2-18-11221 R. A. hagi Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) vastu kahju nõudes
Tsiviilasja hind
897,74 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja R. A. (isikukood xxx), lepinguline esindaja P. H. Kostja Eesti Vabariik Maanteeameti kaudu (registrikood 70001490), lepingulised esindajad vandeadvokaat Tarmo Repp ja vandeadvokaadi abi Helena Noot
Asja läbivaatamine
Kirjalikus lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2.Mõista Eesti Vabariigilt (Maanteeameti kaudu) R. A. kasuks välja tekitatud kahju summas 466 eurot ja hagi esitamiseks sissenõutavaks muutunud viivis 13,28 eurot, kokku 479,28 eurot.
3.Mõista Eesti Vabariigilt (Maanteeameti kaudu) R. A. kasuks välja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 ettenähtud määras põhivõlalt 466 eurot alates 27.07.2018 kuni põhivõla tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata R. A. taotlus tunnistada PS §-iga 14 vastuolus olevaks regulatsioon, mille kohaselt vaatab kohus löökaukudest tulenevad kahjunõuded läbi tsiviilkohtumenetluses. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõitis R. A. (hageja) 17.03.2018 vennale R. A.le kuuluva autoga Toyota Avensis reg.nr XXX Viljandi-Rõngu maanteel suunaga Rõngu poole. Maantee 12,5. kilomeetril oli löökauk. Tee oli valgustamata ja tähistus ebatasase tee kohta puudus. Löökaugust läbisõitmise tulemusel sai auto kahjustada. Hageja hinnangul oli löökauk sügavam kui 5 cm. Hageja esitas Eesti Vabariigi (kostja) kui tee omaniku vastu kahju hüvitamise nõude tulenevalt EhS § 97 lg 1 ja Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „Tee seisundi nõuded“ § 12 rikkumisest. Kahjusumma koosneb kahju suuruse kindlaks tegemise kuludest 51 eurot, velgedele tekkinud kahju kõrvaldamise kulud 90 eurot ja esipõrkeraua kahju kõrvaldamise kulust 756,74 eurot. Hageja kasutas autot venna R. A. antud volikirja lausel. Samuti leppis hageja enda vennaga kokku, et sõiduki jooksvad kulud (hooldus, remondi jms) on hageja kanda. R. A. loovutas 25.02.2019 kahjunõude sõiduautole tekitatud kahju osas hagejale.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitis 897,74 eurot ja viivis perioodi 19.03.2018 kuni 26.07.2018 eest summas 25,58 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates 27.07.2018 kuni nõude 897,74 eurot täitmiseni seaduses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
3.Hageja esitas 21.06.2019 kohtule taotluse algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Hageja väitel ei peaks löökaukudest tulenevate kahjunõuete menetlemine toimuma tsiviilkohtumenetluses ning sellise menetluse toimumine on vastuolus PS §-iga 14.
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel on tõendamata kahju tekkimine ja kostjapoolne tegu kahju tekkimisel. Hageja heidab kostjale ette EhS § 97 lg 1 ja Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „Tee seisundi nõuded“ § 12 rikkumist. Viidatud normi kohaselt peab üle 20 cm läbimõõduga ja üle 5 cm sügavusega auk olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Hageja ei ole tõendanud, et löökauk oleks olnud enam kui 5 cm sügav, mis eeldaks liiklusmärgi paigaldamist. Täiendavalt leidis kostja, et on tõendamata, et esisilla reguleerimine ja veermikukontroll või auto parema külje velgede kõverdumine oleksid põhjuslikus seoses väidetava kostja rikkumisega, esipõrkeraua kahjustus oli sõidukil olemas juba 2017. aastal ehk enne väidetavat löökaugust läbi sõitmist. Kahjustuse varasemale esinemisele viitab ka asjaolu, et sõiduk on osalenud vähemalt kahel korral liiklusõnnetuses.
5.Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks mõnda seadusest tulenevat kohustust rikkunud. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et maanteeauk oleks sügavam kui 5 cm ja oleks tulnud seetõttu tähistada. Kostja leiab ka, et hageja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks on põhistamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus rahuldab hagi osaliselt.
7.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
8.Kohus tuvastab, et hageja sõitis 17.03.2018 R. A.le kuuluva autoga Viljandi-Rõngu maanteel suunaga Rõngu poole. Maantee 12,5. kilomeetril oli löökauk. Teel puudus liiklusmärk nr 152 „Ebatasane tee“. Kahjusumma koosneb kahju suuruse kindlaks tegemise kuludest 51 eurot, velgedele tekkinud kahju kõrvaldamise kulud 90 eurot ja esipõrkeraua kahju kõrvaldamise kulust 756,74 eurot. Hageja kasutas venna R. A. autot 01.06.2017 sõlmitud ja 05.12.2018 allkirjastatud volikirja alusel (kd I, lk 94). Kinnituskirja kohaselt 2(6)
leppis hageja enda vennaga kokku, et sõiduki jooksvad (hooldus, remondi jms) kulud on hageja kanda (kd I, lk 92-93). R. A. loovutas kahjunõude sõiduautole tekitatud kahju osas 25.02.2019 hagejale (kd I, lk 106).
9.Hageja esitas Eesti Vabariigi (kostja) kui tee omaniku vastu kahju hüvitamise nõude tulenevalt EhS § 97 lg 1 ja Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „Tee seisundi nõuded“ § 12 rikkumisest. Kostja väitel on tõendamata kahju tekkimine ja kostjapoolne tegevus kahju tekkimisel.
10.Kohus on seisukohal, et kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Kahju tekitamine on õigusvastane, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest (VÕS § 1045 lg 3). Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050).
11.Kohus täitis 17.08.2020 määrusega selgitamiskohustust ning selgitas pooltele tõendamiskoormist (kd I, lk 184-185). Kohus selgitas, et hageja peab tõendama kostjale etteheidetava tegevuse aluseks olevaid asjaolusid, kahju tekkimist ning asjaolu, et kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostjale etteheidetava rikkumisega. Samuti peab hageja põhjendama, et kostjale etteheidetava normi üheks kaitse-eesmärgiks on hagejale tekkinud kahju ärahoidmine. Kostja peab tõendama õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ning oma vastuväiteid kahju suurusele (kd I, lk 184-185).
12.Kahju hüvitamise nõude lahendamiseks peab kohus tuvastama 1) kostja teo, mis võiks kaasa tuua kahjuliku tagajärje ja kahju tekkimise; 2) hagejale tekkinud kahju; 3) hagejale tekkinud kahju põhjusliku seose kostjapoolse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega; 4) kostja tegevuse õigusvastasuse; 5) kostja süü. Hageja heidab kostjale ette asjaolu, et tee oli nõuetekohaselt märgistamata, kuigi seaduse kohaselt oli kostjal kohustus tagada tee korrashoid või nõuetekohane märgistus ehk ehitusseadustiku EhS § 97 lg 1 ja Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „Tee seisundi nõuded“ § 12 rikkumist.
13.EhS § 97 lg 1 kohaselt teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Majandusja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „Tee seisundi nõuded“ § 12 kohaselt § 12 kohaselt üle 20 cm läbimõõduga ja üle 5 cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga.
14.Vaidlus puudub selles, et hageja sõitis 17.03.2018 hageja vennale R. A.le kuuluva autoga Toyota Avensis reg.nr XXX Viljandi-Rõngu maanteel suunaga Rõngu poole maantee 12,5. kilomeetril läbi löökaugu. Hageja poolt esitatud tõenditega (volikiri, kinnituskiri ja nõude loovutamine) on tõendatud, et hageja on õigustatud esitama kostja vastu kahjunõuet (lk 92, 94 ja 106).
15.Kohus tuvastab kas maanteeauk oli läbimõõduga üle 20 cm ja sügavam kui 5 cm. Hageja poolt 20.07.2018 kohtule esitatud fotod ei tõenda maanteaugu sügavust ega laiust (lk 7 pöördel-8 pöördel ja 10-11). Kohtule 02.04.2019 esitatud löökaugu kõrgusjoontega fotoga on tõendatud, et augu sügavaim punkt asub 8 cm sügavusel (lk 125-126 pöördel). Ekspertiisaktiga nr 19-229 on tõendatud, et auk on ovaalse kujuga ja augu suurim laius keskosas koos äravajunud asfalti servadega on 66 cm, sellest eraldunud asfaltkattega kruusosa laius on 51 cm. Üldpikkus, kus on eraldunud asfaltkate ja nähtav aluskruus on 150 cm. Augu alguses on parempoolses osas 32 cm pikkune ja 10-15 cm laiune kitsam augu osa, 3(6)
kus on eraldunud asfaltkate. Edasi laieneb auk 51 cm laiuseks, kus on eraldunud asfaltkate ja nähtav kruus. Selle osa pikkus koos alla vajunud asfalti servaga (sügavus kuni 30 mm) on 115 cm. Laiema auguosa servades on selle sügavus 50-60mm, vaid üks väga väike lohk on 70-80 mm sügavune, augu keskosas jääb selle sügavus vahemikku 0-40 mm (lk 160 ja 160 pöördel). Seega on tõendamist leidnud, et maanteeauk on läbimõõduga üle 20 cm ja kohati sügavam kui 5 cm. Tähtsust ei oma kostja vastuväide, et ekspert on ilma kohtu sellekohase küsimuseta hinnanud augu pikkust ja sügavust. Seega on tuvastamist leidnud, et kostja on rikkunud augu tähistamata jätmisel seadusest tulenevat kohustust.
16.Järgmisena võtab kohus seisukoha, kas hagejale on tekkinud kostja teo tõttu kahju. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Kahju hüvitatakse ühekordse summana, v.a kui kahju iseloomust tulenevalt on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena (VÕS § 136 lg 1). VÕS § 128 lg-le 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
17.Hageja on esitanud kahjunõude suuruseks 897,74 eurot mis koosneb: 1) esisilla reguleerimisest 36 eurot ja veermiku kontrollist 15 eurot, kokku 51 eurot; 2) velgede sirgestamisest ja montaažist 90 eurot ja 3) sõiduki esipõrkeraua kahjustustest 756,74 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et autole oleks tekkinud kahju august läbisõitmise tagajärjel. Kohus on seisukohal, et kostja esitatud fotod autost ei tõenda, et esipõrkerauas olev kahjustus oli autol juba 2017 aastal (lk 86). Ekspertiisiaktiga on tõendatud, et on väga tõenäoline, et auto parempoolsed veljed ja esivedrustus said vigastusi ning on ka tõenäoline, et vigastusi said auto parempoolsed veljed ja esivedrustus (ekspertiisiakti vastused 1 ja 2, lk 161 pöördel). Ekspertiisiakti vastuse 3 ja 4 kohaselt esikaitseraua vigastuste teke ei ole tehniliselt võimalik ning remondikulu dokumentides esitatud tööd ei ole kõik põhjendatud. Vajalik on taastada parempoolsed veljed või asendada need teiste samas mõõdus kasutatud valuvelgede komplektiga. Põhjendatud on ka esisilla kontroll ja reguleerimine (lk 161 pöördel). Kohus lähtub kahju suuruse määramisel ekspertiisiaktist. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on põhjendatud tööd summas 36 eurot ja 90 eurot, velgede vahetus 60 eurot ja 4 velje vahetus 240 eurot ning vanade velgede kokkuostu hind on 40 eurot (lk 161). Seega on kohtu hinnangul tõendatud kahju summas 466 eurot. Kostja ei ole tõendanud enda vastuväiteid, et suurem osa kahjunõudest summas 756,74 eurot on täiesti põhjendamatu.
18.Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (VÕS § 127 lg 4). Selleks kasutatakse elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Hinnates tuvastatud asjaolusid kogumis, leiab kohus, et kostjad on toime pannud õigusvastase teo, millega on tekitatud hagejale kahju. Olemas on põhjuslik seos kahju ja tahtliku heade kommete vastase tegevuse vahel. Kohtu hinnangul on tõendatud, et tsiviilasjas nr 2-19-4895 tekkis kahju kostjate tegevuse tagajärjel. Kui kostja oleks täitnud seadusest tulenevat kohustust ja oleks augu nõuetekohaselt märgistanud, ei oleks kõnealune auto kahjustada saanud. Seega on kostja käitumise ja hagejale tekitatud kahju vahel põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõttes.
4(6)
19.Kostjale etteheidetava normi üheks kaitse-eesmärgiks on hagejale tekkinud kahju ärahoidmine. Üle 20 cm läbimõõduga ja üle 5 cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga.
20.Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050 lg 1). Süüks on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kostja pole tuginenud asjaoludele, mis võimaldaksid välistada õigusvastasuse või süü. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja tuginenud sellele, et tema tegevusetuses esineks mõni õigusvastasust välistav asjaolu või et ta ei olnud hooletu. Seega on delikti üldkoosseisu elemendid täidetud ja kostja vastutab kahju eest VÕS § 1043 alusel.
21.Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 ning TsMS § 367 alusel põhinõudelt 466 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Tulenevalt sellest, et kohus rahuldas hageja põhinõude 466 euro osas, tuleb rahuldada ka viivisenõue perioodi 19.03.2018 kuni 26.07.2018 130 päeva eest summas 13,28 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras põhivõlalt 466 eurot alates 27.07.2018 kuni põhivõla tasumiseni.
22.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt.
23.Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse tunnistada PS §-iga 14 vastuolus olevaks regulatsioon, mille kohaselt vaatab kohus löökaukudest tulenevad kahjunõuded läbi tsiviilkohtumenetluses ning mitte haldus(kohtu)menetluses. Kui kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, või kui esimese astme kohus on kohtuasja lahendamisel tunnistanud õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtule (PSJKS § 9 lg 1). Seega saab kohus põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistada õigusakti või õigusakti puudumise. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja taotlus on põhistamata ja rahuldamisele ei kuulu.
MENETLUSKULUD
24.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, kuna hagi rahuldati umbes pooles ulatuses. Seega ei ole vaja kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere, kohtunik 5(6)
Osaliselt tühistatud TRK lahendiga
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.