lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-7101/69

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 09.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-7101/69
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
09.02.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2597
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Päring
Registrite ja Infosüsteemide Keskus · Sissetulev kiri · 2026-06-19
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2022-03-24
Päring
Registrite ja Infosüsteemide Keskus · Sissetulev kiri · 2026-05-13
Telia ja RIK-i (era)valim vol 1
Registrite ja Infosüsteemide Keskus · Sissetulev kiri · 2026-05-04
Telia ja RIK-i (äri)valim
Registrite ja Infosüsteemide Keskus · Sissetulev kiri · 2026-03-20
Telia ja RIK-i (äri)valim
Registrite ja Infosüsteemide Keskus · Sissetulev kiri · 2026-02-12

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 175 lg 11, 2, 3, 8PankrS § 173 lg 1, 5TsMS § 477 lg 4Järelevalve kohtu nimetatud isikute ülePankrS § 176 lg 2PankrS § 3 lg 2TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-14-7101/15Tartu Maakohus Tartu kohtumaja24.11.20142-14-7101/53Tartu Maakohus Tartu kohtumaja16.11.2020

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Telia Eesti AS10234957Maksu- ja Tolliamet70000349(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 9. veebruar 2021

Tsiviilasja number

2-14-7101

Tsiviilasi

Andrus Lutsu pankrotimenetlus. vabastamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. novembri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andrus Lutsu määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja: Andrus Lutsu (end. Kaldre) (pankrotis) (isikukood XXXXXXXXXXX)

esindajad

(end. Kaldre) Võlgniku

(pankrotis) kohustustest

Vastustajad (võlausaldajad):

1.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (registrikood 70000349)
2.Kohtutäitur Ivi Kalmet
3.Kohtutäitur Reet Rosenthal
4.Angelyna Tamm (isikukood XXXXXXXXXXX)
5.Telia Eesti AS (registrikood 10234957)

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 14.08.20262-24-4208/24Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 12.08.20262-26-16861/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-23-1915/20Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 11.08.20262-26-16862/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-26-9325/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.08.20262-26-7940/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

RESOLUTSIOON

1.Jätta Andrus Lutsu määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Tartu Maakohtu 16. novembri 2020. a määrus muutmata.

Edasikaebamise kord

3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Andrus Lutsu kanda. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Tartu Maakohus kuulutas 4. märtsi 2014. a määrusega välja Andrus Lutsu (end. Kaldre) (võlgnik) pankroti. Maakohus lõpetas 24. novembri 2014. a määrusega pankrotimenetluse raugemise tõttu ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Võlausaldajate tunnustatud nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud, on järgmised: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (MTA) 2021 eurot 6 senti, kohtutäitur Ivi Kalmet 84 eurot 84 senti, kohtutäitur Reet Rosenthal 82 eurot 43 senti, Angelyna Tamm (elatisenõue) 2755 eurot ja Telia Eesti AS 856 eurot 93 senti. Maakohus jättis usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku täitma usaldusisiku kohustusi, mh tegema võlausaldajatele üks kord aastas väljamakseid ning esitama kohtule üks kord kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste täitmise aruande. Võlgnik esitas esimese aruande 29. juunil 2015. Võlgnik viibis aruande perioodil Tartu Vanglas. Võlgnik vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ning ta vabanes
28.augustil 2015. Võlgniku sissetulekuks vabaduses viibides oli töövõimetuspension X eurot X senti, töötutoetus X eurot ja toimetulekutoetus X eurot. Võlgniku 18. jaanuari 2017. a teate kohaselt viibib võlgnik alates 2. jaanuarist 2017 eeluurimise all. 2. juuni 2017. a kirja kohaselt viibib võlgnik alates 2. jaanuarist 2017 Tartu Vanglas. Võlgnik on palunud määrata ennast vangla tööstuse keevitaja töökohale, kuid vangla ei ole seda teinud. Võlgnik on tasunud viie aasta jooksul võlausaldajatele kokku 767 eurot 35 senti.
2.Võlgnik esitas 19. juunil 2020 taotluse kohustustest vabastamiseks või vajadusel kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks. Taotluse kohaselt on võlgnik korduvalt pöördunud Tartu Vangla poole vanglatööstuses töötamiseks. Võlgnik on töötanud vanglas igal aastal kolm kuud majandustöölisena.
3.Telia Eesti AS teatas, et ei soovi esitada seisukohta võlgniku taotluse suhtes (II kd, tl 55). MTA vaidles avaldusele vastu. Vastuse kohaselt on võlgnik tasunud ainult 10,7% nõudest. Võlgnikul on kohustustest vabastamise perioodil tekkinud uued suured võlgnevused, nt Tartu Maakohtu 1. juuni 2018. a otsuse kriminaalasjas 1-17-6021 alusel menetluskulude hüvitise kohustus 7926 eurot 35 senti. Võlgnik on tahtlike tegudega tekitanud olukorra, kus ta ei ole suuteline teenima tulu ning täitma oma kohustusi võlausaldajate ees.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4.Tartu Maakohus keeldus 16. novembri 2020. a määrusega võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetas menetluse, vabastas võlgniku usaldusisiku kohustustest ning jättis menetluskulud võlgniku kanda. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kohtul on pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik vabanes karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega 28. augustil 2015, teda peeti kahtlustatavana taas kinni 2. jaanuaril 2017 ja vahistati 4. jaanuaril 2017. Tartu Maakohtu
13.märtsi 2019. a otsusega mõisteti võlgnikult välja Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud kogusummas 3660 eurot 63 senti. Võlgnikule mõisteti Riigikohtu 5. märtsi 2020 otsusega liitkaristusena 4 aastat 8 kuud ja 18 päeva vangistust narkokuriteo eest. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 2). Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1) (Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11). Seega on kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine kooskõlas füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise regulatsiooni (PankrS §-d 169–177) eesmärgiga põhjendatud üksnes juhul, kui võlgnikul on reaalne võimalus menetluses osaleda ja teha kõik endast sõltuv võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik on viie aasta kestel rahuldanud võlausaldajate nõuetest umbes 13% ja seda eranditult vangistuses viibides, kus tal on vastav kohustus vangistusseaduse (VangS) § 44 lg 2 järgi. Vangistuses viibides on võlgnik nõudnud endale ka tööd, tema sissetulekuks on olnud riigi ja kohaliku omavalitsuse toetused. Võlgnik ei ole mõistlikult tulutoova tegevusega tegelenud ja võlausaldajatele eraldisi teinud. Võlgnik vabanes tingimisi ennetähtaegselt vanglast
28.augustil 2015 ning tal oli võimalus aasta ja nelja kuu kestel näidata kohtule ja võlausaldajatele, et ta suudab oma kohustusi vabatahtlikult täita ja väärib nendest vabastamist. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel näidanud üles tahet loobuda kriminaalsest tegevusest ning asus taas kuritegusid toime panema. 13. märtsi 2019. a otsusega mõisteti temalt välja Eesti Vabariigi kasuks 3660 eurot 63 senti, millega on kahjustada saanud võlausaldajate huvid. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik sellises olukorras andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning ei ole isikuks, kellele pankrotiseadus näeb ette võimaluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabanemiseks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on ilmnenud PankrS § 175 lg 2 p-s 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, võlgnik on rikkunud tahtlikult oma PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Maakohus jättis võlgniku taotluse menetluse pikendamiseks rahuldamata. Võlgniku vangistuses viibimine ei aita võlausaldajate nõuete suuremal määral rahuldamisele kaasa. Vanglas viibimisel on võlgniku tulutoova tegevusega tegelemine piiratud. Võlgnik vabaneb vangistusest 30. mail 2022. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel tekitanud kuritegude toimepanemisega endale juurde täiendavaid kohustusi. Võlgnikul on ka elatise maksmise kohustus, millest ta PankrS § 176 lg 2 järgi ei vabane.

MÄÄRUSKAEBUS

5.Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus täies ulatuses ning pikendada kohustustest vabastamise menetlust kahe aasta võrra. Alternatiivselt palub võlgnik saata tsiviilasi tagasi maakohtule. Võlgnik taotleb enda ärakuulamist. Määruskaebuse kohaselt vabanes võlgnik 28. augustil 2015 elektroonilise valve kohaldamisega (jalavõru). Seetõttu pidi ta viibima kuus kuud kodus ega saanud tööle minna. Ka võlgniku kriminaalhooldaja ei pooldanud olukorda, et võlgnik peaks viibima terve tööpäeva kodust eemal. Võlgnik elas vabaduses viibides Tartu linnast 20 kilomeetri kaugusel, tööl oli käimine raskendatud. PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik andma usaldusisikule üle tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik maksis aastatel 2015–2016 elatist 150 eurot kuus. Elatis on võlgniku esmane kohustus ning alles selle täitmise järel tasutakse muud kohustused. Alates 2015. aastast on võlgniku raha deponeeritud vahekontole ning on edasi kantud võlausaldajate nõuete katteks. Seetõttu ei ole võlgniku tütar elatist saanud. Võlausaldajate poolt saadud raha pidi olema kantud võlgniku tütrele elatise kohustuse täitmiseks. Võlgnik on alates 2015. aastast täitnud oma kohustusi vastavalt kohtu poolt määratule ja on alates 2015. aastast teostanud võlausaldajatele makseid 767 eurot 35 senti. Maakohus on rikkunud PankrS § 175 lg-t 3, jättes võlgnikku ära kuulamata. Viidatud sätte kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgniku taotlusele vaidles vastu ainult üks võlausaldaja. Võlausaldaja vastuväites on märgitud vale kohustuste summa, mida võlgnik on täiendavalt tekitanud. Lõplikuks võlgnikult väljamõistetud menetluskulude summaks kriminaalasjas nr 1-17-6021 jäi 3660 eurot 68 senti, seega tegi võlgnik endast kõikoleneva, et algse menetluskulude summa peaaegu poole võrra vähendada. Tegemist on riigi õigusabi tasu ja kulu nõudega, mitte kriminaalse tuluga, mida võlausaldaja saaks võlgnikule ette heita. Kriminaalasjas ei süüdistatud võlgnikku kriminaalses tegevuses. Võlgnik ennast kriminaalasjas süüdi ei tunnistanud ning pidigi ennast kaitsma. Viide võlgnikult kriminaalasjas nr 1-17-6021 väljamõistetud menetluskulule ei ole praeguses asjas asjakohane.
6.Kohtutäitur Ivi Kalmet vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Võlgnik on pärast pankroti väljakuulutamist esitanud kaebusi kohtutäituri tegevuse peale. Kohtud jätsid kaebused rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Seega tekitab võlgnik oma tegevusega põhjendamatult uusi kohustusi, mida ta ei suuda täita.
7.MTA vastuse kohaselt ei ole võlgniku määruskaebuses toodud asjaolud maakohtu määruse tühistamise aluseks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on ilmnenud PankrS § 175 lg 2 p-s 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS §-s 173 lg 1 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Võlgnik on ise tekitanud olukorra, kus ta pole võimeline tulu teenima ja seetõttu võlausaldajate ees kohustusi täitma.

8.Kohtutäitur Reet Rosenthal kinnitas, et on nõus maakohtu määruses esitatud seisukohaga.
9.Ülejäänud võlausaldajad ei ole määruskaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata, määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud võlgniku kanda.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt TsMS § 654 lg-le 6. Ringkonnakohtus on vaidluse all asjaolu, kas maakohus on põhjendatult lõpetanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja keeldunud vabastamast võlgnikku tema pankotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamist reguleerib PankrS § 175, mille lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus PankrS § 175 lg 8 järgi võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 175 lg 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on võlgnik rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg-te 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti ei tohi võlgnik varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, mille kohaselt võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus. Maakohus on õigesti tuvastanud, et võlgnik rikkus tahtlikult PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud.
12.Maakohus on lõpetanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse PankrS § 175 lg 2 p 2 ja § 173 lg 1 alusel seetõttu, et võlgnik on menetluse kestel pannud toime uusi kuritegusid ning on uuesti sattunud kinnipidamisasutusse. Võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, vaid on tekitanud uute kuritegude toimepanemisega endale juurde märkimisväärses ulatuses täiendavaid rahalisi kohustusi. Ringkonnakohus ei nõustu võlgniku määruskaebuses esitatud väitega, et ta on teinud kõik endast oleneva, et vähendada temalt kriminaalmenetluses väljamõistetava menetluskulude summat poole võrra. Võlgnik oleks saanud hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning seeläbi ka uute kohustuste tekkimisest. Tähendust ei ole sellel, kas menetluskulude puhul on tegemist riigi õigusabi korras määratud esindaja kulude hüvitamise kohustusega või kriminaalse tegevusega tekitatud võlgniku muu kohustusega. Maakohus leidis põhjendatult, et praeguses asjas taotluse rahuldamata jätmist õigustab asjaolu, et võlgnik ei ole suutnud loobuda kriminaalsest tegevusest ning on sellega tekitanud endale uusi suuri võlgnevusi. Võlgniku süü

küsimust on lahendatud kriminaalasjas nr 1-17-6021 ning see ei ole käesoleva vaidluse esemeks.

13.Võlgnik väidab, et ta on täitnud oma kohustusi vastavalt kohtu poolt määratule ning on alates 2015. aastast teostanud võlausaldajatele makseid 767 eurot 35 senti. Seega on võlgnik viie aasta jooksul rahuldanud võlausaldajate nõuetest umbes 13%, mida ringkonnakohtu hinnangul ei saa pidada PankrS § 175 lg 11 tähenduses nõude täitmiseks arvestatavas ulatuses. Võlgnik on võlausaldajate kohustusi täitnud eranditult vangistuses viibides ega tegelenud vabaduses viibides tulutoova tegevuse otsimisega. Kuna nõude täitmine arvestatavas ulatuses kui PankrS § 175 lg 11 rakendamise obligatoorne eeldus praegusel juhul puudub, ei ole võlgniku kohustustest vabastamise taotluse lahendamise seisukohast tähtsust sellel, kas võlgnik on täitnud oma kohustusi menetluse jooksul nõuetekohaselt (Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 13).
14.Võlgnik leidis, et vabaduses viibides ei saanud ta tegeleda tulutoova tegevusega. Võlgniku selgitused, et kriminaalhooldaja ei toetanud võlgniku tööl käimist, ei ole veenvad. Vastavad väited on tõendamata. Ainuüksi elektrooniline valve ja elukoht väljaspool linna ei ole takistuseks tööl käimiseks. Elektroonilise valve puhul koostab kriminaalhooldusametnik koos kriminaalhooldusalusega elektroonilise valve kohaldamise ajakava, mis elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra (kord) § 8 lg 3 p 5 kohaselt peab sisaldama kriminaalhooldusalusele, kes ei tööta, kuid otsib tööd, võimaldatud aega tööotsinguteks või Eesti Töötukassas registreerimas käimiseks. Elektroonilise valve reeglite kohaselt peab kriminaalhooldusalune viibima oma elukohas ajal, kui ta ei viibi tööl või koolis või mujal ajakavas ettenähtud kohas (korra § 8 lg 2). Seega võimaldab ka elektroonilise valve all olek otsida tööd, teha tööd ja teenida sissetulekut. Võlgnik ei ole välja toonud muid mõjuvaid põhjuseid, mis takistaksid tal tööl käimist.
15.Võlgnik leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ka seetõttu, et maakohus ei ole võlgnikku ära kuulanud (PankrS § 175 lg 3). PankrS § 175 lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast enne, kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. PankrS § 3 lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Hagita asjade läbivaatamist sätestava TsMS § 477 lg 4 järgi tuleb menetlusosaline tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata (Riigikohtu 20. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 16). Maakohus selgitas võlgnikule 12. juunil 2020. a saadetud kirjas (II kd, tl 49), et võlgnikul tuleb esitada taotlus kohustustest vabastamise otsustamiseks. Lisaks selgitas maakohus, et võlgnik võib taotluses selgitada, kuidas on ta oma kohustusi täitnud ja muid asjaolusid, mida võlgnik peab oluliseks. Võlgnik esitas taotluse kohustustest vabastamiseks 19. juunil 2020. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlgnik määruskaebuses toonud välja ühtegi sellist mõjuvat asjaolu, mida ei ole maakohus 16. novembri 2020. a määruses käsitlenud või mis annaks aluse maakohtu määruse tühistamiseks. Võlgnik sai oma seisukoha kirjalikult väljendada 19. juuni 2020. a taotluses ning sellega saab maakohtu ärakuulamise kohustust lugeda täidetuks.
16.Võlgniku väited seoses elatise kohustuse täitmisega on ebaselged.

Võlgnik toob esialgu määruskaebuses välja, et ta on täitnud aastatel 2015–2016 elatise kohustuse 150 eurot kuus, kuid seejärel kinnitab, et alates 2015. aastast on kõik tema vahekontole deponeeritud raha edasi kantud võlausaldajatele ning tema tütar ei ole elatist saanud. Elatise kohustuse täitmine või täitmata jätmine ei ole maakohtu määruse tühistamise aluseks. Võlgnik ei vabane PankrS § 176 lg 2 järgi kohustustest vabastamise menetluse läbi elatise maksmise kohustusest.

17.Kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja võlgniku määruskaebus rahuldamata, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses ja menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Maakohus jättis menetluskulud võlgniku kanda, kuid menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud. Kulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus peale lõpplahendi jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.08.20262-26-12873/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.08.20262-19-16695/89Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval