Kohus Kohtunik
Viru Maakohus Andres Hallmägi
Tsiviilasja number
12. november 2020, Narva kohtumaja 2-20-8138
Tsiviilasi
V B hagi V Z vastu võla nõudes
Otsuse tegemise aeg ja koht
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: V B (isikukood XXX, elukoha aadress: XXX), lepinguline esindaja: Liudmila Bogdanova (isikukood XXX,) Kostja: V Z (isikukood XXX, elukoha aadress:XXX)
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2-20-8138
V B esitas 03.06.2020 Viru Maakohtule hagi V Z vastu võla nõudes. 09.09.2019 laenas kostja võlakirja alusel hagejalt 8500 eurot, mille kohustus tagastama 31.12.2019. Kostja võlga ei tagastanud.
Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis istungil esitatud hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: nõuda kohustuse täitmist; rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 94 lg-st 1 tulenevalt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja palub kostjalt välja mõista viivist VÕS § 101 lg 1 p. 2 и VÕS § 94 lg 1 alusel, 33,44 euro võlgnevuse tagastamisega viivitamise eest.
Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja taotles menetluskuludena kostjalt 805 euro väljamõistmist, sealhulgas 500 euro tasutud riigilõivu, 5 euro tõlkekulude ja 300 euro õigusabikulu. Kohus leiab, et hageja esitatud menetluskulud on põhjendatud. Kohus rahuldab taotluse
2-20-8138 (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik Kohtuotsus on parandatud 10.12.2020 kohtumäärusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.