võlgnik/usaldusisik J.J (endine K. ) (isikukood XXX; viibimiskoht xxxxxxxxx, XXX, 51014 Tartu) võlausaldaja I Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (rk 70000349; asukoht XXXa, 15176 Tallinn; e-post ), esindaja Ulrika Kõiv, e-post võlausaldaja II W.S (büroo asukoht Piiri 4, 48307 Jõgeva; e-post ) võlausaldaja III Q.N (büroo asukoht Õpetaja 9, 51003 Tartu; e-post ) võlausaldaja IV Q.U (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja O.I, epost võlausaldaja V Telia Eesti AS (registrikood 10234957, asukoht Mustamäe tee 3, 15033 Tallinn; e-post )
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda J.J (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
5.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade J.J pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6.Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
2-14-7101
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 04.03.2014 määrusega kuulutati välja J.J (endine K. ) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Küllike Mitt. Tartu Maakohus lõpetas 24.11.2014 määrusega J.J pankrotimenetluse raugemise tõttu ning algatas J.J suhtes kohustustest vabastamise menetluse.
2.Tartu Maakohtu 24.11.2014 määruse kohaselt oli J.J võlausaldajate tunnustatud nõude osad, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud, järgmised: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 2021,06 eurot, kohtutäitur W.S 84,84 eurot, kohtutäitur Q.N 82,43 eurot, Q.U (elatisenõue) 2755 eurot ja Telia Eesti AS 856,93 eurot.
3.J.J kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ning J.J kohustati ennast täitma usaldusisiku kohustusi. J.J kohustati tegema võlausaldajatele väljamakseid üks kord aastas, iga aasta 1. juunil, ja esitama kohtule võlgniku kohustuste täitmise kohta aruandeid iga aasta 1. jaanuaril ja 1. juulil.
4.Võlgnik esitas kohtule esimese aruande 29.06.2015. Võlgnik viibis aruande perioodil xxxxxxxxx. Järgmise aruande esitas võlgnik 28.12.2015. 12.08.2015 määrusega vabastati J.J karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega (isik vabanes 28.08.2015).
5.03.06.2016 esitas võlgnik kolmanda aruande, millele lisas kaasa K-Raha kontolt tehtud väljamaksete maksekorraldused. Võlgnik tasus 19.05.2016 võlausaldajatele kokku 135,75 eurot. Vabaduses viibides oli võlgniku sissetulekuks töövõimetuspension 63,35 eurot, töötutoetus 100 eurot ja Haaslava valla poolt makstud toimetulekutoetus 64 eurot. Võlgnik vabaduses viibides eraldusi võlausaldajatele ei teinud ja jättis esitamata aruande, mille tähtaeg oli 01.01.2017.
6.18.01.2017 saatis võlgnik kohtule teavituse, et viibib alates 02.01.2017 eeluurimise all ning tema suhtes on rakendatud suhtlus- ja kirjutamiskeeldu.
7.02.06.2017 saatis võlgnik kirja, milles teavitas, et viibib alates 02.01.2017 taas xxxxxxxxx ning deponeeritud vahekontole on kogunenud 20 eurot. 18.12.2017 esitas võlgnik järgmise aruande, mille järgi oli vahekontole võlausaldajate jaoks eraldatud 216,50 eurot. 30.01.2018 saatis võlgnik kirja koos maksekinnituse koopiatega, mille alusel on võlausaldajatele 22.01.2018 eraldatud 273,5 eurot. 19.06.2018 esitas võlgnik kohtule aruande, millest nähtub, et võlgnik sooritas 11.06.2020 väljamakse võlausaldajatele summas 82,50 eurot.
8.14.12.2018 aruandes märkis võlgnik, et on vanglas olles intensiivselt palunud enda määramist vangla tööstuse keevitaja töökohale, kuid vangla ei ole teda tööle määranud. Lisaks palus võlgnik, et kohus teeks ettekirjutuse xxxxxxxxx võlgnikule tulutoova töö võimaldamiseks. Kohus selgitas võlgnikule, et kohtu pädevuses ei ole ettekirjutuste tegemine kinnipidamisasutustele.
9.06.06.2019 esitas võlgnik aruande, mille kohaselt teostati 31.05.2019 väljamakse võlausaldajatele kokku summas 66,43 eurot. Võlgnik esitas järgmised aruanded 23.12.2019 ning 26.05.2020. 15.05.2020 sooritati väljamakse võlausaldajatele summas 146,63 eurot. Võlgnik on võlausaldajatele tasunud viie aasta kestel kokku 767,35 eurot.
10.19.06.2020 esitas võlgnik taotluse kohustustest vabastamiseks või vajadusel kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks kohtu äranägemisel. Taotluse kohaselt on võlgnik korduvalt pöördunud xxxxxxxxx poole vanglatööstuses töötamiseks. Võlgnik on töötanud vanglas igal aastal kolm kuud majandustöölisena.
11.Kohus küsis 25.06.2020 kirjaga võlausaldajate seisukohta J.J kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas.
2/5
2-14-7101
12.30.06.2020 teatas võlausaldaja Telia Eesti AS, et on võlgniku võla lootusetuks tunnistanud ning seetõttu ei osale seisukoha võtmises.
13.10.07.2020 esitas Maksu- ja Tolliamet seisukoha, milles märkis, et võlgnik on tasunud ainult 10,7% nõudest. Võlausaldaja palub kohtul võlgnik jätta kohustustest vabastamata ning lõpetada kohustustest vabastamise menetlus. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik kohustustest vabastamise perioodil tekitanud võlausaldaja ees juurde märkimisväärselt suures summas võlgnevusi. Tartu Maakohtu 01.06.2018 otsuse (kriminaalasjas 1-176021) alusel tekkis võlgnikul kohustus tasuda Eesti Vabariigile menetluskulude hüvitis summas 7926,35 eurot. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on tahtlike tegudega tekitanud olukorra, kus võlgnik ei ole suuteline teenima tulu ning täitma oma kohustusi võlausaldajate ees. Võlausaldaja viitab oma seisukohas Harju Maakohtu 18.05.2020 määrusele tsiviilasjas 2-11-35881.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmine
14.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
15.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
16.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14).
17.PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. J.J ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos, ta on süüdi mõistetud narkokuriteos.
18.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
19.Võlgnik vabanes karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega 28.08.2015 ning peeti kahtlustatavana taas kinni 02.01.2017 ja vahistati 04.01.2017 määrusega. Riigikohtu 05.03.2020 otsusega tühistati Tartu Maakohtu 13.03.2019 ja Tartu Ringkonnakohtu 26.06.2019 otsus ja J.J-ile mõisteti liitkaristusena kohtuotsuste kogumis 4 aastat 8 kuud ja 18 päeva vangistust narkokuriteo eest. Kohus selgitab, et võlgniku täiendavad rahalised kohustused menetluskulude näol ei tulene Tartu Maakohtu 01.06.2018 otsusest nagu on märkinud Maksu- ja Tolliamet (otsus on täielikult tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 06.12.2018 otsusega), vaid Tartu Maakohtu 13.03.2019 otsusest. 13.03.2019 otsusega mõisteti võlgnikult välja Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud kogusummas 3660,63 eurot. Otsusest nähtub ka asjaolu, et võlgnikult on 20.03.2017 määrusega arestitud sularaha 290 eurot.
20.Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse 3/5
2-14-7101
süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Riigikohus on 17.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Seega on kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine kooskõlas füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise regulatsiooni (PankrS §-d 169-177) eesmärgiga põhjendatud üksnes juhul, kui võlgnikul on reaalne võimalus menetluses osaleda ja teha kõik endast sõltuv võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
21.Võlgnik on viie aasta kestel rahuldanud võlausaldajate nõuetest ca 13% ja seda eranditult vangistuses viibides, kus tal on vastav kohustus vangistusseaduse § 44 lg 2 järgi nii või teisiti (kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras). Vangistuses viibides on võlgnik nõudnud endale ka tööd. Vabaduses viibides on võlgniku sissetulekuks olnud riigi ja kohaliku omavalitsuse toetused. Võlgnik mõistlikult tulutoova tegevusega tegelenud ei ole ja võlausaldajatele eraldisi teinud ei ole. Võlgnik on põhjendanud tasuva töö mitteleidmist sellega, et ta viibib kinnipidamisasutuses, kus ei ole võimaldatud tal tööd teha, kuigi ta on ise seda mitmel korral palunud. Võlgnik vabanes tingimisi ennetähtaegselt vanglast 28.08.2015 ning tal oli võimalus aasta ja nelja kuu kestel näidata kohtule ja võlausaldajatele, et ta suudab oma kohustusi vabatahtlikult täita ja et ta väärib kohustustest vabastamist. Võlgnik ei ole ka kohustustest vabastamise menetluse kestel näidanud üles tahet loobuda kriminaalsest tegevusest. 2016. aasta sügisest asus ta taas toime panema kuritegusid. 13.03.2019 otsusega on temalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud rahalised kohustused 3660,63 eurot, millega on kahjustada saanud võlausaldajate huvid. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik sellises olukorras andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning ei ole isikuks, kellele pankrotiseadus näeb ette võimaluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabanemiseks.
22.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et J.J kohustustest vabastamise menetluses on viie aasta möödumisel ilmnenud PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud tahtlikult oma PankrS §-s 173 lg 1 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
23.Kohus jätab rahuldamata võlgniku taotluse menetluse pikendamiseks, kuivõrd võlgniku vangistuses viibimine, kus tema tulutoova tegevusega tegelemine on piiratud, ei saa objektiivsetel põhjustel kaasa aidata võlausaldajate nõuete suuremal määral rahuldamisele. Võlgnik vabaneb vangistusest 30.05.2022. Oluline on siinjuures, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kuritegude toimepanemisega tekitanud endale juurde täiendavaid rahalisi kohustusi 3660,63 euro ulatuses. Võlgnikul on ka elatise maksmise kohustus Q.U ees, millest võlgnik PankrS § 176 lg 2 järgi kohustustest vabastamise menetluse läbi ei vabane. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
24.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda J.J pankrotimenetluses 4/5
2-14-7101
täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka J.J pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
25.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Kohus loeb 08.06.2020 ja 19.06.2020 kirjadega aruande esitamise kohustuse täidetuks. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab J.J kohustustest vabastamise menetluse, tuleb J.J vabastada usaldusisiku kohustustest.
26.TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud J.J kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.