lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-54/26

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.11.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-54/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.11.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2169
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Julianus Inkasso OÜ10686553(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.11.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-54

Tsiviilasi

Julianus Inkasso OÜ hagi XX vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 06. mai 2020 otsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

0 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Julianus Inkasso OÜ 05. juuni 2020 apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellant): Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553, aadress A. Weizenbergi tn 20, Tallinn), lepinguline esindaja Marilin Palts (e-post: XXX) Kostja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Harju Maakohtu 06.05.2020. a otsus osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata menetluskulud 195 eurot ületavas osas ja sellelt arvestatava viivise. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendavalt 120 eurot ja viivis. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt: 2.1.Rahuldada hagi.

2.2.Mõista XX-lt Julianus Inkasso OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 185 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 25,71 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1(6)

2.3.Mõista XX-lt Julianus Inkasso OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt 185 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 03.01.2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue ise.
2.4.Jätta menetluskulud XX kanda.
2.5.Mõista XX-lt Julianus Inkasso OÜ kasuks välja menetluskulu 315 eurot.
2.6.Mõista XX-lt Julianus Inkasso OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (315 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Apellatsioonimenetluse kulusid ei hüvitata.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Kostja ja My Fitness AS sõlmisid 03.11.2016 tähtajatu liikmelepingu. Kostja on lepingu allkirjastanud omakäeliselt. My Fitness AS loovutas 25.09.2018 lepingust tuleneva nõude kostja vastu Julianus Inkasso OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
2.Sõlmitud lepingu punktiga 6 võttis kostja endale kohustuse maksta liikmetasu olenemata sellest, kas ta spordiklubi faktiliselt külastab või mitte. Vastavalt lepingule kohustus kostja tagama rahaliste vahendite olemasolu pangakontol, mis võimaldab My Fitness AS-l debiteerida kostja kontolt liikmelepingust tulenevaid tasusid. Kostja rikkus enda kohustust ega taganud piisavate rahaliste olemasolu. My Fitness AS saatis ka iga kuu arved kostja e-postile. Kostja nimetatud arvete mittetasumisega on VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata.
3.Hagiavalduse esitamise seisuga kostjal tasumata põhivõlgnevus summas 185 eurot, mille hageja on arvestanud järgnevalt: arve nr 17083440, 37 eurot, maksetähtaeg 10.02.2017; arve nr 17113706, 37 eurot, maksetähtaeg 10.03.2017; arve nr 17143678, 37 eurot, maksetähtaeg 10.04.2017; arve nr 17172624, 37 eurot, maksetähtaeg 10.05.2017; arve nr 17200801, 37 eurot, maksetähtaeg 10.06.2017.
4.My Fitness AS on kostjaga sõlmitud lepingu ühepoolset üles öelnud kuupäeval 30.06.2017 ning esitatud arvetest nähtub, et kostjale on esitatud viimane arve nr 17200801 teenuse perioodi eest 01.06.2017 - 30.06.2017. Kuna kostja pole täitnud kohustusi tähtaegselt, on hageja arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 02.01.2020. Viivise arvestus on järgmine: arve nr 17083440, viivis 5,62 eurot; arve nr 17113706, viivis 5,40 eurot; arve nr 17143678, viivis 5,14 eurot; arve nr 17172624, viivis 4,90 eurot; arve nr 17200801, viivis 4,65 eurot. Hagiavalduse

2(6)

esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 25,71 eurot.

5.Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Viivist palub hageja arvestada VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
6.Kostja märgib, et tema ja My Fitness AS vahel oli sõlmitud liikmeleping nr 104627. Kostja leiab, et My Fitness AS poolt esitatud nõue tema vastu sellises suuruses ei ole põhjendatud. Teenuse eest väljastati arve 01.03.2017. 10.03.2017 piirati teenuste kasutamist ehk kostja liikmesaatus peatati/kustutati. Pärast sõlmitud liikmelepingu lõpetamisest teatamist sai kostja teenust kasutada kuni järgmise makse tähtajani, so 7 päeva. Pärast 7 päeva möödumist kostja enam teenust kasutada ei saanud. Järelikult pärast lepingu lõpetamist esitas My Fitness AS kostjale alusetult arveid veel mitu kuud. Maakohtu otsus
7.Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 185 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 25,71 eurot ning viivise põhinõudelt (185 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 03.01.2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue ise. Menetluskulud jättis XX kanda ning mõistis XX-lt välja Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskulud summas 195 eurot ning viivise alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt poolte vahel puudub vaidlus, et My Fitness AS ja kostja vahel oli sõlmitud liikmeleping nr 104627. Lepingu punkti 1 järgi oli kostjal õigus sõlmitud lepingu alusel külastada My Fitness AS spordiklubisid ja kasutada seal pakutavaid teenuseid. Lepingu punkti 4 järgi sõlmiti My Fitness AS-i ja kostja vahel e-arve püsimakse leping, mille alusel debiteeris spordiklubi igal kuul 10-ndal kuupäeval kostja arvelduskontolt sõlmitud lepingust tulenevad tasud. My Fitness AS on kostjale viidatud lepingu alusel väljastanud järgnevad arved, mida kostja on rikkunud arvete tasumata jätmisega. Kuna My Fitness AS on nõude loovutanud hagejale, on My Fitness AS-i asemel õigus nõuda kostjalt liikmelepingust tuleneva kohustuse täitmist hagejal, st eelnevalt viidatud arvete tasumist 185 euro ulatuses. Kostja vaidleb esitatud hagile vastu põhjusel, et pärast 01.03.2017 arve tasumise tähtaja saabumist piirati tema õigust spordiklubi kasutada, mistõttu on ülejäänud arved alusetud, sest kostja liikmelisus lõpetati. Esmalt märgib kohus, et kostja pole kohtule esitanud enda väidete tõendamiseks ühtegi tõendit. Isegi juhul, kui spordiklubi ei võimaldanud kostjal pärast võlgnevuse tekkimist spordiklubi kasutada, on selline tegevus kooskõlas liikmelepingu punktiga 18, mille kohaselt oli klubil õigus keelduda omapoolsete kohustuste täitmisest, kui kostjal on klubi eest täitmata kohustusi. Puudub vaidlus, et kostjal oli selleks ajaks tasumata kahe kuu spordiklubi arved, mistõttu oli spordiklubi selline võimalik käitumine õiguspärane. Tõendamata on kostja väide, et pärast 10.03.2017 oleks spordiklubi kostjaga lepingu lõpetanud. Hageja on esitanud ka viivisenõude arvete numbritega 17083440, 17113706, 17143678, 17172624 ja 17200801 tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni hagi esitamiseni summas 25,71 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja

3(6)

esitatud viivisearvestus on arvestuslikult õige. Kuivõrd asjas puudub vaidlus, et kostja talle esitatud arveid tähtaegselt tasunud pole, on hagejal õigus nõuda arvete tasumisega viivitamise eest viivist.

9.Kuna kohus esitatud hagi rahuldab, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. 27.03.2020 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb õigusabikulust summas 480 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõivust summas 75 eurot. OÜ Julianuse Õigusbüroo on osutanud hagejale õigusteenust kestvusega 4 tundi tunnihinnaga 120 eurot. Olles tutvunud hageja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjaga ning võttes arvesse käesoleva asja vähest keerukust ja väikest mahtu, peab kohus põhjendatuks 1 tunnist ajamahtu õigusabiteenusele. Kohus märgib hageja taotlusel otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus
10.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks 195,00 eurot ning rahuldada hageja menetluskulude nõue kostja vastu täies ulatuses, st mõista kostjalt XX-lt välja hageja Julianus Inkasso OÜ kasuks riigilõiv 75,00 eurot ja hageja õigusabikulu summas 480,00 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
11.Apellant ei nõustu maakohtu otsusega osas, millega maakohus määras hageja esindaja õigusabikulude rahaliseks suuruseks 120,00 eurot. 27.03.2020 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja, milles märkis, et hageja menetluskulu koosneb õigusabikulust summas 480 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõivust summas 75 eurot. OÜ Julianuse Õigusbüroo on osutanud hagejale õigusabiteenust kestvusega 4 tundi, tunnihinnaga 120,00 eurot.
12.Kohus määras hageja menetluskulude suuruseks 195,00 eurot, millest hagiavalduselt tasutud riigilõiv oli 75,00 eurot ja lepingulise esindaja tasu 120,00 eurot, so 1h. Maakohus põhjendas 06.05.2020 otsuse punktis 7, et kohus on menetluskulude määramisel arvesse võtnud asja vähest keerukust ja väikest mahtu ning on seetõttu pidanud põhjendatuks 1 tunnist ajamahtu õigusabiteenusele.
13.Maakohus on pidanud mõistlikuks õigusabiteenuse tunnihinda 120,00 eurot ilma käibemaksuta. Apellant leiab, et kohtu seisukoht selles osas on põhjendatud. Apellant aga leiab, et ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja õigusabistamisele kulunud ajakulu vähendamist 1-le tunnile.
14.Apellant võib osaliselt nõustuda maakohtu seisukohaga, et tegemist ei olnud ülemäära keeruka menetlusega, kuid sellest hoolimata on asjas toimunud sisuline vaidlus. Apellant on seisukohal, et 1 tunni ajakulu saab olla põhjendatud olukorras, kus sisulist arutlust ei toimu, nt tagaseljaotsuse puhul. Käesoleval juhul aga sisuline menetlemine on toimunud ning poolte vahel on toimunud menetluse kestel ka kompromissläbirääkimised.
15.Apellandi hinnangul on maakohus rikkunud diskretsioonipiire sellega, et ei ole arvesse võtnud kõiki menetluses hageja poolt tehtud toiminguid. Näiteks kohustas kohus 03.02.2020 kirjaga hagejat esitama seisukoha kostja esitatud hagivastusele. Seega on kohus pidanud vajalikuks hageja seisukohta kostja vastusele, mistõttu tuleb hageja vastust kohtunõudele pidada samuti põhjendatuks ja vajalikuks toiminguks menetluses. Apellant leiab, et kohtul tulnuks menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada hageja 06.03.2020 esitatud seisukoha koostamisele kulunud ajakuluga.

4(6)

Järgnevalt märgib apellant kohus kohustas 11.03.2020 kirjaga pooli pidama kompromissläbirääkimisi ning teatama kohtule 27.03.2020 (pikendatud tähtaeg) kompromissi sõlmimise või sõlmimata jätmise kohta. Kohtu korraldusel pidasid pooled kompromissläbirääkimisi perioodil 13.03 - 26.02.2020 ning hageja on teatanud kohtule tähtaegselt, so 27.03.2020, et pooltel ei õnnestunud siiski kompromissile jõuda. Seega, kui kohus pidas vajalikuks toimingut kompromissläbirääkimisteks, siis tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel kompromissläbirääkimistele kulunud aega pidada samuti põhjendatuks. Vastus apellatsioonkaebusele

16.Kostja ei vastanud apellatsioonkaebusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

17.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab et vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulud välja mõistmata 195 eurot ületavas osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega osaliselt rahuldada täiendavalt hageja õigusabikulude väljamõistmise nõue. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
18.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustab maakohtu otsuse vaid osaliselt õigusabikulude välja mõistmata jätmise osas.
19.Kohtupraktika järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud õigusabikulud osaliselt välja mõistmata lubamatutel kaalutlustel, rikkudes selliselt diskretsiooni piire.
20.Lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab, et menetlusosalist esindab menetluses lepinguline esindaja (TsMS § 175 lg 1 teine lause). Hageja kasutab menetluses lepingulist esindajat, kes vastab TsMS § 218 lg 1 ps 2 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele. Lepingulise esindaja kasutamist praeguses asjas ei saa pidada põhjendamatuks. TsMS § 217 lg 1 järgi võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Samas tuleb menetlusosalisel arvestada, et väike hagi hind ja asja vähene keerukus võib tuua kaasa olukorra, kus kohus leiab, et kõik esindaja kulud ei ole põhjendatud, sest ka vaidluse teisel poolel peab olema üldjoontes ettenähtav võimalikud vastaspoole kulude hüvitamise suurus.
21.Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on perioodil 02.01.2020 - 27.03.2020 (hagiavalduse esitamisest kuni menetluskulude nimekirja esitamiseni) olnud kokku 4 tundi. Sellest hagiavalduse koostamisele kulus 2h, kostja seisukohtadele vastuse koostamine 1 h ja kompromissläbirääkimistele kulunud aeg oli 1h. Apellatsioonkaebuse punktis nr 2.9 on apellant põhistanud, et hageja poolt tehtud menetlustoimingud - 06.03.2020 seisukoht ja kompromissläbirääkimised olid põhjendatud ning käesolevas menetluses 5(6)

hageja õiguste kaitseks vajalikud. Apellant leiab, et toimingutele kulunud aeg ei ole ülemäära suur ning vastab toimingute mahule.

22.Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Maakohus leidis, et teenuse osutaja tunnitasu 120 eurot on põhjendatud suurusega ning seda seisukohta ei ole vaidlustatud. Samas on keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu 80-90 eurot, mistõttu tuleb ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et hagejat esindas märkimisväärsete kutseoskustega lepinguline esindaja, millest tulenevalt peaks ka tema teenuse osutamine olema eelduslikult efektiivsema ajakuluga.
23.Arvestades praeguse asja vähest mahtu ja keerukust on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu hageja esindaja toimingutele kokku 2 tundi. Praegune vaidlus ei ole õiguslikult keerukas ja hagiavalduse koostamine ei eeldanud mahukate dokumentide läbitöötamist. Praegusel juhul on tegemist nn tüüpilise masshagiga. Ringkonnakohtu arvates tuleb menetluskulude suuruse põhjendatuse väljaselgitamisel lähtuda ka hagi hinnast, mis oli 225,57 eurot. Ringkonnakohtu arvates ei õigusta käesolevas asjas esiletoodud asjaolud menetluskulude väljamõistmist oluliselt suuremal määral kui hagi hind. Siiski tuleb arvestada sellega, et vaidlus oli sisuline ning pooled pidasid ka kompromissläbirääkimisi vaidluse lõpetamiseks kompromissiga.
24.Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 240 eurot ning maakohtu menetluses tasutud riigilõiv 75 eurot. Hageja taotlus jääb rahuldamata ülejäänud õigusabikulude osas.
25.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

kohtunik

kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja