AS Hoolekandeteenused hagi EVIKO Ehitus OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagi hind 42 750,88 eurot.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Hoolekandeteenused (registrikood 10399457, asukoht Merimetsa tee 1, 10614 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Evelin Pärn-Lee (Advokaadibüroo Priorilaw OÜ, e-post [email protected]) Kostja: EVIKO Ehitus OÜ (registrikood 11466472, asukoht Koidu 27-2, 10136 Tallinn) Kostja seaduslik esindaja: E L (isikukood xxx, epost xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt AS Hoolekandeteenused hagi EVIKO Ehitus OÜ võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista EVIKO Ehitus OÜ-lt AS Hoolekandeteenused kasuks võlgnevus summas 1 170,24 eurot.
3.Välja mõista EVIKO Ehitus OÜ-lt AS Hoolekandeteenused kasuks sissenõutavaks muutunud viivis summas 87,49 eurot.
4.Välja mõista EVIKO Ehitus OÜ-lt AS Hoolekandeteenused kasuks viivis põhinõudelt (s.o. 1 170,24 eurot) alates 17.11.2020. a kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta 97,06% ulatuses AS Hoolekandeteenused kanda ja 2,94 % ulatuses EVIKO Ehitus OÜ kanda.
2.Välja mõista EVIKO Ehitus OÜ-lt menetluskulud summas 66,16 eurot AS Hoolekandeteenused kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 05.06.2020. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.12.2019 kokkuleppe nr 2017/L-12/2714-10, mille kohaselt kostja kohustus hagejale tasuma kokkulepitud maksegraafiku alusel kuue osamaksena hiljemalt 10.05.2020 kokku 38 220,34 eurot. Kostja ei ole tasunud ühtegi osamakset ja võlgneb hagejale 38 220,34 eurot. Vaidlust pooltel võla suuruse ja tasumise kohustuse osas olla ei saa, sest kostja on oma kohustust hageja ees eelviidatud ja hagiavaldusele lisatud kokkuleppes tunnistanud ja võtnud lepingulise kohustuse see tasuda. Ka on hageja korduvalt pöördunud kostja poole nõudega kohustus täita, paraku on kostja hageja nõudeid ja pöördumisi ignoreerinud. Rikkumist vabandavad asjaolud puuduvad. Hageja palub mõista Eviko Ehitus OÜ-lt välja võlg summas 38 220,34 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 alusel nõude sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 19.08.2020. hagiavalduse täpsustuses palub hageja kostjalt välja mõista võlg summas 38 220,34 eurot; viivis VÕS § 113 lg 1 alusel ajavahemiku eest 11.12.2019 kuni 19.08.2020 summas 1475,98 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 alusel summas 8,4 eurot päevas alates 20.08.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja vastus
2.Kohtule 21.09.2020. a esitatud vastuses vaidleb kostja osaliselt hagile vastu. Ei ole vaidlust selle üle, et kostja on jätnud täitmata Poolte vahel 06.12.2019 sõlmitud kokkuleppe nr 2017/L-12/2714-10. Ei vasta tõele hageja väide, et nimetatud kokkuleppe täimise osas on hageja korduvalt pöördunud kostja poole nõudega kohustus täita ja kostja on pöördumisi ignoreerinud. Tegelikult on hageja seda teinud vaid üks kord, kirjaga 09.01.2020.a. nr 2017/L-12/2714-11. Kostja omakorda on teinud kokkuleppe täitmise küsimuses pöördumise hageja poole kirjaga 13.04.2020 nr 04_12, millisele hageja ei ole vastanud. Samas on hageja volitatud esindajad olnud teadlikud õiguslikust vaidlusest viidatud kokkuleppe esemeks oleva võlakohustuse üle, kuid pole soostunud selle teemal läbirääkimistega.
3.Hagi aluseks oleva kokkuleppega määratud võlasumma 38 220,34 eurot põhineb hageja poolt kostjale tasumiseks esitatud kahel arvel (nr 18101568 ja nr 18101563). (märkus: eksituse tõttu on erinevad kokkuleppe summa ja arvete summa 10 eurosendi võrra).Kostja tunnistab hageja nõuet summas 1 170,24 eurot (+kaasnevad viivised kuni nõude rahuldamiseni), milline põhineb hageja poolt väljastatud arvel 18101568. Kostja ei tunnista põhivõlga summas 37 050,00 eurot, milline põhineb arvel 18101563.
4.Kostja märgib, et 06.12.2019.a. kokkulepe nr 2017/L-12/2714-10 (edaspidi: kokkulepe) sõlmimine toimus hageja initsiatiivil, dokumendi allkirjastamine oli eelduseks poolte vahel eelnimetatud riigihangete teostamiseks sõlmitud hankelepingute korrektsele, kostja osas ilma rikkumisteta lõpetamisele ning seetõttu oli kostjal põhjendatud huvi kokkulepe sõlmida. Samas ei omanud kostja piisavat informatsiooni hageja poolt esitatud arve nr 18101563 sisu kohta, hageja ei ole tänaseni esitanud kostjale arve aluseks olevaid algdokumente, piirdudes vaid väitega, et tegemist on riigihanke tingimustest tuleneva muu kuluga, mida kostja peab kandma. Kostja on peale kokkuleppe sõlmimist detailselt analüüsinud käsitletavate riigihangete alusdokumente (kokkuvõte esitatud allpool) ja jõudnud järeldusele, et kokkulepe on tema poolt sõlmitud ekslikult tuginedes hageja poolt esitatud ebapiisavale ja ekslikule teabele võlasumma kujunemise asjaolude kohta. Juhindudes VÕS § 116 lg 1, § 186 p 5 ja § 188 lg 1 teeb kostja käesolevaga hagejale 06.12.2019.a. sõlmitud kokkuleppest nr 2017/L-12/2714-10 taganemise avalduse summa 37 050 eurot ulatuses. Kostja leiab, et käesoleva menetluse käigus on Pooltel võimalik sõlmida kompromiss ning juhindudes VÕS § 97 lg 1, lg 2 p 3 ja 4 kokku leppida lepinguliste kohustuste vahekorra muutmises vastavalt tegelikele asjaoludele.
5.Hageja nõue summas 37 050 eurot, mida kostja ei tunnista, põhineb riigihanke 187018 tulemusena sõlmitud hankelepingul L-12/2714 (lisa 5, sh tehniline kirjeldus ja maksumuse esildis), milline sõlmiti Poolte vahel Tallinnas xxx asuva erihooldekodu hoone esitamiseks (nõue koos km 22 200 eur) ja riigihanke 190558 tulemusena sõlmitud hankelepingul L12/2810 (lisa 6, sh tehniline kirjeldus ja maksumuse esildis), milline sõlmiti Poolte vahel xxx asuva erihooldekodu hoone ehitamiseks (nõue koos km 14 850 eur).
6.Järgnevalt põhjendab kostja oma seisukohta seonduvalt hankelepingust nr L-12/2714 tuleneva nõudega (xxx). Hankelepingu maksumuseks oli 658 757 eurot + käibemaks (km). Riigihanke aruande*** kohaselt tasuti kostjale tegelikult 627 387 eurot+ km. Kostja poolt projekteerimise ja ehitamise käigus hageja kasuks saavutatud kokkuhoid oli 31 379 eurot+km. Hageja nõuab kostjalt selles projektis täiendavalt 18 500 euro+km tasumist väidetavalt hageja kuludega ehitatud kinnistuväliste xxx vee- ja kanalisatsioonitrasside eest. Leiame, et isegi kui nimetatud trasside ehitamine oli hagejale ettenägematu lisakulud, oli tal võimalus see katta projekti kulude kokkuhoiu arvelt ja puudub vajadus nõuda selle täiendava kulu tasumist kostja poolt.
7.Kostja ei nõustu hageja väitega, et temal tuleb kanda xxx kinnistuväliste trasside rajamise kulud. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on riigihanke tulemusena sõlmitud ehituse töövõtuleping nr 2017/L-12/2714 (leping), koos lepingu juurde kuuluva tehnilise kirjelduse ja riigihanke alusdokumendiks oleva pakkumuse maksumuse esildisega (lisa 5). Lepingu punktist 1.1. ja tehnilise kirjeldus punktidest 3, 4 ja 8 on üheselt arusaadav, et kostjale (töövõtjale) antakse üle selgelt piiritletud ehitusplats (xxx) ja töövõtja peab kõik tööd teostama sellel territooriumil. Pakkumise maksumuse esildise osa 1 (välisrajatised) alamosas 15 (välisvõrgud) on väliskanalisatsiooni kogumahuks 65 jm ja veetorustiku kogumahuks 21 jm, mis ilmselgelt viitab vastavate trasside rajamisele omal kinnistul kuni liitumispunktini kinnistu piiril. Tehnilise kirjelduse punktis 8.2. „Ehitustööd“ on punktis 1 „välistrassid, teed ja platsid“ märgitud töövõtupiiriks liitumine olemasoleva trassiga. Liitumine olemasoleva trassiga toimub alati kinnistu piiril või selle vahetus läheduses asuvas liitumispunktis, mille ehitab välja võrguvaldaja omal initsiatiivil või huvitatud isiku tellimusel. Hageja ei saanud
riigihanke menetluses tellida pakkujalt töid maa-alal, millele tema õigused ei laiene. Hageja ja vee-ettevõtja vahel on 11.04.2018 sõlmitud müügileping nr T0015754 (lisa 9). Lepingule lisatud ehitustegevuse alustamise akti kohaselt on kinnistusisesed trassid rajatud EVIKO Ehitus OÜ poolt (vt märge A1) ja ehitustegevuse lõpetamise akti kohaselt on vee- ja kanalisatsioonitrasside liitumispunktid viidud kinnistu piirile (vt märked B1 ja B2). Kostjale ei ole teada, milliste lepingute alusel ja maksumusega toimus xxx vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine kuni kinnistu piirini. Kui nimetatud trasside rajamine oleks kuulunud riigihanke tingimuste kohaselt kostja töövõtu, siis ei saanuks hageja töövõtulepingut (hankelepingut) muutmata tellida neid töid kolmandalt isikult. Hankelepingut muudetud või kostjale (töövõtjale) vastavat teavitust esitatud ei ole. Eeltoodu alusel loeme tõendatuks, et xxx kinnistuväliste vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamisel hankijale tekkinud võimaliku kulu sissenõudmiseks kostjalt (töövõtjalt) puudub õiguslik alus.
8.Kostja põhjendab alljärgnevaga oma seisukohta seonduvalt hankelepingust nr L-12/2810 tuleneva nõudega (xxx). Hankelepingu maksumuseks oli 774 798 eurot + käibemaks (km). Riigihanke aruande*** kohaselt tasuti kostjale tegelikult 724 628 eurot+ km. Kostja poolt projekteerimise ja ehitamise käigus hageja kasuks saavutatud kokkuhoid oli 50 179 eurot+km. Hageja nõuab kostjal selles projektis täiendavalt 12 375 euro+km tasumist väidetavalt hageja kuludega ehitatud kinnistuvälise soojustrassi eest. Leiame, et isegi kui nimetatud trassi ehitamine oli hagejale ettenägematu lisakulu, oli tal võimalus see katta projekti kulude kokkuhoiu arvelt ja puudub vajadus nõuda selle täiendava kulu tasumist kostja poolt.
9.Kostja ei nõustu hageja väitega, et temal tuleb kanda kinnistuvälise soojustrassi rajamise kulud. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on riigihanke tulemusena sõlmitud ehituse töövõtuleping nr 2017/L-12/2810 (leping), koos lepingu juurde kuuluva tehnilise kirjelduse ja riigihanke alusdokumendiks oleva pakkumuse maksumuse esildisega (lisa 6). Lepingu punktist 1.1. ja tehnilise kirjeldus punktidest 3, 4 ja 5 on üheselt arusaadav, et kostjale (töövõtjale) antakse üle selgelt piiritletud ehitusplats (xxx) ja töövõtja peab tööd teostama sellel territooriumil. Pakkumise maksumuse esildise osa 1 (välisrajatised) alamosas 15 (välisvõrgud) on soojustrass näidatud komplektina, mille töömaht pidi lõplikult selguma kostja poolt teostatavate projekteerimistööde käigus. xxxAS tehniliste tingimuste PT-11/5, 24.01.2017.a. (lisa 7) punkti 4.1. kohaselt on liitumispunktiks kinnistu piir ning punkti 9.1. kohaselt kuulub võrguettevõttele kaugkütte välistorustik kuni kinnistu piirini. Sellest järeldub, et kostja (töövõtja) kohustuseks sai olla soojatorustiku projekteerimine ja ehitamine vaid kinnistu piires. Tehnilise kirjelduse punktis 8.2. „Ehitustööd“ on punktis 1 „välistrassid, teed ja platsid“ märgitud töövõtupiiriks liitumine olemasoleva trassiga. Liitumine olemasoleva trassiga toimub tehniliste tingimuste alusel kinnistu piiril asuvas liitumispunktis, mille ehitab välja võrguvaldaja omal initsiatiivil või huvitatud isiku tellimusel. Tehniliste tingimuste punktis 8.2. (alalõik „sidumisprojekti koostamine ja ehitusloa taotlemine“ ) on kostja kohustuseks märgitud kinnistu tehnovõrkude projekteerimine alates liitumispunktist kuni hoone sõlmedeni, st tegutseda tuli kostjal (töövõtjal) ainult kinnistu piires. Hageja ei saanudki riigihanke menetluses tellida pakkujalt töid maa-alal, millele tema õigused ei laiene. Hageja ja xxx AS vahel on 14.03.2018 sõlmitud liitumislepingu nr 315 (lisa 8) punkti 10.1. kohaselt tagab võrguettevõte soojusenergia varustuse liitumispunkti asukohas ja punkti 12.1. kohaselt kuulub võrk kuni liitumispunktini võrguettevõttele. Kostjale ei ole teada millise lepingu alusel ja maksumusega toimus xxx soojatrassi rajamine kuni kinnistu piirini. Küll aga jääb arusaamatuks, mille alusel on hageja
välja arvutanud selle töö maksumuse, mis üks-ühele kattub kostja poolt riigihanke pakkumuses (vt lisa 6 osa – pakkumuse esildis) nimetatud soojatrassi maksumusega, mis tegelikult sisaldab vaid soojatrassi rajamise hinda liitumispunktist kuni ehitatava hooneni. Kui kinnistuvälise soojatrasside rajamine oleks kuulunud riigihanke tingimuste kohaselt kostja töövõtu, siis ei saanuks hageja töövõtulepingut (hankelepingut) muutmata tellida neid töid kolmandalt isikult. Hankelepingut muudetud või kostjale (töövõtjale) vastavat teavitust esitatud ei ole. Eeltoodu alusel loeme tõendatuks, et xxx kinnistuvälise soojatrassi rajamisel hankijale tekkinud võimaliku kulu sissenõudmiseks kostjalt (töövõtjalt) puudub õiguslik alus. Kohtu põhjendused
10.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub osaliselt rahuldamisele.
11.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid riigihangete viitenumbritega 187018, 190558 ja 190767 läbiviimise järgselt ehituse töövõtulepingud nr L-12/2714, L-12/2810, L12/2886. 20.12.2018. a väljastas hageja kostjale arve nr 18101563 summas 37 050 xxx vee ja kanalisatsioonitrasside ehituse ning xxx soojustrassi ehituse eest (tl 35). 21.12.2018. a väljastas hageja kostjale arve nr 18101568 summas 1 170,24 eurot elektrimaterjalide ja töö eest (tl 34). 6.12.2019. a sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe nr 2017/L-12/2714-10, kuna hageja hinnangul on ta maksnud tööde eest, mis sisaldusid lepingu hinnas ja mille eest pidi maksma kostja (tl 6).
12.Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja kokkulepitud maksegraafiku alusel ühtegi osamakset teinud. Kostja ei eita arvete tasumata jätmist. Kostja tunnistab hageja nõuet summas 1 170,24 eurot, milline põhineb hageja poolt väljastatud arvel 18101568. Kostja ei tunnista põhivõlga summas 37 050,00 eurot, milline põhineb arvel 18101563. Kostja ei ole andnud hagejale võlatunnistust, kokku lepiti üksnes arvete tasumise maksegraafikus. Kostja põhjendab tasumata jätmist sellega, et hageja ei ole tänaseni esitanud kostjale arve aluseks olevaid algdokumente. Kostja on peale kokkuleppe sõlmimist detailselt analüüsinud käsitletavate riigihangete alusdokumente ja jõudnud järeldusele, et kokkulepe on tema poolt sõlmitud ekslikult tuginedes hageja poolt esitatud ebapiisavale ja ekslikule teabele võlasumma kujunemise asjaolude kohta. Juhindudes VÕS § 116 lg 1, § 186 p 5 ja § 188 lg 1 teeb kostja hagejale 06.12.2019.a. sõlmitud kokkuleppest nr 2017/L-12/2714-10 taganemise avalduse summa 37 050 eurot ulatuses.
13.Hageja hinnangul ei ole kostjal võimalik kokkuleppest taganeda, kuna hageja ei ole 06.12.2019. a kokkulepet rikkunud. 06.12.2019. a kokkuleppe muutmine saaks toimuda üksnes hageja nõusolekul ja hageja ei ole kokkuleppe muutmisega nõus (tl 80-81).
14.Kohus hageja seisukohtadega ei nõustu. Vaidlusaluse kokkulepe p 4 kohaselt ei tähenda kokkulepe, et pooled oleksid loobunud mistahes muudest lepingu mittekohaselt täitmisest tulenevatest vastastikustest nõuetest. Käesoleval juhul tugineb kostja oma vastuväites asjaolule, et hageja poolt kokkuleppes nimetatud arve nr 18101563 on alusetu, kuivõrd töövõtulepingu lisaks olevate projekteerimise tüüptingimuste p 4.1. kohaselt kaugkütte võrguühenduste välistorustikud rajatakse sõlmitava liitumislepingu tingimustel. Liitumispunktideks on kinnistute piirid ning p 9.1. kohaselt võrguettevõtjale kuuluvad kaugküttetorustik kuni kinnistu piirini (liitumispunktini) (tl 72-73). Kohtule on esitatud ka
ehituse töövõtuleping nr 2017/L-12/2714, mille p 1.1. kohaselt on lepingu esemeks tellija xxx eluhoone ehitustööd riigihanke nr 187018 tehnilises kirjelduses (edaspidi lähteülesanne) sätestatud objektiga seotud tööde teostamine (tl 36). Eeltoodust nähtub kohtu hinnangul, et kostja lepingujärgseks kohustuseks ei olnud soojatorustiku projekteerimine ja ehitamine väljaspool lepingutes nimetatud kinnistute piire.
15.VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 101 lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kostja on esitanud 06.12.2019. a kokkuleppest taganemise avalduse põhjusel, et kostjal puuduvad hageja poolt koostatud arvel nr 18101563 nimetatud kohustused, kuivõrd sõlmitud riigihanke lepingud ega töövõtulepingud ei näinud ette kostja kohustust hüvitada hagejale lepingus nimetamata kulude hüvitamist. Arve nr 18101563 aluseks olevaid algdokumente hageja kostjale esitanud ei ole (tl 28-29).
16.VÕS § 3 p 1-6 kohaselt võlasuhe võib tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest, muust seadusest tulenevast alusest. Eeltoodust tuleneb kohtu hinnangul, et kohustused ei teki üksnes arve koostamisest ja esitamisest. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on 06.12.2019. a kokkuleppes kajastatud arve, mille tasumise kohustust kostjal ei ole ning hageja ei ole vastavat kostja kohustuse olemasolu käesolevas menetluses ka tõendanud.
17.Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt Riigikohtu 20. veebruari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-12587, p 10; Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40). TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilasjas 2-17-18305 on Riigikohus selgitanud, et kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb (vt ka Riigikohtu 16. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 17; Riigikohtu 20. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-04, p 25). Kohtu hinnangul hageja käesoleval juhul oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud ei ole, kohus on pidanud asja õigeks lahendamiseks vajalikke asjaolusid otsima kostja poolt esitatud tõenditest.
18.Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et kostja taganemisõiguse tekkimise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-180-10 leidnud, et lisaks töövõtulepingu põhikohustustele on pooltel ka mitmeid kõrvalkohustusi, mille rikkumine võib samuti kaasa tuua kahju hüvitamise kohustuse VÕS 101 lg 1 p 3 ja § 115 järgi. Eelkõige on lepingupoolte kohustuseks hea usu põhimõttest (VÕS § 6 lg 1) tulenev kohustus mitte kahjustada oma lepingulist põhikohustust täites teise poole õigushüvesid (nn lepingulised kaitsekohustused). VÕS § 116 lg 1 sätestatud taganemisõiguse tekkimiseks ei
ole määrav, kas teine pool on rikkunud põhikohustust, kõrvalkohustust või lepingueelseid kohustusi. Vastavalt TsÜS § 138 lg 2 ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-137-10 märkinud, et hea usu põhimõtte funktsiooniks on lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. Riigikohus on lahendites 3-2-1-108-14 ja 3-2-1-186-13 selgitanud, et nõude kohta valeandmete esitamine võib olla kelmuse katse. VÕS § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Heas usus käitumist on defineeritud ka kui käitumist, mis ei ole vastuoluline, kus peetakse kinni lubadustest, kus hoidutakse ebamõistlikult kahjustavate tingimuste pealesurumisest ja kus täidetakse ka neid kohustusi, milles ei ole otse kokku lepitud, kuid mis kuuluvad lepingu sisusse selle õiglase tõlgendamise tulemusel (vt Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tln 2010 lk 417). Vaatamata kostja vastuväidetele ei ole hageja tõendeid oma väidetava nõude kohta esitanud. Kostja väitel ei ole hageja seda teinud ka kohtumenetluse väliselt. Hageja käitumine on tekitanud kohtus veendumuse, et hageja möönab tegelikkuses kostja kohustuse puudumist, kuid 06.12.2019. a kokkuleppe allkirjastamise tõttu peaks kostja hagejale siiski raha maksma( tl 80-81). Kohtu hinnangul on hageja oma nõuet maksma pannes käitunud vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu on hageja kaotanud oma kokkuleppest nr 2017/L-12/2714-10 ja arvest 18101563 tuleneva nõude kostja vastu summas 37 050 eurot.
19.Kostja on tunnistanud arvest nr 18101568 tulenevat hageja nõuet summas 1 170,24 eurot (tl 28). VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 06.12.2019. a kokkuleppes puudub viivisemäär (tl 6), vaidlusalustel arvetel on viivise määraks 0% (tl 34, 35). Kostja on siiski nõustunud kõrvalkohustuste tasumisega (tl 28). Hageja on palunud välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise alates 11.12.2019. a. (tl 18). Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kostja on viivitanud arvest nr 18101568 tuleneva kohustuse tasumisega perioodil 11.12.2019. a kuni 16.11.2020. a 342 päeva. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 87,49 eurot.
20.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana
kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt kuulub väljamõistmisele arve nr 18101568 tasumata jätmise eest viivis alates 17.11.2020. a kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.
21.Hageja on esitanud vastuväite kohtu tegevusele. Hagi on esitatud 05.06.2020. a ja kohus tegi puuduste kõrvaldamise määruse alles 18.08.2020. a. Kui kohus oleks kohe asja menetlema asunud, oleks hageja saanud viivisenõuet varem täpsustada. Hageja hinnangul ei olegi viivisenõude nimetamine võimalik, kuna puudub teadmine, millal kostja oma kohustuse täidab (tl 17-18). TsMS § 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Kohtu hinnangul ei ole vastuväites viidatud ühelegi TsMS § 333 lg 1 rikkumisele. Asjaolu, et kohus korralise puhkuse ajal menetlust läbi ei viinud ning hagiavalduse käiguta jättis, ei ole menetlussätte rikkumine TsMS § 333 lg 1 tähenduses. Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus vastuväite rahuldamata. Menetluskulude jaotus
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud 97,06 % ulatuses hageja kanda ja 2,94% ulatuses kostja kanda.
23.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu summas 1 000 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 42 750,88 eurot tasumisele riigilõiv 1 000 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud 12,5 tunni eest kokku summas 1 250 eurot. Kostja maakohtule menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, vastuväiteid hageja menetluskuludele samuti esitanud ei ole.
24.Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 115,04 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 100 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda oluliselt. Kostjalt kuuluvad hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud 2,94% ulatuses, so 66,15 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Karin Sonntak Kohtunik
Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.