koosolekule kaasata esindajat, kes valdab vene keelt (kd I, tl 66-68). Järgmisel päeval vastas Robert Sarv kostjale, et ta ei saa isiklikult koosolekul teiste menetlustoimingute tõttu osaleda, kuid kui kostjale sobib, saab ta rääkida mõne kolleegiga, kes saaks teda asendada (kd I, tl 69). Kostja vastas samal päeval ja rõhutas, et tal on vaja kedagi, kes oleks hea läbirääkija ja kes valdab vene keelt (kd I, tl 70). Järgmisel päeval vastas Robert Sarv kostjale, et koosolekule saab kaasa tulla I K ning mõistlik oleks enne koosolekut kohtuda ja asi läbi arutada. 24. mail 2018 saatis kostja koosoleku materjalid, so KÜ majandusaasta aruande, majanduskava ja kostja nõudega seotud dokumendid (kd I, tl 71-81). Eeltoodust nähtuvalt on hageja esile toonud, mida hageja õiguseelneja on teinud ja milliste dokumentidega on esindaja tutvunud. Kohus leiab, et esindusõiguse teostamine hõlmab endas ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning positsiooni väljatöötamist. Kohus leiab, et hageja õiguseelneja poolt 28.05.2018 sooritatud toiming, mis seondus asja materjalide tutvumisega ja analüüsimisega, on vajalik ja põhjendatud hageja märgitud ulatuses so 1,67 tundi (1 h 40 min). Lisaks eeltoodule on hageja õiguseelneja ka 28.05.2018 korraldanud paikvaatluse ja esindanud kostjat KÜ koosolekul (kokku 1 h 50 min). Kostja eeltoodud toimingute osas vastuväiteid ei esitanud, kuid kostja esitas vastuväited toimingute kestuse osas. Kostja hinnangul sai koosolek koos paikvaatlusega kesta maksimaalselt 1 h 15 min, millest 15 min oli paikvaatlus ja 1 h koosolek. Hageja on märkinud, et hageja ei nõustu kostja paljasõnaliste väidetega, et paikvaatluse ja KÜ koosoleku kestus oli 1 tund ja 15 minutit. Kostja väide on tõene paikvaatluse kestuse osas (18.4519.00, so 15 minutit), kuid KÜ koosolek ja sellele järgnenud kliendiga asja arutamine kokku kestis 1 tund ja 35 minutit.
Kohus leiab, et kuna paikvaatluse ajakulu (15 min) osas puudub poolte vahel vaidlus, loeb kohus põhjendatuks paikvaatluse ajakulu 0,25 tundi (15 min). Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja õiguseelneja töötaja vandeadvokaat Robert Sarv ei esindanud 28.05.2018 KÜ üldkoosolekul kostjat (kd I, tl 69). Kostja oli eeltoodud asjaolust teadlik ja soovis, et teda esindaks isik, kes on hea läbirääkija ja kes kõneleb vene keelt (kd I, tl 70). Kostjat esindas KÜ üldkoosolekul vandeadvokaadi abi I K. KÜ koosolek algas kell 19.00 (tl 66, 67). Kostja on hageja õiguseelnejale 08.06.2018 e-kirjaga teatanud, et „KÜ koosolek kestis kostja arvestuse järgi natuke üle tunni, lisaks kohtusid 15 enne ja suhtlesid 15 min pärast, seega 20 liiga palju. Arve 2806114 põhjal on põhjendatud 1 h ja 30 min KÜ koosolekul esindamine, kus ka asjaolud said kõik selgeks tehtud“ (kd I, tl 157). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks, et KÜ koosolek kestis 1 tund. Kostja on märkinud, et peale KÜ üldkoosolekut suhtlesid pooled 15 minutit, aga mitte 20 minutit. Kohus leiab, et põhjendatud on 28.05.2018 toiming kokku 1,5 tundi (0,25 + 1 + 0,25). 05.06.2018 tutvus hageja õiguseelneja asja materjalidega ja analüüsis neid kokku 1 h 50 min. Kostja ei ole nõustunud ülaltoodud toimingutega, kuna kostja arvates ei jõudnud advokaat tulemuseni ehk ei esitanud KÜ-le uut lihtsat kompromissettepanekut. Lisaks on kostja seisukohal, et advokaat on jätnud kompromissettepaneku esitamata ja seeläbi kokkulepitud teenuse osutamata. Hageja eeltooduga ei nõustunud ja selgitas, et kostja ja advokaat I K leppisid teenuse osutamise käigus kokku, et tehakse pingutusi kokkuleppe saavutamiseks KÜ-ga, et vältida vaidluse kohtuliku lahendamisega kaasnevaid kulutusi ja leida KÜ-ga mõlemaid pooli rahuldav lahendus. Enne KÜ koosoleku toimumist oli kostja KÜ-le esitanud nõudekirja, milles oli detailselt ja tehniliselt keerukalt esile toodud kostja nõude aluseks olevad asjaolud. Kokkuleppe sõlmimine eeldas selle heakskiitu KÜ liikmete poolt. Seetõttu oli KÜ koosolekul tehniliste üksikasjade nii eesti kui ka vene keeles seletamine komplitseeritud ja kokkuleppele jõudmise tõenäosus väike. Eeltoodud põhjusel leppisid advokaat ja kostja esindaja peale 28. mail 2018 toimunud koosolekut kokku, et kostja vaatab oma nõude üle ja lihtsustab oma nõuet selliselt, et seda nõuet oleks võimalik KÜ korduskoosolekul KÜ liikmetele arusaadavamalt selgitada. Kompromissettepaneku lihtsustamine eeldas muuhulgas ka seda, et kostja loobub osadest nõuetest. Selleks lubas kostja esindaja saata advokaadile informatsiooni, mille põhjal oleks võimalik lihtsustatud pakkumine koostada. Paraku saatis kostja esindaja advokaadile sisuliselt sama nõude, mille ta oli juba varasemalt KÜ-le esitanud. Selle vaatamata tuli advokaadil uuesti materjalidega tutvuda, seda analüüsida ja tuvastada, et olulisi muudatusi ei ole kostja ettepanekus siiski teinud. Advokaadil puudub õigus ilma kliendi nõusolekuta nõudest (ka osaliselt) loobuda, mistõttu ei saanud advokaat lihtsustatud kompromissettepanekut koostada. Võttes arvesse, et kostja oli varasemalt juba sama nõude KÜ-le esitanud, puudus nõude uuesti saatmisel igasugune põhjus. Advokaat püüdis kostja esindajaga kontakteeruda ja palus SMS-i teel tagasi helistamist, kuid kostja ei vastanud. Advokaat valmistas ennast enne korduvat koosolekut uuesti ette, et keerukaid tehnilisi küsimusi kahes keeles (peamiselt vene keeles) koosolekul arutada ja tekkivatele küsimustele vastata ning ilmus korduvale koosolekule. Toimiku materjalidest nähtuvalt saatis kostja I Kele 30.05.2019 sõnumi, milles palus I Kel edastada kostjale enda e-posti aadress, et kostja saaks edastada esindajale kokkuvõtte KÜ koosoleku ettepaneku teksti, mida kostja palus võimalikult lihtsaks teha ja siis juhatusele saata hääletusele panemiseks (kd I, tl 171). 05.06.2018 saatis kostja I Kele KÜ arvamuse kompromissiettepaneku kohta, korduskoosoleku kutse ja uue kompromissiettepaneku projekti (kd I, tl 82-83, pöördel, 84-97). Hageja selgitas, et kostja töökäsk kompromissettepaneku lihtsustamiseks jäi arusaamatuks ning esindaja üritas kostjaga kontakteeruda ja palus SMS-i teel tagasi helistamist, kuid kostja ei vastanud. Hageja eeltoodut tõendanud ei ole. Samas nähtub arvelt nr 2806114, et 05.06.2018 töö sisaldas kostja edastatud materjalidega tutvumist ja analüüsi. Hageja õiguseelneja ei ole kostjale esitanud arvet KÜ koosolekul esitatava ettepaneku koostamise, täiendamise vms eest. Lisaks märgib kohus, et esindaja poolt
materjalidega tutvumise ajakulu on põhjendatud 0,5 tunni ulatuses. Kuigi kohus ei saa eeldada, et kostja poolt KÜ-ga seonduv vaidlus oli esindaja ainus ettevõtmine ja ta mäletab jooksvalt kõiki detaile, tuleb silmas pidada, et esindaja tutvus 05.06.2018 uuesti samade materjalidega, sh kostja 24.05.2018 edastatud kompromissettepanekuga, mis ei erinenud oluliselt 05.06.2018 edastatud kompromissettepanekust. Kuna kostja ei edastanud esindajale 05.06.2018 uusi mahukaid dokumente, leiab kohus, et esindajal sai kuluda antud toimingu teostamiseks 0,5 tundi (30 minutit). Õigusabiarvel nr 2806114 märgitud toimingud on põhjendatud 4,67 tunni (1 + 1,67 + 1,5 + 0,5) ulatuses summas 546,39 eurot [(4,67 h x 97,50 eurot) + 20 %].
17.2.Õigusabiarve nr 2806130 ja selle spetsifikatsiooni kohaselt osutati kostjale järgmiseid õigusabiteenuseid: Nõue KÜ xxxx vastu: − 11.06.2018 analüüs- kestus 33 min; − 12.06.2018 ettevalmistus KÜ koosolekuks- kestus 15 min. Hageja on märkinud, et esindajal kulus 05.06.2018 ettepaneku täiendavale analüüsile aega 33 min. Kohus on eeltoodud toimingut käsitlenud õigusabiarve nr 2806114 analüüsimisel. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks esindajale 11.06.2018 täiendavaid materjale edastanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 11.06.2018 õigusabitoiming ei ole põhjendatud ega tõendatud. 12.06.2018 toimingu osas on hageja selgitanud, et I K läks 12.06.2018 KÜ korduvale koosolekule kohale, kus kostja esindaja T T teatas, et ta hindab I Ke tegevust ja panust ning on tehtuga rahul, kuid OÜ-ga Advokaadibüroo MERCATORIA ei soovi kostja enam tegemist teha. Kostja ei ole kohtule tõendeid selle kohta esitanud, et kostja oleks soovinud kliendilepingu hageja õiguseelnejaga varem lõpetada kui 12.06.2018 toimunud KÜ koosolekul. Kostja on hageja õiguseelnejale kirjalikult teatanud 13.06.2018, et ta loeb koostöö lõppenuks (kd I, tl 156). Seega oli põhjendatud hageja õiguseelneja töötaja I Ke poolt ettevalmistus KÜ koosolekuks 15 min, kuna kostja huvide parimal võimalikul viisil esindamiseks on vajalik, et esindaja läheb koosolekule ettevalmistunult: teab detailideni asjaolusid, vaidluse probleemseid kohti ning tal on visioon õigusliku käsitluse osas. Õigusabiarvel nr 2806130 märgitud toimingud on põhjendatud 0,25 tunni (15 min) ulatuses summas 29,25 eurot [(0,25 h x 97,50 eurot) + 20 %].
18.Lisaks on kostja keeldunud OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA esitatud arvete tasumisest põhjusel, et advokaadibüroo internetileheküljel www.mercatoria.ee on avaldatud rahulolu garantii (kd I, tl 132, 155) ja kostja leiab, et kuna kostja oli tööga rahulolematu, siis puudub tal kohustus osutatud õigusabiteenuse eest tasuda. Hageja on seisukohal, et tegemist ei ole olukorraga, mille kohaselt peaks advokaadibüroo kliendile raha tagastama või tasust loobuma. OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA kodulehel sisaldus järgmine teave: „Mercatori asutati 2015. aastal ning meie eesmärk on pakkuda parimat ja kättesaadavat õigusteenust. Esimese advokaadibüroona Eestis anname Sulle 100% usalduse ja professionaalsuse garantii. Julgeme seda lubada, sest teame – meie 4 advokaati teevad oma tööd kirglikult ja pühendunult. Ükskõik, milline on Sinu soov/mure/väljakutse/teena, anname endast maksimumi, et iga meiega veedetud minut oleks Sulle suurepärane investeering. Kui töö ei vasta läbiräägitud ootustele, maksame Sulle raha tagasi. Sinu poolt on väljakutse, meie poolt mõõdetav tulemus. 100% usalduse ja professionaalsuse garantii. Maksame Sulle raha tagasi, kui meie töö ei vasta läbiräägitud ootustele“.
Kohus nõustub hageja seisukohaga, et käesoleval juhul puuduvad advokaatide tegevuses rikkumised, mida saaks teenuse osutamisel neile ette heita. Samuti ei nähtu toimiku materjalidest, et kostja oleks hageja õiguseelneja poole pöördunud etteheidetega õigusabi osutamise osas enne arvete esitamist. Kostja etteheited õigusabiteenuse kvaliteedi ja maksumuse osas said alguse peale arvete esitamist, mitte peale töö tegemist. Kohus leiab, et tegemist pole olukorraga, mida rahulolu garantii peaks tagama.
19.Kohustuse täitmise nõude esitamise esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Igasuguse õiguskaitsevahendi kasutamiseks peab võlgnik kohustuse rikkumise eest ka vastutama. Samas on Riigikohus leidnud, et rahalise kohustuse rikkumine ei ole üldjuhul vabandatav ning selle täitmist ei saa vabandatavusele tuginedes üldjuhul vältida (vt RKTKo 3-2-1-118-05, p 16; 3-2-1-50-06, p 15). Raha maksmise kohustusele ei ole seaduses ette nähtud reservatsioone, st selle kohustuse täitmist saab põhimõtteliselt alati nõuda (vt RKTKo 3-2-1-50-06, p 15). Seega on hagejal kostja vastu käsunduslepingust tulenevate õigusabiarvete tasumise kohustus summas 575,64 eurot (546,39 + 29,25).
20.Hageja sissenõudekulude suuruseks on 20 eurot. Nõude alusena on hageja tuginenud VÕS § 115 lõikele 1 ja VÕS § 128 lõikele 3. Hageja on selgitanud, et tegemist on kulude kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks, mille alla käiva ka sissenõudekulud. Hageja ei ole selgitanud, kuidas on sissenõudekulude suuruseks kujunenud 20 eurot. Kohus selgitab, et kohtuvälised õigusabikulud on hüvitatavad eeldusel, et on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (RKTKo 3-2-1-5-13, p 50, RKTKo 3-2-1-79-08, p 18). Hageja kahju hüvitamise nõude eelduseid esile toonud ei ole. Samuti ei ole hageja tõendanud, et talle on kahju tekkinud summas 20 eurot. Kohus leiab, et hageja sissenõudekulude nõue ei ole põhjendatud, kuna täidetud ei ole kahju hüvitamise üldised eeldused.
21.Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise ja ka viivise alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Viivise maksmise kohustuse tekkimine on käsunduslepingu rikkumise tagajärjeks. Kohustuse mitteõigeaegse täitmise korral satub kostja viivitusse, mille tagajärjel on hagejal eelkõige õigus nõuda viivitatud summalt viivise tasumist VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 järgi võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on eelnevalt tuvastanud viivisenõude eeldusteks oleva käsunduslepingu alusel väljastatud õigusabiarvete tasumise kohustuse rikkumise ja nõude sissenõutavaks muutmise. Kostja jäi viivitusse õigusabiarvest nr 2806114 tuleneva võlgnevuse 546,39 eurot tasumisega alates 14.06.2018 summas 28,26 eurot (periood 14.06.2018-04.02.2019, viivisemäär 8 % aastas, viivituses oldud päevad 236). Kostja jäi viivitusse õigusabiarvest nr 2806130 tulenva võlgnevuse 29,25 eurot tasumisega alates 21.07.2018 summas 1,28 eurot (periood 21.07.2018-04.02.2019, viivisemäär 8 % aastas, viivituses oldud päevad 199). Viivise arvestus jookseb edasi alates 05.02.2019 seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel) põhinõudelt 575,64 eurot TsMS § 367 alusel kuni täitmiseni.
22.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 575,64 eurot (546,39 + 29,25) ja sissenõutavaks muutunud viivise 29,54 eurot (28,26 + 1,28). Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates 05.02.2019 kuni põhinõude 575,64 eurot
kohase täitmiseni (edasiulatuva viivise suuruseks kujuneb 46,17 eurot, periood 05.02.201905.02.2020, määr 8 % aastas, viivituses oldud päevade arv 366). Hageja nõue jääb rahuldamata summas 313,98 eurot (965,33 – 575,64 – 29,54 – 46,17). Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta
23.Juhindudes TsMS § 238 lg-st 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata: − Hageja poolt 05.02.2019 hagiavaldusega koos esitatud tõendid nr 5-16 (kd I, tl 13-14, 15, 16, 17, pöördel, 18-32, 33, 34, 35, 36-37, 38, 39-43, 44, pöördel), mis on esitatud perioodil 04.04.2018-26.04.2018 ja mille osas on kostjale esitatud õigusabiarve nr 2805028, mis on kostja poolt ka tasutud. Kohus leiab, et tegemist ei ole asjakohaste tõenditega, kuna kohus pidi käesoleva vaidluse raames kindlaks tegema, kas hageja õiguseelneja poolt alates 28.05.2018 sooritatud õigusabitoimingud (sh ka 26.03.2018 nõupidamine), mis oli märgitud õigusabiarvetel nr 2806114 ja nr 2806130 olid vajalikud ja põhjendatud; − Kostja poolt 17.05.2019 vastusega hagile esitatud pretensioon (kd I, tl 144, pöördel), kuna tegemist on pretensiooniga, mis esitati õigusabiarvel nr 2805028 märgitud õigusabitoimingute osas. Kohus leiab, et tegemist ei ole asjakohase tõendiga, kuna kohus pidi käesoleva vaidluse raames kindlaks tegema, kas hageja õiguseelneja poolt alates 28.05.2018 sooritatud õigusabitoimingud (sh ka 26.03.2018 nõupidamine), mis oli märgitud õigusabiarvetel nr 2806114 ja nr 2806130 olid vajalikud ja põhjendatud; − Kostja poolt 17.05.2019 vastusega hagile esitatud kostja seisukohad OÜ-le Advokaadibüroo MERCATORIA vaidluses (kd I, tl 158-159, pöördel) ja kostja e-kiri viitega aukohtu lahenditele (kd I, tl 160-162, pöördel), kuna kostja ei ole esile toonud, milliseid konkreetseid asjaolusid ta eeltoodud tõenditega tõendada soovib; − hageja poolt 16.10.2020 esitatud tõendid (I Ke parkimise sõnumid 28.05.2018- kd II, tl 8, parkimistsoon EP70 asukoht- kd II, tl 9, teekond xxxx kuni xxxx- kd II, tl 10 ja I Ke kinnituskd II, tl 11-12), kuna antud tõendid on hageja poolt esitatud hilinemisega. Menetluskulude jaotus
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
25.TsMS § 163 lg 1 järgi võib kohus hagi osalisel rahuldamisel muu hulgas jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palus hagiavalduses kostjalt välja mõista 965,33 eurot. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks käesoleva kohtuotsusega välja 651,35 eurot. Seega rahuldas kohus hagi 67 % ulatuses ning jättis 33 % ulatuses rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega hageja menetluskuludest 67 % kostja kanda ja 33 % kostja menetluskuludest hageja kanda. Kohus määrab poolte menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, TsMS § 177 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.