Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant/vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Mahlapuu
INGES
Kostja (vastuapellant/vastustaja): Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS (registrikood 10089395), lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Muuta Harju Maakohtu 17.03.2020 otsust väljamõistetud menetluskulude suuruse ja põhjenduste osas.
2.Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
3.Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 3.1 Jätta XX hagi Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks rahuldamata. 3.2 Menetluskulud jätta XX kanda. 3.3 Välja mõista XX-lt Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS kasuks menetluskulude katteks 3582,92 eurot.
3.4 Välja mõista XX-lt Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS kasuks viivised menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud XX kanda. Välja mõista XX-lt Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS kasuks 1138,32 eurot ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 18.01.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse ja 07.02.2020 hagiavalduse täpsustuse Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS (kostja) vastu, milles palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 13 481,75 eurot, seisuga 18.01.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 342,77 eurot ja edasulatuva viivise.
2.Hagiavalduse ja selle 07.02.2020 täienduse kohaselt toimus 29.12.2013 liiklusõnnetus Pärnu linnas, Tarva ja Käo tänava samaliigiliste teede ristmikul, kus põrkasid kokku hageja kasutuses olnud ja tema poolt juhitud sõiduk Volkswagen Phaeton (reg. nr XXXXXX) ja CC poolt juhitud Mercedes Benz E320 CDI (reg. nr YYYYYY). Liiklusõnnetusest teavitati politseid ning liiklusõnnetuses tunnistas ennast süüdi CC, kes ei andnud samaliigiliste teede ristmikul teed paremalt poolt tulnud sõidukile. Liiklusõnnetuses osalejate poolt koostati sündmuskohal vormikohane teade liiklusõnnetusest, mis esitati 30.12.2013 kostjale kui CC kindlustusandjale.
3.Antud kindlustusjuhtumi kohta avas kostja 08.01.2014 toimiku nr 100140101. Moller Auto Pärnu AS-st saadud pakkumise kohaselt on sõiduki Volkswagen Phaeton taastamismaksumuseks 13 481,75 eurot. 02.04.2014 saatis kostja hagejale e-kirja, kus teavitab hagejat, et nende tellitud liiklusõnnetuse tehiolude ekspertiisi järelduste ja liiklusõnnetuse osapoolte deklareeritu vahel esinevad vastuolud, mistõttu soovitatakse hagejal oma hüvitusnõue tagasi võtta. 07.04.2014 esitas hageja avalduse LKF kindlustuse vaidluskomisjonile kahjuhüvitise väljamõistmiseks.
4.25.04.2014 esitas kostja kuriteoavalduse prokuratuuri liiklusõnnetuse osapoolte suhtes kriminaalmenetluse algatamiseks. 30.05.2018 koostati kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrus, mille järgi lõpetati kriminaalasi kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §
2-19-915 199 lg 1 p 1 alusel seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega. Seega olid kostja kahtlustused antud kindlustusjuhtumi puhul kindlustuspettuse osas alusetud.
5.Seoses kostja poolt tehtud kuriteoavaldusega peatas Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) kindlustuse vaidluskomisjon oma otsusega 08.05.2014 hageja kaebuse läbivaatamise. Hageja esitas 24.09.2018 päringu kostjale teavitada hagejat kindlustusjuhtumiga seotud kahjuhüvitise nõude lahendamisest, millele kostja ei vastanud. Samuti ei ole kostja poolt käesoleva ajani hagejale kahjuhüvitist välja makstud. Lisaks ei ole kostja teinud kahjuhüvitise nõude osas lahendit ehk otsust, ei hüvitise väljamaksmise ega väljamaksmata jätmise kohta.
6.Sõiduki Volkswagen Phaeton registrijärgse omaniku WW poolt on 31.01.2014 tehtud notariaalne volitus sõiduki tegelikule kasutajale ja sisulisele omanikule hagejale esindada ennast kostja ees kõikides tehingutes ja toimingutes seoses toimunud liiklusõnnetusega, sh õigusega saada võimalik väljamakstav kindlustushüvitis või muu materiaalne väärtus.
7.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et liikluskindlustuse seadus (LKindlS) § 44 lg 1 ei sea kannatanuks olemist sõltuvusse omanikuks olemisest, eriti veel registriandmete alusel. Hageja kinnitab, et ta on sõiduki Volkswagen Phaeton omanik ja oli seda ka 29.12.2013, kuivõrd selleks ajaks oli sõiduki valdus WW-lt talle üle läinud.
8.Kostja vabaneks kahju hüvitamisest vaid siis, kui ta tõendaks, et liiklusõnnetuse osapooled oleksid kahju tekitanud tahtlikult. Asjaolu, millise kiirusega hageja ristmikut ületas, ei oma asja lahendamisel tähendust. Asjaolu, et liiklusõnnetuses osaleja ei suuda täpselt või adekvaatselt nimetada oma sõiduki kiirust kokkupõrke momendil, ei anna alust kahtlustada juhti kindlustuspettuse toimepanemises.
9.Kostja poolt tellitud uuringu akti tuleb suhtuda kriitiliselt, kuivõrd algandmed sõidukite kiiruse kohta ei lange kokku objektiivsete tõenditega ning seetõttu on arvamus küsitava väärtusega. Ekspertidele kostja poolt antud lähteandmetest ning eriti püstitatud ülesandest tulenevalt ei saanudki nad tõenäoliselt teist arvamust anda. Kostja poolt ekspertidele antud lähteandmed osalenud sõidukite kiiruste kohta ei ole õiged, sest need ei ole objektiivselt kontrollitavad ning lähtuvad vaid liiklusõnnetuses osalenud poolte poolt antud subjektiivsest hinnangust.
10.14.05.2019 esitas hageja kohtule 12.10.2013 sõlmitud ostu-müügilepingu, millest nähtub, et hageja on sõiduki Volkswagen Phaeton omanik. Hageja selgitas, et 31.01.2014 notariaalne volikiri koostati vaid kostja nõudmisel kahjukäsitluse läbiviimiseks, kuna registrijärgselt oli sõiduki omanikuks märgitud WW. Kostja on alates kindlustusjuhtumist kuni 2018. aasta lõpuni käsitlenud hagejat nii kannatanuna kui ka omanikuna. Kostja vastuväited
11.Kostja palus jätta hagiavalduse läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda
12.Hagi on võetud menetlusse ebaõigesti, kuivõrd LKindlS § 44 lg 1 kohaselt on kannatanu isik, kellel seoses liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga on tekkinud isiku- või varakahju. Sõiduki Volkswagen Phaeton omanikuks on WW, millest tulenevalt sai kahju tekkida vaid omanikule.
2-19-915
13.Ebaõige on hageja väide justkui poolte vahel ei eksisteeriks vaidlust küsimuses, et liiklusõnnetuse põhjustas CC. Kostja tellis liiklusõnnetuse asjaolude uurimiseks ekspertiisi riiklikult tunnustatud ekspertidelt JL-lt ja HR-lt. Eksperdid leidsid kategooriliselt, et sõidukijuhtide poolt deklareeritud liiklusõnnetuse asjaolud ei ole tehniliselt reaalsed. Uuringu käigus tuvastati, et sõidukite vahel toimus kokkupõrge deklareeritud kokkupõrkeasendis, kuid erinevalt deklareeritust pidi sõiduk Volkswagen Phaeton kokkupõrke hetkel seisma, mitte liikuma kiirusega 45 km/h. Vigastuste iseloomust ja ka sõidukijuhtide poolt kirjeldatud sõidukite liiklusõnnetusejärgsest asendist tulenevalt oli sõiduki Volkswagen Phaeton liikumiskiirus kokkupõrke ajal 0-5 km/h.
14.Liiklusõnnetuses osalejad esitasid tahtlikult ja teadlikult liiklusõnnetuse asjaolude kohta valeinformatsiooni. Sõidukijuhtide puhul on tegemist tuttavate isikutega. Tulenevalt VÕS §-st 513 vabaneb kindlustusandja seega täitmise kohustusest. Täiendavalt ei ole antud juhul tegemist kindlustusjuhtumiga LKindlS § 26 lg 2 mõistes, sest sõiduki valdajal ei teki sellise kokkupõrke puhul, kus tegemist on kokkuleppelise sõidukite avarii korraldamisega, tsiviilvastutust. Tsiviilvastutuse tekke välistab võlaõigusseaduse (VÕS) § 1057 p 3 ja p 4. Kohus ja kostja ei ole seotud kriminalmenetluse tulemustega.
15.Hageja poolt esitatud 12.10.2013 ostu-müügilepingu osas märgib kostja, et tegemist on võltsinguga. Asjaolu, et hageja on esitanud võltsitud dokumendi, tuleneb Maanteeametile edastatud müügilepingutest, mille kohaselt sõiduki müügijada ei kattu hageja väidetega, samuti asjaolust, et hageja esitas koos hagiavaldusega 31.01.2014 kuupäevaga notariaalse volikirja. Juhul, kui hageja oleks tõesti olnud sõiduki omanik, oleks ta müügilepingu esitanud koheselt kindlustusandjaga suheldes, mitte ei oleks hakanud koostama volikirja. Hageja on ise hagiavalduses märkinud, et sõiduk oli tema kasutuses. Maakohtu otsus ja põhjendused
16.Harju Maakohus 17.03.2020 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2910,40 eurot ja viivise menetluskuludelt.
17.Vaidlus puudub selles, et 29.12.2013 kell 20.30 toimus Pärnu linnas Tarva tn ja Käo tn reguleerimata ristmikul sõidukite kokkupõrge, mille käigus hageja poolt mööda Tarva tänavat Riia maantee suunas otse juhitud sõidukile Volkswagen Phaeton registreerimisnumbriga XXXXXX sõitis ristmikul otsa CC poolt mööda Käo tänavat Tedre tänava suunas otse juhitud sõiduk Mercedes-Benz E320 CDI registreerimisnumbriga YYYYYY). Kokkupõrkes osalenud sõidukijuhtide poolt koostatud skeemi kohaselt paiskus sõidukite kokkupõrke järgselt sõiduk Mercedes-Benz paremale teelt välja vastu puud. Liiklusõnnetuse tagajärjel said vigastada sõiduki Volkswagen Phaeton vasak küljeosa ja sõiduki Mercedes-Benz esiosa. Sõidukijuhid liiklusõnnetuses vigastada ei saanud. Sõiduki Mercedes-Benz juht CC tunnistas ennast vastutavaks liikluskahju põhjustamise eest põhjendusega, et ei andnud teed reguleerimata ristmikul paremalt lähenenud sõidukile. CC-l oli sõlmitud kostjaga kohustusliku liikluskindlustuse leping.
18.Pooled vaidlevad selle üle, kas antud liiklusõnnetuse näol oli tegemist kindlustusjuhtumiga ja kas hagejal on nõudeõigus kostja vastu.
19.LKindlS § 44 lg 1 (29.12.2013 kehtinud redaktsioonis) kohaselt on kannatanu isik, kellel seoses liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga on tekkinud isiku- või varakahju. Hageja on esitanud 31.01.2014 notariaalse volikirja, millest nähtub, et sõiduki Volkswagen Phaeton
2-19-915 omanikuks on WW, kes volitab esindama hagejat WW-ga seotud tehingutes ja toimingutes, mh omandama kindlustushüvitise. Kuivõrd notariaalse volikirja saab välja anda vaid sõiduki omanik, siis nimetatud tõend kinnitab, et hageja ei ole vaidlusaluse sõiduki omanik. Sõiduki tehnilisest passist nähtuvalt on antud sõiduki omanikuks WW. Kohtueelses menetluses on hageja nii teates liiklusõnnetuse kohta kui ka kahjuteates märkinud, et on antud sõiduki kasutaja ja esitas kostjale volikirja. Ka EKF-i toimiku kohaselt on kannatanuks (omanikuks) märgitud WW. Kui hageja oleks olnud sõiduki omanik ja tema andmeid ei oleks müügilepingu alusel registrisse kantud, oleks olnud asjakohane kostjale seda avaldada ja esitada müügileping mitte registrijärgse omaniku, kes tegelikult ei olegi sõiduki omanik, poolt välja antud volikiri.
20.Kuivõrd hageja esitatud 12.10.2013 ostu-müügileping on vastuolus teiste tõenditega ja hageja enda varasemate selgitustega, siis on tegemist ebausaldusväärse tõendiga. Vastavalt Maanteeameti infole ei ole sõiduk kunagi hageja omandis olnud. Lisaks, kui hageja oleks omandanud sõiduki 12.10.2013 ostu-müügilepingu alusel, ei oleks saanud WW seda 25.10.2017 edasi võõrandada, kuna tegemist oleks olnud hageja omandis oleva varaga.
21.Hageja ei ole tõendanud nõudeõiguse olemasolu. Varakahju sai vaidlusaluse sõiduki kahjustumisest tekkida vaid selle omanikule WW-le. Kuivõrd hagejale ei ole kahju tekkinud, tuleb hagi jätta rahuldamata.
22.Lisaks vabaneb kostja VÕS § 513 alusel kahju hüvitamise kohustusest, kuna sõidukite kokkupõrge oli põhjustatud tahtlikult ja õigusvastaselt. Sõidukite kokkupõrge ei saanud tehniliselt toimuda selliselt nagu liiklusõnnetuses osalejad on avaldanud.
23.Hageja on andnud liiklusõnnetuse asjaolude ja oma sõiduki liikumiskiiruse kohta vastuolulisi selgitusi. Hageja on mõlemas seletuskirjas liiklusõnnetuse asjaolude kohta selgitanud, et hageja sõiduk oli kokkupõrke hetkel lubatud sõidukiiruse lähedases liikumises. Kohtuistungil väitis hageja esmakordselt, et sõidukid ei paiknenud tegelikult selliselt, nagu sõidukijuhid teates liiklusõnnetuse kohta märkisid. Kostja esitatud uuringuga liiklusõnnetuse asjaolude kohta ja tunnistaja JL ütlustega on hageja väited hageja poolt juhitud sõiduki liikumiskiiruse kohta ümber lükatud. Antud arvamuses ja tunnistaja ütluste kohaselt sõidukite vigastuste iseloomust ja ka sõidukijuhtide poolt kirjeldatud sõidukite liiklusõnnetusejärgsest asendist tulenevalt oli sõiduki liikumiskiirus kokkupõrke hetkel 0...5 km/h. Seega pidi sõiduk seisma või liikuma minimaalse kiirusega, sõiduki juhi poolt deklareeritud liikumiskiirus 45 km/h ei ole tehniliselt reaalne, kuna sõidukil puuduvad vigastatud küljeosa piirkonnas intensiivsed pikisuunalised nihkejäljed, mis tekiksid suhtelise libisemise tõttu kontaktist sõiduki Mercedes-Benz esiosaga, sõidukil Mercedes-Benz puuduvad vigastatud esiosa piirkonnas intensiivsed põikisuunalised nihkejäljed, mis tekiksid suhtelise libisemise tõttu kontaktist liikuva sõiduki Volkswagen Phaeton vasaku küljeosaga. Vastavalt modelleerimise skeemile 8 paiskuks kiirusega 45 km/h liikunud sõiduk Volkswagen Phaeton kokkupõrkest kiirusega 50 km/h liikuva sõidukiga Mercedes-Benz paremale teelt välja. Tehniliselt ei ole reaalne sõiduki Mercedes-Benz kokkupõrkejärgne paiskumine paremale teelt välja vastu puud.
24.Tunnistaja JL ütluste ja kriminaalmenetluses tunnistajana üle kuulatud HR ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et ekspertiisi käigus teostati eksperiment, mille alusel tuvastati sõidukite vigastuste alusel sõidukite kokkupõrke asend. Kokkupõrke modelleerimiseks kasutati eritarkvara PC-Crash, mis annab võimaluse hinnata sõidukite kokkupõrke tingimusi, kokkupõrkejärgset liikumist, vigastuste ulatust ja muid parameetreid.
2-19-915
25.Eelnevaga on tõendatud, et tehniliselt ei oleks saanud hageja väidetud kiirusega liikumisel ja pidurdamisel kokkupõrge ristmikul toimuda. Tunnistaja märkis, et isegi kui MB oleks olnud otsenähtavuses (mida ta vaieldamatult ei saanud olla), siis VW Phaeton oleks saanud tehniliselt pidurdada 5-le km/h alles peale ristmikku ehk kokkupõrge oleks pidanud toimuma pärast ristmikku. Seega sai kokkupõrge ristmikul toimuda üksnes siis, kui üks sõidukitest pidi seal seisma.
26.Eluliselt ei ole usutav, et sõidukijuht ei oska vahet teha liikumiskiirusel 45 km/h ja seismisel või liikumisel minimaalse kiirusega 5 km/h. Usutav ei ole ka hageja väide, et ta märkis küsimustikku liiklusõnnetuse asjaolude kohta sõiduki VW Phaeton liikumiskiiruse kostja töötaja UU juhiste järgi.
27.Hageja väide, et sõiduki VW Phaeton juhtimissüsteemi diagnostikaprotokolliga on tõendatud, et antud sõiduki kiirus 29.12.2013 kell 20:19:19 kokkupõrke momendil oli 11 km/h, on ümber lükatud tunnistaja JL ütluste ja 15.04.2019 selgitustega, mille kohaselt selgub diagnostikaprotokollist, et drosselklapi täituri juhtimissignaalis on olnud katkendlik viga ja see on salvestatud 29.12.2013 kell 20:19:19. Tegemist ei ole kokkupõrkeparameetreid salvestava veateatega, vaid veateatega, mis salvestatakse selle esinemisel. Kuna auto kiirus kokkupõrkel muutub mõnekümne millisekundi jooksul väga suurtes ulatustes, siis ei saa selle veateate kaasparameetrina salvestatud väärtuseid võtta kui kokkupõrke-eelse kiiruse salvestisi. Veateate kaasparameetritena on salvestatud kiirus 11 km/h ning muude parameetrite hulgas on salvestatud ka mootori pöörded 80 p/min. Mootori pöörded viitavad, et mootor on tegemas tühikäigupööretest oluliselt madalamaid pöördeid, mis on iseloomulik kas käivitumisele või mootori töö peatumiseelsele olukorrale. Kuna mootori töö peatati kokkupõrke järgselt automaatselt (kirje Crash shut-off was triggered) ning kokkupõrkejärgselt sõiduk paiskus algasendist eemale, siis on tõenäoline, et veateade salvestus mootori väljasuremise eelsel hetkel kui kokkupõrge oli juba toimunud ja sõiduk oli kokkupõrkejärgselt algasendist tagasi paiskumas. Seda kiiruse väärtust ei saa seostada sõiduki kokkupõrke-eelse kiirusega. Seega ei tõenda antud diagnostikaprotokoll sõiduki liikumiskiirust kokkupõrke hetkel. Nimetatu on kindlaks tehtud uuringuga liiklusõnnetuse asjaolude kohta.
28.Asjaolu, et kriminaalmenetlus lõpetati 30.05.2018 KarS § 212 lg 1 alusel, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust, kuna TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Kohus hindab kõiki tõendeid kogumis ja kujundab selle alusel seisukoha hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Hageja hagi tõendanud ei ole. Kostja on esitanud kaalukad tõendid, mis lükkavad ümber hageja esitatud tõendid.
29.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks õigusabikulud kokku 2628,20 eurot (käibemaksuga), millele lisandub 17.02.2020 toimunud istungil osalemise kulu. Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 170 eurot (lisandub käibemaks). Vastavalt istungi protokollile kestis istung 1h ja 23 minutit. Seega moodustab õigusabikulu kohtuistungil osalemise eest 282,20 eurot (käibemaksuga). Kokku moodustavad kostja õigusabikulud 2910,40 eurot (käibemaksuga). Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista koos käibemaksuga.
2-19-915 Apellatsioonkaebus
30.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud kostja kanda.
31.Hageja viitas LKindlS § 44 lg-tele 1 ja 3 ning § 5 lg-le 2 ja märkis, et hageja nõudeõigus ei ole sõltuvuses sõiduki omanikuks olemisest. Ka kostja ise on praktiliselt kogu kahjukäsitluse jooksul vaadelnud hagejat kui kannatanut. Kostja ei ole teinud hageja avalduse osas ei keelduvat ega jaatavat otsustust. Seega on kostja poolt rikutud kindlustusandja kohustusi kindlustusjuhtumi lahendamisel. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-173-12 p-des 15-19 selgitanud, et juhtumi ajal kehtinud LKindlS § 38 lg-tes 4 ja 6 sätestatud kohustuste rikkumise tuvastamine on ka kostja lepinguõigusliku vastutuse eelduseks.
32.LkindlS § 44 lg-s 3 (29.12.2013 kehtinud redaktsioonis) sätestatud kahju hüvitamisest keeldumise alused puuduvad. Kostja vabaneks kahju hüvitamisest vaid siis, kui ta tõendaks, et liiklusõnnetuse osapooled oleksid kahju tekitanud tahtlikult. Asjaolu, millise kiirusega hageja ristmiku ületas, ei oma tähendust. Asjaolu, et liiklusõnnetuses osaleja ei suuda täpselt või adekvaatselt nimetada oma sõiduki kiirust kokkupõrke momendil, ei anna alust kahtlustada juhti tahtliku liiklusõnnetuse või kindlustuspettuse toimepanemises. See, et hageja ütlused on väidetavalt vastuolulised, ei tähenda, et kohus ei peaks tuvastama VÕS § 513 kohaldamise eeldusi (RKTKo nr 2-16-14152, p 13.5).
33.JL ja HR poolt koostatud dokumendi puhul on tegemist uuringuga, mitte ekspertiisiga. Uuringu tegemise ajal ei olnud isikud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirjas. Asjatundjatele kostja poolt antud puudulikest lähteandmetest ning eriti püstitatud ülesandest tulenevalt ei saanudki nad tõenäoliselt teist arvamust anda. Uuringu akti tuleb suhtuda kriitiliselt, kuivõrd algandmed sõidukite kiiruse kohta ei lange kokku objektiivselt kontrollitava tõendiga (diagnostika protokolliga). Asjatundjate poolt on nimetatud uuringus jäetud täielikult tähelepanuta sõidukite turvapatjade ja turvavööde seisund. Teostatud uuringul (modelleerimisel) ei ole üldse arvestatud liiklusõnnetuses osalenud sõidukite asetust pärast kokkupõrget.
34.Maakohus jättis põhjendamatult vastu võtmata hageja poolt 17.03.2020 esitatud fotod, kus on näha sõidukite täpsed asukohad vahetult pärast kokkupõrget. Hageja ütlused on fotodega kokkulangevad. Hageja on selgitanud istungil, miks ta varem ei saanud fotosid esitada. Hageja palub ringkonnakohtul vastavad tõendid vastu võtta.
35.Juhul, kui pooled oleksid lavastanud liiklusõnnetuse, siis ei oleks eluliselt usutav, et CC ja hageja ei oleks liiklusõnnetuse lavastamisele piirneval kahe kuu jooksul telefonitsi suhelnud.
36.Hageja ei nõustu, et kriminaalmenetluse lõpetamine seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust.
37.Maakohus ei ole selgitanud, miks ta jätab enamiku hageja tõendeid kui mitteasjakohased või kui ebausaldusväärsed otsuse tegemisel arvestamata. Hageja sai sellest teada alles kohtuotsuses. Seega on nimetatud asjaolu hageja jaoks üllatav. Vastuapellatsioonkaebus
38.Kostja esitas 22.04.2020 vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse väljamõistetud menetluskulude osas, mõistes hagejalt kostja kasuks välja maakohtus kantud
2-19-915 menetluskulud 3641,40 eurot. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Koos vastuapellatsioonkaebusega esitas kostja juba toimikus oleva tõendi (17.02.2020 istungi protokoll).
39.Maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel segi ajanud kostja poolt 02.12.2019 esitatud menetluskulude nimekirja ja 17.02.2020 menetluskulude nimekirja. Kohus oleks pidanud menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuma 17.02.2020 menetluskulude nimekirjast ning määrama menetluskulude suuruseks 3641,40 eurot. Vastustaja seisukoht
40.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
41.Hageja hinnangul on kostja vastuapellatsioonkaebus võetud ebaõigesti menetlusse. Hageja palus jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
42.Tsiviilkolleegium leiab, et maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmiseks on lõppjärelduses õige, kuid ringkonnakohus muudab TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel osaliselt otsuse põhjendusi. Lisaks muudab ringkonnakohus väljamõistetud menetluskulude suurust. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust otsuse tühistamiseks.
43.Hageja esitas taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks (fotod sõidukite asetsemisest sündmuskohal vahetult pärast avariid). Hageja hinnangul jättis maakohus põhjendamatult need fotod asja juurde võtmata.
44.Kolleegium jätab hageja taotluse rahuldamata ja uued tõendid toimikusse võtmata. Täidetud ei ole TsMS § 652 lg 3 p-s 2 sätestatud eeldus, et tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus tõendite vastuvõtmisest keeldumisel menetlusnorme. Hageja ei ole välja toonud, milles seisnes maakohtu poolne menetlusnormi rikkumine. Hageja soovis neid fotosid esitada peale eelmenetluse lõppemist, seega hilinenult ( II kd, lk 32).
45.Maakohus jõudis järeldusele, et hagejal puudub nõudeõigus, kuna ta ole tõendanud, et ta oli sõiduki omanik. Maakohus leidis, et kuna registriandmete kohaselt oli sõiduki omanik WW, sai kahju sõiduki kahjustumisest tekkida vaid WW-le. Kolleegium ei nõustu selle maakohtu seisukohaga.
46.Riikliku liiklusregistri pidamise põhimääruse § 13 sätestab, et liiklusregistri andmed ei oma õiguslikku tähendust, vaid on informatiivsed. Tegemist on informatiivse andmekoguga, mida riik, kohaliku omavalitsuse üksus, kohtutäiturid ja notarid kasutavad avalike ülesannete täitmiseks (LS § 65 lg 2). Riigikohus on asunud seisukohale, et liiklusregistri kanded ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust sõidukile. Riigikohus on leidnud, et AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Seega on AÕS § 92 lg 1 kohaselt vallasomandi tekkimiseks vaja kokkulepet ja valduse üleandmist, mitte liiklusregistri kannet (vt. Riigikohtu otsus nr 3-3-1-94-09 p 12).
47.Vaidlust pole selle üle, et sõiduki valdus oli müüja poolt hagejale üle antud. Hageja esitas kohtule ka 12.10.2013 sõlmitud ostu-müügilepingu, mille alusel hageja omandas sõiduki Volkswagen Phaeton (VW) enne vaidlusalust avariid ( I kd, lk 113). Tegemis on kehtiva
2-19-915 lepinguga, mis vastab poolte tahtele. Vastupidist pole maakohus tuvastanud. Maakohtul puuudus alus jätta müügilepinguga arvestamata selle väidetava ebausaldusväärsuse tõttu. Asjaolu, et sõiduk pole kunagi olnud Maanteeameti registris hageja nimele registreeritud, ei välista sõiduki omandamist ( vt käesoleva otsuse p 44). Samuti ei ole välistatud sõiduki edasivõõrandamine hageja poolt, nii et ta vahepeal ei ole omanikuna registrisse kantud. Hageja ja WW vahel puudub vaidlus omandi ülemineku suhtes. Asjaolu, et hageja esitas kindlustusandja nõudmisel volikirja registrijärgselt omanikult, ei muuda ostu-müügilepingut kehtetuks. Volikirjast nähtub, et WW volitab hagejat end esindama kindlustusandja ees seoses tema nimele registreeritud sõidukiga, mitte tema omandis oleva sõidukiga. WW volitab hagejat end esindama seoses vaidlusaluse kindlustusjuhtumiga kõikidel tingimustel volitatu enda äranägemisel, sealhulgas annab õiguse võimaliku väljamakstava kindlustushüvitise või muu materiaalse väärtuse omandamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub sellest, et WW andis volikirja tulenevalt registrikandest.
48.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et hageja on tõendanud, et ta oli avariis osalenud sõiduki Volkswagen Phaeton omanik ja sõiduki kahjustumisel saab ta muude eelduste olemasolul nõuda kahju hüvitamist. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu põhjendusi.
49.Osas, milles maakohus leidis, et sõidukite kokkupõrge oli tekitatud tahtlikult, mis annab aluse jätta hageja nõue rahuldamata, nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega. TsMS § 654 lg 6 alusel järgib ringkonnakonnakohus maakohtu põhjendusi.
50.Pooltel ei ole vaidlust, et vaidlusalused sõidukid nimetatud ajal ja nimetatud kohas kokku põrkasid. Vaidlus on selle üle, kas kokkupõrge oli tahtlikult tekitatud ning kas kostjal on kohustus liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju hagejale hüvitada.
51.29.12.2013 kehtinud LKindlS § 26 lg 1 sätestas, et liikluskindlustuse kindlustusjuhtum (liikluskahju) on kindlustamisele kuuluva sõidukiga käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel kahju tekitamine. LKindlS § 26 lg 2 kohaselt on liikluskahjuga tegemist ainult siis, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: 1) teeliikluses on tekitatud kahju kindlustamisele kuuluva sõidukiga; 2) kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel; 3) esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel; 4) sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega.
52.Tuvastatud asjaoludel toimus 29.12.2013 kell 20.30 Pärnu linnas Tarva tn ja Käo tn reguleerimata ristmikul liiklusõnnetus. CC poolt mööda Tarva tn-t Riia mnt suunas otse juhitud sõiduk Mercedes-Benz E320 CDI (MB) põrkas ristmikule välja sõites kokku hageja poolt mööda Käo tn-t Tedre tn suunas otse juhitud sõidukiga Volkswagen Phaeton (VW). Sõidukite kokkupõrke järgselt paiskus sõiduk MB paremale teelt välja vastu puud. Liiklusõnnetuse tagajärjel said vigastada sõiduki VW vasak küljeosa ja sõiduki MB esiosa. Sõidukijuhid liiklusõnnetuses vigastada ei saanud. Sõiduki MB juht CC tunnistas ennast vastutavaks liikluskahju põhjustamise eest, kuna ei andnud teed reguleerimata ristmikul paremalt lähenenud sõidukile.
53.Hageja seletuskirja kohaselt sõitis MB kiirusega ca 50km/h ja tema juhitud sõiduk VW liikus kiirusega 45-50km/h ( I kd, lk 66). Ka esialgses kahjuteates märgib hageja, et ta sõitis mööda Käo tänavat, mitte ei seisnud ristmikul ( I kd, lk 68 pöördel).
2-19-915
54.Kostja tellimusel teostasid diplomeeritud autotehnika insenerid JL ja HR uuringu liiklusõnnetuse asjaolude kohta ( I kd, lk 70-77), mille järelduste kohaselt ei ole sõidukijuhtide poolt deklareeritud liiklusõnnetuse asjaolud tehniliselt reaalsed järgmistel põhjustel: - sõidukil VW puuduvad selged intensiivsed pikisuunalised nihkejäljed vasaku külje
löökkontakti alas, mis tekiksid suhtelise libisemise tõttu kontaktist sõiduki MB esiosaga; - sõidukil MB puuduvad esiosa piirkonnas intensiivsed põikisuunalised nihkejäljed, mis tekiksid suhtelise libisemise tõttu kontaktist liikuva sõiduki VW vasaku küljeosaga; - vastavalt modelleerimise skeemile paiskuks kiirusega 45km/h liikunud sõiduk VW kokkupõrkest kiirusega 50km/h liikuva sõidukiga MB paremale teelt välja ning tehniliselt ei ole reaalne sõiduki MB kokkupõrkejärgne paiskumine paremale teelt välja vastu puud.
55.Kriminaalmenetluses tunnistajatena üle kuulatud HR ja JL ülekuulamise protokollidega ( I kd, lk 193-198) ja kohtuistungil tunnistaja üle kuulatud JL ütlustega ( II kd, lk 33 pöördel ja 34) on tõendatud, et ekspertiisi käigus teostati eksperiment, mille alusel tuvastati sõidukite vigastuste alusel sõidukite kokkupõrke asend. Kokkupõrke modelleerimiseks kasutati eritarkvara PC-Crash, mis annab võimaluse hinnata sõidukite kokkupõrke tingimusi, kokkupõrkejärgset liikumist, vigastuste ulatust ja muid parameetreid. Eelnevaga on tõendatud, et tehniliselt ei oleks saanud hageja väidetud kiirusega liikumisel ja pidurdamisel kokkupõrge ristmikul toimuda. Tunnistaja märkis, et isegi kui MB oleks olnud otsenähtavuses, mida ta asjaolude kohaselt ei olnud, siis VW oleks saanud tehniliselt pidurdada 5-le km/h alles peale ristmikku ehk kokkupõrge oleks pidanud toimuma pärast ristmikku. Seega sai kokkupõrge ristmikul toimuda üksnes siis, kui üks sõidukitest pidi seal seisma.
56.Asjaolu, et uuringu näol on tegemist asjatundjate arvamusega, mitte kohtu poolt määratud ekspertiisiga, ei vähenda selle tõenduslikku jõudu. Hageja ei ole asjatundjate uuringut omapoolsete tõenditega ümber lükanud.
57.Hageja väide, et VW juhtimissüsteemi diagnostikaprotokolliga on tõendatud, et sõiduki kiirus kokkupõrke momendil oli 11 km/h, on ümber lükatud tunnistaja JL ütluste ja 15.04.2019 selgitustega ( I kd, lk 94), mille kohaselt ei ole tegemist kokkupõrkeparameetreid salvestava veateatega, vaid veateatega, mis salvestatakse selle esinemisel. Kuna mootori töö peatati kokkupõrke järgselt automaatselt (kirje Crash shut-off was triggered) ning kokkupõrkejärgselt sõiduk paiskus algasendist eemale, siis on tõenäoline, et veateade salvestus mootori väljasuremise eelsel hetkel kui kokkupõrge oli juba toimunud ja sõiduk oli kokkupõrkejärgselt algasendist tagasi paiskumas. Seda kiiruse väärtust ei saa seostada sõiduki kokkupõrke-eelse kiirusega.
58.Asjaolu, millise kiirusega hageja ristmiku ületas, omab tähendust sellest aspektist, kas kokkupõrge sai toimuda hageja poolt deklareeritud asjaoludel. Kolleegium nõustub maakohtu hinnanguga, et eluliselt ei ole usutav, et sõidukijuht ei oska vahet teha liikumiskiirusel 45 km/h ja seismisel või liikumisel minimaalse kiirusega 5 km/h. Küsimus ei ole sõidukiiruse ekslikus hindamises, vaid tahtlikult ebaõigete asjaolude esitamises.
59.Asjaolu, et CC ja hageja ei ole liiklusõnnetuse järgselt kuu aja jooksul telefonitsi suhelnud ei tee ebausutavaks liiklusõnnetuse lavastamist. Tuvastatavast kontaktist hoidumine on loogiline ettevaatusabinõu.
2-19-915
60.Kuna tuvastatud on, et olemasolevad kokkupõrkejäljed võisid tekkida üksnes siis, kui hageja poolt juhitud sõiduk ristmikul praktiliselt seisis, mitte ei liikunud tavalise linnakiirusega, nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, et tegemist oli teadlikult kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse loomisega kindlustusandjale, mille eesmärgiks oli kindlustusandjalt hüvitise saamine.
61.Seega ei ole antud juhul tegemist kindlustusjuhtumiga LKindlS § 26 lg 2 mõistes, sest sõiduki valdajal ei teki sellise kokkupõrke puhul, kus tegemist on kokkuleppelise sõidukite avarii korraldamisega, tsiviilvastutust. Tsiviilvastutuse tekke välistavad VÕS § 1057 p-d 3 ja
4.Samuti välistab kahju hüvitamise VÕS § 513, mis sätestab, et kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest, kui kindlusvõtja põhjustas tahtlikult ja õigusvastaselt sündmuse toimumise, millest tulenevalt kindlustusvõtja kahjustatud isiku ees vastutab.
62.Asjaolu, et kriminaalmenetlus lõpetati 30.05.2018 KarS § 212 lg 1 alusel, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust. Hageja ei ole ka välja toonud, millist tähtsust määrus omab tsiviilasja lahendamisel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
63.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
64.Maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulu 2910,40 eurot ja viivise menetluskuludelt. Kostja esitas menetluskulude kindlaksmääramise peale vastuapellatsioonkaebuse.
65.Ringkonnakohtu hinnangul on vastuapellatsioonkaebus põhjendatud osaliselt. Vastavalt maakohtu otsuse põhjendavale osale rahuldas kohus kostja menetluskulude taotluse täielikult, kuid võttis aluseks varem esitatud menetluskulude nimekirja. Enne viimast kohtuistungit esitas kostja esindaja e-toimiku vahendusel uue menetluskulude nimekirja summas 3097,40 eurot, millele lisanduvad 17.02.2020 kohtuistungil reaalselt kulunud aeg tunnihinnaga 170eur/tunnis, millele lisandub käibemaks. Hageja kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud. 17.02.2020 istung kestis protokolli kohaselt 2 tundi ja 23minutit. Arvestades tunnihinnaga 170 eurot, millele lisanud käibemaks, lisandub nimekirjas märgitule 485,52 eurot (2,38x170x1,2). Seega kokku on kostja õigusabikulu suuruseks 3582,92 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kolleegium muudab maakohtu poolt välja mõistetud menetluskulu suurust.
66.Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.
67.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata kostja kulunimekirja põhjal. Kostja taotleb 1468 euro hüvitamist, millest 1343 eurot on õigusabikulu ja 125 eurot vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv. Kostja esindaja tutvus kaebusega (1 t ja 24 m), koostas vastuse ja vastuapellatsioonkaebuse ( 4 t ja 36 m) ning menetluskulude nimekirja 35 m). Kostjale osutati õigusabi tasumääraga 170 eurot/ tunnis, millele lisandub käibemaks. Kostja kinnitas, et ta ei saa tagasi õigusabikulus sisalduvat käibemaksu. Hageja ei ole kosja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Kolleegium rahuldab kostja taotluse osaliselt.
2-19-915
68.TsMS § 178 lg 4 alusel menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seetõttu ei hüvitata kostjale vastuapellatsioonkaebuse koostamisele kulutatud aega, mida kolleegium hindab proportsionaalselt 1 tund summas 204 eurot koos käibemaksuga. Ülejäänud osas on kostja õigusabikulu põhjendatud ja vajalik. Samuti on tasumäär 170 eurot tunnis kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega. TsMS § 178 lg 4 alusel ei kuulu kostjale hüvitamisele vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv, kuna vastuapellatsioonkaebus on esitatud ainult menetluskulude kindlaksmääramise peale. Eeltoodu alusel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtu õigusabikulude hüvitamiseks 1138,32 eurot (5,58x170x1,2).
69.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist.
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.