Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus Andres Suik 16.11.2020, Tallinn 2-20-6787 V K hagi S D vastu võla nõudes
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
13 651,20 eurot Hageja: V K (isikukood xxx, elukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja: Tatjana Kalin (Emirlin Consult Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]); Kostja: S D (isikukood xxx, elukoht xxx). 10.11.2020, kohtuistungil osales hageja lepinguline esindaja Tatjana Kalin
Kohtuistungi aeg
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt S D hageja V K kasuks välja pooltevahelisest suulisest laenulepingust tulenev põhivõlgnevus summas 12 640 eurot.
3.Mõista kostjalt S D hageja V K kasuks välja viivis põhinõudest (12 640 eurot) alates 08.05.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni 16.11.2020 summas 533,23 eurot.
4.Mõista kostjalt S D hageja V K kasuks välja viivis põhinõudest (12 640 eurot) alates 17.11.2020 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1 Jätta menetluskulud kostja S D kanda. 5.2 Välja mõista kostjalt S D hageja V K kasuks menetluskulud summas 1550 eurot. 5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1550 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib
2-20-6787 menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA SEISUKOHAD
1.Hageja V K esitas 08.05.2020 Harju Maakohtule hagi S D vastu võla nõudes ja täpsustas oma nõuet 14.05.2020. Hageja palub mõista kostjalt S D ́lt välja hageja V K kasuks laenulepingu alusel võlg summas 12 640.- eurot V K pangaarvele XXX Swedbank AS-s. Samuti palub hageja välja mõista S D ́lt V K kasuks viivis seadusjärgses määras arvestatuna tähtaegselt tasumata nõudelt 12 640.-eurot kindla summana hagi esitamisest (08.05.2020) kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1) arvestatuna tähtaegselt tasumata nõudelt
2.Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid V K (hageja) ja S D (kostja) mais 2012.a. tähtajatu laenulepingu suulises vormis. Vastavalt antud laenulepingule S D sai rahasumma suuruses 15 630.- eurot kätte oma pangaarvele nr xxx AS-s Swedbank V K`lt perioodil alates 03.05.2012.a. kuni 14.02.2014.a. (Lisa 1): 1. 03.05.2012 – 13 000.- eurot; 2. 05.05.2012 – 1 130.- eurot; 3. 14.02.2014 – 1 500.- eurot. Kõik rahasumma ülekanded (alates 03.05.2012. aasta kuni 14.02.2014.aasta) on tehtud V K pangaarvelt XXX Swedbank AS-s selgitustega „laen”. Vastavalt antud laenulepingule V K täitis oma kohustused, kandes üle erinevaid rahasummasid S Di pangaarvele nr xxx AS-s Swedbank vastavalt poolte kokkuleppele.
3.18.septembril 2012.a. S Di poolt oli tagastatud laenu summa suuruses 2 990.-eurot selgitusega „vozv” ehk „tagastamine“. Seoses sellega V K kinnitab, et laen (võlg) oli tagastatud osaliselt S Di soovil. Seega S D on kohustatud tagastama 12 640.-eurot (võla jääk). Kuna V K ei pidanud võimalikuks jätkata võlasuhteid S D`iga, siis 05. veebruaril 2020.a. saatis V K avalduse laenulepingu ülesütlemise kohta ja palus tagastada rahasumma suuruses 12 640.- eurot mitte hiljem kui 17.04.2020.a. Avaldus laenulepingu ülesütlemise kohta oli saadetud tähtkirjaga S D poole (Lisa 2). Antud avaldusega hageja ütles laenulepingu üles alates 12.04.2020.a. ja palus tagastada laenusummad hiljemalt 17.04.2020.a. V K pangaarvele XXX Swedbank AS-s (Lisa 2, Lisa 4). Kahjuks S D loobus kirja kättesaamisest.
4.Kuna hageja eelnevalt teadis, et S D hakkab tahtlikult kõrvale hoiduma tähtkirja kättesaamisest, siis ka 08.02.2020.a. avaldus laenulepingu ülesütlemise kohta oli saadetud e-posti teel S D epostile - xxx (Lisa 3, Lisa 4). 08.veebruaril 2020.a. S D sai e-kirja kätte (avaldus laenulepingu ülesütlemise kohta) (Lisa 3). Kuna kostja ei täitnud oma kohustusi kuni 07.05.2020.a. ja ei kavatse omalt poolt tagastada hagejale ülalmainitud summat (võlga), hageja V K on sunnitud pöörduma kohtu poole võla nõudes.
5.Vastavalt TSÜS § 77 lg 1 tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Hageja ja kostja on sõlminud rahalise laenulepingu ning hageja on laenud välja maksnud. Ei ole kahtlust, et kostja S D tunnistas laenulepingu olemasolu, kuna hageja poolt kõik ülekannete summad olid selgitustega „Laen” ja kostja tagastas summa selgitusega „vozv“, ehk „tagastamine.” Seoses sellega hageja rõhutab, et S D teadis ja teab millisel õiguslikul alusel sai ta rahasumma kätte kahe aasta jooksul. S D osaliselt täitis oma laenusaaja kohustusi omal soovil.
6.Vastavalt VÕS § 398 lg 1 kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja
2-20-6787 nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. 05.02.2020.a. ja 08.02.2020.a. hageja V K saatis S D`le avalduse laenulepungu ülesütlemise kohta (Lisa 2, Lisa 3, Lisa 4). Seega ütles V K laenulepingu üles alates 14.04.2020.a. ja palus tagastada rahasumma suuruses 12 640.- eurot V K `le tema pangaarvele XXX Swedbank AS-s mitte hiljem kui 17.04.2020.a. Kahjuks kostja ei tagastanud rahasummat (võlga) õigeaegselt hagejale. Kostja tagastas laenu summas 2990.- eurot. See tähendab, et kostja täitis oma kohustused osaliselt. Kuna kostja ei ole laenu tagastanud täies ulatuses, on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 kohaselt õigus nõuda viivist. Hageja arvestab viivist laenu tagastamata summalt. Seega peab kostja laenu osa (12 640.- eurot) tagastamisega viivitatud päeva eest maksma viivist 0,0219%. Hageja palub välja mõista viivis hagi esitamisest (08.05.2020) kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1) arvestatuna tähtaegselt tasumata nõudelt.
7.14.08.2020 esitas hageja arvamuse kostja vastusele, milles rõhutab, et laenuleping kostja ja hageja vahel oli sõlmitud suulises vormis. Hageja viitab TSÜS §-le 77 lg 1, kus on sätestatud, et tehingu võib teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Sama positsioon on esitatud ka VÕS §-s 11 lg 1, kus on sätestatud, et lepingu võib sõlmida suulises, kirjalikus või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Hageja, kui laenulepingu pool, täitis oma laenuandja kohustusi ning kandis kostja üle erinevaid summasid seletusega „Laen“ vastavalt poolte kokkuleppele. Kusjuures kostja poolt ei olnud esitatud vastuväiteid raha ülekandmise jooksul. Vastupidi, 18.septembril 2012.a. kostja poolt oli tagastatud laenu summa suuruses 2 990.-eurot selgitusega „vozv” ehk „tagastamine“. Seega kostja kinnitas, et poolte vahel on laenusuhted ja tagastas kostja laenu osaliselt.
8.Kostja väited, et „....Kostja pangakontole hageja poolt ülekantud rahasummad olid kostja poolt üle antud sihtotstarbelise investeeringuna Oü Xxx valdusse. Nimetatud ettevõte tegeleb pandimajateenuste osutamisega ning sellest tulenevalt on ettevõttes pidevad sularahavood, mis võimaldasid hagejale raha ja kokkulepitud intressid tagastada. Nimetatud tehingud hageja poolt saadud rahaga toimusid OÜ Xxx juhatuse liikme N D (kelle lähedane tuttav hageja on) teadmisel ja heakskiidul. D korraldusel anti rahasummad kostjale ning viimane tagastas need hagejale. Osa rahast tagastati sularahana ettevõtte kassast.“ on väärad. Esitatud kostja poolt mõtisklused ei vasta tegelikkusele. Hageja esmakordselt sai teada, et kuidas kostja kasutas raha ning kes ja kuidas tagastas raha hagejale. Hagejale jääb arusaamatuks millisel õiguslikul alusel kostja väidab, et laenusumma oli tagastatud hagejale OÜ Xxx poolt, kui nende vahel ei ole laenusuhteid.
9.Hageja rõhutab, et 05. veebruaril 2020.a. saatis V K avalduse laenulepingu ülesütlemise kohta ja palus tagastada rahasumma suuruses 12 640.- eurot mitte hiljem kui 17.04.2020.a. Antud avaldusega hageja ütles laenulepingu üles alates 12.04.2020.a. ja palus tagastada laenusummad hiljemalt 17.04.2020.a. V K pangaarvele XXX Swedbank AS-s.
KOSTJA VASTUVÄITED
10.Kostja esitas 22.07.2020 vastuse hagiavaldusele. Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid.
11.Kostja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel puudus võlaõiguslik suuliselt sõlmitud laenusuhe. Kostja pangakontole hageja poolt ülekantud rahasummad olid kostja poolt üle antud sihtotstarbelise investeeringuna OÜ Xxx (mille 50% osanik ta on) valdusse. Nimetatud ettevõte tegeleb pandimajateenuste osutamisega ning sellest tulenevalt on ettevõttes pidevad sularahavood, mis võimaldasid hagejale raha ja kokkulepitud intressid tagastada. Nimetatud tehingud hageja poolt saadud rahaga toimusid OÜ Xxx juhatuse liikme N D (kelle lähedane tuttav hageja on) teadmisel ja heakskiidul. D korraldusel anti rahasummad kostjale ning viimane tagastas need
2-20-6787 hagejale. Osa rahast tagastati sularahana ettevõtte kassast.
12.Ülalnimetatud asjaoludel ei ole hageja nõue ja selle ulatus kostjale arusaadav. Hageja nõue on esitatud vale kostja vastu. Nimetatud asjaolusid võib kostja arvates tõendada OÜ Xxx juhatuse liige N D, kelle kutsumist tunnistajana kohtuistungile kostja taotles.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Esmalt märgib kohus, et seadus ei sätesta laenulepingu kohustuslikku vormi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 on sätestatud, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Riigikohtu 26.12.2007 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-128-07 p-st 12 tuleneb, et laenuleping on mh sõlmitud raha üleandmisel laenusaajale. Käesolevas asjas on hageja tõendanud ja kohus loeb Swedbanki konto väljavõtte alusel tuvastatuks kostjale laenu üle kandmise summas 15 630 eurot, millest kostja on tagastanud 2990 eurot (tl 5).
14.Kostja leidis, et poolte vahel puudus suuline laenusuhe ja väitis, et kostja pangakontole hageja poolt ülekantud rahasummad olid kostja poolt üle antud sihtotstarbelise investeeringuna OÜ Xxx valdusse. Kostja väitel olid OÜ-s Xxx pidevad sularahavood, mis võimaldasid hagejale raha ja kokkulepitud intressid tagastada. Kostja väitel toimusid nimetatud tehingud hageja poolt saadud rahaga OÜ Xxx juhatuse liikme N D teadmisel ja heakskiidul. Kostja väitis, et N. D korraldusel anti rahasummad kostjale ning viimane tagastas need hagejale ning osa rahast tagastati sularahana ettevõtte kassast.
15.Võimaldamaks kostjale oma väidete tõendamist, rahuldas kohus kostja taotluse OÜ Xxx juhatuse liikme N D ülekuulamiseks (tl 67). Käesolevas asjas 10.11.2020 toimunud kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja N D eitas täielikult kostjapoolset versiooni sellest, nagu oleks hageja poolt kostjale üleantud rahasummad antud sihtotstarbelise investeeringuna OÜ Xxx valdusesse. Tunnistaja kinnitas, et kostja poolt väidetud raha OÜ Xxx arvele ei laekunud. Samuti andis tunnistaja ütlusi selles, et „Ei vasta tõele, et OÜ Xxx oleks seoses kostjaga tagastanud hagejale raha ja intresse“ ning „Ei vasta tõele, et minu korraldusel anti rahasummad kostjale ning viimane tagastas need hagejale. Samuti ei vasta tõele, nagu oleks osa rahast sularahana tagastatud OÜ Xxx kassast“ (tl 85). Lisaks kinnitas tunnistaja, et „OÜ-l Xxx ei ole kunagi olnud mingi n-ö kolmnurksuhet hageja ja kostjaga. Meil on olemas mitu investorit, kõikidega on sõlmitud lepingud, aga me ei saa S Di eest tagastada laene, mida ta võttis enda tarbeks. Meie ei ole tema tarbeks laenu võtnud ega tema laene tagastanud“ (tl 85).
16.Kohtul puudub alus tunnistaja ütluste usaldusväärsuses ja õigsuses kahelda. Kostja taotlusel üle kuulatud tunnistaja ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et kostja poolne versioon hagejalt raha saamise ja selle tagastamise asjaolude kohta on täielikult alusetu. Kohus nõustub kostjale laenu ülekandmist ja kostja poolt laenu osalist tagastamist arvestades (tl 5) hageja seisukohaga, et pooled olid sõlminud suulise laenulepingu, mille alusel hageja kandis kostjale üle kokkulepitud laenusumma. Riigikohus on 17.11.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-96-11 p-s 12 selgitanud, et kehtiva õiguse kohaselt on laenusaajal kohustus tõendada, et ta on võlausaldajale laenu tagasi maksnud. Kostja pole tõendanud, et ta oleks hagejatele laenu tagasi maksnud rohkem, kui hagejate poolt oma nõudes juba arvesse võetud 2990 eurot. Kostja taotlusel üle kuulatud tunnistaja kostja paljasõnalisi väiteid ei kinnitanud ning muid tõendeid laenu tagasimaksmise kohta kostja ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited
2-20-6787
17.Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja on tõendanud kostjale laenu andmise summas 15 630 eurot ning kostja laenulepingust tuleneva võlgnevuse summas 12 640 eurot (arvestades laenu osalist tagastamist summas 2990 eurot). Kuna laenu tagastamise tähtaja kokkuleppimist asjas esitatud tõenditest ei nähtu, nõustub kohus hagejaga, et pooled olid sõlminud tähtajatu laenulepingu. VÕS § 398 lg 1 on sätestatud, et kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Hageja on kostjaga sõlmitud tähtajatu laenulepingu üles öelnud rohkem kui kahekuulise etteteatamisega, saates mh 08.02.2020 kostja e-postile avalduse laenulepingu ülesütlemise kohta alates 12.04.2020 ja nõudes laenusumma 12 640 tagastamist mitte hiljem kui 17.04.2020 (tl 1012). Kostja 08.02.2020 e-kirjast nähtub, et kostja on laenulepingu ülesütlemise avalduse kätte saanud (tl 10).
18.Kuna hageja on pooltevahelise laenulepingu seaduses ettenähtud korras üles öelnud, on hageja nõue kostja vastu laenu tagastamiseks muutunud sissenõutavaks. Kostja pole hageja nõuet laenu tagastamiseks täitnud, mistõttu oli hageja õigustatud pöörduma võla väljanõudmiseks kohtu poole. Kohus leiab, et kostjal pole alust jätta oma kohustusi hageja ees täitmata. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kostja pole esitanud kohtule tõendeid, mis tõendaksid kostja õigust lepingut mitte täita ja jätta tagastamata laen ning sellega kaasnevad kõrvalkohustused. VÕS § 103 lg 1 kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostja kohustust laenu tagastamiseks ei muuda asjaolu, et kostjale laenatud raha ei kantud üle korraga, vaid kolme pangaülekandega. VÕS § 396 lg 2 on sätestatud, et isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Mistahes võlasuhte pooltel on õigus seega kokku leppida, et vastava kohustuse täitmine võlgnetakse kohustatud isiku poolt õigustatud isikule laenuna.
19.Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Ka VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista pooltevahelisest suulisest laenulepingust tulenev põhivõlgnevus summas 12 640 eurot. Kohus ei pea vajalikuks käesoleva otsusega reguleerida kohtuotsuse täitmise küsimusi ja rahuldada hageja taotlust nimetatud summa kandmiseks konkreetsele hageja pangaarvele.
20.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seega on põhjendatud ka hageja seadusjärgses määras viivsenõue ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudest (12 640 eurot) alates hagi esitamisest 08.05.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni 16.11.2020 summas 533,23 eurot. Samuti rahuldab kohus hageja tulevikku suunatud viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise viivise põhinõudest (12 640 eurot) alates 17.11.2020 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist
2-20-6787 nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
21.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
22.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on 10.11.2020 menetlusdokumendis taotlenud määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ja välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud 1800 euro suuruses summas, millest 650 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 1150 eurot lepingulise esindaja kulud (õigusabikulud). 10.11.2020 kohtuistungil palus hageja täiendavalt seoses kohtuistungiga välja mõista menetluskulu lisaks 1 tunni eest ilma käibemaksuta. Seega kokku on hageja õigusabikulud 12,5 h eest summas 1250 eurot (hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot/h).
23.TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 650 eurot (tl 13). Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabi tunnitasu määr 100 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistliku suurusega. Samas leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu mahus 12,5 h on ülemäärane. Käesolev vaidlus on keskmisest vähemkeerukam. Kohtu hinnangul ei ületanud põhjendatud ja vajalik ajakulu seoses hagiavalduse koostamise ettevalmistamise ja koostamisega kokku 3,5 h (hageja poolt näidatud ajakulu 4,5 h). Põhjendatud ajakulu seoses kostja menetluskulude tagatise taotluse ja sellele vastamisega ei ületanud kohtu hinnangul kokku 2 h (hageja poolt näidatud ajakulu 2,5 h). Kostja hagivastuse analüüsi ja sellele hageja arvamuse koostamisega seotud põhjendatud ajakulu ei ületanud kohtu hinnangul aga kokku 1,5 h, arvestades mh hageja 14.08.2020 arvamuse vähest sisulist mahtu (hageja poolt näidatud ajakulu 3,5 h). Seega vähendab kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku 3,5 h võrra (1 + 0,5 + 2). Muus osas ei pea kohus vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu vähendada. Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamiseks kulunud põhjendatud ja vajalik ajakulu ei ületanud 9 h. Arvestades eelnevat määrab hageja kostja põhjendatud ja vajalike lepingulise esindaja kuludena kindlaks summa 900 eurot (9 x 100).
24.Kokkuvõttes mõistab kohus hageja kasuks välja menetluskulud summas 1550 eurot (riigilõiv 650 eurot + lepingulise esindaja kulu 900 eurot). Hageja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1550 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
25.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude
2-20-6787 hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.