2-20-15501
Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Tamara Šabarova 11. november 2020, Narva kohtumaja 2-20-15501 Narva linn, Linda tn 1 korteriühistu avaldus M T`i vastu võlgnevuse nõudes Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Kirjalik menetlus Avaldaja: Narva linn, Linda tn 1 korteriühistu (registrikood 80180424), lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko Puudutatud isik: alaealine laps M T (isikukood x), puudutatud isiku seaduslikud esindajad: I Ta (isikukood xxx), A T (isikukood xxx)
1(4)
2-20-15501
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu kahe (2) päeva jooksul kohtumääruse tegemise päevast. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Avaldaja esitas 22.10.2020 Viru Maakohtule avalduse puudutatud isiku vastu võlgnevuse nõudes. Puudutatud isik on korteriomandi asukohaga xxx omanik ja Narva linn, Linda tn 1 korteriühistu liige. Seisuga 01.10.2020. a on puudutatud isikul majandamiskulude ja kasutatud teenuste põhivõlg avaldaja ees 1377,43 eurot ja viivisevõlgnevus 13,22 eurot. Puudutatud isiku vanemad kohtule 02.11.2020 esitatud kirjalikus vastuses tunnistasid võlgnevuse olemasolu ja suurust ning avaldasid soovi tasumiseks graafiku järgi. Avaldaja esitas 10.11.2020 Viru Maakohtule avaldaja ja puudutatud isiku vahel sõlmitud kompromissi. Kompromissis jõudsid nad kokkuleppele võlgnevuse summas, selle tasumise korras ja tähtajas. Avaldaja ja puudutatud isik leppisid ka kokku menetluskulude jaotuses, hüvitatavate menetluskulude suuruses ja tasumise korras. Pooled paluvad kohtul vaadata kompromissilepingu kinnitamine ja menetluse lõpetamine läbi kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad on teadlikud ja aru saanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432 sätestatud tagajärgedest. Pooled on leppinud kokku, et lühendavad tsiviilasjas menetluse lõpetamise määrusele esitada lubatava määruskaebuse esitamise tähtaega 15-lt päevalt kahele päevale arvates kokkulepet kinnitava kohtumääruse pooltele kättetoimetamisest. Menetlusosalised kinnitavad kohtule, et esitatav kompromissi on saavutatud läbirääkimiste tulemusena, mis on toimunud nende vabal tahtel, heas usus täita kompromissi ja ilma ühegi kompromissiosalise seisundit pahatahtlikult ära kasutades. Samuti kinnitavad protsessiosalised, 2(4)
2-20-15501 et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadustega, see ei riku avalikku huvi ega ühegi isiku õigusi ning kompromissi on võimalik reaalselt täita. Avaldaja palub, et kohus tagastaks avaldajale poole tasutud riigilõivust (kokku on tasutud 50 eurot) ehk kakskümmend viis eurot (25 eurot), kandes osundatud summa avaldaja arvelduskontole xxx Coop Pank
Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi ning TsMS § 477 lg 6 teise lause kohaselt võivad menetlusosalised sõlmida hagita menetluses kompromissi juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Menetlusosalised sõlmisid kirjaliku kompromissi ja esitasid selle kohtule taotlusega kinnitada kompromissi ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kompromissi poolteks on korteriühistu ja korteri omanik, kes on alaealine laps ja osaleb menetluses tema seaduslike esindajate kaudu. Kompromissi sisuks on korteriomandiga seotud majandamiskulude ja teenuste tasumine korteriühistule, s.o kompromissi sõlminud menetlusosalised saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Seega on kompromissi sõlmimine lubatud. Lähtuvalt TsMS § 430 lg 1, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus tuvastas, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi, komproimissi on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi. Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis leppisid pooled kokku hüvitatavate menetluskulude koosseisus ja selles kes ja millises suuruses need kuulud maksab. 3(4)
2-20-15501 Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele: avaldaja menetluskulude (õigusabikulud ja pool riigilõivust) hüvitamine on vastavalt punktile 1.1 arvatud võlgnevuse tasumise kohustuse sisse. Kooskõlas TsMS § 168 lg-ga 3 kannab kostja oma menetluskulud ise. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohus ei tee. Riigilõivu tagastamine Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivu, kui pooled sõlmivad kompromissi. Avaldaja tasus avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot ja taotleb poole riigilõivu summas 25 eurot tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega. Avaldaja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Riigilõiv 25 eurot tuleb tagastada avaldaja arvelduskontole nr xxx Coop Pank AS. Edasikaebamine Pooled leppisid kokku, et lühendavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise peale edasikaebamise tähtaega 2 päevale määruse kättetoimetamisest arvates. Lähtuvalt TsMS § 661 lg 4 lühendab kohus edasikaebamise tähtaega kuni 2 tööpäevani määruse kättetoimetamisest arvates. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.